plaanKui alustada oma maja projekteerimisega, siis esmaseks tööks on oma vajaduste kirjapanek. Koostada tuleks soovide nimekiri:  mitu tuba, kui suured toad, kas majas on avatud köök, mitme korruseline on maja,  kas on vaja mitu wc-d ja vannituba, kas on vajalik saun jne.

Selle töö abistamiseks on kasulik uurida Internetis või näiteks paberil väljaantud majade katalooge, kus on toodud majade põhiplaanid ja ruumiprogramm. Selliselt võib saada häid ideid ja selle tulemusena paremini mõista ja kirja panna just enda unelmate maja ruumiprogramm.

Ruumiprogrammi koostamisse tuleks kaasata kogu pere ja küsida kõigi arvamusi.

Kui oma majas elamise kogemust pole varasemast ajast siis tuleb kasuks mõne tuttava majaomanikuga rääkida ja tema arvamusi kuulata. Eesmärgiks on koguda infot ja kuulata põhjendusi, miks nende ruumiprogramm on just selline ja kuidas nad ise oma majaga rahule on jäänud.

Arhitekti palkamine või ise teha

Kui esmane ruumiprogramm on kokku saadud, tuleks otsustada, kas kasutada professionaali ehk arhitekti abi.

Endal kogemus nii  ilma arhitektita kui ka arhitektiga ja seetõttu julgen soovitada arhitekti palkamist. Oma esimese maja puhul sai valik tehtud ühele tüüpmajale, mille ruumide paiknemist ja suurusi sai ise muudetud. Paberil paistis asi väga hea, kuid hiljem maja valmimisel ning seal elades ei tundunud ruumide paiknemine enam kõige mugavam.  Teise maja puhul sai kaasatud arhitekt ja kuigi ta ei muutnud ruumiprogrammi palju, muutus see oluliselt paremaks ja mis kõige tähtsam – sellise lahenduse peale ei oleks osanud ise kindlasti tulla. Üks oluline põhjus arhitekti kasutamiseks on see, et tema suudab vaadata tervikut ja  muuta maja hästi funktsionaalseks ning kasutada pinda äärmiselt otstarbekalt.

Hea tulemuse saavutamiseks tuleks varuda projekteerimise perioodile piisavalt aega. Minu kogemus on see, et hea esmase projekti saamiseks kulub minimaalselt 2-3 kuud. Põhjus ennekõike see, et mingi lõigu valmissaamisel ja sellega tutvumiseks peaks jääma aega, kuna parimad ideed ja lahendused ei tule enamasti esimeses projektversioonis.  Miks tasub projekteerimisele kulutada rohkem aega  – põhjuseks ennekõike see, et see on odavaim võimalus luua hea maja. Kõik hilisemad muudatused maja ehitamise perioodil on enamasti kallid, kuna muudatused toovad kaasa lisatöid. Näiteks seinte ümbertõstmine teise kohta võib vajada muudatusi ka elektri, side ja küttesüsteemide osa.

Siseprojekti teostusjoonised ja  spetsifikatsioonid

Lähemalt maja siseprojekist ja millised on peamised lõigud, millele võiks tähelepanu pöörata ja mida tellida (sise)arhitektilt:

  • Funktsionaalse planeeringu väljatöötamine / plaanilahendus mööbli paigutusega;
  • Elektri- ja valgustuslahendused / köögitehnika seinavaade, valgustite, lülitite, pistikute asukohad (sh. terrassivalgustus);
  • Valgustite valik – spetsifikatsioon, vajaminevad kogused, hinnad, tarnijad;
  • Baasmaterjalide valik ja paigutusskeemid – seinad, laed, põrandad (sh. plaatimisjoonised plaatijale, spetsifikatsioonid, hinnad,  tarnijad);
  • Siseuste viimistluse valik- spetsifikatsioon;
  • Sanitaartehnika valik – spetsifikatsioon;
  • Mööbli projekteerimine- köögimööbli projekt, erimööbli joonised;
  • Trepi ja trepipiirdeideelahendus trepivalmistajale (kui majas rohkem kui üks korrus);
  • Kamina ideelahendus valmistajale;
  • Tekstiilide valik / vaibad, kardinad.

Olulisemad on kahtlemata funktsionaalse planeeringu, elektri- ning valguslahenduse teostusjoonised. Muud spetsifikatsioonid on rohkem sisekujundliku kallakuga, kuid maja kui terviku jaoks siiski olulised. Pisiasjadest tekib üldpilt ja seetõttu ei tohiks ära unustada ka neid.

Igal sisearhitektil on oma stiil ja arhitekti valikul on mõistlik veidi uurida tema varasemaid töid. Kui need sobivad sinu maitsega siis on enamasti ka koostöö tulem parem. Lõplik otsustusõigus on ikkagi alati töö tellijal, kuid mõistlik on kaaluda arhitekti kui professionaali lahendusi ja võtta neist parim. Aga kui ikka mõni lahendus üldse ei meeldi siis kindlasti tuleb seda arhitektile öelda ja sinule parem lahendus leida.

Mõned näpunäited oma kogemusest

– Elektri ja valguslahenduse plaanide puhul peaksid funktsionaalsed plaanid koos mööbli paigutusega olema valminud ja seda seetõttu, et siis on hea ettekujutus kuhu tuleks panna pistikupesad ja lülitid ning milline peaks olema valgustus.  Mina soovitan panna pistikupesi rohkem kui esmapilgul vaja läheks, tavaliselt kipub neid puudu jääma.

– Kui jääb mõni plaani osa või detail ebaselgeks, tuleks paluda arhitektil teha täiendav selgitav plaan või vaade. Hea on kui arhitektil on kasutada 3D progammi, mis võimaldab näidata tubasid ruumiliselt. See annab parema ettekujutuse, näha millised vaated tegelikkuses oleksid.

– Kuna teostusjoonised ja spetsifikatsioonid valmivad järk-järgult siis peaks arvestama, et pikemaid tarneaegu vajavate materjalide (santehnika, valgustid, klinkerplaadid, uksed jmt.) spetsifikatsioonid oleksid varakult olemas. Vastasel korral võib jääda mõne materjali tellimisega hiljaks ja takistab sellega tööde teostamist. Soovitav on anda arhitektile tähtajaks 2-4 nädalat varasem aeg, kui tegelik ajaplaan vajaks, et jääks aega ka võimalike hilinemiste korral ehitustööde graafikusse jääda.

Kõik spetsifikatsioonid ja joonised tuleb kindlasti üle kontrollida ja mitte neid liigselt usaldada. Tellides materjale on mõistlik ka ise pinnad üle mõõta ja omapoolsed arvutused teha, kuna enamasti kipub neis vigu olema. Äärmiselt ebamugav, kui näiteks plaatimisel jäävad mõned plaadid puudu ja tellimisaeg on 4 nädalat.

allkiri

Parimat,
Eno

Vaata ka lisaks: