Silt: elekter

Intervjuu Maja ehitus küttesüsteem

Pelletikamin on täisautomaatne kütteseade

27. jaan 2012 – 03:14

Küttesüsteemid arenevad pidevalt ja nüüd on Eesti turule jõudnud selline põnev küttelahendus nagu pelletikamin. Mida pelletikamin endast kujutab uurisin OÜ Tuiskar’ist. Mnu küsimustele vastas Taavi Õim.

Rohkem infot teema kohta leiad: www.pelletikamin.ee lehelt.


Küsimus: Pelletikatel on laiemalt tuntud, kuid mida kujutab endast pelletikamin? Kuidas toimub pelletikaminaga kütmine? Kui suurt tööd see majapidamises nõuab?

Vastus: Pelletikamin  täisautomaatne kütteseade, mis töötab pelletil (saepurugraanul). Kütmine toimub väga  lihtsalt. Alustuseks valame täis pelleti mahuti ja vajutame  Start  nuppu. Kamin alustab süütamist mis toimub elektriga, sega vajab kamin töötamiseks natuke ka elektrit. (Süütamisel mis kestab umbes 10 min-280w ja tavareziimil 60-130 w oleneb siis kamina võimsusest).

Määrame kamina peal oleval juhtnupustikul temperatuuri mida kamin saavutama peab. Kui kamin on määratu temperatuuri saavutanud hakkab ta seda hoidma. Lisaks on palju erinevaid programme millal ja kui palju kamin töötab (nädalaprogramm ja öö/päeva programm).

Korra päevas täidan ma mahuti ja korra nädalas puhastan ma tuhahimuriga kamina seest ning pesen klaasi puhtaks. Kamina puhastus võtab aega umbes 5-10 min.

Küsimus: Kui suurt maja saab pelletikaminaga kütta? Milliseid küttelahendusi on võimalik kasutada?

Vastus: Pelletikaminaga saab kütta alates 30-50 m2 korterist lõpetades 250 m2 elamuga. Kaminaid on kahte tüüpi:

-          Õhküttekaminad, mis on vähe lihtsam paigaldada ning väiksematele pindadele.

-          Kesküttekaminaid, mis on vähe kapitaalsemad ja mõeldud suurematele pindadele.

Küsimus: Kamin on alati olnud majapidamises aukohal, kas pelletikaminate valik on suur, et igaüks oma maitsele sobiliku kamina leiab?

Vastus: Kamina valik on küllaltki suur. Saadaval on väga erineva värvi ja disainiga kaminaid. Lisaks on võimalus osta südamiku kujul pelletikamin. See sarnaneb tavalisele puukütte südamikule aga töötab pelletil ning on täisautomaatne. Seega saab inimene ise valida milline tuleb kamin väljas poolt.

Küsimus: Milline on pealine eelis pelletikaminal võrreldes teiste analoogsete küttesüsteemide ees?

Vastus: Kõigepealt pean selgitama millega pelletikaminat üldse võrrelda.

Pelletikaminat ei saa võrrelda puuküttega kaminaid ega katlaid. Mõlemas on küll elav tuli aga erinevus tuleb sellest, et pelletikamin on täisautomaatne aga puuküttega süsteemid mitte. Seega saab seda võrrelda kõikide teiste küttelahendustega mis on täisautomaatsed. Kui võrrelda pelletikaminat õhksoojuspumbaga siis erinevus tuleb välja madalamatel temperatuuridel. Pelletikaminaga saab kütta ka väga suure miinus kraadiga kuid õhksoojuspump jääb seal hätta. Sellepärast valisingi endale selle süsteemi kuna ei tahtnud lisaks soojuspumbale veel kaminasse investeerida, et suure külmaga pumpa toetada.

Kateldega võrreldes oma eeliseks see, et sa ei pea ehitama eraldi katlaruumi ja lisaks saad elutoas nautida elavat tuld. Oma väikeste mõõtmete poolest on seda hea mahutada ka väiksesse korterisse.

Üldiselt võin öelda, väga mugav lahendus, kus on säilinud elava tule ürgsus kuid ära on jäänud puudest tekkiva prahi ja sodi koristamine.

Küsimus: Milline on u. 150 m2 maja  pelletikaminaga küttelahenduse suurusjärk?

Vastus: 150 m2 mõeldud pelletikamina küttelahenduse hinnaks tuleks umbes 2500-3000 eurot.

Sildid , , , , , , , , , , , , , , , , | Kommentaar (1)
Maja ehitus

Millised on oma majas elamise kulud?

14. dets 2009 – 05:22

Oma maja ehitamisel on hea juba varakult arvesse võtta ka maja ülalpidamisega seotud kulud.

Nii ei teki hiljem halbu üllatusi, kui majaga seotud arveid hakatakse esitama. Kõige suurem kulu on seotud maja küttega, seejärel elekter ning vesi ja kanalisatsioon. Aga need ei ole kaugeltki kõik kulud.

Majaomanik peab hoolitsema muuhulgas ka lumekoristuse ja prügiveo eest

Majaomanik peab hoolitsema muuhulgas ka lumekoristuse ja prügiveo eest

Panen siinkohal kirja peamised püsikulud, mis ühe eramaja omanikul võivad tekkida.

 

  • Maamaks
    Maamaksu suurus sõltub krundi asukohast ja krundi suurusest. Näiteks Tallinna lähistel on 1500 m2 krundi maamaks u. 1500 kr aastas. Sellest maksust pääsu ei ole. Kohaliku omavalitsuse kaudu võib taotleda maamaksu alandamist või vabastust, kuid selle saamiseks peaks hea põhjus olema.

 

  • Küte
    Meie kliimavöötmes on küttekulud kõige olulisemad. Viimastel aastatel on kütteperioodid olnud suhteliselt lühikesed ja talved suhteliselt soojad. Samas on kasvanud kütte hinnad ja hindade tõusu on oodata ka edaspidi. Näiteks 150 m2 maja puhul on küttega seotud kulu kütteperioodil u. 1500-3000 kr /kuus. Kulud sõltuvad ennekõike kütteliigist ja maja soojapidavusest.

 

  • Vesi- ja kanalisatsioon
    Kulud veele ja kanalisatsioonile sõltuvad suuresti tarbimisest. Ka need hinnad on järjepidevalt tõusnud. Näiteks  Tallinna Vesi klientidele on ühe m3 vee- ja kanalisatsiooniteenuse hind 32,87 kr. Võttes 4-liikmelise pere veetarbimiseks kuus u. 10 m2 teeb see 328 kr /kuus.
    Kohtades, kus ühisveevärgiga liitumist pole, on enamasti oma puurkaev. Päris ilma kuludeta ei saa aga nemadki. Nimelt tuleb neil kasutada kanalisatsiooni tarvis reoveemahuteid ja nende tühjendamine on üsna kallis. Olenevalt mahuti suurusest ja vee tarbimisest võivad kulud kuus olla keskmiselt suuremad kui ühisveevärgi klientidel.

 

  • Elekter
    Kulud elektrile on seotud tarbimisega ja majas kasutatavate tehnosüsteemidega. Näiteks palju kasutatakse vee soojendamiseks elektriboilereid, elektrit kulub ventilatsioonisüsteemi tarbeks, rääkimata valgustusest ja majapidamistehnikast. Orienteeruvalt kulub elektri peale 4- liikmelise pere puhul keskmiselt u. 500-800 kr/ kuus. Elektrihinnad sõltuvad valitud paketist ning mõistlik on peale majja elama asumist mõne aja pärast üle vaadata, kas valitud pakett on ikka kõige soodsam.

 

  • Telefon
    Paljudes majapidamistest enam lauatelefone ei kasutata. Kõigil ju mobiilid. Kulud sõltuvad valitud paketist. Näiteks Elion pakub 99 ja 49 kr kuutasuga pakette, millele lisandub kõnetasu.

 

  • TV ja Internet
    Uuemate arendusprojektide korral on võimalik liituda sidekaabelduse kaudu TV ja Internetiga. Kui sellist kaabelühenduse võimalust ei ole, siis peab ise majale antenni hankima. Internetiühenduse eest siiski tuleb tasuda enamasti fikseeritud kuutasu. Olemas on ka mobiilsed lahendused, kuid need enamasti kallimad ja aeglasema kiirusega.

 

  • Prügiveo teenus
    Prügiteenuse kasutamine on kohustuslik kõikidele majaomanikele. Leping tuleb sõlmida vastava piirkonna jäätmekäitlusfirmaga, vastava info saab kohalikust omavalitsusest. Minimaalselt on võimalik teenust tellida selliselt, et prügi äravedu toimuks 1 kord kuus. Võimalik on tellida teenust, koos prügikasti rendiga või ilma. Mina ise ei näe prügikasti rendil mõtet ja seetõttu ostsin prügikasti ning kasutan ainult prügiveo teenust. Teenuse hinnad sõltuvad piirkonnast ja tühjenduskordade arvust. Näiteks firma Veolia hinnakirja järgi tuleb tasuda 0,24 m3 konteineri tühjendamise eest u. 100 kr. Keskmisel majapidamisel võib vaja minna 2 tühjenduskorda kuus.

 

  • Valveteenus
    Kutsumata külaliste ärahoidmiseks on valveteenus omal kohal. Täna on turul mitmeid pakkumisi, kus turvafirmad paigaldavad seadmed tasuta, kuid sellega kaasneb pikemaks ajaks kliendisuhe ja kuumaksete tasumine. Kuumaksete hinnad algavad 115 kroonist, tõsi küll, need ei sisalda väljakutsetele tasusid. On ka selliseid pakette kus näiteks 300 kr kuumakse eest sisalduvad ka väljakutsete tasud. Enne lepingu sõlmimist peaks paketis sisalduva endale selgeks tegema, et hiljem üllatusi ei tekiks ning teenus väga kalliks ei kujuneks.

 

 

  • Muru niitmine ja krundiga piirneva tänavapoolse aiataguse korrashoid (talvel lumekoristus, suvel näiteks muru niitmine)
    Heakorrastustöödega kaasnevad samuti teatud kulud. Teenuse korras muru niitmise sisseostmine maksab u. 20 senti/m2 eest ehk näiteks kui muru 1000 m2 siis selle niitmise tasu 200 kr/kord. Ühes kuus saab enamasti hakkama 2 -3 niitmisega ehk 400-600 krooniga. Enamasti teeb majaomanik neid töid ise ja tellib teenuse korras neid harva.
    Minule endale meeldib lund kühveldada ja ei raatsi seda tööd küll kellelgi anda.

 

Milliseid püsiteenuseid Sina kasutad?

 

Sildid , , , , , , , , , , , , , , | Kommentaare (0)