Maja ehitus | Maja ehitaja e-kursus

Endale sobiliku kodu rajamiseni võib jõuda mitut teed pidi. Üheks selliseks kiiremaks võimaluseks on osta juba valmis maja. Sellise lahenduse kasuks otsuse tegemine võib sündida näiteks soovist elada kindlas piirkonnas. Näiteks pole aga sellises elamupiirkonnas enam vabu krunte ning ainuke võimalus oma soov täita, on osta mõni olemasolev eramu.

Maja ostul hinda ka seda, palju kulub pooliku tööde lõpetamisele. Pildil maja, kus aed veel lõpetamata.

Millised eeltööd oleksid sellisel juhul kasulik enne maja ostu endale selgeks teha?
Vaatame lähemalt olulisemaid teemasid:

Ehituslikud nõuded ja piirangud?
Kas olemasolev maja on laiendatav? Kas ruumiplaani on võimalik muuta?

Kuna igal perel on oma vajadused, siis maja ruumiplaan peaks pere elustiili toetama. See tähendab teiste sõndadega seda, et ostes olemasoleva maja, võib suure tõenäosusega tekkida vajadus ruumiplaani muutmiseks või näiteks juurdeehituseks.

Jälgima peaks, millised on majas kandvad seinad, mis peaks jääma alles. Kuidas maja on ehitatud, see peaks olema kirjas projektdokumentatsioonis ning enne maja ostu peaks kindlasti paluma võimalust olemasoleva projektiga tutvuda. Milliseid vaheseinu annaks maha võtta ning millised kommunikatsioonid kaasneksid seinte ümbertõstmisega. Kui elektrikaablite ümbertõstmisega enamasti arvestatakse siis sageli unustatakse ära, et näiteks ruumi põrandakütte kontuuriga  või ventilatsiooniga peab samuti arvestama.

Igal juhul tuleb teha muudatuste puhul eraldi projekt, seda enam, et seda nõuab ka seadus. Muudetud projekt tuleb  enne lammutustööde alustamist kohalikus omavalitsuses kooskõlastada.  Siinkohal peab kohe ka ütlema, et sageli sellist korrektset projekti ning kooskõlastamist ei teha. Mina ei soovita aga selle pealt kokku hoida, sest selliselt riskid ju omaenda pere turvalisusega, lisaks veel juriidilised probleemid, mis  võivad tekkida näiteks maja hilisemal müügil, kui maja ei vasta projektis toodule.

Remondivajadus?

Kas maja vajab remonti? Millises seisukorras on küttesüsteem, torustik, elektrisüsteem? Kas majal on niiskuskahjustusi, vajumisi  - millega on kaasnenud praod, kas maja välisfassaad on korras? Kas maja on soojapidav? Millises seisukorras on maja siseviimistlus, põrandad, seinad, laed jne?

Pole harv juhus, kui tehakse iga 3 - 5 aasta tagant tubades remonti? Tänapäeva siseviimistlusmaterjalid peavad ka hulka kauem kenasti vastu, kuid pigem tehakse seda seetõttu, et saada elamisse värskust. Värvitakse seinad teist värvi või pannakse uus tapeet. Inimene vajab häid emotsioone ning ilus kodu aitab sellele kõvasti kaasa. Seetõttu peaks arvestama, et peale maja ostu peaks jaguma veidi ka remondiraha, et oma uuest kodust veelgi rohkem rõõmu saada.

Palju läheb remondi või muudatuse tegemine maksma?

Kui tegemist sisetöödega ja siseviimistlusega võiks arvestada umbes 2000 -2500 kr/m2 hinnaga. See hind sisaldaks nii materjali kui töö maksumust ja selle eest saaks ruumis värvitud lae või seina, pandud tapeedi ning pandud ka parketi ja liistud. Kindlasti kehtib aga reegel, et mida suurem töö, seda paremat hinda on võimalik kokku leppida. Eespool mainitud muudatuste projekti tellimisel peaks arvestama väiksemate tööde puhul umbes 5 000 - 10 000 krooniga, kuid eks see sõltub ikkagi tööde mahust.

Kas olemasolev maja on ikka lõplikult valmis?

Enne maja ostu tuleks üle vaadata, kas ostetava majaga ei kaasne kohe suurem täiendav kulu mõne veel ehitamata jäänud töö tegemiseks. Näiteks paljudel juhtudel on II korrus, kas osaliselt või täielikult välja ehitamata või puudub krundil aed või värav. Kõik sellised esmapilgul tühised tööd, lähevad aga küllaltki kalliks ning nendega tuleks kohe ostmisel arvestada. Näiteks kaubelda veidi sellistele töödele viidates maja hinda allapoole.

Tavaliselt oma maja ehitamist alustades tehakse hoolega pilte ja see on kindlasti õige. Õige pole aga alati see, kuidas pildistatakse ja mida. Pean siinkohal silmas pilte, mida saaks hiljem tööde kvaliteedi ja täpsete asukohtade jaoks kasutada.

Olen näinud päris paljude majaehitajate poolt tehtud pilte, mis on peaasjalikult üldplaanid ja suhteliselt kaugelt võetud, et maja või ruum tervikuna pildile peale mahuks. Seda kõike on tore küll sõpradele fotoalbumist näidata, kuid sellised pildid ei aita näiteks teada saada, kuidas see veetoru ikkagi täpselt seinas jookseb? Või kuidas konkreetne sõlm katusekontruktsioonis tehti, või kuidas see nurk täpselt soojustati?

Võib ju küsida, mul on olemas joonised ja seal on täpselt kõik vajalik kirjas, milleks mulle pilte vaja? Kuid vastus on väga lihtne - tegelikult tehakse sageli tööd veidi teistmoodi, kui projektis kirjas. Kui aga on  olemas pildid reaalselt teostatud töö osas,  näiteks enne kui põrandakonstruktsioon kinni kaetakse, siis on asi täpselt teada.

Pildista oma maja ehitamist detailselt

Piltide tegemine on oluline järgmistel põhjustel:

• Aitab täpsemalt määrata torude, püstikute ja juhtmete asukohti, näiteks kappide seina panemisel (kuigi on olemas ka tehnilised vahendid näiteks elektrijuhtmete asukoha määramiseks, on hea pilt juhtmete asukoha kohta sageli veelgi täpsem).
  Asukohtade määramisel on kasulik näiteks enne seina pandud elektrijuhtmete pildistamist panna seina äärde ka lahtine mõõdulint, mis näitaks kaugust mõnest nurgast. Nii pildistades on võimalik hiljem pilti suurendades väga täpselt asukohad teada saada.
• Kaetud tööde kohta tehtud pildid aitavad hiljem võimalike probleemide korral selgitada välja võimalikud põhjused ning asukohad, mis vajaksid parandamist.
  
• Täpsed pildid oma maja konstruktsioonide kohta, aitavad tõendada tööde kvaliteeti ning kinnisvara müügi korral on sellised tõestusmaterjalid väga hea müügiargument, mis aitab saada head hinda.

Soovitan pildistada kogu oma maja ehitamisperioodil võimalikult palju detaile, sõlmi nn. suures plaanis ja alati õigel ajal. Selleks lepi varakult ehitajaga kokku tööde ülevaatuse ajad enne kaetud tööde lõpetamist, et saaksid piltidele kõik olulise, millele enam hiljem juurdepääsu ei ole.

Piltide tegemisel peaks need arvutisse laadima nii, et oleks oleks täpselt teada, mis ruumi või konstruktsiooni  kohta on need pildid tehtud. Kui pilte on palju siis võivad pildid kergesti segamini minna. Kasulik on, kas panna kataloogile nimi või sinna kataloogi panna õiged pildid või igale pildifailile panna kohe õige nimi, mis võimaldaks hiljem eksimatult õige koha tuvastada.

Maja kui terviku jäädvustamisel soovitan aga valida üks kindel koht maja põhifassaadist kaugemal, kus maja edenemist näiteks iga 2-3 nädala tagant pildistada. Selliselt on hiljem põnev vaadata ühe vaatenurga alt, kuidas sammhaaval maja valmis saab.  

Head pildistamist!

Passiivmaja e-kursus avatud

Passiivmaja ideoloogia näeb ette võimalikult väiksed küttekulud, kuid samal ajal tagades kvaliteetse elukeskkonna. Elukeskkonna, kus on tagatud värske õhk ja ühtlane temperatuur kui ka kõik tänapäevased mugavused.

See passiivmaja e-kursus on mõeldud neile, kes plaanivad omale ehitada passiivmaja või vähemalt madala energiatarbega maja. Samas usun, et sellest kursusest saavad kasu ka nn. tavamaja ehitajad, sest nõuandeid, kuidas energiasäästu saavutada, kuluvad ära kõigile.

Vaata siit täpsemalt: Passiivmaja e-kursus >>

See aasta on toonud mitmete eelmise kinnisvarabuumiga seisma jäänud projektide edasiarendamise. Mis on kindlasti ju väga positiivne. Sageli on need projektid, mis on jäänud poolikuna aastateks seisma ning nüüd siis uuesti töid alustatud. Paljud neist on ostetud ülesse sundmüüki pandud varadest ning seetõttu ostuhinnad väga soodsad.

Nii peabki olema, et uued kinnisvaraarendajad võtavad riski ja viivad algsed projektid lõpuni või leiavad muu lahenduse. Olen oma kodukandis mitmel sellisel projektil hoidnud silma peal ning jälginud, kuidas ehitustööd jõudsalt edenevad. Nüüd, kus järg on jõudnud ühel sellisel objektil välisviimistluse kätte, tekkis imelik tagasilöök.

Maja värvid, värvide kokkusobimine ning viimistlusmaterjalide kasutamine riivab silma. Maja puhul on kasutatud välisfassaadis nii voodrilauda, steni fassaadiplaate, luja plaati. Aknaraamid ja veeplekid, vihmaveepüstikud ning välisuksed on erinevat värvi.

Poolik maja, kus osa aknaid ei sobi üldpidiga kokku

Kokkuvõttes maja välisilme on rikutud ja ilust on asi kaugel. Ma ei taha uskuda, et arhitekt selle niimoodi ette nägi, et värvilahendus ja materjalivalik nii „mitmekesine” peaks olema. Pigem kahtlustan, et arendusprojekti raames on kokkuhoiu mõttes tehtud sellised valikuid. Jääb mulje, et fassaadiplaatide kasutamine on tingitud sellest, et seda jäi kuskil mujal objektil üle ning näiteks tumedat värvi aknaraamid on vahetatud valgete aknaraamide vastu seetõttu, et hoida kokku mõned kroonid.

Kuigi ma pean kindlasti lugu kõigist neist, kes riske võtavad ja kinnisvaraarendusega praegu tegelevad, usun ma, et töid peaks tegema niimoodi, et lõpptulemus silma ei riivaks. Valides õiged värvid ja materjalid ei muutu maja kindlasti sellisel määral kallimaks, et seda teha ei jõuaks.

Ma usun, et kellelegi ei meeldi elada majas, mis ebamugavust tundama paneb. Seetõttu kutsun ülesse iga majaehitajat ilusat kodu rajama. Maja peab kindlasti ilus olema!

Kas soetada endale valmis maja või alustada ehitustööga? Millega peaks arvestama valmismaja ostes? Palju võtab aega ja kui kalliks läheb oma maja ehitamine?

Umbes selliseid küsimusi küsitakse minu käest väga sageli. Ühelt poolt lõppeesmärk sama ehk saada eramuomanikuks, kuid teed, kuidas sinna jõutakse on erinevad.

Maja ost on kindlasti kiirtee oma eesmärgini. Tegeleda tuleks peaasjalikult kolimise organiseerimisega ja ka mööbli ning sisustuse uuendamisega.

Omale maja ehitamine on aga nagu mõnusalt looklev ja mäest-üles alla käiv kruusatee. Nagu Lõuna-Eesti külavaheteed.  Oma eesmärgini jõudmiseks tuleb läbi sõita pikem tee, kuid see on kindlasti huvitav ja põnev. Vahepeal tuleb hoog maha võtta ja otsida õiget teeotsa. Kui aga lõpuks kohale jõuad on tõesti hea tunne. Tegeleda tuleb kõigega alates projekteerimisega, ehitamise korraldamisega, järelevalvega ja paljude muude teemadega.

Valmimisjärgus eramu Tallinna lähedal

Otsus, kumba teed minna, tehakse sageli lihtsalt maksumuse järgi. Kas maja ostes saaks odavamalt, kui ise ehitades (pean siinkohal silmas tööde tellimist)?

Maja ost

Kui vaadata täna müügis olevaid eramuid siis peab ütlema, et valmis maja ost on enamasti umbes 10-30% odavam, kui samasuguse maja ehitamine. Masu üheks tagajärjeks on ka see, et lisaks korteritele on kasvanud ka sundmüügis olevate eramute arv, mistõttu võib saada kinnisvara omanikuks ka päris soodsate hindadega. Üheks oluliseks eeliseks valmismaja ostul on kindlasti ka see, et oluliselt lihtsam on valmis maja tarvis pangalt laenu saada.

Aga ainult maksumust vaadates ei ole mõistlik maja ostma tormata. Müügisolevate majade puhul on suurimaks probleemiks kindlasti ehitustööde kvaliteet. Kindlasti on mõistlik enne ostuplaani teha selgeks maja seisukord. Näiteks on mõistlik võimalusel kontrollida maja piirete seisukorda infrapuna kaamera abil. Oluline on selgeks teha majaga seotud kasutuskulud, näiteks palju kulub maja küttele, milline on hooldamisvajadus, millal vajaks maja remonti jne.

Maja ehitamine

Omale maja ehitamisel on tegemist aga pikema protsessiga. Maja ehitama asudes võiks minimaalselt arvestada koos ettevalmistustöödega 1 aasta. Moodulmajade ja valmislahenduste puhul võib otsene ehitusaeg olla suhteliselt väike, 3-6 kuud, kuid projekti tegemine, lubade hankimine ja kõikvõimalikud kooskõlastused võtavad samuti palju aega.

Maja ehitamisel on hea lõpptulemuse saamiseks hädavajalik, et tulevane omanik on kaasatud maksimaalselt ehituse projekteerimise ning ehitamise faasis. See tähendab suurt isiklikku ajakulu ja palju õppimist ning suurel hulgal otsuste tegemist.

Omale ehitamise eelis on aga enda perele sobilik maja ruumiplaan, arhitekuur ja saab tagada tööde kvaliteeti.

Maja ehitamise finantseerimine on mõnevõrra keerulisem, eriti kui seda tehakse pangalaenuga. Siis tuleb tõendada mitmes etapis alusvara väärtuse kasvu või anda pangale täiendav tagatis. Samuti tuleb ehitamisetapis tasuda sisuliselt samaaegselt kahe elukohaga seotud kulusid, mis tõstab mõnevõrra kulusid.

Minu arvamus

Kui minu käest küsida, kas täna osta või ehitada - vastaksin kindlasti, et eelistaksin ehitamist. Kuid mitte ainult selle pärast, et minule meeldib ehitamine ja see protsess, kuidas plaanid samm-haaval realiseeruvad. Täna võtaksin ehitamise ette aga hoopis sellepärast, et ehitada võimalikult madala energiatarbega maja. Selliseid maju on Eestis veel väga vähe ning selliseid järelturult osta ei õnnestu.

Aeg läheb kiiresti.

Majaehitaja.ee sünnipäev

Aasta tagasi sai käivitatud oma maja ehitajale suunatud veebileht majaehitaja.ee. Idee, selline leht ülesse panna sündis ühel kindlal põhjusel:

• Ehitusalast usaldusväärset infot, mis aitaks eratellijat otsuste tegemisel on raske leida ja sellise info kogumine võtab palju aega.

Kogesin seda omale maja ehitades ja sedasama kuulsin ka paljude tuttavate ja sõprade käest, kes ehitustöid kavandasid. Seetõttu otsustasin sellist infot jagama hakata.

Nüüd, aasta pärast peale lehe käivitamist võib öelda, et sellise info järgi on tõepoolest vajadust.

Milline on olnud numbrites majaehitaja esimene aasta?

• Majaehitaja.ee blogis on aastaga avaldatud 115 artiklit.
• Aasta jooksul on käivitatud 4 e-kursust, millest on osa võtnud üle 80 inimese.
• Majaehitaja tasuta minikursuse on läbinud veidi üle 1000 inimese.
• Aasta jooksul on veebilehte külastanud 24 201 unikaalset külastajat.
• Lehel külastajad on jõudnud veebilehele üle 21 000 korra peamiselt google ja neti otsingumootorite kaudu.

Tänan kõiki, kes on külastanud majaehitaja veebilehte ning soovin kõigile mõnusat ehitamist!

Tegin eelmisel nädalal mitu pikka jalutuskäiku Nõmme eramupiirkondades, Tallinnas. Peamiselt just sellistes vanemates piirkondades, kus veel palju vanemaid maju alles.

Üllatusega selgus, et väga paljudel inimestel on oma kodumajas, kas osaline või täielik remont käsil. Pea iga 200 m tagant oli mõni maja, millele pandi uut katust või mida soojustati ning pandi uut voodrit. Oli ka päris uusi maju, mis vanadele kruntidele oli ehitatud või veel ehitusjärgus.

Väga positiivne!

Samas aga muutsid üldpilti tuhmimaks mitmed pea täielikult lagunenud või hooletusse jäetud majad. Mitmed neist olid sellises seisukorras, et ainuke mõistlik lahendus on nende lammutamine. Nende majade puhul oli näha, et põhisüüdlane lagunemisel oli katkine katus. Kui katus ei pea siis laguneb maja kiiresti.

Ühe vana maja katus, mis vajaks juba ammu parandamist

Seal jalutades ja maju vaadates tabasin ennast järsku mõtlemast, et igal majaomanikul on aeg-ajalt kasulik niimoodi mõnes vanemas eramajade rajoonis jalutada. See aitab mõista, et miks on väga oluline maja hästi hooldada ning oma maja korras hoida. Kui näed käestlastud maju, siis soovid veelgi enam oma kodu eest paremini hoolt kanda.

Head jalutamist!

Inimene, kes võtab oma maja ehitamise ette, on sunnitud lahendusi otsima väga paljudele ettekerkivatele probleemidele ja takistustele. See võib tunduda isegi veidi hirmutav, kuid tegelikult on see ju iga uue asjaga niimoodi. Tuleb õppida, tuleb otsida lahendusi ja ennekõike tuleb teha palju otsuseid.

Hea maja saamine nõuab palju õppimist ja palju otsuseid. Pildil eramu Tallinna lähedal.

Kõige suuremaks probleemiks ongi samuti minu meelest just otsuste tegemine või sageli ka otsuste tegemise kiirus.

Me teeme ju iga päev palju otsuseid ja enamasti teeme neid sellistes valdkondades, mida me tunneme. Seetõttu oma kogemuse järgi on otsuseid võimalik teha kiiresti ja neid tehes me ei kaalutle, aruta, võrdle ega tee suurt tööd õige otsuse leidmisel.

Ehitustööde puhul, kus olukord aga hoopis teine, kuna enamikul pole ehitusalast haridust, tuleb aga teha iga otsusega palju tööd ja see on pingeid tekitav ning palju energiat kulutav ettevõtmine.

Projekteerimise faas

Suurimaks väljakutseks ei ole sageli maja ehitamisel aga mitte otsesed ehitustööd võid hoopis projekteerimise faas. Kõige rohkem kulub aega enamasti ruumiplaani, elektriprojekti, valgusprojekti koostamisele ehk teisisõnu projekteerimise faasis otsuste tegemisele. Mis teeb selle keeruliseks?

Hea maja on tervik, kus kõik on paigas. Kus ruumiplaan arvestab pere vajadusi, näiteks andes privaatsust kodukontoris töötamiseks või lihtsalt puhkamiseks ning lugemiseks. Kus valgustus arvestaks iga ruumi kasutusotstarbega, mööbli paigutamisega või kus kõik pistikud ja lülitid oleksid käepäraselt lahendatud. Või kui kasutad majas konditsioneeri, et jahe õhk ei puhuks otse istumiskohtadele ning ei põhjustaks külmetamist. Millist küttesüsteemi valida, mis oleks säästlik aga mugav?

Kõigi selliste nüanssidega arvestamine on keeruline ning ühtse terviku loomine võtab aega. Kuigi alati saab nõu küsida mõnelt sisearhitektilt või sisekujundalt, tuleb lõppotsus ikka endal teha. Jääd ju sina oma perega majja elama, mitte sisearhitekt. Kui maja saab just pere vajadustele sobilik siis on pererahval seal hea ja mugav elada.

Projekteerimise faasis tehtavatel otsustel on ülimalt tähtis roll - head ja õiged otsused muudavad ehitamise lihtsamaks ning kokkuvõttes hea eeltöö aitab ka maja odavamalt ehitada.

Ehitamise faas

Ka ehitusprotsessi ajal tuleb omanikul teha pidevalt otsuseid, kuna kõike ei õnnestu ka alati projekteerimise faasis ette näha. Ehitustööde käigus tekib pea alati ka mingeid tehnilisi takistusi, mille lahedamiseks tuleb teha kiiresti otsuseid.

Näiteks võib selguda, et plaanitud siseviimistlusmaterjal ei jõua plaanitud ajaks kohale, ning tuleb otsustada, kas asendada see muu materjaliga või oodata. Ootamine toob kaasa aga enamasti ehituse venimise ning kokkuvõttes kallinemise. Seetõttu ehitamise faasis tehtavad otsused tulebki teha enamjaolt kiiresti, et tööde ajagraafikut ei peaks muutma.

Sageli juhtub ehitamise faasis ka see, et algseid lahendusi hakatakse muutma, näiteks muudetakse seinte asukohti või ruumide otstarvet. Sellisel juhul peab olema hästi põhjalik ning kõik muudatusega seotud töölõigud samuti korralikult läbi mõtlema ja vajadusel täiendusi tegema. Enamasti toob ruumiplaani muudatus kaasa muudatused elektritööde ja näiteks ka valgustuse, ventilatsiooni või küttesüsteemi osas.

Minu soovitus nn. viimase hetke muudatuste osas on see, et kui see ikka suurt kasu ei anna, siis pigem sellest loobuda. Ühelt poolt on sellised muudatused alati seotud lisakuludega ja teisest küljest kipuvad sellised muudatused rikkuma maja funktsionaalsust või toimimist.

Ära karda õppida ja otsuseid teha - see kõik on sinu hea kodu saamiseks hädavajalik.

Suuremat ehitustööd ette võttes on kindlasti üheks mureks see, kas ehitaja suudab võetud kohustused ikka korrektselt täita. Sageli on nii ajakirjanduses kui mujalt kuulda lugusid ebaõnnestunud töödest ja suurtest probleemidest, mis seoses ehitajaga tekivad.

Suuremate majade ehitamisel enamasti ettemaksust ei pääse

Kuidas võimalikke ettemaksu riske maandada?

Üheks probleemide allikaks on sageli ettemaksu teema. Kui väiksemate ehitustööde puhul on võimalik töid teostada ilma ettemaksuta, siis suuremate ehitustööde nagu näiteks eramaja ehitus, puhul enamasti on ettemaksu tegemine tavapärane ning vajalik. Ei ole ka ehitusfirmal võtta vabasid vahendeid, et töid alustada ning finantseerida.

Kuidas aga ettemaksu puhul tellija saaks oma riske kaitsa, et ettemakstav summa võimalike probleemide korral kaduma ei läheks või kahju väiksem oleks? Peamiselt kasutatakse peatöövõtu töövõtulepingutes kahte võimalust:

• Ehitusaegne tagatis. Töövõtjalt palutakse esitada lepinguga võetud kohustuste täitmise tagamiseks panga- või kindlustusseltsi garantiikiri 10% ulatuses lepingu üldmaksumusest. Ehitusaegne tagatis tuleks ehitusfirmal tellijale üle anda enne tööde algust ja enne esimese ettemaksu tegemist.
• Ettemakstavad summad lepitakse kokku võimalikult väiksed, pigem maksta ettemaksu mitmes etapis väiksemate summadena, kui ühe suure summana.

Selliselt riski maandamine toob tellijale mõnevõrra lisakulusid, sest tagatise andmine ehitusfirma jaoks toob täiendavaid kulusid. Samas, mida paremas seisus on ehitusfirma finantsid, seda lihtsam ja sageli ka odavam on ehitusfirmale tagatise hankimine.

Fikseeri ettemaksu korral tööde sisu

Lisaks veel üks soovitus seoses ettemaksuga - nimelt ettemakstavate summade osas tuleks kohe täpselt lepingus või selle lisades kokku leppida, milliste tööde kohta need summad tasutakse. Tööde akteerimisel tuleks seda jälgida.

Näiteks juhul kui mingil põhjusel ei suju koostöö ehitajaga ning soov leping lõpetada, saab tehtud tööde aktide alusel summad kiiresti täpselt välja arvutada. Kui sellist ettemakstud summade täpset tööde sisu ei ole kirja pandud, siis on raske teostatud töid hinnata ning võib viia tülini.

Lepingu sõlmimine on kahepoolne protsess, kus mõlemad osapooled püüavad oma riske maandada. Seetõttu on leping alati ka osapoolte vaheline kompromiss ja peab meeles pidama, et koostöös saadakse alati paremaid tulemusi.

Nüüd, kus Eestimaal tõeliselt soe, vahest isegi juba liigagi, on hea võtta teemaks päikeseenergia kasutamine. Täpsemalt, millised on võimalused otsese päikeseenergia kasutamiseks oma majas?

Ka kortermajad kasutavad päikeseenergiat kulude säästmiseks. Pildil kortermaja Tallinnas Mustamäel.

Kuidas siis päikeseergiast kasu saada?

Levinuimad viisid on päikesepaneelide kasutamine ja seda kahel viisil.

• Sooja vee saamiseks
• Elektrienergia saamiseks

Kaudsemal kujul kasutatakse päikeseenergiat ka maakütte- ja õhkusoojuspumpade puhul. Pinnasesse akumuleerunud soojus ja õhus oleva soojus pärineb ju päikeselt.

Soe vesi päikese abil

Vee soojendamine päikesepaneelide abil on Eestis vaikselt aga kindlalt järjest rohkem kasutamist leidmas.  Sellist lahendust saab kasutada nii sooja tarbevee tootmiseks kui ka küttesüsteemi toetava lahendusena. Suvisel päikesepaistelisel ajal suudab selline lahendus pea täielikult katta vajaliku tarbevee soojendamise. Kogu süsteem annab reaalset kasu umbes 6  kuni 8 kuud aastas.

Eestis on levinumad peamiselt 2 tüüpi päikesepaneele:

• Tasapinnalised päikesekollektrid
• Vaakumtorudega päikesekollektorid

Eelistada tasuks vaakumtorudega päikesekollektoreid, sest need suudavad päikesekiirgust paremini kätte saada. Need on umbes 30% võimsamad kui tasapinnalised kollektorid. Tõsi, umbes sama suurusjärk ehk 30 % on vaakumtorudega lahendus ka kallim. Lisaks on vaakumtorudega päikesekollektorite puhul võimalik päikeseenergiast osaliselt kasu saada ka hajuspilvede korral ning süsteem toimib ka kuni 30 miinuskraadi juures.

Selline päikeseenergial põhinev soojaveesüsteem koosneb:

• Päikesekollektor
  Mitu m2 peaks päikesekollektorit olema sõltub kokkuvõttes konkreetsest lahendusest ja soovidest. Näiteks 150 m2 maja puhul, mis lisaks tarbevee soojendamisele ka maja küttesüsteemi tarbeks vett aitaks soojendada, võiks päikesekollektori pind olla umbes 20 m2.
• Veeboiler
• Paisupaak
• Pump
• Kontrollerid ja juhtimisautomaatika

Igal juhul on kasulik integreerida päikeseenergial toimiv sooja vee süsteem ka küttesüsteemiga nn. lisakütte lahendusena.  Nii muutub süsteem veelgi efektiivsemaks ja süsteemi tasuvusaeg väheneb. Ideaalsetes oludes, kus päikesekiired langevad risti kollektori tasapinnaga, ulatub süsteemi kasutegur lausa 90%-ni.

Eramajale sobiliku vee soojendamiseks vajaliku päikesekollektori süsteemi tarvikute ja väljaehitamise hinnad algavad umbes 50 000 kroonist.

Päikese abil elektrienergia tootmine

Elektrienergia tootmiseks on täna kasutusel peamiselt kahte tüüpi päikesepaneele:

• Polükristallilised päikesepaneelid, kasutegur umbes 17%
• Monokristallilised päikesepaneelid, kasutegur umbes 20%, kuid kallimad

Kuigi järjest enam on kuulda, et päikesepaneelide ehitamisel tehakse edusamme ja suudetakse kasutegurit tõsta, on selline arendustöö väga pikaajaline. Täna turul saadaolevad lahendused on kallid ja seetõttu on majanduslikus mõttes Eestis selliste lahenduste kasutamine küsitava väärtusega. Näiteks 1kWp võimusega polükristalliliste päikesepaneelide puhul, mis toodab umbes 1300 kWh energiat, kujuneb süsteemi maksumuseks umbes 150 000 kr.

Kui jätta kõrvale keskkonnasäästlik mõtteviis, siis majanduslikult ei ole täna Eestis selline elektrienergia tootmine mõistlik. Päikesepaneelide tarnijad hindavad päikesepaneelide tasuvusajaks umbes 20-30 aastat. See võib ka tõsti olla, kuid selle 20-30 aasta jooksul areneb tehnoloogia oluliselt edasi ning tõenäoliselt tuleks suurem osa investeeringust kortnasse kirjutada.

Mina isiklikult oleksin valmis investeerima elektrienergiat tootvasse päikesepaneeli siis kui süsteemi tasuvusaeg kujuneks umbes 10 aasta peale.

Seoses jätkuva ja süveneva energiakriisiga usun, et see aeg, kus päikesepaneelide kasutegurid oluliliselt suurenenevad, hakkab lähema 10 aasta jooksul kätte jõudma. See omakorda tooks kaasa suurema nõudluse ning viiks tootmiskulud alla ning teeks päikesenergia kättesaadavaks mõistlikuma hinnaga.

Kas Sina plaanid oma majas päikeseenergiat kasutada?