Postitused

, ,

Moodulmajade võrdluse e-kursus avatud

Karkassmaja ehitamine

Element- ja moodulmajad on muutunud järjest populaarsemaks. Tuhanded läbimõeldud tüüpprojektid annavad suure valikuvõimaluse leida enda jaoks sobilik projekt, jättes alles ka võimaluse teha projektides muudatusi. Kui siia juurde lisada tehase tingimustes saavutatav majade kvaliteet ning kiirus, nii tootmisel kui ka ehitusplatsil maja püstipanemisel, on selge, miks element-ja moodulmaju järjest enam oma koduks valitakse.

Eesti turul on hulk majatootjaid ja igal tehasemaja huvilisel tuleb saada selgust, millised on ühe või teise majatootja eelised, millised on hinnad ja mis sisaldub tootjate standardpakettides ning palju muud olulist, mille alusel kujunda oma valikuotsus.

Majatootjate pakettide võrdluse teeb keeruliseks see, et pakettides sisalduv on kohati väga erinev ning ainult paketi hinda võrrelda ilma sisusse süvenemata ei ole mõistlik.

Majaehitaja avas uuendatud e-kursuse “Moodulmajade võrdlus“, mis on mõeldud just neile, kes tahavad enda jaoks saada selge ning kiire ülevaate element-ja moodulmajade turust, pakettides sisalduvatest, hindadest ja paljust muust, mis abistab õige valiku tegemist. Hetkel võrdluses 12 majatootjat.

Vaata kursuse sisu täpsemalt siit: Moodulmajade võrdlus >>

Osale e-kursusel ja tee oma valik lihtsamaks!

,

Kuidas säästa kodus targa maja lahenduse abil?

Pidev energiahindade tõus sunnib otsima uusi võimalusi kodukulude kokkuhoiuks. Klassikalisel juhul tehakse majale lisasoojustus, uuendatakse küttesüsteemi või vahetatakse näiteks aknad.

Kõik see aitab kaasa kodu energiakulude vähendamisele kaasa. Ainuke probleem on aga see, et sellise kokkuhoiu saavutamiseks teha märkimisväärseid investeeringuid.

Kas on võimalik suhteliselt väikse investeeringuga saavutada energiasäästu 10-20% ja lisaks muuta oma elu turvalisemaks ja mugavamaks?

Siinkohal soovitan tutvuda InDOME OÜ poolt turustatava juhtmevaba targa maja tehnoloogiaga, mida saab paigaldada ka juba valminud majadele.

Vaata täpsemalt: http://www.indome.ee/indome.html

, ,

Maakütte energiaallika valik

Maakütte soojuspump

Maja kütmisel on järjest-järjest populaarsemaks muutunud maasoojuse kasutamine ehk maaküte. Maakütte rajamine nõuab küll suuremat investeeringut, kuid see tasub korralikult lahendatud süsteemide puhul ennast u. 6-7 aastaga ära. Järjest kallineva energiahinna tõttu on maaküte õigustatult hea valik.

Maakütte paigaldamisel on tänapäeval palju erinevaid viise. Kõige levinum Eestis on horisontaalse pinnasekollektori kasutamine, mis pannakse umbes 0,9-1,1 m sügavusele pinnasesse u.  1 m vahega. Suurema küttekoormuse korral paigaldatakse mitu optimaalse pikkusega kollektorit. Kollektori torustikus ringleb külmumiskindel vedelik nn. külmakandevedelik, mis maasoojust kogub. Selle lahenduse kõige suuremaks miinuseks on see, et see ei sobi iga pinnase puhul ning kasutegur võib olla kõikuv.  

Kui olud ei ole ideaalsed saadakse pinnasest külma  talvel lõpupoole 1 m sügavuselt kätte umbes -1 …-2 kraadi, talve algusperioodil muidugi plusskraadid.  Iga soojakraadi tootmiseks on vajalik saada soojuspumbal täiendavalt elektrienergiat.

Täna suudavad parimad maasoojuspumbad pakkuda juba kasuteguri (COP) väärtust 5, mis veel mõni aeg tagasi oli kättesaamatu. Ehk teisiti öeldes suudab kaasaegne soojuspump 1 kWh elektriga anda tagasi 5 kWh soojusenergiat. Aga olgu öeldud, et sellised näitajad saavutatakse ideaalsetes oludes ning pigem on keskmine COP väärtus pigem 3-4 vahel.

Pinnasekollektor nõuab ka piisavalt vaba maad, mida saab ülesse kaevata. Jämedalt võib öelda, et keskmise maja puhul (150 m2) peaks krundi suurus olema umbes üle 1200 – 1300 m2  ja millest u. 550 m2 kuluks otseselt maakütte kollektori paigaldamiseks. Probleem on selles, et pinnasekollektorit üldjuhul ei panda krundil näiteks teede ja platside alla ega krundi piirile ja majale liiga ligidale. See kõik vähendab maa-ala kuhu saab pinnasekollektorit panna.

Pinnasekollektor annab parima tulemuse lumerohketel talvedel, kus paks lumekiht hoiab pinnase külmumast. Seega kollektori alal ei ole soovitav lund ära lükata. Lumevaesel ja lumeta talve puhul on pinnasekollektori tulem kehvem.

Kuid pinnasekollektor ei ole ainuke võimalus maasoojusest osa saada. Lisaks on võimalik maasse salvestunud energiat kätte saada puuraukude kaudu või ka veekogudest (veekollektori kaudu). Näiteks kasutatakse nn. energiakaevusid, mille puhul tehakse puuraugud vertikaalselt või kaldu ning ei minda üldjuhul väga sügavale. Samuti tehakse puuauke ka põhjavette, mis on üldjuhul kõige sügavamad ning tagavad kõige stabiilsema maasoojuse (5-10 plusskraadi aastaringselt).

Seetõttu on ka arusaadav, miks on järjest rohkem tekkinud inimeste huvi rajada puurauke maakütte tarvis. Kuna aga pole piisavalt uuritud selliste puuraukude mõju põhjaveele, kui meie joogivee ressurssidele, siis üldjuhul ametkonnad ei anna lubasid selliste puuraukude rajamiseks.

 

Millist maakütte energiaallikat eelistada?

1)      Puuraugud. Kui võimalik rajada maakütte jaoks puurauke on kasu maksimaalne. Parim võimalik lahendus on kasutada puurauke põhjavette, kuid ka nn. energiakaevude puuraugud on väga hea valik. Miinuseks, suurem rajamiskulu ning raskem puuraugu rajamiseks luba saada.

2)      Veekollektor. Kui läheduses paikneb mõni veekogu, mille põhja saab paigaldada veekollektori on see hea valik. Veekogu põhja on paigaldus teistest lahendustest üldjuhul odavam, kuid vastu saab üldjuhul stabiilsema soojusenergia, kui pinnasekollektori puhul.

3)      Pinnasekollektor (maakollektor).  Praktikas kõige enam kasutatud lahendus Eestis. Enne paigaldust tuleb teha selgeks, kas pinnas on ikka maakütteks sobilik, sest see on põhiline, mis tagab investeeringu tasuvuse. Niisked pinnased on sobilikumad ja toimivad hea kasuteguriga.

Ja loomulikult ei olene lõppkokkuvõttes maaküttest kasu saamine ainult energiaallikast vaid ka maasoojuspumbast ning kindlasti ka firmast, kes maakütte lahenduse paigaldab. Soovitav on kasutada firmasid, millised kuuluvad Eesti Soojuspumba Liitu.

Maaküttesse tasub investeerida, sest see on mugav ja töökindel küttelahendus ning ka küllaltki kiire tasuvusajaga.

, , ,

Mis asi on tark maja?

Juba mitmeid aastaid räägitakse ajakirjanduses järjest sagedamini nn. targast majast. Mis on selle mõiste taga ja mida peaks teadma kui plaanis oma majasse tarkust panna?

Nagu paljude muude uute ja huvitavate asjadega, mis tõotavad klientide tähelepanu, kiputakse ka praegu igale majale või lahendusele targa maja silti külge kleepima. 

Seda  võimaldab asjaolu, et kindlat määratlust, mis ikkagi tark maja peaks sisaldama, ei ole. Seetõttu saavadki kõik firmad oma lahendusi nimetada targa maja lahendusteks, kui väiksemalgi määral veidi automaatikat kasutatakse.

Klientidel on seevastu palju raskem aru saada, mida võiks targalt majalt oodata. Ka Eestis on firmasid, mis tegelevad arendustööga ja töötavad välja targa maja lahendusi. Samuti on palju piiritaguseid lahendusi, mida Eestis turustada püütakse.

Tänasel päeval tähendab tark maja ennekõike energiasäästu, turvalisust, mugavust ja kõike seda peab olema võimalik juhtida ühtse maja juhtimistarkvara abil.

Täna on kitsaskoht ennekõike see, et kuidas kõik erinevad seadmed  ühtse juhtimise alla saada, samal ajal leides nende omavahelised seosed ja sõltuvused.

Kui nn. tavapärasel majal on enamasti mitmeid lokaalseid automaatikasüsteeme nagu näiteks küttesüsteemi, valvesüsteemi, ventilatsiooni, kodutehnika ja -seadmete  juhtimine siis targa maja peamine ülesanne on kõik seadmed saada tsentraalse juhtimise alla, mis võimaldab programmeerida erinevate sündmuste korral tegevusi, mis kõige paremini maja ja omaniku soovidega kokku sobivad.

Millest konkreetsemalt tekib kasu?

1.  Energia säästmine
Küttesüsteem näiteks lokaalsel ja  ilmaennustusel põhineval ja omaniku elustiili arvestava lahendusega, mida toetab täiendavalt ruumide kasutamist arvestav ventilatsioonisüsteem. Kardinate automaatne avamine päikseenergia kasutamiseks  ja samal ajal ka loomuliku valgustuse maksimaalne kasutamine. Lisaks valgustuse ja elektrienergia optimaalne juhtimine, mis tagab mittevajalike valgustite ja seadmete automaatse väljalülitamise ajal kui neid ei vajata.

2.  Turvalisuse tagamine
Akende – uste avamise jälgimine valvesignalisatsiooni sisselülitamisel, valve ja turvalisusega seotud  häirete automaatne edastamine või näiteks kohaloleku simuleerimine vargust ennetava tegevusena. Valvekaamerate abil maja olukorra jälgimine näiteks läbi interneti.

3.  Mugavus
Tsentraalne süsteemi juhtimine (ka näiteks nutitelefoniga), energia ja vee näitude võtmine või näitude automaatne saatmine. Valgustuse automaatne juhtimine, näiteks kodust lahkudes lülitab süsteem automaatselt välja kõik mittevajalikud seadmed või seadmete automaatne regulaarne monitooring, mis teavitab kõrvalekalletest kohe kui need tekivad või juhivad ennetavalt tähelepanu, kui selline olukord on tekkimas.

Nagu eeltoodust näha ei ole tark maja mingi konkreetne valmistoode vaid see tõepoolest luuakse nagu hea ülikond vastavalt kliendi vajadustele. On olemas küll teatud baasfunktsionaalsus, kuid kasu annab süsteem alles siis kui süsteem rakendub konkreetse majapidamise vajadusi arvestavalt. Targa maja loomine algabki ennekõike oma vajaduste kaardistamisega ning seejärel parima tehnilise lahenduse otsimisega.

Tark maja muutub ainult siis väärtuslikuks kui selle kasutamise abil reaalselt ka elukvaliteeti  on võimalik tõsta. Targaks ei tee maja mitte seadmed iseenesest vaid ikkagi tarkvara. Tarkvara abil luuakse eelised, näiteks tarbimisharjumuste analüüsi abil optimeerides maja süsteemide säästlikumat kasutamist. Tõenäoliselt areneb maja juhtimistarkvara just sellest suunas, et inimese poolt süsteemi reguleerimisvajadus väheneb või kaob hoopiski ning inimese rolliks jääb ülevaate saamine ja süsteemi töö aeg- ajalt kontrollimine.

Peab aga kohe kindlasti ütlema, et suurimat efekti annavad intelligentsed targa maja süsteemid ennekõike suurtes elamutes, büroohoonetes, kus ka väiksed muudatused  näiteks küttetemperatuuri või ventilatsiooni juhtimisel annavad suurt kokkuhoidu. Eramajade puhul on kindlasti samuti võimalik saavutada kokkuhoidu, kuid  väiksemas mahus ja pigem on eramaja puhul esmatähtis ennekõike turvalisus ja mugavus ning see on just see, mida me oma kodult ootame.

 

,

3 võimalust, kuidas kodus energiasäästu saavutada

Aastast aastasse on kulud energiale suurenenud igas majapidamises.  Ja energia kallinemine jätkub kiires tempos. See on ka põhjus, miks viimastel aastatel räägitakse järjest rohkem energia säästmise vajalikkusest.   

Millised on võimalused oma majapidamisest energia kokkuhoiuks?

Sageli arvatakse, et energia säästmine vajab suuri alginvesteeringuid ning just seetõttu ei võeta ette reaalseid samme, et energiakulusid kokku hoida. Tegelikult saab hakkama täiesti taskukohaste summadega ja mis eriti oluline, võid investeerida energiasäästu järk-järgult vastavalt oma võimalustele.

Millised on konkreetsed võimalused hommepäev energiasäästust osasaamiseks?

1.  Elektroonilised radiaatori termostaadid

Majapidamistes, mille ruumide kütmisel kasutatakse vesiradiaatoreid on võimalik paigaldada juhtmevaba elektrooniline termostaat, mis reguleerib vastavalt seadistatud ajaintervallidele automaatselt ruumi temperatuuri. Näiteks saab määrata nädalapäevade ja kellaaegade lõikes konkreetsed temperatuurid, mida termostaat siis automaatselt järgib. Samuti on olemas spetsiaalsed programmid näiteks puhkuse perioodiks. Samuti on olemas lahendusi, mis koos akende või uste avamise kontrollivad ja võimaldavad  saata info termostaadile ning õhutamise ajal ruumi temperatuuri automaatselt vähendada.

Enamasti on sellised termomeetrid  lihtsalt paigaldatavad ja sobilikud enamikele uuemat tüüpi radiaatoriventiilidele ja tõttu ei ole seadme kasutuselevõtt keeruline.

Sellise elektroonilise termostaadiga on võimalik saavutada kütteenergia kokkuhoidu kuni 30 %. 

2.  Energiakulu monitorid

Energia säästmisel on oluline mõista palju kulub energiat oma igapäevastes toimetustest. Parima tagasiside annab sellele raalajas energia kasutamist näitav monitor. Kui kord kuus oma energianäit võtta ja selle alusel maksumus arvutada siis on tegemist tagantjärgi olukorra fikseerimisega. Ei teki ettekujutust, mille arvelt oleks võimalik energiakulu vähendada.

Seevastu energiakulu monitorid võimaldavad tähele panna iga muudatust ehk näitlikult tajuda, et kui näiteks kustutada mittevajalik valgusti esikus, palju see vähendab energiakulu. Seetõttu aitab energiakulu monitor tarbimisharjumusi muuta ja selleläbi säästa.

Energiakulu monitor võimaldab näidata palju kulub energiat  just nüüd reaalajas ja näitab ka selle maksumust. Samuti näitab monitor energiakulu päevas ja kuus ning võrdlust eelmise perioodiga.

 

3.     Valgustus

Iga majapidamine vajab tänapäeval suurel hulgal valgusteid ja seetõttu on oluline valida õige valgusallikas, mis oleks pika elueaga ja aitaks energiat kokku hoida.

Kuigi turul on saadaval suurel hulgal säästupirne, on mõistlik valida valgusallikaks LED  (valgusdiood) pirn. Tegemist on uue tehnoloogiaga ja ei ole kuidagi seotud säästupirnidega. LED-i eeliseks on ennekõike väga väike energiakulu ja väga pikk kasutusiga  25 000 – 50 000 tundi  või umbes 15 – 20 aastat. Samuti taluvad LED-id hästi sisse-välja lülitamist ja on kiire süttimisega ja saavutab oma heleduse koheselt.  Hea on teada ka seda, et parimad tootjad pakuvad LED pirnidele lausa 2-3 aastast garantiid.

Kuigi säästupirne kasutatakse täna rohkem just oma soodsama hinna tõttu siis järk-järgult soodsamaks muutuvad LED pirnide hinnad hakkavad seda eelist kaotama. Täna on parimate näitajatega säästupirnid samas hinnas LED pirnidega ning sellistes tingimustes oleks eelistatum valik LED pirn.

Valgustuse puhul on säästmise teele asumine väga mugav ja taskukohane. Nimelt iga kord, kui kodus mõni pirn läbi läheb saab selle asendada LED pirni vastu ja nii järk-järgult kogu majapidamises valgusallikad uute vastu vahetada. LED pirne toodetetakse suures valikus ja igale olemasolevale lambipesale peaks leiduma sobilik.

Koduses majapidamises vajalikud LED pirnid tarbivad umbes 3-10 W. Samal ajal parimad säästupirnid umbes 11-20 W.

Pirni valikul ei saa aga enam vatte võrdluseks kasutada. Lambipirni valimisel tuleb jälgida luumenite arvu – valgusvoog luumenites on valgushulk, mida lamp tekitab. Näiteks  410- 430 luumenile vastab 40 W hõõglamp.

Samuti on oluline jälgida pirni valikul valgusvärvi, mida mõõdetakse kelvinites. Kui hõõglambid annavad ühesuguse sooja valge valgusvärvi siis kompaktluminofoor ja LED lambid võivad olla erinevate valgusvärvidega:

2700  – 3000 K (soe toon , soovitav lõõgastumiseks)
3200 – 6000 K (külm toon, soovitav töötamiseks)

 

Energiat saab säästa iga kodu

Eeltoodud lahendused on lihtsalt rakendatavad igas kodus ja võimaldavad energiakulusid säästma asuda kohe.  Täna pole Eestis enamikes ehituskauplustes võimalik häid energiasäästlikke tooteid leida või on valik minimaalne. Seevastu on internetis olukord palju parem ja netipoodides müüakse kaupa suures valikus ja ka selliseid, mida tavapoodidest ei leia. Samuti on netipoes müüdav kaup ka 20 kuni 40 % odavam.

Üheks Eesti parima kaubavaliku ja mõistlike hindadega netipoeks on energiasääst.ee, mis on keskendunud just energiasäästlike toodete turustamisele. Üheks eeliseks on selle poe puhul ka see, et seal on toodete juures videod,  mis võimaldavad hästi aru saada, mida toote pakend sisaldab ja kuidas toodet kasutatakse.

Muuda oma kodu säästlikumaks.

Kasutatud pildimaterjal: energiasääst.ee