Postitused

,

Kuidas kõige kiiremini oma maja ehitada?

Kiirus. See sõna kannustab meid kogu elu, et aina kiiremini endale seatud eesmärke täita. Majaehitamine on esmapilgul valdkond, kus väga kiiresti toimetada ei saa. Lähemalt teemat vaadates saab selgemaks, millised on võimalused ja kuidas siiski vajadusel kiiresti oma majani jõuda.

Kõige kiirem valik on loomulikult valmismaja ostmine järelturult või uusarenduste hulgast, kuid iga maja on seotud asukohaga ning just asukoha tõttu ei pruugi saadaolevad majad sobida. Samuti ka maja ruumiplaan, sisekujundus ja kõik muu peab olema igale majaostjale võimalikult sobilik. Sageli see aga pole nii.

Siis jääbki üle ainult üks võimalus, ise vaba krunt otsida ja sinna soovitud maja ehitada.

Millised on võimaluse, et saaks kiiresti oma krundile maja püsti panna.

1. Elementmajad laos

Aeg- ajalt tekib elementmajade tootjatel olukordi, kus nad on tootnud mõne elementmaja, kui see jäänud mingil põhjusel lattu seisma. Mõnikord majatootjad reklaamivad selliseid maju ka ise oma kodulehel, kuid soovitav on ise samuti üle küsida, kas on mõni maja lattu seisma jäänud.

Üheks argumendiks nn. laos oleva maja kasuks valida on ka see, et neid pakutakse sageli allahindlusega ning selline lisasoodustus tuleb igale majaehitajale kasuks.

Vajalik hea õnn, et sobilik lattu toodetud elementmaja leida!

2. Elementmajad tellides

Ühe keskmise suurusega (150 m2) elementmaja seinaelementide tootmine tehases võtab aega sisuliselt vaid 2 nädalat ning seega võimalik suur osa maja karkassist valmis toota väga kiiresti. Praktikas on aga tehases töödel järjekorrad ning seetõttu kulub suur osa ajast oma tellimuse täitmise ootamisele. Sellel põhjusel kulub enamasti elementmaja seinaelementide tellimisest kuni valmimiseni aega u. 8-10 nädalat. Aeg-ajalt võivad ka järjekorrad olla lühemad ning õnnestub ka kiiremalt elemente ja majadetaile toota.

Kiirus oleneb tehase tellimuse täitmise ajast!

3. Kohapeal krundil maja ehitamine

Esmapilgul tundub see olema kõige aeglasem viis oma maja ehitada. Kuid praktikas võib ka kohapeal maja ehitamine olla kiire. Kõik sõltub töökorraldusest ja tööjõuressurssidest ning kui põhjalikult on tehtud eeltöö ja vajalike materjalide hankimine või tellimine.

Mida paremini on tehtud ettevalmistööd seda kiiremini saab ehitada ja viia miinimumini kõik ooteajad ning seisakuid. Kohapeal ehitamine nõuab väga head töökorraldust!

Vajalik väga hea planeerimine ja projektijuhtimine!

NB! Ei tasu unustada, et element- ja moodulmajade puhul on vajalik ka vundamendi ehitus ja enamasti ka oluline osa töid teha ehitusobjektil.

Niisiis parim viis kiiresti oma maja ehitada on praktikas kombinatsioon nii ettetellitavatest konstruktsioonidest kui ka heast töökorraldusest ehitusobjektil. Ehitustöid detailselt ette planeerides on võimalik teha seda enamasti soodsamalt ja kiiremini!

,

Ehituse kvaliteet peitud detailisuses

Ehitusvaldkonna valu ja võlu on see, et ehitada on võimalik väga paljudest erinevatest materjalidest, erinevate tehniliste lahendustega, erineva kiiruse ja loomulikult ka väga erineva kvaliteediga. Ehitamist saadab sageli veidi müütiline salapära, sest kõik me oleme kuulnud lugusid, kuidas mõni ehitaja on teinud midagi väga valesti või mõne hoone kvaliteet ei kannata mingit kriitikat. Ehitamine tundub olema riskantne ja ohtlik ning iga tellija peaks hinge kinni hoidma, kui mõnda ehitustööd otsustab tellida. Kas see on tõesti nii?

Miks ollakse ehitustööde kvaliteediga hädas?

Kui jätta välja mõned pahatahtlikud ehitajad, milliseid alati ja igal ajal veidi leidub, siis suurel osa eramajade ehitajatest ilmneb hoopis teistsugune aga kokkuvõttes tööde lõpptulemust mõjutav töökorralduse muster. Nimelt päris arvestataval osal juhtudel tekivad arusaamatused ja kvaliteediprobleemid tegelikult juba hinnapakkumise ja ehituse ettevalmistamise faasis. Põhjuseks asjaolu, et jäetakse tellijaga kokku leppimata või jäävad projektdokumentatsioonis ebamääraseks osa ehitamist puudutavad detailid, nii materjalide kui ka konstruktiivsete lahenduste osas.

Ja just needsamad detailid aitavad tagada tellija või ka omanikujärelevalve silmis ehitustööde kvaliteeti ning samal ajal ka mõjutavad ehitustööde maksumust.

Projekti ebapiisav detailsus

Seda probleemi ei saa visata täielikult ehitaja õlule, sest ehitaja teeb omapoolse hinnapakkumise vastavalt tellija projektile. Kui projekt ei ole täielik ning puuduvad täpsed juhised või sõlmed siis tõlgendab suur hulk ehitajaid seda olukorrana, et neis ebaselgetes kohtades tuleb leida võimalikult lihtne ja odav lahendus ning selle alusel hinda pakkuda.

Näiteks on probleemiks eelprojekti staadiumis projektide korral erinevad suurema sildeaavaga kohad või konsoolsed trepiava piirkonnad, mille osas ei ole projektis välja toodud konkreetse konstruktsiooni lahendust. Mõni ehitaja võib suurema silde puhul pakkuda hinnapakkumises metalltala, mõni teine liimpuittala ja kolmas lahendab sõlme hoopis täiendava postiga. Iga konkreetne lahendus mõjutab kokkuvõttes ehitamise maksumust ja ka kvaliteeti.

Samuti kohtab projekte, kus hoones läbi kahe avatud korruse, suurtele aknaavadele, peaks toetuma katusekonstruktsioon, kuid ilmselgelt ei saa akende kohal, ilma täiendava kandekonstruktsioonita (kandvad postid või talad) katusekonstruktsiooni toetada. Kuidas sellised kohad täpselt lahendama peaks ja millist lahendust kasutama, see aga projektis ei kajastu.

Materjalide asendamised või konstruktsiooni muudatused

Teine suurem probleemide tekkimise allikas on seotud projektijärgsete ehitusmaterjalide või lahenduste asendamistega. Nimelt osa ehitajad teevad julgelt tellijale ettepanekuid konkreetsete materjalide või lahenduste muutmiseks, mida põhjendatakse enamasti võimalusena kulusid kokku hoida või paremini toimiva lahendusena, võrreldes projektis toodud lahendusega.

Tellija üldjuhul võtab hea meelega ehitaja väljapakutud muudatuse kaalumiseks, kuna küllap ehitaja professionaalina tea ju täpsemalt ning lisaks ahvatleb tellijat ka odavam hind. Lisaks ehitaja oskab üldjuhul väga veenvalt oma ettepanekut põhjendada, tuues ära oma varasema kogemuse ning muudatuse kasu tellijale.

Suur osa tellijaid nõustub ehitaja muudatusettepanekutega ning töid teostatakse edasi ehitaja plaanide kohaselt. Kuigi esmapilgul ei paista siit probleemi siis tellija jaoks on tegemist riskikohaga. Nimelt iga asendus ja muudatus võib mõjutada hoone terviklahendust ning mõjutada järgnevaid töid. Näiteks mõnel juhul vajalik materjali asendamise korral see katta täiendava kattekihiga, mis teeb hinnavõidu küsitavaks. Probleem on ka see, et muudatusi ei kanta projekti ning tööde kvaliteedi kontrollimine ja probleemide tekkimisel nende põhjuste leidmine on sageli hiljem ebaõige projekti abil hulga keerulisem.

Tellija peaks teadma ka seda, et mõnikord on asendused seotud sellega, et need on ehitajale endale rahaliselt kasulikumad, näiteks on mõnelt teiselt objektilt mingit materjali suuremas koguses üle jäänud või on parema hinnaga kokkulepped materjalitootjate / tarnijatega just konkreetsete materjalide osas.

Seetõttu on tellijal alati mõistlik pikemalt kaaluda, kas konkreetsed ehitaja poolt tehtud muudatused ja materjalide asendamised vastu võtta ning ka ise hinnata, kas need muudatused mõjutavad kuidagi hoone ehituskvaliteeti või kulusid.

Kokkuvõttes ei pääse tellija üle ega ümber vajadusest ka ise tähtsamates lõikudes suurema detailsusega enda maja ehitustehnoloogia ja -lahendused selgeks teha, et saaks nii hinnaküsimise kui ka ehitusfaasis teha paremaid otsuseid. Kõik lahtised ja ebaselged küsimused tuleks alati kokku leppida enne ehitustööde algust. Kutsun kõiki tellijaid üles hinnapakkumiste läbivaatamise faasis ja kindlasti ka enne lepingule allkirja andmist ehitajalt veelkord üle küsima, kas on mingeid lahtisi või ebaselgeid kohti projektis, mis vajaks selgust ning vajadusel need probleemsed kohad lahendama. See aitab ennetada sageli suuremaid probleeme ning samal ajal ka ehitaja tunneb rohkem vastutust ehitustööde kavandamisel ja teostamisel.

,

Praktiline ehitusharidus igale kinnisvaraomanikule!

ehitusJärjest enam räägitakse ajakirjanduses ja meedias sellest, et inimestel on vaja paremat finantsharidust, teadmisi toitumisest ja tervislikest eluviisidest ja paljust muust, et paremini elus hakkama saada ning oma tulevikku paremaks muuta.

Sellesse nimekirja aga võiks julgesti lisada ka igale kinnisvaraomanikule vajaliku praktilise ehitushariduse, mis lubaks mõistlikult ja läbimõeldult oma kodu ehitada ja remontida või seda paremini hooldada.

Miks on ehitusharidus oluline?

Kõik me peame elus kokku puutuma kinnisvaraga. Elame kortermajades või eramajades ning peaks olema iga majaelaniku huvides, et oma kodumaja oleks ehituslikult korras ning peaks kaua vastu. Isegi omale elukohta üürides, on see oluline, sest korras majas on elamistingimused head ning maja mikrokliima korras ning tervislik.

Kinnisvaraomanikule aga on heas korras ja kvaliteetselt ehitatud maja ka rahaliselt väga oluline. Ehitus- ja remonttööd ei ole kunagi odavad ja ning seetõttu on oluline, et iga kulutus, mis maja ehitamisel tehakse oleks mõistlik. Õigesti ehitatud ja hooldatud maja vähendab kokkuvõttes hilisemaid ehitusega seotud kulusid või lükkab need kulud kaugemale ning pikendab maja kasutusiga. Kinnisvaraga seotud kulud on ühed suuremad, millega igal inimesel tuleb siin elus hakkama saada ja on igati mõistlik ennast mõnevõrra ehituslikult harida, et teha õigeid otsuseid ja valikuid.

Tänapäeval järjest enam tähelepanu saav energiasääst on kindlasti samm õiges suunas, mis aitab vähendada majade ekspluatatsioonikulusid. Samas aga ei tea paljud, et suurem soojustuskiht konstruktsioonides nõuab põhjalikult läbimõeldud projekte ja sõlmi ning väga kvaliteetset ehitamist, kuna iga valesti või hooletult tehtud koht väliskonstruktsioonis võib kaasa tuua niiskusprobleeme. Kui varem ebakvaliteetselt tehtud majade puhul kaasnesid külmasillad ja samuti niiskusprobleemid, siis tänu väiksemale soojustuskihile oli nende mõju konstruktsioonidele väiksem ning paremal juhul suutis konstruktsioonis olev niiskus sobilikes ilmastikutingimustes välja kuivada.

Arusaadavalt ei ole reaalne, et igaüks hakkaks omandama akadeemilist ehitusharidust, kuid praktilistel nõuannetel ja soovitustel põhinev ehitusharidus on jõukohane enamikule.

Mida pean silmas mõistega “praktiline ehitusharidus”?

See oleks haridus, mis suunatud just igapäevaste ettetulevate ehituslike valikute ja otsuste selgitamisele ning soovituste jagamisele.

Üks sageli ette tulev küsimus eramaja kavandamisel on tavaliselt see, et mis materjalist ehitada, mis oleks maja põhimaterjal? Iga materjalitootja või lahenduste pakkuja suudab väga veenvalt põhjendada, et tema materjal on parim. See ongi nende töö. Tegelikkuses ei ole see niivõrd tähtis, mis materjalist on maja ehitatud, sest sisuliselt iga materjaliga saab ehitada kvaliteetselt, olulisem on projekti ja ehitamise kvaliteet.

Praktilise ehitushariduse mõte võiks olla just tähelepanu pöörata neile kohtadele, mis määravad lõpptulemuse ja kvaliteedi.

Kuidas praktilist ehitusharidust inimestele lähemale tuua?

Sisuliselt kõigi ehitusmaterjalide osas on olemas täpsed paigaldus- või kasutusjuhised, mis aga on aga sageli mõnevõrra spetsiifilise sõnavaraga või lohisevalt pikad. Tavaline ehituskaugem inimene jääb nendega hätta või kulutab märkimisväärselt oma aega nende läbitöötamisele.

Praktilise poole pealt oleks inimesel vaja aga teada saada kõige olulisem, kuidas töid kontrollida ja milliseid vigu ja miks ei tohiks läbi lasta. Täna on juba turul materjalitootjaid, kes on sellest aru saanud ja koostavad just selliseid juhiseid, kus lihtsas keeles ja paljude illustratsioonide ja piltidega saab kiiresti igaüks ülevaate. Loodetavasti see trend jätkub ning sellist infot hakatakse järjest rohkem jagama.

Selline praktiline eneseharimine on just eriti oluline eramajade ehitamisel, kus nn. peatöövõtja puudub, kuid tuleb kasuks igale majaehitajale.

Praktiline ehitusharidus on investeering paremasse elukeskkonda!

, ,

Kas majade ehitamine on kolinud tehastesse?

Elame ajal, kus kiirusel on järjest suurem tähtsus ja eramud kerkivad pealtnäha mõne päevaga. Päris arvestatav hulk maju valmib erinevates majatehastes. Kas tulevikus ehitatakse karkassmajad ainult tehastes?

Vaatame lähemalt, kuidas karkassmajade ehitus tehastes ja objektil toimub ning milline võiks olla tulevik?

Tehasemajad versus kohapeal ehitavad karkassmajad
Tehases ehitatavate majade puhul on saavutatav suurem ehituskiirus, materjalide väiksem kadu ja võimalik tagada paremini tööde kvaliteeti ning vältida eksimusi. Sageli arvatakse, et tehastes ehitatavad majad on palju odavamad, kuid kohapeal ehitusplatsil traditsiooniliselt ehitatavad karkassmajad. See arvamus põhineb sageli sellel, et vaadatakse majatootjate tehasepakettide hindasid, mis moodustab sageli ainult 30 % maja tervikkuludest ja kuna numbrid tunduvad soodsad siis tekibki selline arvamus. Hinnavahe tehasemaja kasuks võib veidi olla, kuid kokkuvõttes on hinna suurusjärk mõlemal juhul sama.

Kui küsida tavakorras ehitatavalt ehitajalt tehaspaketiga samas mahus konstruktsioonide ehitamise hinda siis hind oleks enam vähem sama, võib-olla isegi odavam.

Kui veidi lähemalt võrrelda tööprotsesse ja ehitamise kiirust siis tulemus oleks järgnev:

Protsess
ja kiirus

Tehases ehitatav
karkassmaja

Objektil kohapeal
ehitatav karkassmaja

Ettevalmistus

Suur osa tarneajast oodatakse tehases täisautomaatse tööpingi ressursi vabanemist, enamike eramajade puitdetailid tehakse tehases valmis 1 päevaga ja seejärel kuluvad mõned nädalad elementide ehitamiseks.
Samal ajal saab aga ehitusobjektil ehitada vundamenti, sisuliselt saab ehitada parimal juhul paralleelselt nii vundamendi ka kui majakarbi elemente ja mooduleid.

 

Enne karbi ehituse algust on vajalik vundamendi valmimine.Karkassi ehitamiseks vajalik objektile transportida ehitusmaterjal (enamasti tuuakse ehitusmaterjal objektile erinevate tarnetena, mis suurendab transpordikulusid) ning seejärel saab alustada töödega. Võimalikud takistused tööde ajaplaani täitmiseks seotud ilmastikuga.
Vajalik teha kulutused valvele, piiretele, ehitusaegsele WC-le, soojakule, korraldada prügivedu).

Ehitamine

Mõõtulõigatud detailidest vastavatel töölavadel karkassi kokkupanek. Töö on mehhaniseeritud (naelpüstolid, trellid, tõsteseadmed jne.) ja tööviljakus suurem, suudetakse ehitustöid teostada graafikujärgselt ning kvaliteetselt ilmastikust sõltumatult.Kogu baasmaterjal on tehases varuga olemas ja tööprotsessis ei ole katkestusi ega ootamist materjali tarne osas.

Ehitusobjektil karkassi elementide või moodulitega paigaldamisel kulub töödele üldjuhul 1-2 päeva, suuremate majade puhul 3-5 päeva. Vajalik tõstekraana.

 

Ehitamiseks vajalik teha palju lisatööd, lõigata materjal kohapeal mõõtu, teha sisselõikeid, tappe, ehitada või paigaldada tellinguid ja neid pidevalt ümber tõsta.

Karkassi ehitamisel on sageli kasutusel lihtsamad tööriistad, naelte löömiseks kasutatakse haamrit, mitte naelapüsse, mis teeb tööde teostamise aeglasemaks.Konstruktsiooni võib tekkida vajadus ilmastiku eest kaitsta, näiteks peale soojustuse paigaldamist, mis võtab veelgi tegelikku tööaega vähemaks.

Olenevalt maja suurusest kulub ilmastikukindla majakarbi ehitamisele 1-2 kuud.

Ehitamise kiirus

Vundamendi ja karkassi ehitus tehases võimalik teha ideaaltingimustes praktiliselt paralleelselt (vundamendi ehitus 4 nädalat ja samal ajal elementide ehitus tehases samuti 4-5 nädalat (enamasti saab kiiremini) + paigaldus 1-2 päeva objektil. Kokku kulub orienteeruvalt u. 1 kuu.

Vundamendi ehitus 4-5 nädalat ehk u. 1 kuu.

Ilmastikukindla karbi ehitus ehitusobjektil kohapeal u. 6-7 nädalat ehk orienteeruvalt 1, 5 kuud.
Kokku kulub 2,5 kuud.

 

Kindlasti ei saa öelda, et karkassmajade tehases ehitamine oleks odav, sest tehaste automaatpingid ja muu sisseseade on kallis, lisaks on vajalik katta kõik tehase- ja kõrvalhoonete ülalpidamiskulud ning loomulikult ka tööjõukulud. Küsimus on pigem selles, et tehase tingimustes on tööde jõudlus suurem ja materjalikasutus optimaalsem ning seeläbi on võimalik pakkuda konkurentsivõimelist hinda ja kvaliteeti.

Kokkuvõttes tundub, et standardiseeritud tehasemajade kasuks hakkab otsustama järjest rohkem inimesi, sest pakutakse väga suurt valikut erinevaid majaprojekte, head ehituse kvaliteeti ning suuremat ehitamise kiirust. Peamised riskid on seotud elementide paigaldustöödega ja monteerimisega ehitusobjektil, mida aeg-ajalt veidi lohakalt kiputakse tegema ja mis võib rikkuda lõppetulemust.

Tulevikus, küll väiksemas mahus, jääb alati teatud turuosa ka kohapeal ehitatavate karkassmajadele, ennekõike just keerukamate ja eriprojektidega ehitatavate majadele. Unikaalse arhitektuuri ja lahendustega majad on otstarbekam ehitada objektil kohapeal klassikalisel viisil.

Kas see prognoos ka paika peab, saame näha aastate pärast!

,

Ehitusmaterjali ostmine nõuab ettevalmistust ja toote tundmist

korvEhitusmaterjali ostmine tundub lihtne. Lähed poodi, valid välja meelepärase materjali, teed ostu ja paned materjali paika. Lihtne?

Tegelikkuses aga päris nii lihtsalt asjad ei käi.

Praktikas kipub inimestel, kes harva ehitustöödega tegelemist teevad, ehitusmaterjali ostmine kujunema pigem järgmiseks:

  • Arvutatakse umbkaudu vajalik materjalikogus või mõõdetakse asukoht, kuhu toode paigaldatakse.
  • Minnakse internetti või poodi ja uuritakse võimalikke variante. Kusjuures peab ütlema, et paljud internetipoed ei anna piisavalt infot toote või materjali kohta, seetõttu sageli kohapeal poes kindlam valikut teha.
  • Kui materjal valitud, selgub, et oleks vaja võtta siiski täpsed mõõdud, sest pole teada, kas valitud variant sobib. Näiteks parketi paigaldamisel on olemas vägagi erineva paksusega parketti ja kui valida paksem naturaalparkett senise laminaatparketi vastu võib see kaasa tuua vajaduse tõsta uksi, et uksi avada saaks.
  • Koos täpsustatud mõõtudega tagasi poodi jõudes saab ostu tehtud.
  • Kui jõuab kätte see päev, kui alustatakse ostetud materjali või toote paigaldamist, kipub selguma, et vaja on juurde osta materjali kinnitamiseks vajalikke tööriistasid või kinnitusvahendeid, sest komplektis tootega neid alati ei ole.
  • Nii saab ehituspoes ehitustööde edenedes käia päris palju kordi. Näiteks osade materjalide puhul peab arvestama materjalikaoga ja kuigi materjalide juhendites on see enamasti kirjas, pole see alati täpne, sest ennekõike sõltub materjali kaoprotsent konkreetsest pinnast ja näiteks ka paigaldajast ja tema kogemustest ning oskustest.

Kokkuvõttes, et neid poekäike veidi vähem oleks, tasub enne materjali hankimist teha selgeks ka paigaldus. Tänapäeval on pea iga materjali või toote paigaldusjuhised või videod internetist leitavad ning nende läbivaatamisel saab täpsema ülevaate, kuidas ja milliste vahendite paigaldustööd käivad.

Lisaks materjali ja selle paigalduse tundmisele on väga oluline võtta täpsed mõõdud, mis lubaks arvestada välja täpsed materjalikogused või annaks võimaluse teada, kas see või teine ostetav toode mahub täpselt sinna kohta, kus see plaanis.

Kui ise ehitusmaterjali paigaldada siis peab arvestama ka erinevate tööriistadega, mõned olulisemad tööriistad tasub osta, kuid vajadusel saab ka neid rentida. Korraliku tööriistaga ei ole ehitamine mitte ainult kergem, vaid ennekõike saab korraliku tööriistaga teha ka oluliselt kvaliteetsemat tööd, mis kokkuvõttes on ju kõige olulisem.

Tee oma ehituspoe külastused läbimõelduks ja ehitamine sujuvamaks!