Postitused

, ,

Remondi kodu vastavalt vajadusele

Keskmiselt umbes iga 7-10 aasta tagant tekib vajadus või soov oma kodu uuendada ja remontida. Mida peaks enne siseremondi tegemist teadma ja millele keskenduda?

Rahvasuus kasutatakse sageli mõistet „sanitaarremont“, mis enamasti tähendab seda, et tehakse minimaalsus mahus viimistlustöid. Värvitakse laed või seinad, vahetatakse tapeet, uuendatakse vannituba puhastades keraamiliste plaatide vuuke või neid uuesti vuukides jne.

Enamasti tähendab see seda, et piirdutakse töödega, mis aitavad kodul uuendada veidi välisilmet ja peita / parandada võimalikke pragusid või näiteks niiskuskahjustusi.

 Populaarseks saanud ja kasutusele võetud sõna „euroremont“ tähendas algselt peamiselt seda, et tubade probleemsemad lae- ja seinapinnad kaeti kipsplaatidega, kasutati tahveluksi, vahetati aknad, põrandakate jne. Lõpptulemusena tehti sisuliselt kogu siseviimistluse väljavahetamine täies mahus.

Nüüd kasutatakse pea iga kvaliteetsemalt tehtud remonttöö osas sõna euroremont. Tänasel päeval tähendab see rohkem seda, et seinad ja laed üritatakse sirgeks ajada ja tänapäevane ilme saavutada.

Lisaks kasutatakse ka mõistet „kapitaalremont“, mis enamasti tähendab maksimaalset uuendamist alates küttesüsteemidest, sanitaartehnikast, akendest, ustest, põrandakatetest jne. Kui varem teostati kapitaalremont umbes iga 15-20 aasta tagant siis järjest kvaliteetsemate materjalide ja tehnika tõttu võib kapitaalremondi vajadus tekkida ka mõnevõrra hiljem.

Olenemata sellest, millises mahus remonti teha peaks lähtuma reaalsest vajadusest ja mitte üle investeerima. Pole ju mõtet iga prao puhul kohe sein kipslaadiga katta, sest on mitmeid teisigi lahendusi, mis pragude probleemi peita aitab.

Pigem on oluline mõelda, millist eesmärki remont saavutada aitaks? Kas on mõistlik uuendada küttesüsteemi, näiteks radiaatorid uuemate kaasaegsemate vastu vahetades või hoopis uuendada elektrijuhtmeid või lisada valvesignalisatsioon, et tagada kodu pikaajaline turvalisus? Millist emotsionaalset või praktilist väärtust remont kokkuvõttes pererahvale annab?

Kui põhieesmärk teada siis on palju lihtsam kirja panna need tööd, mis konkreetse remondiga on vajalik teostada. 

Umbkaudsed remonttööde hinnad:

Jämedalt võib arvestada, et minimaalse siseremondi saab tehtud alates 130-150 eurot /m2 kohta, millest umbes pool kuluks töörahaks ja teine pool materjalidele.

 Põhjalikuma remonttöö hinnad algavad alates 300 eurost/m2 kohta ja sealt ülespoole olenevalt kasutatavatest viimistlusmaterjalidest ja lahendustest.

Mina isiklikult ei näe mõtet siseviimistlusse üle investeerida, sest kodu väärtus sellega üldjuhul ei kasva ning elukvaliteet enamasti ka mitte. Kui kodu on puhas, piisava ventilatsiooniga, korras torustike ja tehnosüsteemidega on sellises kodus hea elada.

Investeeri kodu remonti mõistlikult!

 

, , ,

Mis asi on tark maja?

Juba mitmeid aastaid räägitakse ajakirjanduses järjest sagedamini nn. targast majast. Mis on selle mõiste taga ja mida peaks teadma kui plaanis oma majasse tarkust panna?

Nagu paljude muude uute ja huvitavate asjadega, mis tõotavad klientide tähelepanu, kiputakse ka praegu igale majale või lahendusele targa maja silti külge kleepima. 

Seda  võimaldab asjaolu, et kindlat määratlust, mis ikkagi tark maja peaks sisaldama, ei ole. Seetõttu saavadki kõik firmad oma lahendusi nimetada targa maja lahendusteks, kui väiksemalgi määral veidi automaatikat kasutatakse.

Klientidel on seevastu palju raskem aru saada, mida võiks targalt majalt oodata. Ka Eestis on firmasid, mis tegelevad arendustööga ja töötavad välja targa maja lahendusi. Samuti on palju piiritaguseid lahendusi, mida Eestis turustada püütakse.

Tänasel päeval tähendab tark maja ennekõike energiasäästu, turvalisust, mugavust ja kõike seda peab olema võimalik juhtida ühtse maja juhtimistarkvara abil.

Täna on kitsaskoht ennekõike see, et kuidas kõik erinevad seadmed  ühtse juhtimise alla saada, samal ajal leides nende omavahelised seosed ja sõltuvused.

Kui nn. tavapärasel majal on enamasti mitmeid lokaalseid automaatikasüsteeme nagu näiteks küttesüsteemi, valvesüsteemi, ventilatsiooni, kodutehnika ja -seadmete  juhtimine siis targa maja peamine ülesanne on kõik seadmed saada tsentraalse juhtimise alla, mis võimaldab programmeerida erinevate sündmuste korral tegevusi, mis kõige paremini maja ja omaniku soovidega kokku sobivad.

Millest konkreetsemalt tekib kasu?

1.  Energia säästmine
Küttesüsteem näiteks lokaalsel ja  ilmaennustusel põhineval ja omaniku elustiili arvestava lahendusega, mida toetab täiendavalt ruumide kasutamist arvestav ventilatsioonisüsteem. Kardinate automaatne avamine päikseenergia kasutamiseks  ja samal ajal ka loomuliku valgustuse maksimaalne kasutamine. Lisaks valgustuse ja elektrienergia optimaalne juhtimine, mis tagab mittevajalike valgustite ja seadmete automaatse väljalülitamise ajal kui neid ei vajata.

2.  Turvalisuse tagamine
Akende – uste avamise jälgimine valvesignalisatsiooni sisselülitamisel, valve ja turvalisusega seotud  häirete automaatne edastamine või näiteks kohaloleku simuleerimine vargust ennetava tegevusena. Valvekaamerate abil maja olukorra jälgimine näiteks läbi interneti.

3.  Mugavus
Tsentraalne süsteemi juhtimine (ka näiteks nutitelefoniga), energia ja vee näitude võtmine või näitude automaatne saatmine. Valgustuse automaatne juhtimine, näiteks kodust lahkudes lülitab süsteem automaatselt välja kõik mittevajalikud seadmed või seadmete automaatne regulaarne monitooring, mis teavitab kõrvalekalletest kohe kui need tekivad või juhivad ennetavalt tähelepanu, kui selline olukord on tekkimas.

Nagu eeltoodust näha ei ole tark maja mingi konkreetne valmistoode vaid see tõepoolest luuakse nagu hea ülikond vastavalt kliendi vajadustele. On olemas küll teatud baasfunktsionaalsus, kuid kasu annab süsteem alles siis kui süsteem rakendub konkreetse majapidamise vajadusi arvestavalt. Targa maja loomine algabki ennekõike oma vajaduste kaardistamisega ning seejärel parima tehnilise lahenduse otsimisega.

Tark maja muutub ainult siis väärtuslikuks kui selle kasutamise abil reaalselt ka elukvaliteeti  on võimalik tõsta. Targaks ei tee maja mitte seadmed iseenesest vaid ikkagi tarkvara. Tarkvara abil luuakse eelised, näiteks tarbimisharjumuste analüüsi abil optimeerides maja süsteemide säästlikumat kasutamist. Tõenäoliselt areneb maja juhtimistarkvara just sellest suunas, et inimese poolt süsteemi reguleerimisvajadus väheneb või kaob hoopiski ning inimese rolliks jääb ülevaate saamine ja süsteemi töö aeg- ajalt kontrollimine.

Peab aga kohe kindlasti ütlema, et suurimat efekti annavad intelligentsed targa maja süsteemid ennekõike suurtes elamutes, büroohoonetes, kus ka väiksed muudatused  näiteks küttetemperatuuri või ventilatsiooni juhtimisel annavad suurt kokkuhoidu. Eramajade puhul on kindlasti samuti võimalik saavutada kokkuhoidu, kuid  väiksemas mahus ja pigem on eramaja puhul esmatähtis ennekõike turvalisus ja mugavus ning see on just see, mida me oma kodult ootame.

 

, ,

5 soovitust oma kodu ehitamisel

Iga ehitusega kaasneb vähemal või suuremal määral projekti juhtimine. Üsna sageli kujutab ehitustööde tellija ette, et projektijuhtimises osalemine on puhtalt projekteerija ja ehitaja rida ning teda see eriti ei puuduta. See on esimene samm vales suunas, mis ei aita kaasa hea lõpptulemuse saavutamisele.

Iga tellija on paratamatult ka projektijuht ja tema ülesandeks on korraldada lähteülesande ja projekti koostamine, edasi korralda hinnapakkumiste küsimist ja lepingu sõlmimist ning hiljem tööde teostamise etapis korraldada tööde kontrollimist ja vastuvõtmist.

Kui järjest enam tellijaid mõistab ehitustööde kvaliteedi kontrollimise tähtsust ja palkab näiteks teenuse korras omanikujärelevalve siis lähteülesandele ja projektile ei pöörata enamasti piisavalt tähelepanu.

Projekti lõpptulemus aga algab heast lähteülesande püstitamisest ning ettevalmistusest ja projekti koostamisse kulutatud aeg annab tagasi kvaliteedi ja ennekõike tellijapoolse rahulolu. Kas panustad tellijana piisavalt oma aega eesmärkide kirjeldamisele ning lahenduste leidmisele?

Millele kõige enam rõhku panna, et suurem rahuolu saavutada? Minu versioon on järgmine:

1.       Maja funktsionaalne ruumiplaan
Funktsionaalse ruumiplaani koostamine on keeruline ülesanne. Sobilik ruumiplaan peab toetama sinu elustiili ja vajadusi. Hea planeering ei tähendab üldjuhul ruumi otstarbekat ärakasutamist, kuid mitte mugavuse arvelt. Samamoodi nagu on raske lühidalt ja täpselt oma mõtteid kirja panna, on ka üllatavalt raske  funktsionaalset ruumiplaani luua.

2.       Maja paigutus krundil ja maja fassaadid
Maja paigutamisel krundile on küll mitmeid nõudeid ja soovitusi, kuid alati on võimalik tellijal ka ise kaasa rääkida. Mõtle, milliseid emotsiooni sa tahaksid kogeda, kui õhtul oma kodumaja ette jõuad? Kasuta seda emotsiooni oma maja krundi suhtes paigutamisel ja fassaadi kujundamisel ära. Selliselt muudad oma kodu teistest eristuvaks  ja ilusaks!

3.       Energiasääst
Energia säästmine on täna praktiline vajadus, millega on mõistlik kohe arvestada. Pea iga otsus mida teed maja projekteerimisel mõjutab energiakulu. Kasulik on projekteerimise faasis kohe keskenduda ka energiasäästu teemadele. Pea kõik hilisemad lahendused energia säästmisel teevad üldjuhul ehitamise kallimaks, kui kohe nendega arvestada.

4.       Tehnilised lahendused
Ehitusmaterjalid ja tehnoloogiad arenevad kiiresti ning nendest osasaamiseks tuleb panustada aega parimate lahenduste otsimisele. Tehnilised lahendused loovad sinu maja jaoks energiasäästu,  mugavust ja turvalisust.

5.       Sisekujundus
Nii nagu maja välisilme loob emotsioone, tekitab hea sisekujundus mõnusa enesetunde. Läbimõeldud sisekujundus teeb imet ja muudab maja koduks, kus on alati hea olla! Tänapäeval kasutada olevad viimistlusmaterjalid, värvid, sisustus ja valgustus ei lase ühtegi head ideed raisku minna. Sisekujunduse projekti koostamine ei ole ammu enam eksklusiivsus vaid praktiline investeering elukvaliteeti.

Kõige eelneva läbimõtlemine nõuab nii oma pere siseselt kui ka projekteerijatega head koostööd. Tellija ülesanne on koostöös õppida, salvestada parimad ideed projektis ja  jõuda kokkuvõttes parima tulemuseni. On asju, mida saad delegeerida teistele aga on asju, mida peaks tellija ise tegema. Oma maja projektist visiooni loomine ja põhilahendustes aktiivne osalemine on tellija töö!