Postitused

,

Projekti järgi ehitamine?

Pole mingi saladus, et küllaltki suur osa eramajadest ehitatakse lihtsa ja üldnõudeid täitva eelprojekti staadiumis projektdokumentatsiooniga. Selliselt ehitatud eramaju valmib igal aastal hinnanguliselt  pooltel juhtudel, kuid võimalik, et ka oluliselt sagedamini.

Projekti mõte on kõige lihtsamalt öeldes tagada hoone toimiv terviklik konstruktiivne- ja tehniline lahendus, mis täidaks tugevuse -, ohutuse- ja ehitusfüüsika nõudeid.

Kuna hoonete projekteerimine on seotud suure hulga erinevate nõuetega, siis esmapilgul projektide plaane või vaateid vaadates, seda ei märka. Seetõttu sageli ei väärtusta tellija enamasti piisavalt projekteerija tööd. Vaatab projekti joonised ning talle tundub, et hea tahtmise korral joonestaks ta samasugused plaanid valmis.

Seda mõtet süvendavad ka mõnikord ehitusfirmad, sest konkurentsis töö pärast, ei pöörata hinnapakkumise esitamise staadiumis ehitusfirma poolt erilist tähelepanu sellele, et eelprojektis ei ole kõiki ehitamiseks vajalikke töid ja konstruktsioonide sõlmi ära toodud.

Seetõttu ei ole ka tellijal erilist soovi teha kulutusi põhjalikuma projekti (põhiprojekti ja tööjooniste) tellimiseks. Tellijale tundub, et küll ehitaja teeb oma kogemuse põhjal kõik vajalikud tööd ära ja milleks siis vajalik teha täiendavaid kulusid projekteerimisele.

Ehitamine projekti järgi

Ehitaja ülesanne on ehitada projektile vastavalt ja võimalikult kvaliteetselt. Ehitaja ülesanne ei ole mõelda välja konkreetseid konstruktiivseid sõlmi ja lahendusi, kui need projektis puuduvad. Praktikas aga on ehitajad sunnitud seda suuremal või vähemal määral enamike eramajade ehitamisel tegema.

Siinkohal tekibki üks kõige olulisem vastuolu. Juhul kui ehitaja mõtleb välja ja teeb valmis mõne sõlme, mida projektis ei ole lahendatud, siis ühelt poolt ta ei tohikski seda teha, sest tal ei ole üldjuhul projekteerimise õigust ja teiselt poolt pole ilma eriteadmisteta võimalik ka tellijal lahendatud sõlme kuidagi hinnata ja tööde teostamist kontrollida. Jah, enamikel ehitajal on olemas oma varasem ehituskogemus ja kasutataksegi oma parima teadmise ja kogemuste järgi enam-vähem analoogseid lahendusi, mida varem on teostatud ehk lahendusi, mida projekteerijad on varem koostanud.

Kuid alates sellest hetkest, kui ehitaja või ka tellija ise hakkab konstruktiivseid lahendusi välja mõtlema ja need realiseerima, pole see enam projekti järgi ehitamine.

Heal juhul on uus välja mõeldud konstruktiivne lahendus õnnestunud ja toimiv, kuid mitte alati.

Riskid kuhjuvad

Millised on kokkuvõtlikult need peamised riskid, kui projekteerimist hakatakse tegema kohapeal jooksvalt näiteks ehitaja enda poolt:

  • Lahenduse kvaliteet võib olla ebapiisav ja tehtud muudatus võib kaasa tuua kvaliteediprobleeme.

  • Ehitustööd pole enam selgelt kontrollitavad, kuna lahenduse kohta tavaliselt eelnevalt jooniseid ei koostata.

  • Tehtud lahendus ei arvesta järgnevat tööetappi ja toob kaasa lisakulusid järgmiste tööde osas, mistõttu tervikuna ehitustööde maksumus võib muutuda.

Alahindamata ehitaja tööd ja tahet teha toimivaid sõlmi, tuleks projekteerimistöö jätta siiski projekteerijatele.

,

Maalritööde kvaliteet sõltub aluspinnast

lae-ehitusKui jõuab kätte maalritööde aeg siis “ärkab” pea iga tellija ning asub hoolega teostatud töid kontrollima. See on igati mõistetav, sest maalritööd annavad ruumidele lõpliku ilme ning loomulikult soovib iga tellija, et tema seinad ja laed oleksid peegelsiledad ning näeksid ilusad välja.

Millest aga sõltuvad sildad seinad ja laed ning kas tellija saab selles osas ka midagi ära teha?

Praktikas jõuavad maalrid objektile siis kui enamik ehitajad on juba majast üle käinud. Tehakse veel viimaseid vagusid või auke seina või lakke, et äraunustatud kaablid saaks ikka õigesse kohta. Seinte ja lagede aluspinnad on ebaühtlase kvaliteediga, sest sageli osad töid on teinud ühe “käekirjaga” üldehitajad ja osa mõnevõrra teise töökultuuri või oskustega ehitajad.

Objektile saabudes vaatab, esimese asjana, maalritööde firma teatud hirmuga üle kõik aluspinnad, mida tuleb hakata viimistlema. Miks aga hirmuga?

Põhjus on selles, et maalritööde teostaja teeb oma hinnapakkumise ja sõlmib tellijaga kokkuleppe sageli oluliselt varem, kui aluspinnad on valminud ning seetõttu võib jääda maalritööde teostaja piltlikult öeldes, juba enne tööle asumist, halba olukorda. Nimelt tuleb sageli ette olukordi, kus enne kui maalritööde teostaja, saab asuda oma põhitööd tegema, peab ta hakkama aluspindasid täitma ja tasandama, et lõppviimistlust oleks üldse võimalik soovitud kvaliteedis teostada.

Teiste sõnadega tuleb aeg-ajalt maalritel alustada esimese tööna teiste kehva töö parandamisega, enne kui saab alustada oma põhitööga. Probleem aga selles, kas tellija ikka katab need kulud ja ning kas tellija aktsepteerib varem kokkulepitud ajaplaani pikendamist?

Enamasti küll kõik maalritööde tegijad vaatavad enne tööde alustamist valminud aluspinnad üle ja vajadusel ka paluvad täiendavate kulude katmist, seoses aluspindade korrastamisega, kuid erinevatel põhjustel näiteks, et tellijaga hästi läbi saada või väga tööd vaja, võtavad aluspinnad sellisena vastu nagu nad on ning teevad lisapingutusi ja kulutusi, et tööd ära teha. Tellijad ei ole arvestanud, et tuleb nüüd aluspindade rihtimiseks lisakulusid teha ning võitlevad selle lisakulu tekkimisele vastu.

Võiks öeldagi, et enamik tellijad eeldavad, et olenemata aluspinna seisukorrast, ongi see maalrite ülesanne, et kõik varasemad möödalaskmised pindade osas, korda teha ning eeldatakse, et see töö on hinna sees.

Pikema staažiga maalrid teavad rääkida lugusid ka sellistest tellijatest, kes nõuavad maalritelt lausa 0 mm tolerantsiga seinte ja lagede pindasid ehk siis sõna otseses mõttes peegelsiledaid pindu ning täpselt 90 kraadiseid nurki.

Head tellijad, ärge tehke maalritele liiga, nõuda saab seda, mis on kokkulepitud enne tööde algust ning seda, mis on ehituses reaalne ja praktiline. Seinte siledus on mõne tellija jaoks otsekui kogu maja kõige tähtsam asi, samas kui sellel hetkel kui seinakonstruktsiooni tehakse ning näiteks soojustuskihti pannakse, ei ole see tellijale huvipakkuv.

Reaalselt on enamike majadega ja tellijatega nii, et maja valmimise faasis jäävad tellijale silma kõik värvitööde puudused või parandused, ükskõik kui väiksed need ka poleks ja võideldakse kasvõi veri ninast välja, et need korda saaksid. Samas umbes 3-4 kuu pärast ei tule tellijale enam meeldegi need kohad ning kui majas sisustus sees, siis väiksemad viimistlusprobleeme ei märka mitte kui keegi.

Mida saab tellija paremini teha, et maalrid saaksid oma tööd rahulikumalt teha?

1. Aluspindade ülevaatus siis kui aluspinna tegija veel objektil

Maalritööde tegijatele peaks tellija võimaldama tööfrondi ülevaatuse veel siis kui aluspindade tegija ei ole objektilt lahkunud. Siis saab maalrifirma näidata need kohad, mis vajaksid parandamist ning ei teki kohe asjatuid pingeid maalritöödega alustamisel.

2. Lepingus fikseerida viimistlustööde kvaliteedinõuded

Samuti tuleks kindlasti leppida täpselt kokku viimistlustööde kvaliteet. Täiesti sobilik ja piisava kvaliteediga on viidata lepingus ka viimistlustööde osas RYL (Soomes väljatöötatud ja Eestis laialt kasutatavad “Ehitustööde üldised kvaliteedinõuded”) 2. klassi nõuetele ning sellest parema kvaliteedi nõudmine peaks olema põhjendatud ning ka tasustatud.

3. Niiskuskogujate kasutamine

Uue maja ehitamisega kaasneb paratamatult ka suurem kogu niiskust, mis jääb konstruktsioonidesse (näiteks valatud betoonpõrandad või laotud müüritised) ja mis ei lase viimistlustöid teha plaanitud tempos. Niiskus kuivab konstruktsioonidest välja ning selle peab kokku koguma, et pahtlite ja värvide kuivamine saaks normaalselt toimuda. Tellijal tasub juba enne maalritööde alustamist majas niiskuskogujaid kasutada, et maja niiskustaset vähendada. Kuigi paljud viimistlustööde tegijad arvestavad niiskuskogujatega oma hinnapakkumises siis võiks tellija selle ka hinnaküsimisse täiendavalt sisse kirjutada või siis arvestada, et tuleb endal see viimistlusperioodiks hankida.

Austa maalritööde tegijat, see on oskusi ja kogemust nõudev töö! Lase tal rahulikult teha oma tööd!

, ,

Kas majade ehitamine on kolinud tehastesse?

Elame ajal, kus kiirusel on järjest suurem tähtsus ja eramud kerkivad pealtnäha mõne päevaga. Päris arvestatav hulk maju valmib erinevates majatehastes. Kas tulevikus ehitatakse karkassmajad ainult tehastes?

Vaatame lähemalt, kuidas karkassmajade ehitus tehastes ja objektil toimub ning milline võiks olla tulevik?

Tehasemajad versus kohapeal ehitavad karkassmajad
Tehases ehitatavate majade puhul on saavutatav suurem ehituskiirus, materjalide väiksem kadu ja võimalik tagada paremini tööde kvaliteeti ning vältida eksimusi. Sageli arvatakse, et tehastes ehitatavad majad on palju odavamad, kuid kohapeal ehitusplatsil traditsiooniliselt ehitatavad karkassmajad. See arvamus põhineb sageli sellel, et vaadatakse majatootjate tehasepakettide hindasid, mis moodustab sageli ainult 30 % maja tervikkuludest ja kuna numbrid tunduvad soodsad siis tekibki selline arvamus. Hinnavahe tehasemaja kasuks võib veidi olla, kuid kokkuvõttes on hinna suurusjärk mõlemal juhul sama.

Kui küsida tavakorras ehitatavalt ehitajalt tehaspaketiga samas mahus konstruktsioonide ehitamise hinda siis hind oleks enam vähem sama, võib-olla isegi odavam.

Kui veidi lähemalt võrrelda tööprotsesse ja ehitamise kiirust siis tulemus oleks järgnev:

Protsess
ja kiirus

Tehases ehitatav
karkassmaja

Objektil kohapeal
ehitatav karkassmaja

Ettevalmistus

Suur osa tarneajast oodatakse tehases täisautomaatse tööpingi ressursi vabanemist, enamike eramajade puitdetailid tehakse tehases valmis 1 päevaga ja seejärel kuluvad mõned nädalad elementide ehitamiseks.
Samal ajal saab aga ehitusobjektil ehitada vundamenti, sisuliselt saab ehitada parimal juhul paralleelselt nii vundamendi ka kui majakarbi elemente ja mooduleid.

 

Enne karbi ehituse algust on vajalik vundamendi valmimine.Karkassi ehitamiseks vajalik objektile transportida ehitusmaterjal (enamasti tuuakse ehitusmaterjal objektile erinevate tarnetena, mis suurendab transpordikulusid) ning seejärel saab alustada töödega. Võimalikud takistused tööde ajaplaani täitmiseks seotud ilmastikuga.
Vajalik teha kulutused valvele, piiretele, ehitusaegsele WC-le, soojakule, korraldada prügivedu).

Ehitamine

Mõõtulõigatud detailidest vastavatel töölavadel karkassi kokkupanek. Töö on mehhaniseeritud (naelpüstolid, trellid, tõsteseadmed jne.) ja tööviljakus suurem, suudetakse ehitustöid teostada graafikujärgselt ning kvaliteetselt ilmastikust sõltumatult.Kogu baasmaterjal on tehases varuga olemas ja tööprotsessis ei ole katkestusi ega ootamist materjali tarne osas.

Ehitusobjektil karkassi elementide või moodulitega paigaldamisel kulub töödele üldjuhul 1-2 päeva, suuremate majade puhul 3-5 päeva. Vajalik tõstekraana.

 

Ehitamiseks vajalik teha palju lisatööd, lõigata materjal kohapeal mõõtu, teha sisselõikeid, tappe, ehitada või paigaldada tellinguid ja neid pidevalt ümber tõsta.

Karkassi ehitamisel on sageli kasutusel lihtsamad tööriistad, naelte löömiseks kasutatakse haamrit, mitte naelapüsse, mis teeb tööde teostamise aeglasemaks.Konstruktsiooni võib tekkida vajadus ilmastiku eest kaitsta, näiteks peale soojustuse paigaldamist, mis võtab veelgi tegelikku tööaega vähemaks.

Olenevalt maja suurusest kulub ilmastikukindla majakarbi ehitamisele 1-2 kuud.

Ehitamise kiirus

Vundamendi ja karkassi ehitus tehases võimalik teha ideaaltingimustes praktiliselt paralleelselt (vundamendi ehitus 4 nädalat ja samal ajal elementide ehitus tehases samuti 4-5 nädalat (enamasti saab kiiremini) + paigaldus 1-2 päeva objektil. Kokku kulub orienteeruvalt u. 1 kuu.

Vundamendi ehitus 4-5 nädalat ehk u. 1 kuu.

Ilmastikukindla karbi ehitus ehitusobjektil kohapeal u. 6-7 nädalat ehk orienteeruvalt 1, 5 kuud.
Kokku kulub 2,5 kuud.

 

Kindlasti ei saa öelda, et karkassmajade tehases ehitamine oleks odav, sest tehaste automaatpingid ja muu sisseseade on kallis, lisaks on vajalik katta kõik tehase- ja kõrvalhoonete ülalpidamiskulud ning loomulikult ka tööjõukulud. Küsimus on pigem selles, et tehase tingimustes on tööde jõudlus suurem ja materjalikasutus optimaalsem ning seeläbi on võimalik pakkuda konkurentsivõimelist hinda ja kvaliteeti.

Kokkuvõttes tundub, et standardiseeritud tehasemajade kasuks hakkab otsustama järjest rohkem inimesi, sest pakutakse väga suurt valikut erinevaid majaprojekte, head ehituse kvaliteeti ning suuremat ehitamise kiirust. Peamised riskid on seotud elementide paigaldustöödega ja monteerimisega ehitusobjektil, mida aeg-ajalt veidi lohakalt kiputakse tegema ja mis võib rikkuda lõppetulemust.

Tulevikus, küll väiksemas mahus, jääb alati teatud turuosa ka kohapeal ehitatavate karkassmajadele, ennekõike just keerukamate ja eriprojektidega ehitatavate majadele. Unikaalse arhitektuuri ja lahendustega majad on otstarbekam ehitada objektil kohapeal klassikalisel viisil.

Kas see prognoos ka paika peab, saame näha aastate pärast!

,

Kuidas oma majas palavusega hakkama saada?

Statsionaarne konditsioneer

Statsionaarne konditsioneer

Eestimaa kohta märkimisväärselt kõrge temperatuuriga ja pikk kuumalaine väsitab juba mõnda aega. Kuuma ilmaga tõuseb päevakorda küsimus, kuidas kodu oleks jahedam, et saaks veidi leitsakust puhata.

Mida siis tavaliselt ette võetakse? Enamasti üritatakse tuulutada maja aga päevasel ajal kui temperatuur väljas 30 kraadi kandis, ei anna tuulutamine erilist tulemust. Õhtul ja öösel on temperatuur mõnevõrra madalam ja siis on tuulutamise kasutegur suurem.

Järgmine variant on erinevate jahutussüsteemide kasutamine. Statsionaarsete konditsioneeride kasutamine ei ole Eestis eramajades levinud, kuna nende kasutamise vajadus on aasta peale tervikuna suhteliselt väike ning investeering ei tasu ära. Parem variant on kasutada portatiivseid konditsioneere ja sellisel juhul saab häda korral hakkama ka ainult ühe konditsioneeriga, mida liigutatakse majas sinna, kus jahedamat õhku kõige enam vaja.

Konditsioneeride puhul ei saa arvestamata jätta, et need võtavad elektrienergiat ja korralik maja jahutamine on sellisel moel kulukas ettevõtmine.

Aga mida siis ette võtta?

Kokkuvõttes aitab kõige paremini ülekuumenemise vastu läbimõeldud maja projekt. Arhitektuurselt võivad olla suured klaaspinnad maja lõunaküljel efektsed ja ilusad, kuid kuumalaine korral selline maja paratamatult kuumeneb üle. Just suuremad aknapinnad vajaksid varikatuseid või võresid, et vähendada ülemäärase soojuse jõudmist siseruumidesse akende kaudu.

Hästi projekteeritud maja peaks nn. passiivsete lahendustega suutma maja suvist ülekuumenemist vältida. Millised need võimalused põhiliselt oleksid:

  • Maja ja aknapindade paiknemine krundil läbimõeldult ilmakaarte suhtes
  • Akende optimaalsed suurused
  • Lõunasse jäävas küljes akende eest päikesevõred või varikatused
  • Massiivsed konstruktsioonid, mis hoiavad pikemalt maja seestpoolt jahedama

Ja see ongi põhiosas kõik mida teha annab ja mis ka toimib.

Tõsi küll, kindlasti peaks arvestama, et eelkirjeldatud meetmed toimivad päris edukalt kuumalaine 1 nädalal aga kui kuumalaine kestab nädalaid siis loomulikult mõnevõrra efekt väheneb, kuid maja jääb kindlasti hulga paremasse seisu võrreldes majadega, mille puhul passiivseid ülekuumenemist vältivaid lahendusi ei kasutata.

Täna ehitama asudes tasub projekteerimisfaasis, lisaks maja parema soojapidavuse saavutamisele, tähelepanu pöörata ka maja võimalikule ülekuumenemisele. Tee parem projektiga veidi rohkem tööd ja saad vastutasuks maja, mis ka suvel oma ülesannet täidab ja ennast hästi tunda laseb!

, , ,

Millest saavad alguse ehitusprobleemid?

Probleemid uute ehitistega on tavaliselt tingitud, kas korraliku projekti puudumisest, projekteerimis- või ehitusvigadest. Vaatame natuke laiemalt, kuidas ehitusprobleemid tavaliselt tekivad ja kuidas neid lahendatakse.

vundament

Ebapiisav projekt ja ehitusfirma poolsed projektimuudatused
Eramaja ehitaja hoiab enamasti kokku maja projekti pealt ja usaldab ehitaja kogemust analoogsete objektide ehitamisel. Projekt on eelprojekti tasemel, kus konkreetsed sõlmed on lahendamata. Sellises olukorras juhtub kokkuvõttes järgmine:

  • Ehitaja tunnetab, et tal on võimalik teha iseseisvalt projektis muudatusi, põhjendades neid nii odavama hinna, varem tehtud toimivate lahenduste või muuga, kuid kokkuvõttes enamasti teeb ehitaja sellisel juhul muudatusi, mis teeb ennekõike ehitaja jaoks ehitamise soodsamaks ja lihtsamaks.
  • Asja muudab probleemseks ka see, et ehitaja teeb küll muudatusi, mida ta tellijale suuliselt selgitab, kuid projektdokumentatsiooni muudatusi sisse ei kanta.

Tulemuseks olukord, kus ehituskonstruktsioone on muudetud, kuid muudatustest ei jää jälge maha ning näiteks kaetud tööde puhul ei pruugi hiljem teadagi, et ei ole ehitatud projekti järgi, kuna visuaalselt ei jää muudatusi näha.

Kui hiljem tekivad majaga ehituslikud probleemid siis, kes sellises olukorras on süüdi? Kas ehitaja või tellija? Kuigi enamasti näidatakse näpuga ehitajale siis laiemalt vaadates on tellija samamoodi vastutav oma valikute eest.

Tellija proovib odavama projektiga raha kokku hoida ja samamoodi proovib ehitaja lahendada konstruktsioonide sõlmi odavamalt, kui see võimalus tellija poolt temale avaneb. Klassikaline ehitusfirma tegeleb ainult ehitamisega, mitte projekteerimisega ja tellija peaks sellega arvestama.

Kui siis ühel hetkel, on see siis objekti lõpufaasis või juba garantiiajal, ehitusobjektiga probleemid tekivad siis tavaliselt kipub vastasseis tekkima sellelt pinnalt, et kas tehtud lahendus on vale või õige. Ehitaja ütleb, et ta on igal pool nii ehitanud ja toimib hästi, tellija väidab vastupidist.

Siit edasi jõutakse halvemal juhul vaidlusega kohtusse. Ja mida teeb sellises olukorras kohus? Kui kokkuleppele osapoolte vahel ei jõuta ja üheselt ühe poole viga ei ole võimalik tuvastada, siis saab kohus osapoolte soovi korral kasutada riiklikult tunnustatud ehituseksperdi arvamust, kui vähemalt üks osapool on nõus ekspertiisi kulud tasuma ettemaksena. Riiklikult tunnustatud ehituseksperdid on leitavad siit. Kohus valib välja osapoolte poolt püstitatud põhjendatud küsimused ja esitab need eksperdile, millele ekspert vastused annab. Osapooltega kokkulepitud ajal ja nende soovi korral nende juuresolekul tehakse ekspertiis ehitusobjektil. Ekspertiisis vajadusel avatakse ka konstruktsioone, lähtutakse ehitaja ja tellija vahelise töövõtulepingu sisust ja tingimustest ning ehitusprojektist.

On ka juhuseid, kus hageja võtab enne kohtusse tulekut iseseisvalt riiklikult tunnustatud ehituseksperdi arvamuse ja hiljem kohtuprotsessi käigus teise osapoole soovi alusel võetakse täiendav ekspertiis mõnelt teiselt riiklikult tunnustatud eksperdilt ning need arvamused võivad olla erinevad. See, kuidas sellises olukorras kohus otsustab, on keeruline prognoosida.

Ajakulu kohtus asja lahendamisele on kohtute suure töökoormuse tõttu suur ja arvestada tuleks 1-2 aastaga või enamaga.

Igal juhul on mõistlikum juhul ennetada probleeme professionaalselt projekteerimisfirmalt tellitud projektiga ja nõuda ehitajalt projektist kinnipidamist. Kui tekib vajadust projekti muuta, tuleks ka projekti muudatused projekteerimisfirmalt tellida. Nii säilib vastutus nii projekteerimise kui ka ehitamise protsessi osas. Jah, see teeb ehituse kallimaks, kuid aitab ära hoida kokkuvõttes suuremaid ehituslikke probleeme ja nende parandamiseks kuluvaid summasid.

Ehitusvead ja ehituskvaliteet

Üks osa probleeme on seotud valede ehituslahenduste kasutamisega või hoopis lihtsalt lohaka ja hoolimatu tööga. Sagedamini esinevad probleemid on näiteks need, et ehitusmaterjale ei kinnitata piisavalt, näiteks ehitusplaatide paigaldusjuhistes toodud kruvisid pannakse vähem, kui vaja või kinnitatakse konstruktsioone vale läbimõõduga kruvi või naelaga.

Sageli jäetakse kaetud tööde puhul panemata korrektselt soojustus või tuuletõkkeplaat ja ei tehta korralikult hüdroisolatsiooni, jäetakse soojustusplaatidele vahed või mõnes kohas jäetakse üldse materjal paigaldamata.

Sellises olukorras sageli ei võida ehitusfirma ka rahaliselt, sest need mõned kruvid, naelad või mõni m2 soojustust ei anna ehitusfirmale kasumit, pigem on tegemist oskuste- ja  elementaarse töökultuuri puudumisega ning lohakusega. Enamasti „jäetakse“ asjad tegemata seepärast, et materjal sai otsa ja selle asemel, et töö katkestada ja hankida vajalikud materjalid, lihtsalt kaetakse tööd kinni ja minnakse muude töödega edasi.

Ehitusvigade õigeaegne leidmine eeldab tellijalt (või tema poolt palgatud spetsialistilt) regulaarselt objekti kontrollimist ja kaetud tööde õigeaegset ülevaatamist. Tööde kontrollimine aga eeldab projekti lugemise oskust ning materjalide ja tootjate juhistega kursis olemist, sest need on alusdokumendid, mille alusel töö toimub ja mille alusel saab töö teostamist hinnata.

Probleemid ehituse lõpetamisega

Tõenäoliselt kõige levinuim probleem on maja ehitustööde lõpetamisega. Ühelt poolt seetõttu, et alati tööde lõpufaasis kulub lõppviimistlusele palju aega. Ainuüksi pahtlite ja värvide vajalik kuivamisaeg kipub plaanitud ajaplaani lõhki ajama ja tellija, kes tahab majja sisse kolida, muutub närvilisemaks. Selliselt pinnalt tekib sageli ka see probleem, et objekti lõpufaasis hakkab tellija kahtlema ehitaja poolt tehtud tööde korrektsuses ja ehitusnõuetele vastavuses. Kahtlus ehitaja suhtes väljendub ennekõike selles, et kui viimistlustöödes leitakse puudusi või ebakorrektset tööd, kas järsku ka varasemalt teostatud tööd on ikka korrektselt tehtud ning kaasatakse objekti ülevaatamiseks mõni omanikujärelevalve spetsialist.

Sellises olukorras tekib juba psühholoogiliselt olukord, kus ehitaja võtab sisse kaitse- ning tellija ründepositsiooni. Täiendav kontroll objekti lõpufaasis annab mingi pildi, kuid kuna enamik töid on selleks ajaks kaetud siis tervikpilti ehitustööde kvaliteedist kaasatud spetsialist ei saa. Kindlasti aga leiab omanikujärelevalve mingi probleemi, mille lahendaks teistmoodi, kui ehitaja seda tegi. Kuna korrektset projekti pole ei ole siis võib tekkida suhteliselt väikestest teemadest põhimõtteline vastasseis. Ehitaja, kaitseb oma lahendust, omanikujärelevalve oma lahendust ja tellija, olles ehitaja suhtes ülesse ärritatud, nõuab ehitajalt parandustööde tegemist.

Probleem on aga selles, et olukorras, kus kõik tööd praktiliselt lõpetatud ja iga ümbertegemine tähendab konstruktsioonide avamist, ei taha ehitaja parandusi enam teha, sest sellel hetkel on parandustööd kallid või aeganõudvad.

Ideaalis peaks juba hinnaküsimise ja ehituslepingu sõlmimise ajal kokku leppima ehituskvaliteedi ja täpsed alusdokumendid ja –juhised, mille alusel ehitatakse. Siis on konkreetne alus mille alusel töid kontrollida ja mistahes puuduste korral alusdokumentidele viidata.

Mängureeglid ehitajaga tuleb varakult kokku leppida

Kokkuvõttes tulebki öelda, et ehitamine algab tegelikult hinnaküsimise ja ehituslepingu sõlmimisega ning konkreetsete „mängureeglite“ kokkuleppimisega, mis just eeltoodud probleeme olulisel määral aitavad ära hoida.

Koostöö ehitajaga tähendab kokkuleppeid esimest päevast alates ning kui need saavutatud siis sujub töö edukamalt nii tellija kui ka ehitaja jaoks!