Energiasääst | Maja ehitus | Juhised oma maja ehitamiseks

Silt: energiasääst

energiasääst küttesüsteem Maja ehitus

Maakütte energiaallika valik

18 aprill, 2012 – 02:20

Maakütte soojuspump

Maja kütmisel on järjest-järjest populaarsemaks muutunud maasoojuse kasutamine ehk maaküte. Maakütte rajamine nõuab küll suuremat investeeringut, kuid see tasub korralikult lahendatud süsteemide puhul ennast u. 6-7 aastaga ära. Järjest kallineva energiahinna tõttu on maaküte õigustatult hea valik.

Maakütte paigaldamisel on tänapäeval palju erinevaid viise. Kõige levinum Eestis on horisontaalse pinnasekollektori kasutamine, mis pannakse umbes 0,9-1,1 m sügavusele pinnasesse u.  1 m vahega. Suurema küttekoormuse korral paigaldatakse mitu optimaalse pikkusega kollektorit. Kollektori torustikus ringleb külmumiskindel vedelik nn. külmakandevedelik, mis maasoojust kogub. Selle lahenduse kõige suuremaks miinuseks on see, et see ei sobi iga pinnase puhul ning kasutegur võib olla kõikuv.  

Kui olud ei ole ideaalsed saadakse pinnasest külma  talvel lõpupoole 1 m sügavuselt kätte umbes -1 …-2 kraadi, talve algusperioodil muidugi plusskraadid.  Iga soojakraadi tootmiseks on vajalik saada soojuspumbal täiendavalt elektrienergiat.

Täna suudavad parimad maasoojuspumbad pakkuda juba kasuteguri (COP) väärtust 5, mis veel mõni aeg tagasi oli kättesaamatu. Ehk teisiti öeldes suudab kaasaegne soojuspump 1 kWh elektriga anda tagasi 5 kWh soojusenergiat. Aga olgu öeldud, et sellised näitajad saavutatakse ideaalsetes oludes ning pigem on keskmine COP väärtus pigem 3-4 vahel.

Pinnasekollektor nõuab ka piisavalt vaba maad, mida saab ülesse kaevata. Jämedalt võib öelda, et keskmise maja puhul (150 m2) peaks krundi suurus olema umbes üle 1200 – 1300 m2  ja millest u. 550 m2 kuluks otseselt maakütte kollektori paigaldamiseks. Probleem on selles, et pinnasekollektorit üldjuhul ei panda krundil näiteks teede ja platside alla ega krundi piirile ja majale liiga ligidale. See kõik vähendab maa-ala kuhu saab pinnasekollektorit panna.

Pinnasekollektor annab parima tulemuse lumerohketel talvedel, kus paks lumekiht hoiab pinnase külmumast. Seega kollektori alal ei ole soovitav lund ära lükata. Lumevaesel ja lumeta talve puhul on pinnasekollektori tulem kehvem.

Kuid pinnasekollektor ei ole ainuke võimalus maasoojusest osa saada. Lisaks on võimalik maasse salvestunud energiat kätte saada puuraukude kaudu või ka veekogudest (veekollektori kaudu). Näiteks kasutatakse nn. energiakaevusid, mille puhul tehakse puuraugud vertikaalselt või kaldu ning ei minda üldjuhul väga sügavale. Samuti tehakse puuauke ka põhjavette, mis on üldjuhul kõige sügavamad ning tagavad kõige stabiilsema maasoojuse (5-10 plusskraadi aastaringselt).

Seetõttu on ka arusaadav, miks on järjest rohkem tekkinud inimeste huvi rajada puurauke maakütte tarvis. Kuna aga pole piisavalt uuritud selliste puuraukude mõju põhjaveele, kui meie joogivee ressurssidele, siis üldjuhul ametkonnad ei anna lubasid selliste puuraukude rajamiseks.

 

Millist maakütte energiaallikat eelistada?

1)      Puuraugud. Kui võimalik rajada maakütte jaoks puurauke on kasu maksimaalne. Parim võimalik lahendus on kasutada puurauke põhjavette, kuid ka nn. energiakaevude puuraugud on väga hea valik. Miinuseks, suurem rajamiskulu ning raskem puuraugu rajamiseks luba saada.

2)      Veekollektor. Kui läheduses paikneb mõni veekogu, mille põhja saab paigaldada veekollektori on see hea valik. Veekogu põhja on paigaldus teistest lahendustest üldjuhul odavam, kuid vastu saab üldjuhul stabiilsema soojusenergia, kui pinnasekollektori puhul.

3)      Pinnasekollektor (maakollektor).  Praktikas kõige enam kasutatud lahendus Eestis. Enne paigaldust tuleb teha selgeks, kas pinnas on ikka maakütteks sobilik, sest see on põhiline, mis tagab investeeringu tasuvuse. Niisked pinnased on sobilikumad ja toimivad hea kasuteguriga.

Ja loomulikult ei olene lõppkokkuvõttes maaküttest kasu saamine ainult energiaallikast vaid ka maasoojuspumbast ning kindlasti ka firmast, kes maakütte lahenduse paigaldab. Soovitav on kasutada firmasid, millised kuuluvad Eesti Soojuspumba Liitu.

Maaküttesse tasub investeerida, sest see on mugav ja töökindel küttelahendus ning ka küllaltki kiire tasuvusajaga.

Sildid , , , , , , , , , , , , , , , , , , , , , , , , | Kommentaare (0)
energiasääst küttesüsteem Maja ehitus projekteerimine

Mis asi on tark maja?

6 september, 2011 – 11:42

Juba mitmeid aastaid räägitakse ajakirjanduses järjest sagedamini nn. targast majast. Mis on selle mõiste taga ja mida peaks teadma kui plaanis oma majasse tarkust panna?

Nagu paljude muude uute ja huvitavate asjadega, mis tõotavad klientide tähelepanu, kiputakse ka praegu igale majale või lahendusele targa maja silti külge kleepima. 

Seda  võimaldab asjaolu, et kindlat määratlust, mis ikkagi tark maja peaks sisaldama, ei ole. Seetõttu saavadki kõik firmad oma lahendusi nimetada targa maja lahendusteks, kui väiksemalgi määral veidi automaatikat kasutatakse.

Klientidel on seevastu palju raskem aru saada, mida võiks targalt majalt oodata. Ka Eestis on firmasid, mis tegelevad arendustööga ja töötavad välja targa maja lahendusi. Samuti on palju piiritaguseid lahendusi, mida Eestis turustada püütakse.

Tänasel päeval tähendab tark maja ennekõike energiasäästu, turvalisust, mugavust ja kõike seda peab olema võimalik juhtida ühtse maja juhtimistarkvara abil.

Täna on kitsaskoht ennekõike see, et kuidas kõik erinevad seadmed  ühtse juhtimise alla saada, samal ajal leides nende omavahelised seosed ja sõltuvused.

Kui nn. tavapärasel majal on enamasti mitmeid lokaalseid automaatikasüsteeme nagu näiteks küttesüsteemi, valvesüsteemi, ventilatsiooni, kodutehnika ja -seadmete  juhtimine siis targa maja peamine ülesanne on kõik seadmed saada tsentraalse juhtimise alla, mis võimaldab programmeerida erinevate sündmuste korral tegevusi, mis kõige paremini maja ja omaniku soovidega kokku sobivad.

Millest konkreetsemalt tekib kasu?

1.  Energia säästmine
Küttesüsteem näiteks lokaalsel ja  ilmaennustusel põhineval ja omaniku elustiili arvestava lahendusega, mida toetab täiendavalt ruumide kasutamist arvestav ventilatsioonisüsteem. Kardinate automaatne avamine päikseenergia kasutamiseks  ja samal ajal ka loomuliku valgustuse maksimaalne kasutamine. Lisaks valgustuse ja elektrienergia optimaalne juhtimine, mis tagab mittevajalike valgustite ja seadmete automaatse väljalülitamise ajal kui neid ei vajata.

2.  Turvalisuse tagamine
Akende – uste avamise jälgimine valvesignalisatsiooni sisselülitamisel, valve ja turvalisusega seotud  häirete automaatne edastamine või näiteks kohaloleku simuleerimine vargust ennetava tegevusena. Valvekaamerate abil maja olukorra jälgimine näiteks läbi interneti.

3.  Mugavus
Tsentraalne süsteemi juhtimine (ka näiteks nutitelefoniga), energia ja vee näitude võtmine või näitude automaatne saatmine. Valgustuse automaatne juhtimine, näiteks kodust lahkudes lülitab süsteem automaatselt välja kõik mittevajalikud seadmed või seadmete automaatne regulaarne monitooring, mis teavitab kõrvalekalletest kohe kui need tekivad või juhivad ennetavalt tähelepanu, kui selline olukord on tekkimas.

Nagu eeltoodust näha ei ole tark maja mingi konkreetne valmistoode vaid see tõepoolest luuakse nagu hea ülikond vastavalt kliendi vajadustele. On olemas küll teatud baasfunktsionaalsus, kuid kasu annab süsteem alles siis kui süsteem rakendub konkreetse majapidamise vajadusi arvestavalt. Targa maja loomine algabki ennekõike oma vajaduste kaardistamisega ning seejärel parima tehnilise lahenduse otsimisega.

Tark maja muutub ainult siis väärtuslikuks kui selle kasutamise abil reaalselt ka elukvaliteeti  on võimalik tõsta. Targaks ei tee maja mitte seadmed iseenesest vaid ikkagi tarkvara. Tarkvara abil luuakse eelised, näiteks tarbimisharjumuste analüüsi abil optimeerides maja süsteemide säästlikumat kasutamist. Tõenäoliselt areneb maja juhtimistarkvara just sellest suunas, et inimese poolt süsteemi reguleerimisvajadus väheneb või kaob hoopiski ning inimese rolliks jääb ülevaate saamine ja süsteemi töö aeg- ajalt kontrollimine.

Peab aga kohe kindlasti ütlema, et suurimat efekti annavad intelligentsed targa maja süsteemid ennekõike suurtes elamutes, büroohoonetes, kus ka väiksed muudatused  näiteks küttetemperatuuri või ventilatsiooni juhtimisel annavad suurt kokkuhoidu. Eramajade puhul on kindlasti samuti võimalik saavutada kokkuhoidu, kuid  väiksemas mahus ja pigem on eramaja puhul esmatähtis ennekõike turvalisus ja mugavus ning see on just see, mida me oma kodult ootame.

 

Sildid , , , , , , , , , , , , , , , , , , | Kommentaare (0)
ehitustööd Maja ehitus

3 võimalust, kuidas kodus energiasäästu saavutada

29 august, 2011 – 01:12

Aastast aastasse on kulud energiale suurenenud igas majapidamises.  Ja energia kallinemine jätkub kiires tempos. See on ka põhjus, miks viimastel aastatel räägitakse järjest rohkem energia säästmise vajalikkusest.   

Millised on võimalused oma majapidamisest energia kokkuhoiuks?

Sageli arvatakse, et energia säästmine vajab suuri alginvesteeringuid ning just seetõttu ei võeta ette reaalseid samme, et energiakulusid kokku hoida. Tegelikult saab hakkama täiesti taskukohaste summadega ja mis eriti oluline, võid investeerida energiasäästu järk-järgult vastavalt oma võimalustele.

Millised on konkreetsed võimalused hommepäev energiasäästust osasaamiseks?

1.  Elektroonilised radiaatori termostaadid

Majapidamistes, mille ruumide kütmisel kasutatakse vesiradiaatoreid on võimalik paigaldada juhtmevaba elektrooniline termostaat, mis reguleerib vastavalt seadistatud ajaintervallidele automaatselt ruumi temperatuuri. Näiteks saab määrata nädalapäevade ja kellaaegade lõikes konkreetsed temperatuurid, mida termostaat siis automaatselt järgib. Samuti on olemas spetsiaalsed programmid näiteks puhkuse perioodiks. Samuti on olemas lahendusi, mis koos akende või uste avamise kontrollivad ja võimaldavad  saata info termostaadile ning õhutamise ajal ruumi temperatuuri automaatselt vähendada.

Enamasti on sellised termomeetrid  lihtsalt paigaldatavad ja sobilikud enamikele uuemat tüüpi radiaatoriventiilidele ja tõttu ei ole seadme kasutuselevõtt keeruline.

Sellise elektroonilise termostaadiga on võimalik saavutada kütteenergia kokkuhoidu kuni 30 %. 

2.  Energiakulu monitorid

Energia säästmisel on oluline mõista palju kulub energiat oma igapäevastes toimetustest. Parima tagasiside annab sellele raalajas energia kasutamist näitav monitor. Kui kord kuus oma energianäit võtta ja selle alusel maksumus arvutada siis on tegemist tagantjärgi olukorra fikseerimisega. Ei teki ettekujutust, mille arvelt oleks võimalik energiakulu vähendada.

Seevastu energiakulu monitorid võimaldavad tähele panna iga muudatust ehk näitlikult tajuda, et kui näiteks kustutada mittevajalik valgusti esikus, palju see vähendab energiakulu. Seetõttu aitab energiakulu monitor tarbimisharjumusi muuta ja selleläbi säästa.

Energiakulu monitor võimaldab näidata palju kulub energiat  just nüüd reaalajas ja näitab ka selle maksumust. Samuti näitab monitor energiakulu päevas ja kuus ning võrdlust eelmise perioodiga.

 

3.     Valgustus

Iga majapidamine vajab tänapäeval suurel hulgal valgusteid ja seetõttu on oluline valida õige valgusallikas, mis oleks pika elueaga ja aitaks energiat kokku hoida.

Kuigi turul on saadaval suurel hulgal säästupirne, on mõistlik valida valgusallikaks LED  (valgusdiood) pirn. Tegemist on uue tehnoloogiaga ja ei ole kuidagi seotud säästupirnidega. LED-i eeliseks on ennekõike väga väike energiakulu ja väga pikk kasutusiga  25 000 – 50 000 tundi  või umbes 15 – 20 aastat. Samuti taluvad LED-id hästi sisse-välja lülitamist ja on kiire süttimisega ja saavutab oma heleduse koheselt.  Hea on teada ka seda, et parimad tootjad pakuvad LED pirnidele lausa 2-3 aastast garantiid.

Kuigi säästupirne kasutatakse täna rohkem just oma soodsama hinna tõttu siis järk-järgult soodsamaks muutuvad LED pirnide hinnad hakkavad seda eelist kaotama. Täna on parimate näitajatega säästupirnid samas hinnas LED pirnidega ning sellistes tingimustes oleks eelistatum valik LED pirn.

Valgustuse puhul on säästmise teele asumine väga mugav ja taskukohane. Nimelt iga kord, kui kodus mõni pirn läbi läheb saab selle asendada LED pirni vastu ja nii järk-järgult kogu majapidamises valgusallikad uute vastu vahetada. LED pirne toodetetakse suures valikus ja igale olemasolevale lambipesale peaks leiduma sobilik.

Koduses majapidamises vajalikud LED pirnid tarbivad umbes 3-10 W. Samal ajal parimad säästupirnid umbes 11-20 W.

Pirni valikul ei saa aga enam vatte võrdluseks kasutada. Lambipirni valimisel tuleb jälgida luumenite arvu – valgusvoog luumenites on valgushulk, mida lamp tekitab. Näiteks  410- 430 luumenile vastab 40 W hõõglamp.

Samuti on oluline jälgida pirni valikul valgusvärvi, mida mõõdetakse kelvinites. Kui hõõglambid annavad ühesuguse sooja valge valgusvärvi siis kompaktluminofoor ja LED lambid võivad olla erinevate valgusvärvidega:

2700  – 3000 K (soe toon , soovitav lõõgastumiseks)
3200 – 6000 K (külm toon, soovitav töötamiseks)

 

Energiat saab säästa iga kodu

Eeltoodud lahendused on lihtsalt rakendatavad igas kodus ja võimaldavad energiakulusid säästma asuda kohe.  Täna pole Eestis enamikes ehituskauplustes võimalik häid energiasäästlikke tooteid leida või on valik minimaalne. Seevastu on internetis olukord palju parem ja netipoodides müüakse kaupa suures valikus ja ka selliseid, mida tavapoodidest ei leia. Samuti on netipoes müüdav kaup ka 20 kuni 40 % odavam.

Üheks Eesti parima kaubavaliku ja mõistlike hindadega netipoeks on energiasääst.ee, mis on keskendunud just energiasäästlike toodete turustamisele. Üheks eeliseks on selle poe puhul ka see, et seal on toodete juures videod,  mis võimaldavad hästi aru saada, mida toote pakend sisaldab ja kuidas toodet kasutatakse.

Muuda oma kodu säästlikumaks.

Kasutatud pildimaterjal: energiasääst.ee

 

Sildid , , , , , , , , , , , , , , , , | Kommentaare (0)
ehitustööd Maja ehitus projekteerimine

5 soovitust oma kodu ehitamisel

16 august, 2011 – 02:36

Iga ehitusega kaasneb vähemal või suuremal määral projekti juhtimine. Üsna sageli kujutab ehitustööde tellija ette, et projektijuhtimises osalemine on puhtalt projekteerija ja ehitaja rida ning teda see eriti ei puuduta. See on esimene samm vales suunas, mis ei aita kaasa hea lõpptulemuse saavutamisele.

Iga tellija on paratamatult ka projektijuht ja tema ülesandeks on korraldada lähteülesande ja projekti koostamine, edasi korralda hinnapakkumiste küsimist ja lepingu sõlmimist ning hiljem tööde teostamise etapis korraldada tööde kontrollimist ja vastuvõtmist.

Kui järjest enam tellijaid mõistab ehitustööde kvaliteedi kontrollimise tähtsust ja palkab näiteks teenuse korras omanikujärelevalve siis lähteülesandele ja projektile ei pöörata enamasti piisavalt tähelepanu.

Projekti lõpptulemus aga algab heast lähteülesande püstitamisest ning ettevalmistusest ja projekti koostamisse kulutatud aeg annab tagasi kvaliteedi ja ennekõike tellijapoolse rahulolu. Kas panustad tellijana piisavalt oma aega eesmärkide kirjeldamisele ning lahenduste leidmisele?

Millele kõige enam rõhku panna, et suurem rahuolu saavutada? Minu versioon on järgmine:

1.       Maja funktsionaalne ruumiplaan
Funktsionaalse ruumiplaani koostamine on keeruline ülesanne. Sobilik ruumiplaan peab toetama sinu elustiili ja vajadusi. Hea planeering ei tähendab üldjuhul ruumi otstarbekat ärakasutamist, kuid mitte mugavuse arvelt. Samamoodi nagu on raske lühidalt ja täpselt oma mõtteid kirja panna, on ka üllatavalt raske  funktsionaalset ruumiplaani luua.

2.       Maja paigutus krundil ja maja fassaadid
Maja paigutamisel krundile on küll mitmeid nõudeid ja soovitusi, kuid alati on võimalik tellijal ka ise kaasa rääkida. Mõtle, milliseid emotsiooni sa tahaksid kogeda, kui õhtul oma kodumaja ette jõuad? Kasuta seda emotsiooni oma maja krundi suhtes paigutamisel ja fassaadi kujundamisel ära. Selliselt muudad oma kodu teistest eristuvaks  ja ilusaks!

3.       Energiasääst
Energia säästmine on täna praktiline vajadus, millega on mõistlik kohe arvestada. Pea iga otsus mida teed maja projekteerimisel mõjutab energiakulu. Kasulik on projekteerimise faasis kohe keskenduda ka energiasäästu teemadele. Pea kõik hilisemad lahendused energia säästmisel teevad üldjuhul ehitamise kallimaks, kui kohe nendega arvestada.

4.       Tehnilised lahendused
Ehitusmaterjalid ja tehnoloogiad arenevad kiiresti ning nendest osasaamiseks tuleb panustada aega parimate lahenduste otsimisele. Tehnilised lahendused loovad sinu maja jaoks energiasäästu,  mugavust ja turvalisust.

5.       Sisekujundus
Nii nagu maja välisilme loob emotsioone, tekitab hea sisekujundus mõnusa enesetunde. Läbimõeldud sisekujundus teeb imet ja muudab maja koduks, kus on alati hea olla! Tänapäeval kasutada olevad viimistlusmaterjalid, värvid, sisustus ja valgustus ei lase ühtegi head ideed raisku minna. Sisekujunduse projekti koostamine ei ole ammu enam eksklusiivsus vaid praktiline investeering elukvaliteeti.

Kõige eelneva läbimõtlemine nõuab nii oma pere siseselt kui ka projekteerijatega head koostööd. Tellija ülesanne on koostöös õppida, salvestada parimad ideed projektis ja  jõuda kokkuvõttes parima tulemuseni. On asju, mida saad delegeerida teistele aga on asju, mida peaks tellija ise tegema. Oma maja projektist visiooni loomine ja põhilahendustes aktiivne osalemine on tellija töö!

Sildid , , , , , , , , , , , , , , , , , , , , , , , , , , | Kommentaare (0)
Maja ehitus Majaehitaja kursus

E-kursus “Oma maja ehitus” on avatud

26 aprill, 2011 – 08:48

See kursus on "võti" oma majani!

Käivitus uus e-kursus, mille eesmärgiks on anda tervikpilt oma maja ehitamisega seotud teemadele. Kursus katab ära kõik peamised tegevused, millega eramaja ehitamisel tuleb omanikul kokku puutuda.

Kursuse rõhuasetus on eraisiku keskne ja keskendub alates kavandamise etapist kui ehitustööde kontrollimiseni ja vastuvõtmiseni ning seda kõike tellija vaatenurgast.

Kursuse ülesandeks on aidata läbi mõelda ja anda soovitusi valikute ja otsuste tegemiseks. Üheks märksõnaks kursuse juures on energiasääst ja mõistlikud valikud pikaajalise energiasäästu saavutamiseks.

Kursus on mahukas: 10 moodulit, 80 peatükki, tekste, pilte, videosid, näidisdokumente!

Vaata kursusest lähemalt juba siit: http://www.majaehitaja.ee/pakkumine/

 NB! Kursuse avamise puhul 10 esimesele kursuse tellijale lisaboonus!

Sildid , , , , , , , , | Kommentaare (0)
ehitustööd küttesüsteem Maja ehitus projekteerimine

10 valikut maja energiasäästu saavutamiseks

5 aprill, 2011 – 09:47

Järjest ja järjest enam räägitakse energiasäästlikest majadest. Mida aga selle all tegelikult mõeldakse. Millest tekib energiasääst ja mida sellest osa saamiseks täpsemalt teha tuleks.

Vaatame lähemalt, milliseid valikuid on võimalik teostada energiasäästu saavutamisel:

  1. Maja soojustamine kehtivatest ehitusnormidest oluliselt paremini. Hästi soojustatud maja vajab oluliselt vähem kütteenergiat ja see on olulisim säästliku maja tingimus.
  2. Reguleerimist ja automatiseerimist võimaldava küttesüsteemi kasutamine.  Eesmärgiks  tagada ruumides ühtlast temperatuuri ning suurendab elanike mugavust. Näiteks vesipõrandaküte maakütte baasil, mis ei vaja kõrget vee temperatuuri.
  3. Ventilatsioonisüsteem. Sundventilatsioon kõrge soojatagastuse, ühendatuna näiteks lisaks maakütte- või õhk-vesisoojuspumbaga. Lisaks külma õhu eelsoojendamine või sooja õhu mahajahutamine passiivsel meetodil, näiteks torud pinnases.
  4. Reovee soojuse taaskasutamise veevarustuse süsteemides. Sooja vee saamiseks läheb vaja palju energiat ja pole mõistlik seda lihtsalt kanalisatsioonist alla lasta ja raisku minna. Seda soojust saab taaskasutusse võtta.
  5. Päikesevalgusega arvestavad kardinasüsteemid ja võred, mis aitavad talvisel ajal küttekulusid kokku hoida ja suvel paremini maja ülekuumenemise eest kaitsta.
  6. Otsese päikeseenergia kasutamine sooja vee saamiseks nn. päikesepaneelide abil. Kuigi tasuvusajad kipuvad veel minema üle 8-10 aasta, on asjal jumet.
  7. Veetarbimise piiramiseks säästliku sanitaartehnika (wc- pottide, kraanide) kasutamine, mis vähendavad vee raiskamist peamiselt sellega, et vähendavad asjatut veekulu, kas mehhaaniliste või elektrooniliste meetoditega.
  8. Vihmavee taaskasutamine. Vihmavee suunamine mahutitesse ja selle kasutamine kastmisveena või läbi puhastussüsteemide ka mujal majapidamises. Vajab aegsasti planeerimist, et mahuti(d) saaksid krundil sobilikku kohta paigutada. Kindlasti pikaajaliselt hea investeering, sest kallist joogivett kastmiseks kasutada on puhas raiskamine.
  9. Energiasäästlik valgustus. LED tehnoloogia energiakulu on niivõrd palju väiksem, et tänu energiahindade pidevale tõusule on igati mõistlik valik.
  10. Automaatika kõikvõimaliku energia säästu teenistuses, näiteks liikumisanduritelt saadud info alusel kustutatakse majas automaatselt tuled või maja valve alla pannes lülitatakse välja kõik mittevajalik elektrienergia tarbimine.

 

Sildid , , , , , , , , , , , , , , , | Kommentaare (4)
ehitustööd Maja ehitus

Veelkord maja energiasäästust?

27 juuni, 2010 – 11:33

Praegu, kus on lõpuks kauaoodatud suvi käes ning ilmad soojemaks muutunud, tuleks kindlasti ilusaid ilmasid hästi ära kasutada ning korralikult puhata. Samas on kõigile teada, et Eestimaa suved on lühikesed ja kõik need, kellel käsil majaehitamine või see plaanides, peavad lisaks puhkamisele ka oma majaga seotud tegevusi plaanima.

Energisääst algab valikutest

Energiasääst algab valikutest

Üheks selliseks teemaks on kindlasti maja energiavajadus.

Ühes oma varasemas kirjutises avaldasin arvamust, et ühest küljest on maja küttesüsteemi valimine muutumas järjest rohkem energiasäästliku maja valimiseks. Ja põhjus väga lihtne – mida energiasäästlikum on maja, seda väiksemad on kulutused küttele maja kasutusperioodil.

Teisest küljest kulutatakse aga energiasäästliku maja ehitamiseks rohkem soojustusmaterjale ning nende tootmiseks on kulutatud rohkem energiat ja saastatud ümbritsevat keskkonda. Sellega saadav maja energiasääst on keskkonda tervikuna vaadates küsitav.

Kumb mõtteviis on õigem?

Kas kasutada oma maja ehitamisel rohkem keskkonnasäästlikke materjale nagu näiteks puitu või võtta eesmärgiks võimalikult energiasäästlik maja, kus kasutatatud energiamahukamalt toodetud materjale? Mõlemal juhul on ju sama eesmärk –  võimalikult vähe ümbritsevat keskkonda saastada ja energiat kulutada.  Esimesel juhul keskendutakse sellel juba materjali valikust alates ja teisel juhul maja pika kasutusea jooksul.

Mõlemal mõtteviisil on õigus ja tegelikult saab kasutada edukalt neid mõlemat ka iga maja ehitamisel. Valides võimalikult energisäästlikult toodetud materjalid, kuid samal ajal jälgides ka maja pikeealist energiasäästu.

Maja eluiga on umbes 50-100 aastat ja selle ajaga annab energiasäästlik maja suurt kokkuhoidu. Tõsi, selle aja jooksul tuleb teha ka kindlasti 2-3 suuremat kapremonti ja need just aitavadki pikaajalist energiasäästu tagada.

Vali energiasäästlikud materjalid. Vali energiasäästlik maja. 

 

Sildid , , , , , , | Kommentaare (0)