Postitused

, ,

Majaehitaja.ee on 7 aastane

synnipaevMajaehitaja veebileht on saanud taas aasta vanemaks ja jõudnud koolipoisi ikka. Nii nagu Tallinna linn ei saa kunagi valmis, ei saa seda ka ükski veebileht.

Kuhu suunda majaehitaja plaanib minna?

Majaehitaja.ee veebilehe peaeesmärk – jagada praktilisi nõuandeid ja infot – on prioriteet ka edaspidi. Selle eesmärgi täitmisele on plaanis järjest enam kaasa haarata ka edumeelsemaid ehitusfirmasid ja ehitusmaterjalide tootjaid. Juba täna on majaehitaja teemakataloogis mõne firma väga head praktilised juhised ja plaan on seda suunda oluliselt jätkata.

Majaehitaja on seisukohal, et ettevõtted, kes jagavad praktilist ja head selgitavat infot, teevad lihtsamaks nii enda töö, kui ka kõigi teiste osapoolte töö nii ehitaja kui järelevalve rollis. Majaehitaja näeb oma rolli sellist infot süsteemsemalt koguda ja jagada kõigi ehitushuvilistega.

Lähemal ajal on plaanis eksperimentaalselt käivitada lahendus, mis aitaks majaehitajatel leida oma maja tarvis sobilikke ehitusteenuseid veel mugavamalt ja kiiremini ning seda väiksema vaevaga.

Ja mitmeid põnevaid plaane on veel aga aeg näitab, kuidas nendega läheb.

Suured tänud kõigile majaehitaja lehe külastajatele ja tulge taas lehele! Ilma teieta poleks seda lehte!

, ,

Iga muudatus tähendab riski

vundamentEhituses on sageli probleeme muudatustega seotud kokkulepetest kinnipidamisega. Need kipuvad ehitajal ununema. Muudatusi tuleb ehituses ette pidevalt ja seetõttu on oluline teha ka tellija enda poolt kõik, et ei avastataks hiljem, et soovitud muudatust pole ehitaja arvesse võtnud.

Milline on ehitaja töökorraldus väiksematel objektidel?

Eramajade ehitajatest võib teatud kandi pealt aru saada. Nende töökorraldus on tavaliselt selline, et üks inimene suhtleb peamiselt tellijaga ning sõlmib kokkuleppeid. Samas seesama inimene toimetab väikefirmas ka samal ajal näiteks erinevatele ehitusobjektidele kauba tarnijana ning materjalide kohaletoomise korraldajana või osaleb ka ise jooksvalt osade ehitustööde teostamisel. Selle kõige juures jääb sellise väikefirma juhil või projektijuhil/ töödejuhatajal väga vähe aega tegeleda paberitööga ning ka pidevalt muutuvaid kokkuleppeid fikseerida ja asjaosalistele edastada.

Praktikas kipub olema nii, et osad kokkulepped tellija ja ehitaja vahel tehakse telefoni teel ja need kipuvad ununema ja see toob kokkuvõttes kaasa, muudatusega seotud töölõigus, vale materjali või vale lahenduse kasutamise.

Kui õige hetk möödas siis parandustööd kallid või ebamõistlikud

Ei tellija ega ka omanikujärelevalve ei saa koguaeg objektil olla ning nii juhtub, et kui näiteks omanikujärelevalve objektile läheb ning teostatud töid üle vaatab, avastab ta erinevuse kokkulepituga või projektis tooduga. Sageli on selleks hetkeks teostatud juba sellises mahus töid, et teostatu lammutamine ja uuesti tegemine, kipub olema ebamõistlik, seda nii ajakao tõttu kui ka lisakulude tõttu. Kui esmapilgul jääb mulje, et need lisakulud katab ju ehitaja siis tegelikkuses tekivad ka tellijal täiendavad kulud oma ajaplaani edasilükkamisest. Näiteks tellija poolt hangitavad siseviimistluse materjalid on vaja vahepeal kuhugi ladustada ja hoiustada.

Lisaks sellele on reaalne olukord ka see, et kui nõuda ehitajalt tööde ümbertegemist, kasutab ehitaja võimalusel kasutatud materjali (mis on lammutatud valesti tehtud lahendusest) ning selle materjali uuesti kasutamisel võib see olla lõhutud või osaliselt katkine ning halvas seisukorras. Selliselt juhul ei ole ka lõpplahendus, kuigi parandatud, sugugi mitte enam kvaliteetne.

Lisaks suureneb suuremahulise ümbertegemise nõudega oht, et ehitaja lihtsalt jätab tööd pooleli ja kaob ära. Põhjuseks lihtsalt asjaolu, et väiksemal ehitusfirmal ei ole piisavalt suurt finantsilist puhvrit, et suuremate vigade korral, need omal kulul katta.

Kokkuvõttes arvesse võttes eeltoodut on mitmedki tellijad leppinud ehitaja poolt tehtud “vale” lahendusega eeldusel, kui see lahendus väga suuri riske edaspidiseks kaasa ei too.

Tee pidevat järelevalvet ning anna muudatuste info edasi ka töömeestele

Seetõttu on oluline väikefirmade puhul nii tellijal kui ka omanikujärelevalvel teha sagedast kontrolli ning lisaks firmas kokkuleppeid sõlminud isikule, suhelda otse ka nende töömeestega, kes konkreetseid töid teevad ning pidevalt enne järgmise töölõigu algust täpsustada, millise joonise alusel ning kuidas tööd teostatakse.

Iga muudatus tähendab riski ja seetõttu on muudatuste juhtimine on ülioluline ning sellega peab tellija ka ise aktiivselt tegelema, et eksimusi vähem oleks.

, ,

Kuidas muutub ehitamine "kunstiks"?

Ehitustööde järelevalvet on võimalik kvaliteetselt teha ainult siis kui on kasutada kvaliteetne projekt. Hetkest, kuid projektdokumentatsioonis puudub mõne keerukama sõlme lahenduskäik, muutub ehitamine “kunstiks“, mille autorid kasutavad oma varasemaid ehituskogemusi.

Kui projektina kasutatakse üldist eelprojekti või pole põhiprojektis lahendatud keerulisemaid sõlmi, alustab ehitaja “nii oleme varem teinud” lahenduste tegemist, mis aga konkreetse maja puhul ei pruugi sugugi sobida.

Ehitaja on ju mõneti sundseisus. Tema on võtnud kohustuse teatud kulude ja ajaga tööd ära teha. Ta võib tellijalt küsida konkreetsete sõlmede kohta lisainfot või täpsemaid jooniseid, kuid paljudel juhtudel tellija sellises olukorras projekteerimisele lisakulutusi teha ei taha. Samuti tähendaks täiendava projekti joonise tellimine ka lisa ajakulu, mis plaanitud tööde tempot rikuks.

Sellises olukorras tellija, kas lepibki ehitaja “nii oleme varem teinud” lahendustega või kui on tellija poolt kaasatud omanikujärelevalve, siis suunab probleemi temale.

Omanikujärelevalve seejärel, kas kiidab ehitaja poolt pakutud lahendused heaks või lükkab need koos põhjendustega tagasi. Tavaliselt ei ole aga ka omanikujärelevalvel projekteerimise pädevust ning ka omanikujärelevalve teeb otsused sisuliselt oma senisele tööpraktikale ja kogemustele tuginedes ning erialastele teadmistele.

Omanikujärelevalve puhul on ehitajaga võrreldes siiski üks kindel eelis. Nimelt on omanikujärelevalve sõltumatu ning seetõttu vaatab tervikut ja kvaliteeti teise pilguga, kui seda teeb ehitaja, kes peab jälgima ka oma kulusid ning seetõttu pakub ehitaja sageli välja ennekõike odavamad ja mugavamad lahendused. Ei taha liiga teha kõigile ehitajatele, loomulikult on ka selliseid ehitajaid, kelle jaoks on väga tähtis lõppkvaliteet ning seetõttu tuuakse välja kohe kvaliteetsed lahendused.

Omanikujärelevalvel on seaduse järgselt lai ülesannete nimekiri, mida tuleb jälgida ning kontrollida. Näiteks kuulub omanikujärelevalve ülesannete hulka ka maja projektdokumentatsiooni võrdlemine ehitusloa saanud projektiga. Mahuka projekti puhul on keeruline võimalikud muudatused ülesse leida. Või näiteks tuleb hinnata seda, kas projektdokumentatsioon on ehitamiseks piisav. Omanikujärelevalve võib ju välja tuua, et pole piisav, kui aga tellija ei plaani täiendavalt projekteerimisse kulutada siis tuleb ehitada ikkagi ebapiisava projektiga.

Tellijal jääb üle seejärel loota, et see “kunst”, mis valmib ehitaja või ehitaja ja omanikujärelevalve koostöös on kvaliteetne ning pikaealine.

, , ,

Valem kvaliteetse ehitustöö saavutamiseks

majaEhitus on protsess, mida on mõistlik loogilisteks lõikudeks jagada. Siinkohal lihtne valem, kuidas ehitusprotsessi kontrolli all hoida ja tagada tööde kvaliteet ning hea koostöö ehitajaga.

Valem:
Ehitustöö selgus + Enne tööetappi sisu ülerääkimine + Tööde kontrollimine + Täitedokumentatsioon = Kvaliteetne ehitustöö

Valemi selgitus:
Ehitustöö selgus  – telli projekt või väiksemate tööde korral koosta väga põhjalik tööde selgitus (soovitavalt koos skeemi või joonisega). Ehitustöö sisu peab olema tellijale ja ehitajale ühtemoodi ja üheselt arusaadav.

Enne tööetappi sisu ülerääkimine – räägi iga tööetapi alguses ehitajaga üle konkreetse tööetapi tööde käik ja detailid, mille käigus täpsustatakse veelkord tööde täpne teostus. Hea oleks kui sellise ülerääkimise juures viibiksid ka need töömehed, kes reaalselt töid tegema asuvad.

Tööde kontrollimine  – lepi ehitajaga iga tööetapi osas kokku, milliste tööde käigus või järel soovid kindlasti töid üle vaadata ning lepi kokku, kui palju ehitaja varem peab sind teavitama, et jõuaksid enne töö katmist need üle vaadata. Lepi varakult kokku milliste tööde osas peab ehitaja vormistama kaetud tööde aktid. Kontrollimiste käigus tee ohtrasti pilte.

Täitedokumentatsioon – iga tööetapi lõppemisel või kaetud tööde ülevaatuse järel palu ehitajalt selle tööga seotud täitedokumentatsiooni. Ole täitedokumentatsiooni küsimisel järjekindel kohe esimesest tööst alates.

Kõige sagedamini jäetakse tegemata enne tööetappi sisu ülerääkimine ja detailide täpsustamine. Tellija või ehitaja eeldavad, et teine osapool saab tööde sisust samamoodi aru ja seetõttu tundub neile, et pole tarvidust tööde osas üle rääkida ning seda ei tehta. Praktika on aga näidanud, et just detailides võib olla erinev arusaamine või ootused, mis tülid või tööde ümbertegemise vajaduse hiljem kaasa toovad.

Kvaliteet saavutatakse järjepideva tööga ja pideva suhtlemisega. Pane enda jaoks tööle hea rutiin, mis hoiaks kogu ehitusprotsessi masinavärgi tõrgeteta pidevalt töös!

, ,

Kontrollimine eeldab konstruktsiooni „hingeelu“ tundmist

Ehitustööde kontrollimine eeldab eeltööd ja ettevalmistust. Usun, et keegi ei vaidle sellele vastu. Kuid millele ettevalmistustööd tehes rõhku panna, et vigade leidmine sujuks?

Saa aru kuidas konstruktsioon töötab

Läbi võib lugeda suure hulga ehitustööde paigaldusjuhised, kuid see ei ole alati piisav. Paigaldusjuhised kirjeldavad konkreetset tööoperatsiooni, kindlaid sõlmi ja lahendusi. Reaalses elus tekivad ehitusprotsessis aga sageli ka pealesunnitud lahendused, mis erinevad suuremal või vähemal määral juhistes näidatud olukorrast.

Siinkohal tulebki mängu arusaamine sellest, kuidas konstruktsioon töötab ja milleks konstruktsioonis sisalduvaid kihte kasutatakse. Kui selline arusaamine on olemas siis saab ka mittestandardsete lahenduste osas jälgida, kas konstruktsioon tõesti oma funktsiooni täidab.

Näiteks on sagedased erinevad niiskusetõkke või soojustamisega seotud vead, kus ilmselgelt pole aru saadud kuidas konstruktsioon töötab.

Mõistes konstruktsioonides erinevate kihtide rolli on oluliselt lihtsam hinnata tööde kvaliteeti ning juhtida tähelepanu just olulistele vigadele, mis kindlasti on vajalik parandada.