Postitused

, ,

Ehitustööde kontrollimine algab projektist

vundEhitustööde kontrollimine on tänapäeval samaaegselt nii keeruline kui lihtne. Kuidas nii?

Ehitustööde kontrollimine algab projektist ja ehitamise kontrollimise algdokumendiks on kvaliteetne projekt. Projekt annab ette konkreetsed nõuded ja tingimused, millele peab ehitis vastama. Milliseid materjale tuleb kasutada, millised on kvaliteeditingimused, milliseid töid teostatakse, milliste juhiste põhjal jne.

Lihtsus
Ehitist, mille osas on koostatud kvaliteetne projekt, on lihtsam ehitada ja lihtsam ehitustöid kontrollida. Täna on ehitusprojektid läinud sageli seda teed, et seletuskirjades viidatakse konkreetsete materjalide paigaldus-ja kasutusjuhenditele. Selline lähenemine tähendab üldjuhul seda, et läbi juhendite on iga väiksemgi tööprotsess täpselt teada ja seeläbi kontrollitav. Paljude ehitustmaterjalide tootjate poolt on kokku pandud rohke pildimaterjalidega juhendid, mis isegi ehituskaugemal inimesel võimaldab tööde teostamise selgeks teha ning seeläbi tööde teostamist kontrollida.

Tõsi, on konstruktsioonisõlmi, mis on unikaalsed ja mille lahendamist materjalide tootjate juhendid ei sisalda. Sellisel juhul peaks projekt sisaldama selliste sõlmede osas materjalitootjaga kooskõlastatud lahendust. Sageli on suurematel materjalitootjatel olemas vastav inimene, kes abistab kliente või projekteerijaid õige sõlme leidmisel.

Tundub, et vahest on põhjalike kasutus- ja paigaldusjuhendite puhul probleemiks kujunemas just see, et need on liiga põhjalikud ja detailsed ning nii ehitajal kui ka tellijal ei ole aega kõiki peensusi selgeks õppida.

Keerulisus

Keeruliseks teeb nii ehitamise kui ka tööde kontrollimise see, kui tööde aluseks olev projekt on liialt üldine. Üldsõnalise projekti puhul (nagu näiteks eelprojekt) kipub nii minema, et ehitaja ja tellija loevad samast dokumendist välja erinevaid töid ning tekivad varem või hiljem probleemid.

Tööde kontrollimine  eeltoodud olukorras on raske, sest sageli hakatakse vaidlema tööde sisus, mahtudes, kvaliteedis ning kasutatavates materjalides.

Rusikareegel on see, et ehitaja ei tegele projekteerimisega, kui see pole just eraldi kokku lepitud. Ehitaja ehitab üldjuhul tellijalt saadud projekti alusel.

Lisaks on ka selliseid ehitustöid, mille puhul ei ole nii selgeid ja ilusalt koostatud juhiseid, kui osade materjalitootjate poolt väljatöötatud juhendid. Kui ei saa aru, kuidas täpselt mõnda ehitustööd teostatakse siis tuleks see enne usaldusväärse ehitajaga üle arutada ning vajadusel projektdokumentatsioonis kirjeldada, et ehitaja ja tellija töödest ühtemoodi aru saaksid.

Kokkuvõttes

Ideaalis võiks olla projekt koostatud selliselt, et sealt on iga olulise töölõigu juures ära toodud juhendid või normid, millele vastavalt tööd tuleb teostada. Vaata oma maja ehitusprojekt enne hinnaküsimist või ehitamise alustamist üle sellise pilguga, kas tööde teostamisel on võimalik iga töö kvaliteeti ja töökorraldust juhendite, normide ja jooniste abil kontrollida.

Mida annab oma maja hooldusraamat?

Aeg ajalt leiab ajakirjanduses soovitusi pidada erinevate toodete ja kaupade kohta hooldusraamatut.  Kõigile on meil tuttav näiteks auto hooldusraamat. Millist kasu annab selline raamat aga maja osas ja mida see peaks sisaldama? Need on esimesed küsimused, mis enamasti tekivad.

Hooldusraamat aitab teha töid õigel ajal

Hooldusraamat aitab teha töid õigel ajal

 

Vaatame lähemalt, mida maja hooldusraamat võiks sisaldada ja kuidas sellest majaomanik kasu võiks saada.

Minu arvates võiks maja hooldusraamat sisaldada:

  • Kinnistu ja ehitise põhiandmeid
  • Kinnistu ja ehitise tehniliste seadmete ja süsteemide andmeid
  • Andmeid maja projekteerijate ja ehitajate kohta, vastavalt teostatud töölõigule
  • Konstruktsioonide andmed ja lõiked
  • Viimistlusmaterjalide andmed
  • Ülevaatuste ja hooldustööde nimekiri:
    • 1 x päevas tehtavad tööd
    • 1 x nädalas tehtavad tööd
    • 1 x kuus tehtavad tööd
    • 1 x aastas tehtavad tööd
    • vajaduse tekkimisel tehtavad tööd
  • Kasutusjuhendid
    • Küttesüsteem
    • Ventilatsioonisüsteem
    • Aknad /uksed
    • Viimistlusmaterjalide hooldamine
    • Tuleohutuse tagamine
    • Signalisatsioon
    • Niisked ruumid
    • Õuealad
    • Tegevused eriolukordade ja avariide korral
  • Kulude jälgimine aastate kaupa ja võrdlemine
    • Kütteenergia (gaas, õli, elekter jne.) kulu
    • Elektrikulu
    • Veekulu
    • Muud kinnistu või maja hooldamisega seotud erinevad kulud

 

Selline hooldusraamat võiks tegelikult olla igas majapidamises, kindlasti paljudel midagi sellist on ka olemas.

Hooldusraamatu mõte on saada kiiresti vajalik info näiteks hooldustööde teostamiseks ning teha vajalikke tegevusi õigel ajal ja õigesti.  Samuti annab see ülevaate, milliseid tegevusi millalgi tehti ning kui suured on majaga seotud kulud.

 

Väga väärtuslikuks muutub selline hooldusraamat ka kinnisvara müügi korral, sest korralikult hooldatud ja korralike juhenditega maja on lihtsam müüa.

 

Maja ehitamise faasis tasuks samuti mõelda juba hooldusraamatule ning töölõigu teostamisel lisada vastavad juhendid või andmed hooldusraamatusse. Kui teha seda peale maja valmimist siis on vajalikke andmeid ja materjale sageli raske kokku saada ning nii võib hooldusraamat poolikuks jääda.

 

Kas Sinu majal on hooldusraamat olemas?