Postitused

,

5 põhjust, miks koostöö ehitajaga ei õnnestu?

Selleks, et ehitustööd õnnestuksid on väga oluline osa täita ka tööde tellijal. Millised on need põhjused, miks koostöö tellija ja ehitaja vahel ei õnnestu? Kas tellija saab teha midagi teistmoodi ja paremini?

Vaatame mõningaid levinumaid probleeme ja nende põhjuseid:

1. Tööde sisu ei ole täpselt ja detailides kokku lepitud.

Ebapiisava mahuga projekt, kokkuleppimata tööde piirid, tööde sisu või mahud muudavad koostöö väga keeruliseks, sest tellija ootab siis alati ehitajalt enamat võrreldes sellega, mida ehitaja on arvestanud. Tekivad tülid ja vaidlused. Oluline on alati enne lepingu sõlmimist leppida kokku teostatavad ehitustööd piisavalt detailselt ja selliselt, et mõlemad osapooled teostatavatest töödest võimalikult ühtemoodi aru saaksid.

2. Puudub selge ajaplaan, mis sisaldaks ka vahetähtaegasid.

Üllatavalt palju eramajade ehitamisi käivitatakse ilma konkreetsete vahetähtaegadeta. Ilma tööde ajaplaanita, kus oleks kirjas ka konkreetsete töölõikude vahetähtajad, kuhjub erinevate ehitustööde teostamine objekti lõpufaasi ning soovitud lõpptähtajaks maja valmis saada väga raske. Korraga ei ole kõiki edasilükatud ja tegemata ehitustöid võimalik ära teha ning plaanitud lõpptähtajast üleminek on tõsiasi.

3. Kvaliteedinõudeid ei ole kokku lepitud.

Ehitamine on teenus ja nii nagu oleme kõik oma elus kogenud väga erineva kvaliteediga teenuseid siis nii on see ka ehitussfääris. Kui enne ehitamist ei ole ehitustöödele kvaliteedinõudeid ette antud siis ei saa ka nõuda tippklassi kvaliteeti. Enamasti jälgivad tellijad peamiselt viimistlemise kvaliteeti ja ajavad taga iga millimeetrit pinnasileduse saavutamisel. Kuid oluliselt tähtsam on ehituskonstruktsiooni ehituskvaliteet ja selle tagamine. Kvaliteedinõuded tuleb alati ehituslepingus fikseerida, sest muidu on ehitajal õigus ehitada kõige madalama kvaliteediga, mis kindlasti tellijale ei meeldi.

4. Tööde / tööetapi ülevaatamise – vastuvõtmise korda pole kokku lepitud.

Suur osa vaidlusi tekib tööde ülevaatamisel ja akteerimisel. Aktiga fikseerib ehitaja tehtud töölõigu valmimise ja kutsub tellija töölõiku üle vaatama ning peale akteerimist saab ehitaja esitada akteeritud mahus arve. Probleem ja vaidlused tekivad aga peamiselt seetõttu, et tellija ei hinda tehtud tööd kvaliteetseks või lõpetatuks ning keeldub akti allkirjastamast ning ei soovi ka akti alusel koostatavat arvet lasta koostada või vastu võtta.

Tellija hoiab sellega kinni tööde jätkumise ja tekivad tõsised probleemid osapoolte edasises koostöös.

Kui tööetapi ülevaatamise – vastuvõtmise kord on lepingus olemas siis tavaliselt suuri probleeme pole, sest selline kord sätestab tavaliselt selle, et ehitaja tellijapoolsete õigustatud puuduste korral võetakse akteeritud töödest need puudustega tööd välja ning tuuakse eraldi ära puudustega tööd, mis tehakse hiljem. Samuti vähendatakse ka puudustega tööde arvelt akteerimisele minevat summa ning tellijal tuleb tasuda ainult selle töölõigu nõuetekohaste tööde eest. Selline lahendus tagab selle, et ka osaliste puudustega tööde puhul tööprotsess jätkub ehk ehitaja saab töödega jätkata ja teha ka parandustöid ning saab tasu nõuetekohase töö eest.

5. Projekti muudatuste korral ei fikseerita muudatusi või tehakse neid suusõnaliselt.

Tellija ülesanne on fikseerida kõik projekti käigus tehtavad muudatused (kuna kõik muudatused tehakse tellija soovil või tema heakskiidul) ja hea seista ka selle eest, et need muudatused jõuaksid ka projekti, kõigile ehitusega seotud osapoolteni. Sageli tellija seda ei tee ning nii ei jõua vajalik info kõigi vajalike osapoolteni. Tulemuseks olukord, kus mõne muudatusega rikutakse tehtud tööd, kuid mida varasema infovahetusega oleks saanud ennetada. Tekivad lisakulud ja pinged nii tellija jaoks, kui ka ehitajale.

Hea koostöö sõltub alati ka ehitajast.
Hea ehitaja aitab ka ise kaasa eeltoodud teemade lahendamisele ja pakub ise tellijale lahendusi, sest mõlemat osapooli arvestav koostöö on ka ehitaja huvides. Kui mõlemad osapooled on huvitatud ausast ja teist poolt austavast koostööst lahenevad ka kõige keerulisemad ettetulevad probleemid suuremate tagasilöökideta.

Panusta läbimõeldud koostöösse!

,

Ehitustööde eest tasumine

Ehitustööde eest tasumise kokkuleppimine ja selle kokkuleppe hilisem järgimine on sageli peamiste ehitaja-tellija vaheliste tülide allikaks. Mida saab tellija teha,  et tööde eest tasumine oleks võimalikult selgelt ja mõistetavalt mõlema osapoole jaoks kokku lepitud?

Levinud skeem
Sageli võtab tellija positsiooni, et tasub tööde eest alati ainult peale kõigi  tööde või suurema tööetapi valmimist. Sellel lähenemisel on mitmeid eesmärke:

  • selliselt saab tellija maksta ehitajale võimalikult hilja
  • tööde valmimisel on lihtsam ehitajat survestada vaieldavaid töid ära tegema
  • hoida ehitajat surve alla puudustega tööde kiireks parandamiseks

Esmapilgul tellija vaatenurgast kõik head asjad, mis aitavad tagada tellijal oma eesmärkide saavutamist ehk maksta ainult kvaliteetse töö eest ja ainult siis kui tööd on tellija vaatenurgast kvaliteetselt teostatud.

 

Milles siis probleem?

Probleem seisneb selles, et eeltoodud skeemi puhul on tekivad sageli tülid ehitaja ja tellija vahel ja kokkuvõttes normaalne koostöö osapoolte vahel muutub ruttu võimatuks. Ehitajad lähevad eeltoodud skeemiga kaasa sageli seetõttu, et saada tööd ning teenistust ja oma riske ei maandata piisavalt. Tavapärane on küll mõningane tellijapoolne ettemaks suuremate tööde puhul, kuid see ei kata ehitaja riske, kui tellija pikaajaliselt tööde eest tasumisega viivitama hakkab.

Parem skeem

Teha maksegraafik selliselt, et tööde eest tasumine toimub iga 2 nädala tagant.  Tööd jaotatakse selliselt, et fikseeritakse 2 nädalase tööde mahud võimalikult konkreetselt  (iga etapp tuleks täpselt tööde sisu osas lahti kirjutada). Selliselt ei kujune 2 nädalase perioodi osas tööde summad väga suureks ning lisaks on kontrollitavaid töid vähem ning need on mõlemale osapoolele üheselt arusaadavad. Kokkuvõttes aitab sagedasem tööde üleandmine- vastuvõtmine tööde ajaplaanis püsida ning ka võimalikud kvaliteediprobleemid leitakse varakult ülesse.

Lisaks annab tihedam suhtlemine ehitaja ja tellija vahel koostööle palju juurde ning võimalikud probleemid lahendatakse normaalse suhtlemise teel.

Selle skeemi vahest suurim miinus on aga see, et see nõuab paremat planeerimist tööde kavandamise etapis ja lisaks ka suuremat oma aja panustamist tööde teostamise etapis. Aga kvaliteedi tagamisesse ja normaalsesse koostöösse tasub panustada, see tasub kokkuvõttes alati ära!

, ,

Mis ootab vana maja rekonstrueerijat?

Oma majani jõutakse erinevaid teid pidi. Kes ostab valmis maja, kes ehitab ja kes rekonstrueerib, renoveerib või laiendab olemasolevat. Kui esmapilgul tundub, et rekonstrueerimine on vahest lihtsamgi, sest osad konstruktsioonid on olemas, on enamasti vastupidi. Rekonstrueerimine on sageli ajamahukam ja ka kallim tegevus.

Mis teeb  maja rekonstrueerimise keeruliseks?

1. Projekteerimine
Rekonstrueerimiseks on vajalik korralikku ja kõigi vajalike kooskõlastustega projekti, oluline on täpselt paika panna, millised konstruktsioonid säilitatakse ja millised lammutatakse või uuendatakse.  Projekteerimise faasis tuleb selgeks teha, milline on olemasolevate konstruktsioonide olukord ning tagada, et allesjäävad vundamendid, kandvad seinad,  vahelaed ja talad on kasutatavad.  Selline täiendav konstruktsioonide kontroll ja läbiarvutamine teeb projekteerimistööd kallimaks.

2. Materjali valik
Rekonstrueeritav maja seab sageli ette omapoolse materjalivaliku. Mida vanem maja seda keerulisemaks võib osutuda sobiliku materjali leidmine. Näiteks täispuituste puhul tuleb pikalt otsida, kui leida mõni meistrimees, kes ajastu hõngule sobilikud uksed valmis teeb. Eriti suur töö seisab ees siis, kui tegemist muinsuskaitselise objektiga, kus tuleb taastada kõik maja detailid originaalilähedaselt.

3. Suurem ajakulu
Rekonstrueeritavate objektide puhul on sagedased olukorrad, kus ehitustööde ajal, peale konstruktsioonide avamist, tuleb teha projektis muudatusi, sest algne teadaolev info ei vasta tegelikkusele. Sellised üllatused on küll põnevad, kuid samal ajal pikeneb tööde teostamise aeg sageli oluliselt. Paljud asjad tuleb käigu pealt lahendada ning see vajab tellija, omanikujärelevalve, projekteerija, ehitaja ja näiteks ka muinsuskaitse spetsialisti vahel head koostööd.

4. Rohkem piiranguid ehitamisel
Rekonstrueeritavatel objektidel on sageli mitmeid lisapiiranguid, mis takistavad ehitustööde tavapärast läbiviimist. Sellised piirangud on seotud enamasti elanikega, kes majas ka ehitustööde teostamise perioodil elavad või siis kitsaste oludega nii ehitusmaterjalide hoiustamiseks või tehnika juurdepääsuks. Kui kuskil põllurajoonis uut maja püsti panna, võid seda põhimõtteliselt teha 24/7, kui läheduses naabreid pole, keda häirida. Samas asulas pead arvestama öörahuga ja müra tekitavad tööd teostama ainult lubatud ajal või hoopis tuleb objektile pääsemiseks kasutada väiksemat tehnikat, kuna olemasolevad hooned ja puud ei võimalda tavapärase tehnikaga juurdepääsu.

5. Suurem pühendumine tulemusele
Head tulemust renoveerimisel – rekonstrueerimisel ei saavuta ilma korraliku pühendumiseta ja järjepidevusega. Maja korda tegemist tasub ette võtta inimesel, kes ei anna alla väiksemate tagasilöökide korral ja otsib igale olukorrale väljapääsu. Alati ei saa valida lihtsaid ja odavaid lahendusi ja et tööd pooleli ei jääks on vaja raudkindlat tahtmist ning sihikindlust, et alustatu ajastu nõuetele vastavalt valmis ehitada.

Kuigi eeltoodu võib tunduda veidi hirmutav, tasub pingutus unikaalse ja kordumatu maja näol ennast ära.

,

Kuidas maandada ettemaksu riski ehituslepingus?

Suuremat ehitustööd ette võttes on kindlasti üheks mureks see, kas ehitaja suudab võetud kohustused ikka korrektselt täita. Sageli on nii ajakirjanduses kui mujalt kuulda lugusid ebaõnnestunud töödest ja suurtest probleemidest, mis seoses ehitajaga tekivad.

Suuremate majade ehitamisel enamasti ettemaksust ei pääse

Suuremate majade ehitamisel enamasti ettemaksust ei pääse

Kuidas võimalikke ettemaksu riske maandada?

Üheks probleemide allikaks on sageli ettemaksu teema. Kui väiksemate ehitustööde puhul on võimalik töid teostada ilma ettemaksuta, siis suuremate ehitustööde nagu näiteks eramaja ehitus, puhul enamasti on ettemaksu tegemine tavapärane ning vajalik. Ei ole ka ehitusfirmal võtta vabasid vahendeid, et töid alustada ning finantseerida.

Kuidas aga ettemaksu puhul tellija saaks oma riske kaitsa, et ettemakstav summa võimalike probleemide korral kaduma ei läheks või kahju väiksem oleks? Peamiselt kasutatakse peatöövõtu töövõtulepingutes kahte võimalust:

  • Ehitusaegne tagatis. Töövõtjalt palutakse esitada lepinguga võetud kohustuste täitmise tagamiseks panga- või kindlustusseltsi garantiikiri 10% ulatuses lepingu üldmaksumusest. Ehitusaegne tagatis tuleks ehitusfirmal tellijale üle anda enne tööde algust ja enne esimese ettemaksu tegemist.
  • Ettemakstavad summad lepitakse kokku võimalikult väiksed, pigem maksta ettemaksu mitmes etapis väiksemate summadena, kui ühe suure summana.

 

Selliselt riski maandamine toob tellijale mõnevõrra lisakulusid, sest tagatise andmine ehitusfirma jaoks toob täiendavaid kulusid. Samas, mida paremas seisus on ehitusfirma finantsid, seda lihtsam ja sageli ka odavam on ehitusfirmale tagatise hankimine.

 

Fikseeri ettemaksu korral tööde sisu

Lisaks veel üks soovitus seoses ettemaksuga – nimelt ettemakstavate summade osas tuleks kohe täpselt lepingus või selle lisades kokku leppida, milliste tööde kohta need summad tasutakse. Tööde akteerimisel tuleks seda jälgida.

Näiteks juhul kui mingil põhjusel ei suju koostöö ehitajaga ning soov leping lõpetada, saab tehtud tööde aktide alusel summad kiiresti täpselt välja arvutada. Kui sellist ettemakstud summade täpset tööde sisu ei ole kirja pandud, siis on raske teostatud töid hinnata ning võib viia tülini.

 

Lepingu sõlmimine on kahepoolne protsess, kus mõlemad osapooled püüavad oma riske maandada. Seetõttu on leping alati ka osapoolte vaheline kompromiss ja peab meeles pidama, et koostöös saadakse alati paremaid tulemusi.

, ,

Mida kardab ehitaja hinnapakkumise tegemisel?

Ehitustöödele hinnapakkumist küsides on hea teada, milliseid riske võtab ehitaja. Kui tead, mida kardab ehitaja siis on lihtsam leida ühiselt sobilik lahendus ning kokkuvõttes paremini koostööd teha.

Tööde jätkamist ootav eramu

Tööde jätkamist ootav eramu

 

 

  • Eelarvestamise oskus – ei teata palju tööd tegelikult maksavad
    Väiksematel ehitusettevõtetel on peamine mure see, et nad ei oska hinnata konkreetsele töödele  täpseid kulusid. Seda nii põhjusel, et varasemast ajast samasuguse töö kogemus puudub või pole aega või oskust täpset töö eelarvet koostada. Nii võib juhtuda, et osade tööde puhul pakub ehitaja sageli nn. kõhutundega tehtud hindasid. Sellistel juhtudel ei ole ehitajal teada, kui palju tegelikult tööde tegemine maksma läheb ning seetõttu on nende hinnapakkumised sageli ülepakutud. Ülepakkumise vastu aitab mitmete hinnapakkumiste võtmine ja/või detailsema hinnapakkumise küsimine, milles oleks näha, kuidas hind kujuneb.

    Õnneks on täna olukord muutumas, kuna tööd ehitajatel vähe, siis tehakse ka kodutööd paremini.

  • Kvaliteet – kardetakse, et töid ei võeta vastu ja see toob kaasa lisatöid
    Paljud ehitajad on harjunud asju tegema endale mugavamal moel, mis ei pruugi vastata täielikult kvaliteedi nõuetele. Seetõttu on arusaadav, et kui töö tellija on asjatundlik siis sellist tööd vastu ei võeta. Selle riski maandamiseks on vajalik enne tööde algust leppida kokku täpselt kuidas töid teostatakse, piisab ka sellest kui viidatakse mõnele vastavale tööjuhisele. Sellisel juhul saab töö tellija töid kontrollida ja ehitaja teab, et peab tööd tegema vastavalt tööjuhisele.

 

  • Tähtaja ületamine – kardetakse trahve ja sanktsioone tähtaja ületamisel
    Ajaplaanist kinnipidamine on üheks levinumaks puuduseks ehitustööde tellimisel. Ehitajate kaitseks pean aga ütlema, et sageli on tööde venimine põhjustatud ka tööde tellijast. Näiteks ei jõua objektile õigeaegselt kohale tellija poolt hangitavad materjalid või muudab tellija veidi projekti, mis takistab plaanitud töid õigeaegselt teha. Probleem aga tekib sellest, et ehitaja ei fikseeri õigel ajal töid segavaid takistavaid tegureid ning hiljem raske süüdlast leida.

    Selle teema osas on lahenduseks korrektne olukorra fikseerimine iga muudatuse korral ja sellest tuleneva ajaplaani pikendamine.

Koostööd tehes võidab nii ehitaja kui tööde tellija.

Millised on sinu kogemused seoses ehitaja hirmudega?