Silt: koostöö ehitajaga

Mis ootab vana maja rekonstrueerijat?

Oma majani jõutakse erinevaid teid pidi. Kes ostab valmis maja, kes ehitab ja kes rekonstrueerib, renoveerib või laiendab olemasolevat. Kui esmapilgul tundub, et rekonstrueerimine on vahest lihtsamgi, sest osad konstruktsioonid on olemas, on enamasti vastupidi. Rekonstrueerimine on sageli ajamahukam ja ka kallim tegevus.

Mis teeb  maja rekonstrueerimise keeruliseks?

1. Projekteerimine
Rekonstrueerimiseks on vajalik korralikku ja kõigi vajalike kooskõlastustega projekti, oluline on täpselt paika panna, millised konstruktsioonid säilitatakse ja millised lammutatakse või uuendatakse.  Projekteerimise faasis tuleb selgeks teha, milline on olemasolevate konstruktsioonide olukord ning tagada, et allesjäävad vundamendid, kandvad seinad,  vahelaed ja talad on kasutatavad.  Selline täiendav konstruktsioonide kontroll ja läbiarvutamine teeb projekteerimistööd kallimaks.

2. Materjali valik
Rekonstrueeritav maja seab sageli ette omapoolse materjalivaliku. Mida vanem maja seda keerulisemaks võib osutuda sobiliku materjali leidmine. Näiteks täispuituste puhul tuleb pikalt otsida, kui leida mõni meistrimees, kes ajastu hõngule sobilikud uksed valmis teeb. Eriti suur töö seisab ees siis, kui tegemist muinsuskaitselise objektiga, kus tuleb taastada kõik maja detailid originaalilähedaselt.

3. Suurem ajakulu
Rekonstrueeritavate objektide puhul on sagedased olukorrad, kus ehitustööde ajal, peale konstruktsioonide avamist, tuleb teha projektis muudatusi, sest algne teadaolev info ei vasta tegelikkusele. Sellised üllatused on küll põnevad, kuid samal ajal pikeneb tööde teostamise aeg sageli oluliselt. Paljud asjad tuleb käigu pealt lahendada ning see vajab tellija, omanikujärelevalve, projekteerija, ehitaja ja näiteks ka muinsuskaitse spetsialisti vahel head koostööd.

4. Rohkem piiranguid ehitamisel
Rekonstrueeritavatel objektidel on sageli mitmeid lisapiiranguid, mis takistavad ehitustööde tavapärast läbiviimist. Sellised piirangud on seotud enamasti elanikega, kes majas ka ehitustööde teostamise perioodil elavad või siis kitsaste oludega nii ehitusmaterjalide hoiustamiseks või tehnika juurdepääsuks. Kui kuskil põllurajoonis uut maja püsti panna, võid seda põhimõtteliselt teha 24/7, kui läheduses naabreid pole, keda häirida. Samas asulas pead arvestama öörahuga ja müra tekitavad tööd teostama ainult lubatud ajal või hoopis tuleb objektile pääsemiseks kasutada väiksemat tehnikat, kuna olemasolevad hooned ja puud ei võimalda tavapärase tehnikaga juurdepääsu.

5. Suurem pühendumine tulemusele
Head tulemust renoveerimisel – rekonstrueerimisel ei saavuta ilma korraliku pühendumiseta ja järjepidevusega. Maja korda tegemist tasub ette võtta inimesel, kes ei anna alla väiksemate tagasilöökide korral ja otsib igale olukorrale väljapääsu. Alati ei saa valida lihtsaid ja odavaid lahendusi ja et tööd pooleli ei jääks on vaja raudkindlat tahtmist ning sihikindlust, et alustatu ajastu nõuetele vastavalt valmis ehitada.

Kuigi eeltoodu võib tunduda veidi hirmutav, tasub pingutus unikaalse ja kordumatu maja näol ennast ära.

Kuidas maandada ettemaksu riski ehituslepingus?

Suuremat ehitustööd ette võttes on kindlasti üheks mureks see, kas ehitaja suudab võetud kohustused ikka korrektselt täita. Sageli on nii ajakirjanduses kui mujalt kuulda lugusid ebaõnnestunud töödest ja suurtest probleemidest, mis seoses ehitajaga tekivad.

Suuremate majade ehitamisel enamasti ettemaksust ei pääse

Suuremate majade ehitamisel enamasti ettemaksust ei pääse

Kuidas võimalikke ettemaksu riske maandada?

Üheks probleemide allikaks on sageli ettemaksu teema. Kui väiksemate ehitustööde puhul on võimalik töid teostada ilma ettemaksuta, siis suuremate ehitustööde nagu näiteks eramaja ehitus, puhul enamasti on ettemaksu tegemine tavapärane ning vajalik. Ei ole ka ehitusfirmal võtta vabasid vahendeid, et töid alustada ning finantseerida.

Kuidas aga ettemaksu puhul tellija saaks oma riske kaitsa, et ettemakstav summa võimalike probleemide korral kaduma ei läheks või kahju väiksem oleks? Peamiselt kasutatakse peatöövõtu töövõtulepingutes kahte võimalust:

  • Ehitusaegne tagatis. Töövõtjalt palutakse esitada lepinguga võetud kohustuste täitmise tagamiseks panga- või kindlustusseltsi garantiikiri 10% ulatuses lepingu üldmaksumusest. Ehitusaegne tagatis tuleks ehitusfirmal tellijale üle anda enne tööde algust ja enne esimese ettemaksu tegemist.
  • Ettemakstavad summad lepitakse kokku võimalikult väiksed, pigem maksta ettemaksu mitmes etapis väiksemate summadena, kui ühe suure summana.

 

Selliselt riski maandamine toob tellijale mõnevõrra lisakulusid, sest tagatise andmine ehitusfirma jaoks toob täiendavaid kulusid. Samas, mida paremas seisus on ehitusfirma finantsid, seda lihtsam ja sageli ka odavam on ehitusfirmale tagatise hankimine.

 

Fikseeri ettemaksu korral tööde sisu

Lisaks veel üks soovitus seoses ettemaksuga – nimelt ettemakstavate summade osas tuleks kohe täpselt lepingus või selle lisades kokku leppida, milliste tööde kohta need summad tasutakse. Tööde akteerimisel tuleks seda jälgida.

Näiteks juhul kui mingil põhjusel ei suju koostöö ehitajaga ning soov leping lõpetada, saab tehtud tööde aktide alusel summad kiiresti täpselt välja arvutada. Kui sellist ettemakstud summade täpset tööde sisu ei ole kirja pandud, siis on raske teostatud töid hinnata ning võib viia tülini.

 

Lepingu sõlmimine on kahepoolne protsess, kus mõlemad osapooled püüavad oma riske maandada. Seetõttu on leping alati ka osapoolte vaheline kompromiss ja peab meeles pidama, et koostöös saadakse alati paremaid tulemusi.

Mida kardab ehitaja hinnapakkumise tegemisel?

Ehitustöödele hinnapakkumist küsides on hea teada, milliseid riske võtab ehitaja. Kui tead, mida kardab ehitaja siis on lihtsam leida ühiselt sobilik lahendus ning kokkuvõttes paremini koostööd teha.

Tööde jätkamist ootav eramu

Tööde jätkamist ootav eramu

 

 

  • Eelarvestamise oskus – ei teata palju tööd tegelikult maksavad
    Väiksematel ehitusettevõtetel on peamine mure see, et nad ei oska hinnata konkreetsele töödele  täpseid kulusid. Seda nii põhjusel, et varasemast ajast samasuguse töö kogemus puudub või pole aega või oskust täpset töö eelarvet koostada. Nii võib juhtuda, et osade tööde puhul pakub ehitaja sageli nn. kõhutundega tehtud hindasid. Sellistel juhtudel ei ole ehitajal teada, kui palju tegelikult tööde tegemine maksma läheb ning seetõttu on nende hinnapakkumised sageli ülepakutud. Ülepakkumise vastu aitab mitmete hinnapakkumiste võtmine ja/või detailsema hinnapakkumise küsimine, milles oleks näha, kuidas hind kujuneb.

    Õnneks on täna olukord muutumas, kuna tööd ehitajatel vähe, siis tehakse ka kodutööd paremini.

  • Kvaliteet – kardetakse, et töid ei võeta vastu ja see toob kaasa lisatöid
    Paljud ehitajad on harjunud asju tegema endale mugavamal moel, mis ei pruugi vastata täielikult kvaliteedi nõuetele. Seetõttu on arusaadav, et kui töö tellija on asjatundlik siis sellist tööd vastu ei võeta. Selle riski maandamiseks on vajalik enne tööde algust leppida kokku täpselt kuidas töid teostatakse, piisab ka sellest kui viidatakse mõnele vastavale tööjuhisele. Sellisel juhul saab töö tellija töid kontrollida ja ehitaja teab, et peab tööd tegema vastavalt tööjuhisele.

 

  • Tähtaja ületamine – kardetakse trahve ja sanktsioone tähtaja ületamisel
    Ajaplaanist kinnipidamine on üheks levinumaks puuduseks ehitustööde tellimisel. Ehitajate kaitseks pean aga ütlema, et sageli on tööde venimine põhjustatud ka tööde tellijast. Näiteks ei jõua objektile õigeaegselt kohale tellija poolt hangitavad materjalid või muudab tellija veidi projekti, mis takistab plaanitud töid õigeaegselt teha. Probleem aga tekib sellest, et ehitaja ei fikseeri õigel ajal töid segavaid takistavaid tegureid ning hiljem raske süüdlast leida.

    Selle teema osas on lahenduseks korrektne olukorra fikseerimine iga muudatuse korral ja sellest tuleneva ajaplaani pikendamine.

Koostööd tehes võidab nii ehitaja kui tööde tellija.

Millised on sinu kogemused seoses ehitaja hirmudega?