Silt: energia säästmine

Milline peaks olema eramu energiamärgise klass?

Enne oma maja ehitama asumist tuleb teha põhimõtteline valik. Milline kontseptsioon valida oma kodule?

Üheks võimaluseks on lähtuda maja energiatõhususest. Vaadates täna eramuehitust üldpildis jääb silma, et põhiliselt minnakse oma maja ehitamisel 3 teed pidi:

1) Tavalised, kehtivatele normidele vastavad eramud. Veel mõni aeg tagasi ei olnudki nagu muid alternatiive ja rohkem pandi rõhku maja suurusele, kui näiteks soojapidavusele või optimaalsele ruumiplaanile. Energiamärgise klass enamasti C või D klass.

2) Ülisäästlikud, rohkelt tehnikat ja automaatikat kasutavad majad. Automaatika, mis on mõeldud säästlikkuse, turvalisuse ja mugavuse tagamiseks. Nende majade all pean silmas nn. targa maja kontseptsiooniga ehitatavaid maju. Samuti kuuluksid selle suuna alla näiteks ka passiivmajasid, mis oma toimimiseks kasutavad ülimoodsaid automaatikaseadmeid lisaks paremini soojustatud ja lahendatud konstruktsioonidele. Energiamärgis: A, B ja C klass.

3) Traditsiooniliselt ja looduslähedaselt ehitatavad majad. Näiteks palkmajad, puitkarkassil ehitatavad majad või muud naturaalsete soojustus- ja ehitusmaterjalidega majad (näiteks ökomajad, põhimajad jne.). Olenevalt lahendusest võib energiamärgis olla A, B, C või D klass.

Meeles peaks pidama, et konkreetse majatüübiga ei kaasne automaatselt konkreetne energiamärgise klass, vaid tegemist ikkagi iga konkreetse projekti põhjal koostatava arvutusliku näitajaga.  

Kehtivate nõuete järgi ei tohi Eestis ehitatavate hoonete energiatõhususarv ei tohi ületada väikeelamutes (sh paarismajad ja ridaelamud) 180 kWh aastas ruutmeetri kohta ehk siis minimaalselt D klassi.

Kui vaadata täna ehitatavaid üksikelamuid Ehitisregistrist siis hakkab silma, et valdav enamik maju ehitatakse energiamärgise klassiga D ja vähesel määral ka C klassiga. Teiste sõnadega ehitatakse täna just neid maju, mida kehtiv seadusandlus miinimumnõuetena lubab ehitada.

Kas tõesti tasub ehitada täna D klassiga eramut? Minu arvates mitte ja ma usun, et probleem pole mitte see, et näiteks C klassiga maja ehitamine oluliselt kallimaks kujuneks vaid selles, et oma maja ehitajad ei ole seda enda jaoks piisavalt teadvustanud.

Euroopa komisjoni plaan näeb ette, et aastast 2020 tohiks ehitada sisuliselt ainult A klassiga maju. Kas see konkreetne tähtaeg jääb kehtima on iseküsimus, kuid on vaid aja küsimus, sest varem või hiljem see nõue hakkab kindlasti kehtima.

Minu meelest tasub igal majaehitajal teadvustada, et energiatõhus maja aitab reaalselt energiakulusid säästa ning seada eesmärgiks vähemalt C või parema klassiga maja ehitamise. See on otsus, mida saab teha ainult tulevane majaomanik ise.

Materjali valikust

Maja valimisel tähtsustatakse minu arvates liialt maja põhimaterjali valikut. Miks ma nii arvan? Vaata videost.

Ökonoomsed ja säästlikud majad – kas tuleviku majad?

Viimasel ajal räägitakse üha rohkem säästlikest majadest nagu ökomajad, passiivmajad, nullenergia majad jne.

majavalik
Kas säästlikud majad on tulevik?

Kas see on MASU tagajärg, et rohkem kokkuhoiule hakatakse tähelepanu pöörama või pigem keskkonnateadlikkuse suurenemine? Ka mina olen selle teema vastu huvi tundnud ja püüdnud selgeks teha, mida see säästlik maja endast kujutab.

 

Peamised säästlike majade ühised tunnused on järgmised:

  • Keskkonnasõbralike materjalide kasutamine
    • materjali tootmisel võimalikult väike energia kulu
    • inimese tervisele ohutu, naturaalne materjal
    • taaskasutatav materjal, et ümbritsevat keskkonda võimalikult minimaalselt koormata
  • Ökonoomsed, aitavad kokku hoida raha
    Oluline on teada, et ökonoomsus ja kokkuhoid saavutatakse maja pikaajalisel kasutamisel maja ülalpidamiskuludelt ennekõike küttekuludelt. Esmane investeering on selliste majade puhul u. 30% suurem, kui klassikalistel majadel.

    • minimaalsed maja küttekulud
    • efektiivne energia kasutamine, tänu ruumiplaanile ja tehnilistele lahendustele (päikese- ja tuuleenergia, passiivne soojustagastusega ventilatsioonisüsteem)
  • Võimalus loobuda tsentraalsetest liitumistest
    Täna päris sõltumatu lahenduse rajamine läheb tõenäoliselt liialt kalliks aga teotava funktsioonina saab kasutada neid kindlasti.

    • päikesepaneelid – energia kasutamine
    • vihmavee kasutamine – vihmavee kasutamine tarbeveeks
    • reovee käsitlemine – lokaalne veepuhastus ja komposteerimise süsteem
    • tuulegeneraator – tuuleenergia kasutamine

 

Nende majade põhimõtteline erinevus tavamajadest seisneb ennekõike selles, et need on soojustatud oluliselt paremini,  seina soojustuse paksus on u. 45 cm ja katusealuse soojustuskiht u. 50-60 cm. Samas kui tavamaja puhul on need näitajad umbes poole väiksemad. Väga oluline selliste majade puhul on ka hea õhutihedus, ilma milleta poleks võimalik saavutada madalaid küttekulusid.

 

Mina usun, et sellised säästlikud majad on tulevikus järjest populaarsemaks muutumas seetõttu, et kulud energiale kasvavad pidevalt ning ökonoomne maja aitab inimestel kulusid kokku hoida.

Tegelikult on praegu ülimalt soodne aeg ehitada säästlik maja, sest ehitushinnad on langenud keskmiselt 30% ja see on just seesama raha, mille võrra on ökonoomne maja tavamajast kallim. Kui plaanida säästlikku maja siis on just nüüd hea aeg oma plaan teoks teha.

Kui säästlik on Sinu olemasolev või plaanitav maja?