Postitused

, ,

Kivimaja ehitamisest

Kivimaja on peetud alati väärikaks ja ihaldatud valikuks oma kodu rajamisel. Kivimaja massiivsus ja tugevus annab just kui täiendava turvatunde ning laseb tunda ennast kodus hästi.

Kõik me oleme kuulnud, et kivimaja ehitamine võrreldes näiteks puitkarkassmajaga on kallim. Kuid millest kallidus tekib? Vaatame peamisi põhjuseid:

Vundament

Raske kivikonstruktsiooniga maja vajab suurema kandevõimega vundamenti, mis tähendab teisiti öeldes massiivsemat ja suuremate mõõtmetega ning paremini armeeritud vundamenditaldmikku või näiteks plaatvundamenti. Lisaks on kivimaja puhul vajalik üldjuhul suuremate mõõtmetega vundament, kuna kivimaja välisseina konstruktsioon tänapäevase energiasäästliku maja puhul kipub olema u. 40 cm või paksemgi, mis vajab toetuspinda ning samal ajal vähendab ka maja kasulikku pinda.

Ehitusaeg

Kivikonstruktsioonide ehitustööd võtavad tehnoloogilistel põhjustel rohkem aega ja on töömahukamad. Keskmise kivimaja karbi ehitus võtab aega minimaalselt 2 – 3 kuud.

Kivimaja puhul nõuab ka majasiseste kommunikatsioonide ja kaablite/juhtmete vedamine seintesse suuremat vagude freesimist ja aukude puurimist ning seejärel vajavad pinnad uuesti tasandamist.

Kokkuvõttes tähendab pikem ehitusaeg suuremaid ehituskulusid ja kõrvalkulusid ning ka suuremat ilmastikutingimustest sõltumist.

Konstruktsioonide valik

Kui vaadata lähemalt võimalusi, kuidas kivikonstruktsioonis maju tänasel päeval ehitatakse, siis kõige levinumad lahendused on erinevad plokitooted, erinevate kiviplokkide tootjad pakuvad, kas osalisi või pea terviklahendusi, mis võimaldavad pea kogu maja ühest põhimaterjalist ehitada. Teine võimalus on erinevad komposiitplokid või soojustusplokid, mis armeeritakse ning betoneeritakse teatud plokiridade järel. Sellised lahendused võimaldavad veidi suuremat ehituskiirust, kuid need lahendused veel eramuehituses väga levinud ei ole.

Kolmas võimalus on valmis nn. sandwich-välisseina paneelid, mis tehases vastavalt kliendi tellimusele valmis tehakse ning objektil kokku monteeritakse, mis võimaldab ehitamise kiirust veelgi parandada.

Kivimaja väärtus

Kui otsida põhjendust, miks näiteks puitkarkassmajast u. 15% kallima kivimaja kasuks otsustada siis üheks põhjuseks võib olla see, et järelturul hoiab kivimaja paremini ajas oma hinda. Teiste sõnadega peaks juhul, kui näiteks aastakümne pärast peaks olema vajadus maja müü, saab selle eest paremat hinda küsida, kuid see sõltub ka üldisest olukorrast kinnisvaraturul.

Kindel on aga see, et kivimajas tunneb, olgu siis kasvõi petlikult, inimene ennast turvaliselt.
Minu kodu on minu kindlus – nii mõtleb iga koduomanik aga eriti kivimaja omanik!

,

5 põhjust, miks on ohtlik ehitada eskiisprojekti järgi

Täna Eestis kehtiv seadus lubab ehitusloa eramule väljastada sisuliselt eskiisprojekti alusel. Ja teatud hulk inimesi võtavad seda kui piisavat projektdokumentatsiooni ning käivitavad maja ehituse.

Inimene mõtleb lihtsalt. Kui seadus ei nõua põhjalikumat projekti , siis miks ma peaksin sinna investeerima? Miks ma peaksin kulutama põhiprojektile või tööjoonistele? Parem kulutan iga sendi ehitusmaterjalidele ja  ehitustöödele.  Sageli hakkab tellija raha kokkuhoiu nimel ise projekti juhtima, mis tähendab seda, et ta otsib materjali, otsib ehitajad ja teeb üldjuhul kõik tööd etapikaupa. Keskendudes ainult konkreetsele etapile, mitte majale kui tervikprojektile.

Mida selline ehitamine siis kaasa toob?

1. Iga ehitusetapp on eraldiseisev ja ei pruugi haakuda järgmisega
Kuna korralikku projekti ei ole siis ei ole ka etapi alguses teada, kuidas töö peab teostama ja milliseks kujuneb lõpptulemus. Seega iga tööetapi algul otsib tellija infot,  kuulab erinevate tuttavate ja ehitajate arvamusi ning lõpuks valib ühe variandi välja ja paneb selle töösse. 

Sellise töökorraldusega tekib palju lahendusvariante, millest osad on head aga osad halvad. Halvad selles mõttes, et neid pakuvad välja näiteks konkreetset tööd soovivad ehitajad ning nende huvi on teha töid endale harjumuspärasel viisil arvestamata seda, kas antud majale on see sobilik ja mõistlik lahendus.

Üks kõige levinuim ehitajate väide „me oleme seda koguaeg nii teinud“ on mõeldud selleks, et tellijat rahustada, kuid tegelikkuses on „koguaeg nii teinud“ lahendus sageli antud konkreetse tellija maja puhul halb lahendus. Selliselt igas etapis luuakse tellija jaoks konstruktiivseid lahendusi, mis on eraldiseisvad ja mis alati üksteisega kokku ei sobi.

2. Sõlmede lahendused ei saa kvaliteetsed
Erinevad konstruktiivsed sõlmed, mis on olulised nii kandevõime tagamiseks kui ka külmasildade ärahoidmiseks lahendatakse sageli ilma hea projektita valesti.  Sellega riskib tellija sõna otseses mõttes oma ohutusega ja paremal juhul  suurema küttevajadusega või külmasildadest põhjustatud niiskusprobleemidega.  Selliselt võtab tellija endale asjatu riski ja vastutuse.

3. Tekivad pealesunnitud lisatööd
Ilma korraliku projektita tekib  sage vajadus teha igas etapis muudatusi ja sisuliselt toimub jooksev projekteerimine tööde käigus. See võib ja enamasti ka toob kaasa lisatöid, näiteks proovitakse järgnevates etappides esialgsed halvad lahendused paranda või üritatakse hiljem teha töid, mis oleks pidanud varasemas etapis tegema ja mis hiljem tehes toob kaasa esialgse töö osalise lõhkumise ning parandamise.

4. Odavaima hinnaga ja lepinguta ehitades võetakse ehitajalt vastutus
Sageli otsib eramaja tellija, kes eskiisprojektiga tööd alustab ka kõige odavamat töö tegijat ja  soodsa hinna saavutamiseks üritatakse ka mitteametlikult tööde eest tasuda. Tavaliselt mustalt makstes ei koostata ka mingeid lepinguid ning kokkuvõttes ei vastuta tööde eest mitte ehitusmehed vaid tellija. Tellija võtab sellega täiendava riski ja samal ajal ehitaja ei vastuta enam millegi eest.  Samuti ei ole sellises olukorras ka garantiiajast juttugi.

5. Ehitamise aeg pikeneb
Alustades ehitustöödega seatakse enamasti kindel tähtaeg millal maja peaks valmis olema.  Kui on kasutada korralik projekt siis hinnapakkumises võetakse kõik detailid arvesse ja suudetakse hinnata enam vähem täpselt ehitustöödeks kuluvat aega.  Eskiisprojektiga ehitust alustades kipub  lõpptähtaeg pidevalt pikenema, sest tööde käigus lahendusvariantide leidmisele kulub aega rohkem kui algselt osatakse arvata.

Eeltoodut arvesse võttes ei soovita kellelgi alustada ehitustöid eskiisprojekti mahus projektiga, sest näiline võit projekteerimise faasis, kaob ehitamise faasis väga kiiresti suureks miinuseks.