Maja ehitus | Juhised oma maja ehitamiseks
Igal kevadel sõlmitakse hulgaliselt ehitustööde lepinguid. Kui hetkel veel ehitusleping sõlmitud ei ole siis allpool toodud videos mõned nõuanded, millele lepingu sõlmimisel tähelepanu pöörata. Videos on toodud kõige sagedasemad probleemid, mis tekivad siis kui ehitustööde leping ei reguleeri vajalikul määral olulisi tingimusi.
Kas Sinul on ehitusleping ehitajaga korrektselt sõlmitud?
Mul on siiralt kahju Sindi paisu piirkonna majaomanikest. Valdavalt üleujutuse piirkonnas olevad majapidamised on uued ning korralikud majad. Inimesed on investeerinud oma aega ja raha ning ehitanud oma kenad kodud kenasti valmis.
Üleöö on aga see kinnisvara suuresti väärtusetu. Ühelt poolt sellise veekahju korral, kus pea kogu maja või osa sellest on vee all, nõuab see suure osa konstruktsioonide lahtivõtmist ja uuestitegemist. Niiskus kuivab välja aeglaselt ja mõjutab maja veel pikka aega. Majade kordategemiseks kuluvad summad on suured. Kui majadel on kindlustus siis osad kulud saab kindlustuse abil tagasi.
Suurem probleem on aga kindlasti see, et mitte miski ei anna garantiid, et järgmisel aastal uuesti üleujutust ei teki.
Loodan, et selles piirkonnas siiski võetakse edaspidi erinevaid meetmeid kasutusse (jõesängi süvendamine, vajadusel jää purustamine jne.), et selliseid olukorda enam ei tekiks.
Mida sellest loost õppida?
Ennekõike seda, et krundi valikul tuleb lähtuda talupojamõistusest. Küsitleda piirkonnas pikaajaliselt elanud inimesi, uurida piirkonna ajalugu ja mitte pimesi usalda piirkonna arendajat.
Looduse vastu inimene ei saa, kuid me saame loodust mõista ja sellega rohkem arvestada!
Turvalisust vajab iga inimene. Turvatunne saab alguse kodust. Just seetõttu tunnemegi äärmiselt ebamugavalt ennast siis kui meie kodus on vargad käinud, meie asjades sorinud ja neid ära viinud.
Mida annab teha oma kodu turvaliseks muutmiseks? Valvesüsteemid, turvalukud, piirdeaiad, naabrivalve – see kõik aitab turvalisusele kaasa.
Üks näide elust
Mõnda aega tagasi pidasin oma kodurajooni suhteliselt turvaliseks. Olin küll kuulnud mõningatest sissemurdmistest korteritesse ja ka mõnedesse teistest majadest kaugemal asuvatesse vanematesse eramutesse, kuid üldmulje oli turvaline.
Kuni ühel heal päeval selgus, et see pole kaugeltki nii.
Nimelt alustas selle talve algul piirkonnas tegutsemist üks varaste punt, mis sõna otseses mõttes ei kohkunud millegi ees. Kuidagi teistmoodi ei saa nimetada ühte majja sissemurdmist pühapäevasel pärastlõunal, vägagi käidavas tänavas ja majja, kus oli korralikult toimiv turvasüsteem.
Mis siis toimus? Toimus see, et vargad võtsid täiesti teadlikult riski. Peale maja rõduakna sisselöömist ja turvaalarmi töölehakkamist nad toimetasid majas umbes minuti ning haarasid selle ajaga kaasa kõik väärtuslikuma ning kadunud nad olidki.
Turvasüsteem toimis majas eeskujulikult, hakkas koheselt tööle, kuid sellegi poolest ei takistanud see vargust, sest nii lühikese ajaga ei jõuta enamasti ka turvafirmadest reageerida.
Ainuüksi selle näite pealt võib väita, et turvalisust ei taga ainult turvasüsteemid. Turvasüsteem on ainult üks vahend, mis teeb veidi ebamugavamaks vargused ja aitab halbade kavatsustega inimesi eemale peletada.
Turvalisemaks saab elukeskkonna muuta ennekõike erinevate ennetavate meetmete kasutamisega ja üheks kõige olulisemaks teguriks on kindlasti inimeste ja ennekõike naabritega koostöö. Kas seda peab alati naabrivalveks nimetama on iseküsimus, kuid inimfaktor on peamine, mis aitab turvalisust luua. Sageli kipub just inimeste ükskõiksus ümbritseva suhtes olema just see asjaolu, mis võimaldab varastel vägagi jultunult tegutseda.
Mis aga on need meetmed, mis aitavad vargaid eemale peletada?
Piirdeaed
Kui eramu ümber on korralik aed ja väravad on lukustatud siis on palju ebamugavam varastel tegutseda. Tõsi küll ega aed inimest ei peata, kuid üle aia ronimine tõstab varga jaoks riske ning meelsamini eelistab ta sellist maja, kus aeda ei ole.
Koer
Mehitatud valve koera näol on läbi aegade olnud üks kindlamaid turvalahendusi. Küll aga peaks koer saama liikuda kogu aia ulatuses, mitte olema kuskil eraldi aias ketis. Kindlasti tasuks aiale kinnitada silt(e) kirjadega „Siin valvan mina“ või „Kuri koer“. Ainuüksi juba selline silt mõjub hästi ning aitab kõrvalisi isikuid eemale peletada.
Turvasüsteem / videovalve
Kui maja küljes on vilgub valveseadme tuluke ning lisaks on ka mõni valvekaamera siis kaob enamikel varastel selle maja külastamise soov ära. Korralik videovalve, mis suudab kvaliteetset ja teravat pilti toota, on suhteliselt kulukas lahendus ning sama välise efekti saamiseks võib kasutada ka valvekaamerate makette. Toimiva kaamera puhul aga peab meeles pidama, et see oleks suunatud oma aeda ja ei filmiks naabreid, sest juba on Eestis juhtumeid, kus politsei naabrite kaebuste alusel käsitleb sellist filmimist kui ebaseaduslikku jälitustegevust. See on jällegi üks näide, miks on oluline oma naabritega häid suhteid hoida, sest kui sellistest asjadest tekivad tülid siis pole lootustki, et sellised naabrid omavahel piirkonna turvalisuse tõstmiseks koostööd teeksid.
Ennetava meetmena on oluline, et kaugelt oleks võimalik aru saada, et majas on turvasüsteem. Näiteks turvasüsteemist teada andvad kleepsud akendel, alarmil või miks mitte ka sildina aial. Ka siin saab kasutada näiteks turvaalarmi maketti või hoiatussilte ka juhul kui majal pole tegelikult turvasüsteemi.
See, kas turvasüsteem on seotud turvafirma teenusega või saadab süsteem häire korral teate ainult omaniku poolt ette antud numbritele, sõltub paljuski igaühe enda vajadustest.
Valgustus
Ideaalne on see, kui on olemas korralik tänavavalgustus, see aitab hämarate kavatsustega tegelasi korrale kutsuda. Ka oma aia ja maja valgustus on tänuväärne ettevõtmine. Idee on ju kokkuvõttes see, et hästi valgustatud kohas ei taha varas riskida enda avastamisega.
Maja ja aed
Ka maja uksed ja aknad peaksid olema lukustatud, nii päevasel ajal kui ka kindlasti öösel. Jultunumaid vargaid ei sega seegi kui pere samal ajal maja II korrusel magab ja kui välisuksed on unustatud lukustamata siis on neil palju lihtsam tegutseda. Siin aitab ka see, et panna maja I korrus ööseks valvesse, enamik uuemaid valvesüsteeme seda võimaldavad. Mõistlik on ööseks akendele kardinad ette tõmmata, et vargal ei oleks võimalik sisse piiluda ja veenduda, et majas I korrusel keda ei ole.
Aias peaks olema väärtuslikumad asjad ära pandud, muruniidukid, jalgrattad ja gaasigrillid jne. Tõsi see teeb elu ebamugavaks, kuid kõik mis silma alt ära ei tekita ka ahvatlust.
Turvalisus on ennekõike protsess, millega tuleb igapäevaselt tegelda.
Hoia nii enda kui ka naabrite varal silma peal ja tee oma elu turvalisemaks!
Kuigi vast iga inimene on oma elus mõnda teenust tellinud siis ehitustööde tellimisel jäädakse sageli hätta. Mis on need põhjused, miks ehitustööde tellimine ebaõnnestub? Miks ehitustööde käigus selgub, et tööd lähevad kallimaks kui algselt plaanitud, miks on tööd ebakvaliteetsed ja miks tööd võtavad kauem aega? Allpool mõned sagedasemad põhjused, miks asjad kontrolli alt väljuvad.
1. Tööde maht ja sisu jääb ebaselgeks
Väiksemate tööde puhul ei kirjeldata hinnaküsimisel piisavalt täpselt tööde sisu ja suuremate ehitustööde puhul pole projekt piisavalt detailne ning ei anna täpset ülevaadet, milliseid töid võib teha.
Kuna tööde tellija ei tea enamasti isegi kuigi täpselt, millised tööd ja kuidas tuleb need teostada, siis ei oska ka ehitaja tellija soovidest aru saada. Kui ehitustööde teostamiseks vajalik info või projektdokumentatsioon on ebapiisav siis saab iga ehitaja tööde mahust erinevalt aru ning koostab hinnapakkumise erinevalt. Kuna väga detailselt hinnapakkumist lahti ei kirjutata siis ollakse ühel hetkel tööde teostamisel olukorras, kus ehitaja ütleb, et nüüd on tema poolt tööd teostatud, samas kui tellija arvates tuleks veel teostada selle töö raames veel teisigi töid.
Täiendavalt on probleemiks konstruktsioonide sõlmede lahendused. Kui tellija poolt pole sõlmede lahendusi ette antud või pole sõlmede osas standardseid lahendusi, siis teostavad ehitusfirmad sõlmede osas omapoolsed lahendused, mis võivad olla sobilikud, kuid võivad ka mitte olla.
Ehitusfirmad ei ole üldjuhul projekteerimisfirmad ning tellija ei peaks eeldama, et konstruktiivsete sõlmede lahenduste väljatöötamine ehitusfirma ülesanne. Kui näiteks detailsete sõlmede projekteerimise ülesanne jäetakse ehitajale siis peaks see olema ka hinnaküsimise lähteülesandes kirjas, vastasel korral jäetakse ülesse risk, mis võib tähendada ebakvaliteetset tehniliste lahendust.
2. Ehitusfirmat valitakse ainult hinna järgi
Kuna ehitustööd on kallid siis loomulikult proovib iga ehitustöö tellija enda jaoks saada kõige soodsama hinna. See tähendab seda, et valitakse enamasti kõige soodsama hinna teinud ehitusfirma ja ei tehta selgeks, mis töid selle firma pakkumine tegelikult sisaldab.
Reeglina kipuvad just soodsama hinnapakkumise teinud firmad alati oma hinnapakkumist kõige vähem lahti kirjutama nii kasvab risk, et esitatud pakkumine sisaldab väiksemas mahus töid kui teistel pakkujatel.
Sellises olukorras on oluline ehitajaga maha istuda ja rida realt tööde sisu üle küsida ja mis kõige olulisem – pakkumise juurde koostada kirjalikult täiendav „tööde selgituste“ dokument. Sellisele kirjalikule dokumendile tuleks kindlasti võtta ka ehitusfirma esindajalt allkiri ja see dokument oleks lisa hinnapakkumise juurde.
Sageli sellise töö käigus selgub, et algselt odav pakkumine osutub oluliselt kallimaks, sest pole arvestatud osade töödega või küsimuste käigus selgub, et pakkuja annab ebakindlad vastuseid, mida töö sisaldub või mitte, ei jäta ehitusfirmast usaldusväärset muljet.
Loomulikult ka mina eelistan odavamat hinda, kuid ainult juhul kui mulle on selge, kuidas see hind on saavutatud. Kui hinnapakkumiste läbivaatamiste käigus selgub, mille tõttu on pakkumine odavam (näiteks plaanitakse tööd teostada mõne alternatiivse materjaliga, mis on odavam või kasutatakse uuemat tehnoloogiat, mis võimaldab näiteks kiiremini ehitada) siis on palju lihtsam otsustada. Alati peab selgeks tegema, kuidas teistega võrreldes odavam pakkumine on saadud ja kas selle pakkumisega kaasneb olulisi riske.
Pakkumiste osas küsimuste küsimine eeldab, et teostatavatest töödest ja tehnoloogiast saab ka tellija ise aru. Kahjuks tellijal endal sageli ei ole seda kogemust ja teadmist siis jääb põhjalikum pakkumiste sisude analüüs tegemata. Kui endal pole kogemust siis see on koht, kus tasub konsultant kaasata, kes aitab pakkumiste sisust selgust saada.
3. Tööde teostamiseks ei koostata korrektset kokkulepet või lepingut
Kuigi pakkumine sisaldab tööde teostamise osas küllaltki palju infot, siis ainult pakkumise alusel tööde teostamise alustamisel jääb mitmeid olulisi teemasid kokku leppimata. Need kokkuleppimata teemad aga teevad sageli hiljem tõsist peavalu. Näiteks on oluline kokku leppida tööde täpsed teostamise tähtajad ja ka vahetähtajad, millised tööde osas tehakse kaetud tööde aktid, millised on sanktsioonid tööde tähtaegade ületamise eest, kuidas toimub arveldamine, kes tasub ehitustöödega seotud elektri ja vee eest jne.
Kui omavahelisi tingimusi eelnevalt kokku ei lepita läheb koostöö varem või hiljem pingeliseks ning vaidlused tekivad pea iga eelnevalt kokkuleppimata teema osas.
See aeg, mis kulub kokkuleppe või lepingu kokkupanemiseks tasub kindlasti kulutada, sest see kaitseb nii tellijat ja kui ehitajat. Mõnikord tundub, et lepingut ei koostata mugavusest või kuna on kiire, andmata aru, et just ühiste mängureeglite kokkuleppimine aitab ennekõike edukat koostööd saavutada.
Kindlasti peaks kõik arveldamised tellija ja ehitaja vahel olema tõendatavad. Siinkohal pean silmas seda, et tellija saaks alati tõestada, et ta on makse teinud ja ehitaja on selle kätte saanud. Kui tasumine toimub ülekandega siis pole probleemi, kui aga sularahas siis on oluline, et ehitaja ametlik esindaja sularaha saamisel oma allkirjaga kinnitaks konkreetse summa kättesaamist, kus oleks ka kirjas, mis summa, kes raha vastu võttis, mis kuupäeval ja mis tööde eest ning milline ettevõte raha vastu võttis.
Miks see on oluline? Kui pole selge, kes raha vastu võttis, siis probleemide korral kipuvad sularaha vastuvõtnud firmad väitma, et saadud raha võttis vastu füüsiline isik, mitte juriidiline isik ning taganevad näiteks garantiidest ja muudest kokkulepetest.
4. Tee ehitusfirma taustakontrolli enne lepingu sõlmimist
Taustakontrollil on määrav osa kvaliteetse tulemuse saavutamisel. Kui sageli vaadatakse seda, kaua ehitusfirma on tegutsenud ja kas firma on suutnud turul ellu jääda siis koostöö mõttes on vahest kõige olulisem uurida ettevõtte võtmeisikute tausta. Peamised võtmeisikud on ettevõtte juht või juhid ning ideaalne oleks teha taustauuring ka konkreetse töödejuhataja või projektjuhi osas, kes hakkab sinu objektiga tegelema.
Taustakontrolli tulemusel peaks eelistama sellist firmat, kus võtmeisikud on alati kättesaadavad ja tunnistavad ka oma probleeme, kuid otsivad neile alati ka lahenduse. Ehituses tuleb alati ette ootamatuid olukordi ning probleeme ning ei maksa loota, et neid sinu objektiga ei teki. Olulisem ongi just see, et probleemide korral nendega ehitaja tegeleb ning need koostöös lahendab.
Koostöö osas saab parimat tagasisidet ehitusfirma varasematelt tellijatelt ja alati tasub neilt uurida, kuidas probleemide korral ehitaja need lahendas.
5. Ära ütle ehitajale „ma ei tea ehitamisest midagi“
Väga sageli ütleb tellija ehitajaga esimest korda kokku saades, et ta ei tea ehitamisest mitte midagi. Selle lause välja ütlemisega annab tellija ehitajale võimaluse hakata kohe mõnevõrra tellijaga manipuleerima.
Ehitaja tajub, et ta saab lihtsalt asju suunata enda jaoks mugavamate lahenduste suunas, kuna vastaspool pole ehitusteemadega kursis. Tulemuseks olukord, kus näiteks ehitaja ütleb, et sellist lahendust ei saa teostada või seda tuleks teha teistmoodi, mis võib olla ehitaja jaoks odavam või lihtsam. Või küsib lisaraha tööde eest, mis peaks sisalduma kokkulepitud tööde mahus.
Kindlasti on ka aumeestest ehitajaid, kuid kindlasti pole neid palju.
Palju parem oleks kui öelda ehitajale, et ma kaasan omanikujärelevalve tööde kontrollimiseks või et teen alati tööde sisu endale selgeks ning jälgin selle õiget teostamist.
Edukat ehitustööde tellimist!
Eestis on mitmeid tegutsevaid ehitusfoorumeid, kus igapäevaselt tuhanded inimesed käivad oma probleemidele nõu otsimas. Kui esmapilgul tundub see olema ideaalne võimalus igale asjale vastuse saamiseks siis mitte alati ei ole see nii.
Ehitusfoorumites käib hoogne elu, on kindlad inimesed, kes pidevalt seal sõna võtavad ja omapoolset head nõu jagavad. Foorumites käiakse ennekõike oma väga konkreetsele probleemile lahendust otsimas või teiselt poolt oma lahendust pakkumas. Teiste sõnadega otsib ehitustöid planeeriv ja töid kavandav eraisik enda materjalivalikule või tehnilisele lahendusele kinnitust või palub soovitusi teistelt, kuidas võiks ehitustöid teostada või teenuse korras kelleltki tellida.
Teatud rühm firmasid, ennekõike väiksemad ehitusfirmad, käivad ehitusfoorumites omapoolseid lahendusi pakkumas ja seeläbi tööd otsimas.
Tundub, et kõik on paigas – teadmisi jagatakse, eraisikud saavad vajalikke soovitusi või jagavad enda kogemust, ehitusfirmad saavad tööd.
Kui aga lähemalt uurida, kuidas sisuliselt probleemidele vastatakse siis ei ole alati olukord enam hea. Nimelt probleem on selles, et küsimuste vastuste seas on ka palju selliseid vastuseid, mis pole õiged ja nende nõuannete kasutamisel kvaliteetset tulemust ei saavuta. Näiteks jääb silma niiskusprobleemide lahenduskäike, kus soovitatud materjalidega ja konstruktsioonidega kvaliteetset lahendust ei ole võimalik saavutada.
Tõsi küll, mõnes kohas on mõni targem ka seda otse foorumis välja öelnud, et väljapakutud lahendus on vale ja siis tuleb veel kolmas, kes pakub oma lahenduse ning sageli vaieldakse veel omavahelgi.
Kokkuvõttes jääbki ehituskaugemal inimesel sageli ebaselgeks, milline oleks tema probleemile siis parim lahendus ehk millist vastust tasub uskuda ja millist mitte.
Usun, et ehitusfoorumid on väga olulised, kuid kõike seal toodut ei tasu puhta kullana võtta ning kahtluse korral ka muudest allikatest lahenduskäike kontrollida. Minu arvates tasuski võtta ehitusfoorumeid kui ideede ja kontaktide allikana, mitte niivõrd õpikuna, kuidas ehitada.
Põnevat lugemist ehitusfoorumites!
Hiljuti kohtusin ühe majaehitajaga, kes kasutas oma maja puhul tehtavate valikute puhul väljendit „ma pean selle esmalt endale maha müüma“. See väljend iseloomustab väga ilmekalt seda, millega iga majaehitaja kokku puutub – tuleb endale selgeks teha materjali, tehnoloogia või teenuse kasud ja eelised ning seejärel hinnata, kas seda enda maja ehitamisel tasub kasutada või mitte.
Kõige sagedasemad põhimõttelised valikute kohad on maja põhimaterjalid, maja soojapidavus, ventilatsioonilahendus, küttesüsteem, aknad-uksed, fassaadi- ja siseviimistluse materjalid. Eks igaühel ole oma kindlad eelistused aga ennekõike on oluline läbi mõelda enda jaoks maja kandev idee.
Eesmärgiks võiks olla näiteks maja teatud kindla energiakulu väärtuse saavutamine või näiteks võimalikult palju looduslike materjalide kasutamine. Selge eesmärk paneb paika valikukriteeriumid, millele tuginedes on lihtsam valikut teha.
Kuigi sageli seab valikute tegemisele piirid rahaline ressurss, võiks iga majaehitaja jätta olulistes valikutes prioriteediks valitud eesmärgi ning sellest lähtuda. See pole lihtne, kuid selline oma reeglitest kinnipidamine tasub kokkuvõttes hilisema rahuloluga raudselt ära. Kindlasti tuleks kõik olulisemad valikud üritada teha ära projekteerimise etapis, sest see on alati odavaim viis ehitamiseks.
Müü parimad valikud endale maha ja hoia neist kinni!
Kõigepealt peab olema kindlasti suur soov, sest suur tahtmine aitab keerulistest olukordades alati lahenduse leida.
Aga ainult soovist ei piisa? Kõige sagedasem probleem, mille tõttu jääb kogu edasine katki on raha.
Millised on siis levinud variandid, kuidas oma majani jõutakse:
Olemasoleva eluaseme müük (juhul kui see olemas) ja selle abil ehitustööde käivitamine.
Tavaliselt käib jutt korterist, mis kas on ilma laenuta või siis mõningase laenujäägiga, kuid mida müües saab algkapitali krundi ostuks ja natuke jääb ka ehitamise kuludeks, näiteks vundamendi ehitamiseks. Ülejäänud puuduolev summa võetakse laenuna.
Mõne olemasoleva kinnistu, millel ehitis juba olemas, ost laenuraha eest. Üldjuhul ei anna pank laenu lihtsalt tühja krundi ostuks. Kui aga seal peal mõni pooleliolev ehitis või vanem maja, on laenu võimalik lihtsamalt saada.
Kogutakse raha krundi ostuks heas piirkonnas ja võetakse laenu väiksema maja või lausa moodulmaja ehitamiseks. Moodulmajade tootjad pakuvad juba mõnda aega lahendusi, kus soovi korral saab olemasolevat maja laiendada lisades vajaduste suurenedes uusi mooduleid.
Otsitakse võimalikult soodsa hinnaga krunt linnapiirkonnast kaugemal ning maja ehitatakse omajõududega oma palgast pikema aja jooksul. Sageli ei olegi võimalik sellistele kinnistutele pangast laenu saada, sest ehitushind ületab turuhinda juba ehitamise ajal.
Kõikvõimalikud kombineeritud variandid, mis ennekõike põhinevad odavamal ehitamisel, kus ise ehitamist korraldatakse või ise ehitatakse.
Kokkuvõttes on soovitav krundi ostule suurt tähelepanu pöörata, sest see määrab suuresti selle, kas laenu ja millisel määral saab võtta juba käivitunud ehitustööde jätkamiseks. Pank jälgib alati turuväärtust ning lähtub ennekõike sellest, kui just lisatagatisi pole võimalik anda.
Miks on kinnisvara tagatise laenuvõime oluline? Põhjus ennekõike selles, et see annab suurema kindluse, et plaanitav maja saab valmis ehk annab vajadusel võimaluse lisaraha hankida.
Lisaks maandab riske majaprojekti õnnestumiseks ka maja suurus. Veidi väiksemas majas ei ole mingi probleem elada, mida näitab ka Skandinaaviamaade kogemus, kus levinud majad on 115 – 140 m2 suurused. Samas annab väiksem maja kokkuhoidu ehitamisel ning edaspidistest kodukuludes, mis järjest kallinevate energiahindade juures on kaalukas argument.
Edukat kodu ehitamist!
Kahjuks on viimastel päevadel olnud majaehitaja.ee lehel tehnilised probleemid, mistõttu leht ei olnud vahepeal kättesaadav. Hetkel on veel mõningad seadistused töös ja seetõttu ei pruugi kõik lingid lehel töötada.
Loodetavasti saavad probleemid tänase päeva jooksul lahendatud ning leht kogumahus saab töökorda.
Vabandades ja mõistvat suhtumist paludes!
Uuendatud: Nüüd leht kogumahus jälle kättesaadav. Kui tekib probleeme, palun võtta ühendust info@majaehitaja.ee ja anda probleemist teada.
Kinnisvara ostuga kaasneb alati risk ja suuremad riskid on enamasti seotud ehitise ehitusliku seisukorra hindamisega. Peale ostu võib selguda, et remondivajadus on palju suurem või ei toimi mõni tehnosüsteem.
Kinnisvara ostu turvalisemaks muutmisel on väga oluline roll ostueelsel ülevaatusel. Kuidas teha kinnisvara ülevaatust nii, et olulisemad probleemid ei jääks kahe silma vahele?
Võimalike probleemide avastamiseks juba kinnisvara ostueelsel ülevaatusel olen kokku pannud 2 e-kursust:
Korteri ostueelne ülevaatus
Eramu ostueelne ülevaatus
Kursused annavad nõu nii uue kinnisvara kui juba järelmüügis oleva kinnisvara ülevaatamiseks.
Nende kursustega tutvumine ei tee halba ka neile, kes ise plaanivad ehitustöid teha või töid tellida, sest see kursus annab ülevaate neist kohtadest, mis tekitavad enim probleeme ning nende teadmisel saab ehitustööde ajal neile rohkem tähelepanu pöörata.
Antud kursused on kirjutatud selliselt, et ka ehituskaugem inimene saaks võimalikest probleemidest aru ja suudaks piisavas mahus neid puudusi ostueelsel ülevaatusel iseseisvalt üles leida.
Mõlemad kursused on mõeldud selleks, et ostueelsel ülevaatusel hinnata just kinnisvara ehituslikku seisukorda. Maanda oma riske ja tee oma ost turvalisemaks!
Vaata täpsemalt: www.majaehitaja.ee/kinnisvara
Ära tee oma kinnisvaraoste emotsioonide najal, vaid tee e-kursuse abiga selgeks maja / korteri tegelik olukord.
Edukaid kinnivaratehinguid!
Sain hiljuti kirja ühelt majaehitaja.ee lehe lugejalt ja soovin jagada kirjas toodud mõtteid, mis minu arvates kuluvad ära kõigile, kellel majaehitamine esmakordselt kavas.
Väljavõte kirjast:
Julgustatud teie kursusest eelmise aasta kevadel, tellisime omale maja „võtmed kätte“ paketi. Kursusest oli väga palju abi, sest paraku olime mõlemad ehituse alal täielikud võhikud. Täna on teist päeva võtmed käes ja väikene puidust maaküttega moodulmajake valmis.
Meie tagantjärgi tarkus näitab, et kui ise ehituses täielik võhik oled on väga oluline.
Mida teistmoodi või paremini oleksime saanud teha, ei oska hetkel kosta, eks aeg näita. 2 aastane garantii kehtib ja ei kahtle ehitajas, et ta selle aja jooksul ilmneda võivad möödalaskmised parandab.
Et minu kiri igav ei oleks, panen paar pildikestki juurde.
Veelkord tänud suurepärase ja kasuliku töö eest, mida teete. See on tõesti vajalik!
Kaks „hullu“ pensionieelikut, kes oma linnakorteri maha müüsid ja maale, metsaveerele, jõekääru suutsid omale väikese majakese ehitada.
Kommentaarina tahaksin omalt poolt just rõhutada samuti, et maja ehituses on tellijal väga oluline roll, mida ei saa mitte keegi peale tellija ise ära teha. Tellija teeb otsuseid ja valikuid ning selleks, et otsuseid õigesti teha peab teatud mahus ennast ehituslikult harima.
Loading ...
RSS
Facebook
