Postitused

, ,

Vee-, kütte- ja kanalisatsiooni- ning ventilatsioonilahendus on ülioluline teha kvaliteetselt

paurandakyteMe tarbime oma kodudes igapäevaselt puhast kraanivett ja naudime sooja tuba. Me hindame toimivat õhuvahetust ning töökorras kanalisatsiooni. Vaatame veidi lähemalt, mida peaks teadma iga tellija, et kõik need mugavused oma majas tõrgeteta pikaajaliselt toimiksid.

Tänapäeval ei kujuta me ette enam ühtegi maja ilma KVVK (kütte, ventilatsiooni, veevarustuse ja kanalisatsiooni) lahendusteta. Kommunikatsioonid ja tehnosüsteemid on maja vereringe, millest sõltub nii maja kui ka selle elanike tervis. Miks on nende KVVK lahenduste valik ülioluline ja miks tasub põhjalikult oma valikut kaaluda?

Olen sageli rõhutanud, et maja põhikonstruktsioonid peavad olema korralikult ja õigesti ehitatud, siis on hiljem maja kasutamisel probleeme vähem ning maja kasutusiga pikem. Suheldes KVVK lahenduste pakkujatega ning ehitajatega, rõhutavad nad, et õige KVVK lahenduse valik on vähemalt sama tähtis ja oluline kui hoone põhikonstruktsioonide kavandamine ning ehitamine. Sellele arvamusega saab ainult nõustuda.

Miks?

Põhjus tegelikult lihtne. Iga majasisene veetrass, põrandakütte-, kanalisatsiooni- või ventilatsioonitorustik ehitatakse põhiosas seina- või põrandakonstruktsiooni sisse või kaetakse see muude kattekihtidega. Sisuliselt me ju eeldame, et me ei pea majasiseste kommunikatsioonide ja torustikega väga pikka aega midagi ette võtma peale regulaarsete hooldustööde. See eeldus juba iseenesest tähtsustab kõigi majasiseste tehniliste lahenduste valikut ning on seetõttu üks olulisemaid valikuid iga maja juures, mille tellija peab tegema.

Klassikaliselt hinnatakse maja elueaks minimaalset 50 aastat, koos põhjalike kapitaalremontidega 100 aastat ja rohkem (maja eluiga saab alati pikendada kui õigel ajal õigete meetmete ja remondiga sekkuda, kuid küsimus rohkem selle tasuvuses). Kas sinu majale valitud tarbevee torustik või põrandakütte torustik peab 50 aastat vastu? Kas tarbevee torustik on korrosioonikindel, kas kõik liitekohad peavad pikaajaliselt purunemata vastu, kas kogu torustikusüsteem on hügieeniline ning mõistliku hooldusvajadusega?

Kuna pea kõik tehnilised süsteemid ja torustikud ehitatakse majades konstruktsioonisiseselt siis puudub meil sisuliselt hiljem lihtne ja odav võimalus oma valikut muuta. Me saame küll põhimõtteliselt torustikku vahetada, kuid see tähendaks paljudel juhtudel laiaulatuslikku olemasolevate konstruktsioonide lõhkumis- ja lammutusvajadust ning see teeb tööd ebamõistlikult kalliks.

Kavandades näiteks maja elueaks 100 aastat, on tänapäevaste materjalide puhul, mõistlik plaanida selle aja jooksul maksimaalselt 1 – 2 suuremat kapitaalremonti (esimene kord u. 30-40.a. järel ja teine kord u. 60-70 a. järel), mille käigus vajadusel vahetatakse välja ka majasisesed torustikud või muud majasisesed kommunikatsioonid. Kui torustike väljavahetamiste vajadus on sagedasem siis ilmselgelt on tehtud vale materjali või tehnoloogia valik või on olnud halb tööde kvaliteet, mistõttu on maja omanik sunnitud tegema suuremahulisi kulusid torustike väljavahetamiseks juba palju varem.

Mida peaks tellija tegema?

Kuidas tagada, et valitud torustik või lahendus oleks pikaajaliselt toimiv ja töökorras? Tavaliselt koosneb kvaliteet kahest peamisest komponendist, valitud tootest või lahendusest ning projekteerijast / ehitajast. Mõlemad on võrdselt olulised, sest pole kasu suurepärast tootest, kui näiteks liited tehakse valesti ning mõne aja tekivad lekked ja veeavariid. Samuti ei ole hästi projekteeritud ja ehitatud lahendusest abi, kui valitud materjali või tootega tekib kvaliteediprobleeme ning süsteemid ei toimi või vajavad mõne aja pärast parandustöid.

Tänapäeval võiks tellija hinnata rohkem tehniliste eritööde projektide osatähtsust ja tellida ka KVVK tööde osas korrektsed ja läbimõeldud projektid. Praktikas tellib eratellija selliseid eritööde projekte harva ning tellija keskendub peamiselt vaid joonistele kraanide ja kanalisatsiooni äravoolu asukohtade märkimisele, mitte torustiku tehnilise lahenduse valimisele. Tellija usaldab ehitajat väljapakutud lahenduse osas, kuid ehitaja vaadates hinda pakub töö saamise huvides odavama või pikaajaliselt mittetoimiva lahenduse.

Peamine peaks olema see, et valitud materjalid on pikaealised ning ohutud ja väga oluline on tellida tööd vastavate oskustega firmadelt, mille töötajad on läbinud vastavad tehnilised koolitused ning teavad mida ja kuidas peab antud lahendustega töid tegema.

KVVK tööd ei ole katsetamise koht, need tööd tuleks teha õigesti kohe esimesel korral!

, ,

Remondi kodu vastavalt vajadusele

Keskmiselt umbes iga 7-10 aasta tagant tekib vajadus või soov oma kodu uuendada ja remontida. Mida peaks enne siseremondi tegemist teadma ja millele keskenduda?

Rahvasuus kasutatakse sageli mõistet „sanitaarremont“, mis enamasti tähendab seda, et tehakse minimaalsus mahus viimistlustöid. Värvitakse laed või seinad, vahetatakse tapeet, uuendatakse vannituba puhastades keraamiliste plaatide vuuke või neid uuesti vuukides jne.

Enamasti tähendab see seda, et piirdutakse töödega, mis aitavad kodul uuendada veidi välisilmet ja peita / parandada võimalikke pragusid või näiteks niiskuskahjustusi.

 Populaarseks saanud ja kasutusele võetud sõna „euroremont“ tähendas algselt peamiselt seda, et tubade probleemsemad lae- ja seinapinnad kaeti kipsplaatidega, kasutati tahveluksi, vahetati aknad, põrandakate jne. Lõpptulemusena tehti sisuliselt kogu siseviimistluse väljavahetamine täies mahus.

Nüüd kasutatakse pea iga kvaliteetsemalt tehtud remonttöö osas sõna euroremont. Tänasel päeval tähendab see rohkem seda, et seinad ja laed üritatakse sirgeks ajada ja tänapäevane ilme saavutada.

Lisaks kasutatakse ka mõistet „kapitaalremont“, mis enamasti tähendab maksimaalset uuendamist alates küttesüsteemidest, sanitaartehnikast, akendest, ustest, põrandakatetest jne. Kui varem teostati kapitaalremont umbes iga 15-20 aasta tagant siis järjest kvaliteetsemate materjalide ja tehnika tõttu võib kapitaalremondi vajadus tekkida ka mõnevõrra hiljem.

Olenemata sellest, millises mahus remonti teha peaks lähtuma reaalsest vajadusest ja mitte üle investeerima. Pole ju mõtet iga prao puhul kohe sein kipslaadiga katta, sest on mitmeid teisigi lahendusi, mis pragude probleemi peita aitab.

Pigem on oluline mõelda, millist eesmärki remont saavutada aitaks? Kas on mõistlik uuendada küttesüsteemi, näiteks radiaatorid uuemate kaasaegsemate vastu vahetades või hoopis uuendada elektrijuhtmeid või lisada valvesignalisatsioon, et tagada kodu pikaajaline turvalisus? Millist emotsionaalset või praktilist väärtust remont kokkuvõttes pererahvale annab?

Kui põhieesmärk teada siis on palju lihtsam kirja panna need tööd, mis konkreetse remondiga on vajalik teostada. 

Umbkaudsed remonttööde hinnad:

Jämedalt võib arvestada, et minimaalse siseremondi saab tehtud alates 130-150 eurot /m2 kohta, millest umbes pool kuluks töörahaks ja teine pool materjalidele.

 Põhjalikuma remonttöö hinnad algavad alates 300 eurost/m2 kohta ja sealt ülespoole olenevalt kasutatavatest viimistlusmaterjalidest ja lahendustest.

Mina isiklikult ei näe mõtet siseviimistlusse üle investeerida, sest kodu väärtus sellega üldjuhul ei kasva ning elukvaliteet enamasti ka mitte. Kui kodu on puhas, piisava ventilatsiooniga, korras torustike ja tehnosüsteemidega on sellises kodus hea elada.

Investeeri kodu remonti mõistlikult!