Postitused

, ,

Fassaad annab majale näo

Maja fassaad on maja visiitkaart. Fassaadi järgi antakse hinnang majale. Kuid lisaks ilule on fassaadi peamiseks ülesandeks kaitsta seinakonstruktsioone väliste tingimuste eest. Erinevad ilmastikuolud ja ennekõike kiire ilmastiku vaheldumine annab fassaadidele suure koormuse.

Fassaadikattematerjale on palju, kuid eramaja puhul on levinuimad lahendused:

  • Puitvooder
  • Krohvipinnad
  • Müürikivid

Ja loomulikult ka nende kombinatsioonid, mis aitavad fassaade arhitektuurselt rikastada ja tervikuna oluliselt huvitavamaks teha maja väljanägemist.
Lisaks on olemas mitmeid erinevad fassaadikattelahendusi, kus kaetakse välispinnad erinevate fassaadiplaatidega, plekkprofiili, erinevate materjalide immitatsioonid, alates plastikust või tsemendist voodrilaudadega lõpetades klassfassaadidega ning betoonpindadega.

Kuna järjest rohkem seatakse krundile väljastatud tehniliste tingimustega fassaadi väljanägemisele kindlad nõuded siis paraku väga ekstravakantseid lahendusi ei saa majaehitaja alati kasutada, kuid värvide ja pinnakatetega saab ka alati luua väga huvitavaid ja unikaalseid lahendusi.

Millist fassaadi valida?

Nagu iga ehitis vajab teatud aja pärast hooldamist ja remonti, vajavad seda ka pidevalt muutuvate ilmastikuolude käes olevad fassaadid.
Üks lähenemine fassaadimaterjali valikule on just see, kui töömahukas ja kulukas on fassaadikatte hilisem parandamine või uuendamine.
Vaatame lähemalt levinumate fassaadide näiteid:

Puitvooder

Näiteks puitfassaadi ülevärvimine või lahtitulnud laudu on lihtne ja taskukohane parandada. Samas hooldustöödega peaks arvestama u. iga 10-12 aasta tagant, mis aga tagab, et selliselt saab puitfassaadi eluiga järjest pikendada ning vajadust fassaadikatet täielikult vahetada ei pruugi maja projekteeritud eluea (50-100 aasta) jooksul tekkidagi. Pigem uuendatakse fassaade ennekõike seetõttu, et soovitakse täiendavalt fassaade soojustada, mitte seetõttu, et fassaadikate seda tingimata vajaks.

Krohvitud fassaadid

Krohvitud pinnad (ennekõike õhekrohviga pinnad) kipuvad esialgset head väljanägemist kaotama juba u. 6-7 aasta pärast (sageli ka varem), kuna kipuvad määrduma ning nähtavale ilmuvad ka esimesed mikropraod, mis vajaksid puhastamist, ülevärvimist või parandamist.

Paremate krohvisüsteemide püsivusajaks hinnatakse küll lausa u. 50 aastat, kuid praktikas ei õnnestu enamasti seda saavutada ja tavaliselt õhekrohvisüsteemi suurem remont ootab ees hiljemalt u. 20-25 aasta pärast.

Miks krohvisüsteemide puhul praod nii kergesti kipuvad tulema? Põhjus tundub olema peamiselt selles, et ei järgita enamasti täielikult krohvisüsteemide juhiseid ning ka lühike garantiiaeg (enamasti 2 aastat) ei sunni ehitajat probleemidega hiljem suurt tegelema. Kvaliteetsemat tööd ja fassaadi pikemat eluiga aitaks tagada, kui lepingusse sisse kirjutada pikem garantiiaeg (näiteks 5 või 10 aastat), siis muutuks ka suhtumine ja töid teostataks rohkem vastavalt juhistele.

Müürikividest fassaadid

Silikaatkivid, keraamilised tellised, paekivi ja muud võimalikud kivifassaadid lubavad suuresti hooldusvaba pinnakatet. Ideaalis ei ole vaja pikka aega teha muud, kui vajadusel mõnevõrra pindasid puhastama.
Müürikividest fassaadide puhul aga tuleb silmas pidada seda, et paremini peavad need vastu räästaga majade puhul, mis kaitseb müüritist rohkem ülemäärase niiskuse eest. Samuti peab olema tagatud korralik voodritagune tuulutus.

Hooldusvabad fassaadipinnad aga nõuavad ka kvaliteetset vundamenti ja müüri ladumist, sest võimalikud praod müüritises tähendavad ebakvaliteetset tööd ning vajadust teha kalleid parandustöid (mingi müüriosa lammutamist ja uuesti ladumist). Parandustööd aga eriti keraamiliste telliste puhul võivad olla probleemsed, sest erinevad partiid on mõnevõrra erineva värvusega ning parandatav koht võib näha jääda ning fassaadi üldilme rikkuda.

Milline on Sinu valik?

, ,

Fassaadimaterjali hooldusvajadus on üheks valiku kriteeriumiks

Maja ehituse planeerimisel on mõistlik arvestada kindlasti ka maja hoolduskuludega. Fassaad, mis on pidevalt loodusjõudude meelevallas, on enamasti see koht, mis vajab suhteliselt regulaarset korrastamist ja hooldamist kogu maja eluea jooksul. Seega on fassaadikatte valik oluline läbi mõelda ning hoolduskuluga arvestada.

m1

Jämedalt liigitatuna on eramute puhul enim kasutusel järgmised fassaadimaterjalid:

Puitfassaadid
Puitpindasid kahjustab ultraviolettkiirgus, niiskuse ja temperatuuride muutus. Puitpinna vastupidavus sõltub kui kvaliteetne ja kui korralikult puitpind on töödeldud. Siiski üldjuhul tuleb puidust fassaadi üle värviga u. iga 10 aasta tagant, mõnel juhul ka väiksema aja tagant. Puitfassaadi eeliseks on kindlasti aga see, et näiteks mädanikuprobleemide korral saab suhteliselt lihtsalt kahjustunud fassaadilauad välja vahetada ning mõistlike paranduskuludega hakkama saada. Samas vajab fassaadi korrastamine puitpindade puhastamist, korrastamist ja enamasti on mitmekorruselise maja puhul vaja tellinguid – see kõik kokkuvõttes ei tee korrastustööd sugugi odavaks.

Krohvitud fassaadid
Krohvitud fassaadid on esimestel aastatel peale valmimist ilusad, kuid juba 4-5 aasta pärast kipuvad  üldjuhul nähtavale tekkima esimesed kahjustused. Krohvikihti aja jooksul tekkivad mikropraod ja külmumis- ja sulamistsüklid aga teevad suhteliselt kiiresti oma laastavat tööd ning sageli juba u. 5-6 aasta tagant oleks vajalik fassaadi parandada. Ei ole kahjuks ka väga harvad need juhused, kus fassaadikrohv paigaldatakse seintele hilissügisel ning fassaadpinnad ei suuda enne külmade tulekut välja kuivada ning juba kevadeks on krohvikihid seinast lahti ning vajavad kohest parandamist.

Lisaks määrduvad krohvitud fassaadid aja jooksul ja paremal juhul vajavad parandustöid u. iga 10 -15 aasta järel.

Fassaaditellised ja betoonpinnad
Ajale peavad kõige paremini vastu betoonpinnad ja fassaaditellised (näiteks silikaatkivid ja keraamilised tellised), mis väga pika aja jooksul ei vaja parandustöid. Kui vundament on korralik ning vertikaalseid pragusid ei teki siis võib betoon ja fassaadipinnad hooldusvabalt vastu pidada aastakümneid (30-40 aastat või rohkemgi). Selle aja jooksul võib tekkida vajadus pindu puhastada, kuid otseseid parandustöid ei pruugi vaja minna.

Eriti vastupidav on keraamiline tellis (põletatud savitellis), näeb korralikult laotuna alati kena ja värske välja ka pikkade aastate pärast.

Kokkuvõttes
Loomulikult on vastupidavamad fassaadimaterjalid kallimad ning alginvesteering on suurem. Samas kuigi jooksev hoolduskulu on minimaalne või puudub näiteks keraamilisel tellisel pikemat aega sootuks, siis näiteks pragude korral seinas on nende parandamine kallis ja keeruline töö.

Fassaadi planeerimisel tulekski kokkuvõttes teha otsus, kas valida regulaarsemat hooldust vajavad pinnad, mida vajadusel ka suhteliselt odav parandada või investeerida väga korralikku vundamenti, et ei tekiks vajumisest tingitud pragusid ja vastupidavamasse fassaadikatesse, mis püsib pikka aega pea hooldusvabana.