Silt: kinnisvara

Mida toob aasta 2012?

Tavaks on enne uut aastat teha prognoose, mida toob uus algav aasta.  Mis võiks oodata järgmisel aastal oma maja ehitajat?

Olen kuulnud arvamusi, et hetkel on mõistlikum oodata ja vaadata, kuna majandus on Euroopas allamäge minemas. Eestis pole enam ehitajad, kuna enamik Soomes.  Ehitushinnad on laes ja laenu ei saa. Kas tõesti on olukord nii lootusetu, et asuda kõrvalvaataja roll?

Mina veel käega ei lööks. Nõustun küll sellega, et ees keerulised ajad, kuid see ei tohiks olla takistuseks oma ehitusplaanide elluviimisel. 

Milliseks kujuneb uus ehitusaasta?


Laenuraha kättesaadavus püsib samal tasemel, mis eelmisel aastal
Laenude saamine ei ole kinni mitte niivõrd sellest, et pangad ei soovi laene väljastada vaid ennekõike laenutingimustest (piisav  sissetulek, laenu tagatis, intressimäärad). Laenu saamiseks vajalikke nõudeid suudab täita suhteliselt vähe inimesi, lisaks ebaselgus tuleviku suhtes ei lase osadel laenuvõimelistel inimestel laenamise otsust teha. Teatud võistlus pankade vahel laenumarginaali vähenemise osas tõenäoliselt tekib, kuid selle mõju laenuturule on väike.

Pangad eelistavad kindlasti valmis kinnisvara ostjad, sest nii on tagatis võimalik kohe ostetavale varale seada ning olenevalt omafinantseerimise määrast pole sageli täiendavat tagatist vajagi. Ehituslaenu puhul aga on möödapääsmatu täiendava tagatise olemasolu, mida on laenajal keerulisem leida.

Ehitushinnad liiguvad mõõdukalt ülespoole
Ehitushindadele suurt tõusu ei prognoosi. Võimalik hinnatõus jääb tõenäoliselt 10-15% juurde. Eesti turg on väga hinnatundlik – see seab piirid hinnatõusule.  Kui ei ole maksujõulist klienti ei saa ka ehitada.

Ehitusfirmad pingutavad ellujäämise nimel
Algav aasta saab olema ehitusfirmadele keeruline ja raske. Tööd on vähe ja see vähenegi on väikese kasumi marginaaliga. Piisab mõnest veast projekti juhtimisel, kui projekt on miinustes. Ellujäämiseks tuleb teha kvaliteetset tööd ja vigu vältida. Tuleval aastal on oodata osade ehitusfirmade turult kadumist ja ühinemisi või veel enam spetsialiseerumist, et olla veel efektiivsem.

Täna on pea enamik Eesti majatootjaid suuremal või vähemal määral orienteerunud Skandinaavia turule. Võimalik, et uus aasta toob kaasa väiksemate üldehitusfirmade eksportturgudele suunitluse, kasvõi nendesamade majatootjatega koostöös.

Klientidel saab olema raskem leida ülesse need õiged firmad, kes ka aasta lõpus veel turule alles jäävad.

Ehitusturg jätkab kohandumist
Teise järjestikuse lainena maad kattev uus majandussurutis sunnib uusi ideid leidma, otsima kliente, otsima klientidele terviklahendusi, mis kuludelt tellijatele vastuvõetav. See tähendab innovaatilisi lahendusi, see tähendab eristumist teistest. Usun, et just eristumine ja oma eeliste leidmine ja rakendamine saab olema firmadel võtmeks ellujäämisel.  On see pikem garantiiaeg, on see põhjalikum eeltöö enne igat ehitusetappi, et vigu vältida,  on see parem töökorraldus ja kiirem ehitus – see on iga firma enda teha.

 
Fakt on see, et algaval aastal ehitustöid alustades on klientidel vahest hirme rohkem kui tavaliselt, kuid elu näidanud, et ettevõtlike saadab edu ning hiljem tänavad nad ennast, et ehitusega just  nüüd algust tegid.

Võta aega, plaani korralikult ja ehita kvaliteetselt!

Kinnisvara on pensionisammas

Elame keerulisel ja põneval ajal. Pole selgust tuleviku suhtes. Olemasoleva pensionisüsteemi jätkusuutlikus on pikemas perspektiivis suure küsimärgi all? Aktsia- ja rahaturud on rahutud ning stabiilsust pole näha. Riigid ja inimesed elavad üle oma võimete. Ja aina keerulisemaks kipub elu minema.

Minu isiklik arvamus on, et kõigil inimestel tuleb teadvustada ja harjuda mõttega, et investeeringud oma tulevikku tuleb igal ühel endal teha ja mis veel olulisem nende investeeringute eest tuleb võtta vastutus. Mida ma selle all mõtlen? Annan alljärgnevalt lihtsustatud ülevaate.

Täna Eestis ja ka muljal kasutusel olevad pensionisüsteemid näevad ette, et kogutakse raha töövõimelisel perioodil pensionifondidesse ja alustatakse sealt väljamakseid siis kui inimene pensionikka jõuab. Põhimõtteliselt ei ole vahet, kas tegemist I, II või siis III sambaga – põhimõte on kõigil sama. Pensionifondid investeerivad kogutud raha edasi intressitoodetele, võlakirjadesse, aktsiaturgudele. Lõppeesmärk siis pikaajaliselt kasvatada investeeringut eesmärgiga ületada inflatsioon ja teenida kasu.

Kõlab esmapilgul hästi, kuid tegelikkuses võtab selline pensionifondide skeem ära inimestelt vastutuse oma vara säilimise ja kasvatamise eest. Kuidas? Väga lihtsalt. Fondide otsused teevad fondihaldurid, mitte raha investeeriv inimene ise.  Jah, võib öelda, et inimene saab fondi vahetada, kuid seal teiseski fondis teeb otsuse fondihaldur millesse investeerida, mitte inimene, kes sinna raha sisse paneb.

Ja praeguste reaalsete näidete põhjal on lõpptulemus see, et inimene, kes on 10 aastat raha fondi kogunud, on suures miinuses. Süsteemi masinavärk räägib neile inimestele, et jätkake kogumist ja turud paranevad ja küll tuleb ka tootlus. Andke andeks aga ei usu sellesse masinavärki, sest selles süsteemis puudub vastutus.

Pangad ja fondihaldurid tegelevad müügitööga pea juba igas poes ning fondidesse investeerimisest on tehtud kui reisi ostmine soojale maale. Näidatakse tõusvaid graafikuid, mis lineaarse kasvu korral pakuvad suurt tootlust ja müüakse kokkuvõttes unistust heast elust tulevikus.

Mis siis ette võtta?

Minu sõnum on see, et tulevikku silmas pidades tuleb investeerida ainult nii, et võtad selle eest ise vastutuse ja omad kontrolli oma investeeringu üle.

See tähendab suuremat tööd oma investeeringutega. Ma ei ütle, milline on parim investeering, sest see on igal inimesel erinev. Küll aga on oluline, et sa tead igal hetkel, mis sinu varaga toimub ja sa hoiad sellel silma peal. Ja sa tead, et pead seda ise tegema ja selle eest vastutuse võtma. Ehk iga inimene peab õppima ise investeerima.

Minu isiklik arvamus on see, et lisaks teistele rahapaigutamise kohtadele tasub investeerida kinnisvarasse. Ka kinnisvara puhul on tõusud ja mõõnad, kuid üldjuhul ei muutu kinnisvara väärtus nulliks nagu seda näiteks aktsiatega võib juhtuda.

Oma maja või korter annab kindluse tuleviku suhtes ja võiks olla üheks peamiseks pensionisambaks tulevikku vaadates.

Toon ühe võimaliku stsenaariumi: 

-          üks inimene elab üüripinnal ja investeerib pensionifondi, loodab selle tootlusele,

-          teine on investeerinud minimaalselt pensionifondi, kuid on ehitanud endale korraliku maja ja on ühel hetkel, peale laenu tasumist, kinnisvara omanik.

Pensionieas eelistaksin mina olla see teine inimene, kellel on oma maja, sest ma tean siis, et ka kõige mustema stsenaariumi korral saan maja müüa ning ikkagi ära elada, kasvõi siis üürikorterisse kolides. Aga mida peab tegema üüripinnal eluaeg elanud inimene, kui avastab, et pensionifondi kogutud raha on enamuses kadunud?

Võta vastutus ja investeeri kinnisvarasse. Mõtle kinnisvarast kui ühest olulisemast pensionisambast!

 

Millised on arengud ehitussektoris?

Viimasel ajal on ajakirjanduses palju erinevaid seisukohti ja teadmatust majanduse arengu osas nii Eestis kui kogu maailmas. Millised on võimalikud arengud ja kuidas see võiks mõjutada oma maja ehitajat?

Eestis on viimase aasta jooksul kinnisvarahinnad ja tehingute arv stabiliseerunud. Kui siia juurde lisada asjaolu, et pangad on uuesti hakanud meelsamini laenu andma võiks uskuda, et selleks korraks on halvim möödas.  Aga just siis kui asjad Eestis paistavad paremuse poole minevat, on maailma tuure kogumas uus finantskriis.

Oleks naiivne arvata, et see finantskriis Eestit ei puuduta. Küsimus on rohkem selles, et millisel määral. Kui otsida antud olukorras positiivset siis täna inimesed kindlasti teadvustavad seda endale paremini kui eelmise kriisi eel. See aga aitab igal inimesel enda riske läbimõeldult võtta või maandada.

Minu isiklik arvamus on see, et uut kriisi ootama ei tasu jääda ja igal juhul tasub oma plaanid ellu viia. Kuid läbimõeldult ja ennast lõhki laenamata.

Millised on ehitushinna arengud?

Tänane suurim probleem on kindlasti üldine hinnatõus, mis ka ehitushindasid pole puutumata jätnud.  Ehitusfirmadel on käesolev ja ka järgnev aasta keeruline, sest kuna lepingud sõlmitakse ette pikaks perioodiks siis kardetakse hinnatõusu tõttu lepingutega kahjumisse jääda. Nii on see täna näiteks aasta tagasi sõlmitud ehituslepingutega. See kartus sunnibki ehitusfirmadest  väljaminevatele hinnapakkumistele praegu korralikku hinnalisa juurde kirjutama.

Kui tuua paralleeli eelmise, mõne aasta eest maailmamajandust tabanud kriisiga, siis kaasnes sellega ka erinevate toormete nõudluse vähenemine, mis tõi kokkuvõttes allapoole nii näiteks nafta kui metalli hinna. Kas kordub sama muster on raske öelda, kuid sellisel juhul väheneks hinnasurve.

Ehitusfirmadel seisab ees otsuse tegemine, kas jätkata kõrgete hindadega pakkumiste tegemist lootuses rahakas klient leida või riskida ja panustada võimalikule ehitushinna stabiliseerumisele, mis võimaldaks teha täna pakkumisi, mis on tänastele klientidele taskukohased. Tundub, et täna minnakse peamiselt esimesele variandile ja loodetakse leida küsitud hinda maksta suutvat klienti. Kas aga neid kõigile ehitusfirmadele ellujäämiseks jätkub on  enam kui küsitav!

Kodu rajamine ilma lisatagatiseta?

Maja ehitamine nõuab enamasti laenuraha kasutamist!

Kas on üldse võimalik oma kodu ehitama hakata, kui sul ei ole võimalik anda pangale lisatagatist? Selline küsimus huvitab paljusid peresid, kes elavad näiteks üürikorteris ja peale krundi pole võimalik täiendavaid tagatisi laenu saamiseks pangale anda?

Kui veel mõned head aastad tagasi ei olnud probleemi saada laenu ka krundi tagatisel siis viimasel 2-3 aastal on olukord muutunud. Nüüd annavad Eestis tegutsevad suuremad ja tuntumad pangad laenu üldjuhul vaid hoonestatud kinnistute tagatisel.

Kuigi alati peab ütlema, et tehakse ka erandeid ning kindlasti on mõistlik igal juhul panga käest konkreetset lahendust küsida. Panka üldjuhul huvitab ennekõike see, milline on sinu pere sissetulek ja laenu teenindamise võima ning millises suurusjärgus on omafinantseering. Kui sul juhtub olema krunt heas asukohas ja pangale aktsepteeritav, siis on võimalik ka nüüd krundi tagatisel laenu saada. Tõsi küll krundi tagatisel antakse laenu umbes 50-60% selle turuväärtusest.

Aga kui sellist head krunti ei ole, mis siis teha?

Siis on võimalikud lahendused järgmised:

  1. Teha pankadega koostööd variantide leidmisel ja jõuda mõlemaid osapooli rahuldava kokkuleppeni.  
    Pakkuda ise või paluda pangal pakkuda välja lahendusi, mille täitmisel nad laenu annaksid.  Näiteks koguda raha ja käivitada vundamendi ehitus ilma laenurahata. Selle sammuga kaasneb see, et tuleb koostada maja projekt ja panna kokku maja eelarve ning hankida ehitusluba. Sellisel juhul ei ole tegemist enam lihtsalt krundiga vaid poolelioleva ehitisega.
    Panka huvitab see, kas potentsiaalsel laenuvõtjal on olemas usaldusväärne maja eelarve või konkreetne hinnapakkumine mõne ehitusfirmalt, mis näitaks kogu maja rajamise kulusid. Pangad ei soovi üldjuhul anda laenu, kui nad ei näe reaalselt paberil võimalust, et maja ka tervikuna valmis saaks.  Seetõttu on oluline anda pangale alati tervikpilt, kuidas ja mis ajaks maja valmis saadakse.
  2. Küsida esmalt laenu mõnelt hüpoteeklaene väljastavalt firmalt ja hiljem laen refinantseerida.
    Sellised firmad annavad üldjuhul laenu  ka ainult krundi tagatisel. Laenu antakse kinnisvara turuväärtuses üldjuhul kuni 50% ja intressid algavad u. 16%-st. Tõsi, see laen on oluliselt kallim võrreldes tavapankade intressidega, kuid lühiajaliselt näiteks 1 aastaks oleks see vastuvõetav. Laenu eest ehitada maja sellisesse staadiumi, kus turuväärtuse kasv võimaldaks tavapangast võtta laenu ning siis laen refinantseerida. Maksta esialgne laen tagasi hüpoteeklaenu firmale ja ülejäänud summa kulutada maja lõpuni ehitamisesse. 

Tänases turuolukorras ei ole ette näha enam kinnisvarahinna suuremat kukkumist. Samas, kasvõi sellesama finantseerimise probleemi tõttu ei ole ka mootorit, mis laseks hõlpsasti laenu võtta ja survestaks kinnisvara hinda tõusma.

Ehitushinnad on asunud juba jõulisemalt tõusma, kuid niipea see veel ei kajastu kinnisvara turuhinnas. Majaehitaja peaks tänases olukorras võtma seda kui paratamatut fakti, kuid seda ka mitte üle tähtsustama.

Maja ehitus ja kinnisvara hind

Kinnisvara on nagu iga teinegi kaup, mille hind kujuneb nõudluse ja pakkumise tasakaalupunktis. Buumiaastatel oli nõudlus kinnisvara järele tänud pankade lahtikeeratud laenukraanidele suur, samal ajal pakkumine väike. See viis kinnisvara hinna väga kiiresti ülesse. Viimase 3 aastaga on Eestis eramute keskmised pakkumishinnad kukkunud lugu 40-50% ja nüüd on hinnad stabiliseerunud.

Kui asutakse oma maja ehitama siis ju õigustatult hindab majaomanik maja väärtuseks summa, mis on kulunud maja ehitamiseks. Mõistlik on siiski kalkuleerida enne oma maja ehitamist, milline on antud piirkonna analoogse kinnisvara hind. Siis ei teki üllatust, kui tegelik turuväärtus on majal on hoopis väiksem, kui ehitamiseks kulunud summad.

Kui ehitada laenuraha eest, siis pank laenuandjana peab seda ka ise väga täpselt silmas. Laenu antakse ainult niipalju kui hindamisakt ja panga laenupoliitika lubab.

Täna on tekkinud olukord, kus ehitushinnad on alustanud vaikset tõusu ning samal ajal kinnisvara hinnad veel pole tõusma hakanud. Sellises olukorras on pea paratamatu, et ehitushind võib kujuneda kokkuvõttes veidi kallimaks kui vara turuhind.

Üheks võimaluseks on ka täna ehitada turuhinnaga maja – ehitades energiasäästliku maja.  Järjest rohkem hakkavad hinda minema energiasäästlikud eramud ning seetõttu täna sellise maja ehitamine annab kindlasti eelise.

Pole veel kuulda, et pangad energiasäästlike eramajade osas kergema käega laenu annaksid, kuid nad võiksid seda teha. Riskid panga jaoks on ju väiksemad. Sellise maja hind peaks kujunema suurema nõudluse tõttu turu keskmisest veidi kõrgemaks ja rääkimata soodsamatest ülalpidamiskuludest.

Lähematel aastatel kinnisvara kiiret hinnatõusu näha ei ole, laenukraanid püsivad veel mõnda aega kinni. Kuid stabiilsus on väärtus omaette ning majaehitajale väga oluline oma plaanide elluviimisel.

Krundi ostmine, millel on juba projekt ja ehitusluba?

Viimane kinnisvarabuum lõi olukorra, kus mitmed arendajad suurema kasu nimel, planeerisid rohkesti paarismajade ehitamist. Polnud ju mõtet ehitada ühepereelamut, kui andis ehitada paarimaja ning rohkem müüa.  Paljudel kinnisvaraarendajatel õnnestus, enne kinnisvarakrahhi, paberimajadus korda saada aga ehitamiseni veel ei jõutud. Seetõttu on täna müügis krunte, millele on välja antud paarismaja ehitusluba ja sellega seotud projekt ning kooskõlastused.

Nüüd on sellised krundid müügis ja paljudel on tekkinud küsimus, kas tasub sellist paarismaja krunti osta ja mis risk sellega kaasneks? Krundi ostjat ei huvitaks paarismaja ehitamine, vaid ikka ühepereelamu rajamine.

Paarismajast – ühepereelamuks

Enamikel juhtudel saab paarismaja krunti ühepereelamu jaoks kasutada. Tuleb hankida krundile tehnilised tingimused, koostada uus projekt ja saada ehitusluba nagu kõigi kruntide puhul.

Küll aga peaks arvestama, et enne krundi ostu tuleks kohalikust omavalitsusest täpselt välja uurida, kas antud planeeringut saab muuta ehk siis kas paarismaja asemele saab ühepereelamut ehitada.

Võib tekkida olukordasid, kus sellist luba ei anta. Näiteks, kui antud piirkonnas kõrvalkruntidel ainult juba valmisehitatud paarismajad, võib kohalik omavalitsus jääda algse plaani juurde, et ka vaba krunt peab saama hoonestatud paarismajaga.

Kohalikul omavalitsusel on õigus planeeringuid muuta ja seetõttu tuleb enne sellise krundi ostu omavalitsuse käest saada värsked tehnilised tingimused, mis ostjale kindluse annavad, et maja ehitamine on võimalik. Tehnilised tingimused peaks taotlema krundi omanik ja see võtab aega umbes 2-3 nädalat. Kui krundi ostuga on kiire ja pole aega niikaua oodata, on mõistlik siis kohalikus omavalitsuses paluda vastuvõttu planeeringute valdkonna vastutajaga ning temalt järgi küsida. Selliselt saab riski oluliselt vähendada.

Tee vajadusel uuringut Ehitisregistrist

Tee vajadusel uuringut Ehitisregistrist

Kruntide olemasolevate tehniliste tingimuste kohta saab ettekujutuse ka ehitisregistri abiga. Nimelt juhul kui krundile on välja antud ehitusluba ja see on registrisse kantud, saab veebilehelt http://www.ehr.ee/ otsida aadressi järgi krundi ning vaadata sellega seotud andmeid. Näiteks on seal kirjas hoone kõrgus, pikkus, laius ja muud parameetrid.

Üldjuhul on projekti ja ehitusloaga kruntide puhul eeliseks see, et kõik kommunikatsioonid ja liitumised on juba korra paberil koos kooskõlastustega lahendatud ning seetõttu vähem võimalikke probleeme asjaajamisel.

Head krundivalikut!

Ühe maja müügikuulutuse lugu

Hiljutise kinnisvarabuumi ajal hakkas mulle ühes foorumis silma viide ühele kinnisvarakuulutusele ja õelad kommentaarid selle juures. Milles oli probleem?

Hea maja algab omaniku pühendumisest

Hea maja algab omaniku pühendumisest

Tegemist oli ühe üle keskmise eramaja müügikuulutusega, kus lisaks tavapärasele kuulutuse sisule oli lisatud veidi müügiteksti.  Maja müügiargumendiks oli välja toodud see, et selle maja puhul kulutati omaniku poolt 2 aastat pühendumist. Kulutati väga  palju aega heale projektile, parimate materjalide otsimisele ja ehitustööde kvaliteedile. Kuulutus lõppes üleskutsega „Osta hingega tehtud maja!”

Foorumis naeruvääristati seda kuulutust hoolega. Küll ei meeldinud inimestele sõnastus, küll arvati, et liiga kaua on aega kulutatud jne. Ma vaatasin seda kuulutust ja neid pilte maja kohta ning tekkis hoopis vastupidine hoiak. See oli tõesti ilus ja hästi tehtud maja.

Miks seda aga naeruväärseks püüti teha? Põhjus on väga lihtne.

Kõik need, kes pole aktiivselt oma maja ehitamises osalenud ja ehitusega kokku puutunud, ei pruugi tajuda, mida tähendab korraliku maja ehitus.

See ajakulu, mis kaasneb oma maja ehitamisega on igale tellijale märkimisväärne. Mida rohkem on pühendatud hea maja ehitamisele, seda parem on enamasti ka tulemus.

Head pühendumist oma maja ehitamisele!

Ennustused majaehitajale aastaks 2010

Vana aasta viimastel päevadel on hea korra aeg maha võtta. Mõelda lõppevale aastale ja teha plaane uueks algavaks aastaks. Tavapärane on ka see, et tehakse ennustusi algavaks aastaks. Seekord teen ka ise ennustuse aastaks 2010 eramaja ehitamisega seotud teemadel.

 

Ennustus 2010 aastaks:

  • Ehitusfirmad jätkavad konkureerimist iga töö eest
    Uuel aastal jätkub ehitusfirmadel võitlus ellujäämise eest. Tõenäoliselt jääb turul väiksemaid ehitusfirmasid veelgi vähemaks, kuna tööd saada väga raske. Maja ehitamist plaanivale perele tähendab see ühest küljest suurt valikut ehitaja leidmisel. Teisest küljest aga võib valitud firma sattuda ehitusperioodil majandusraskustesse, mis toob riski ka ehituse tellijale.

 

Iga ehitustöö on uuel aastal ehitajale tähtis

Iga ehitustöö on uuel aastal ehitajale tähtis

  • Ehitushindade langus peatub, samas kiiret hindade tõusu ei toimu
    Nii ehitustööde kui ka ehitusmaterjalide hinnad oluliselt ei muutu. See ei tähenda muidugi, et aeg-ajalt kampaaniate raames kaupa odavamalt ei müüda. Suuremat hinnatõusu ei usu seetõttu, et 2010 aastal jääb tarbimine väikseks ja heal juhul mõõdukaks ning survet hindadele ei teki.

 

  • Laenuraha kättesaadavus paraneb
    Uuel aastal on oodata kinnisvarahindade stabiliseerumist ja languse peatumist. See tähendab ühtlasi, et kinnisvara saab pankadele uuesti tagatisvarana usaldusväärsemaks ja laenu saamise võimalused paranevad. Kindlasti ei saa laenu enam nii kergesti ja sellistel tingimustel nagu näiteks mõned aastad tagasi.

 

  • Majade ehitamisel pööratakse enam tähelepanu säästlikele lahendustele ja kvaliteedile
    Rasked ajad majanduses aitavad rohkem tähelepanu pöörata majanduslikult säästlikele lahendusele. Algaval aastal jälgib enamik oma maja ehitajaid rohkem kui varem, et tema maja saaks energiasäästlik ning teeb kõik, et maja ülalpidamise kulud oleksid võimalikult soodsad. Selle saavutamiseks kasutatakse, kas efektiivseid küttesüsteeme ja tehnoloogiad ning kontseptsioone.

  

Millised on Sinu ennustused algavaks aastaks?

Millal on õige aeg ehitada?

Viimasel ajal on mitmel korral minu käest küsitud, millal oleks parim aeg ehitama hakata. Vaatame veidi täpsemalt, milline on tänane olukord.

Ehitustööd

Ehitustööd

Finantseerimine
Laenutingimused on karmistunud ja laenamine kallim võrreldes veel mõne aasta taguse ajaga. Samas on esimesed märgid pangaduses, et olukord on stabiliseerumas. Tõenäoliselt laenamise tingimused veidi paranevad lähema 6 kuu – 1 aasta jooksul, kuid nii heaks nagu nad vahepeal olid, kindlasti ei muutu.

Ehitushinnad
Ehitushinnad on kukkunud u. 30% , mõnes lõigus rohkem, mõnes vähem. Ehituses on toimumas korrastumine ja ellu jäävad ainult tugevamad firmad. Samas suurt ehitushindade langust enam tõenäoliselt ei ole oodata. Osade ehitumaterjalide toorainete hinnad on suhteliselt kõrgel ja see seab piirid ehitusmaterjalide hindadele. Tööjõukulude osas on veel võimalik väike varu allapoole aga see ei saa olla enam väga suur.

Ehituse kvaliteet
Kuna tööd ehitusvaldkonnas on oluliselt vähemaks jäänud, siis see peaks kaasa tooma ehitustööde kvaliteedi paranemise. Ettevõtted on kohandumas uue olukorraga ja muututakse effektiivsemaks. Ehitussektoris on oodata veel mõnda aega töötajate koondamisi, sest uusi ehitusobjekte Eesti tulemas väga vähe ja need peamiselt riigitellimused. 

Kokkuvõtteks:
Kuna kõige olulisemaks jõuks, mis ehitamist käivitab on finantseerimine, siis tuleb jälgida pankade tegevust. Üheks indikaatoriks on kinnisvarahindade stabiliseerumine. Kui kinnisvara enam hoogsalt ei odavne siis muutuvad ka pangad julgemaks ja on valmis laenutingimusi parandama.

Ehituse ettevalmistamine võtab aega ja praegu on hea aeg just sellise ettevalmistuse töö tegemiseks. Ehitusfirmad on valmis meeleldi oma teeneid pakkuma ja seda on mõistlik ära kasutada.

Samas neil, kellel olemas oma finantsid ehitamiseks, on täna kindlasti kasulik ehitustööd ette võtta. Tänane olukord turul on tellijakeskne ja võimalik kaubelda hinda ning valida parimad ehitajad.

 Milline on Sinu arvamus. Avalda postituse kohta arvamust.

Oma maja ehituse finantseerimine

poolikmajaEnamasti on maja ehitamine niivõrd kulukas ettevõtmine, et selleks on vaja laenu võtta. Ja enamasti on laenu saamiseks vajalik omafinantseering (20-50% lõplikust turuväärtusest) ja täiendavad tagatised. Tänases majanduse olukorras on maja ehitajal vaja arvestada järgmisega.

Mitmekordse hindamise vajadus
Pank väljastab laenu mitmes osas jälgides maja ehitamise turuväärtust. See tähendab lahtiseletatult seda, et maja iga etapi valmimisel tuleb tellida kinnisvara firmalt uus hindamisakt ning selle alusel pank otsustab, kas maksab välja järgmise laenusumma. Hindamisaktid eramutele on täna hinnaga u. alates 3000 – 3500 kr. Keskmiselt võib vajadus tekkida 3-4 hindamise tarvis ja seetõttu on mõistlik enne see nüanss läbi mõelda, et hindamisi võimalikult harva oleks vaja teha.

Kinnisvara turuväärtuse langus
Optimislikumad prognoosid tänase kinnisvaraturu osas näevad kinnisvarahindade stabiliseerumist 2010 või 2011 aastal. Seega on lähema 1,5 aasta jooksul reaalne kinnisvara turuväärtuse mõningane langus. See tähendab majaehitajale riski, et laenu võtmisel tagatisvara (ehitatav eramu) väärtus langeb ning pank nõuab lisatagatisi.

Majanduslangusest tingitud palga vähenemine
Eestis on alates 2008 aasta lõpust ja 2009 aasta algusest paljudes sektorites töötajate palkade vähendamine. Kui selline olukord tekib inimesel oma maja ehitamise perioodil, siis on tõenäoline, et pank korrigeerib väljamakstavat laenusummat ja seetõttu täna mõistlik arvestada võimaliku palga vähenemise võimalusega.

Kuidas oled sina oled oma maja ehitust finantseerinud?