Helikindel vahelagi

Sammumüra on sagedaseks mureks endisaegsetes korruselamutes, õppeasutustes, ühiselamutes ja kontorites, aga samuti ka uusehitistes. Üks tõhusamaid viise sellise olukorra lahendamiseks on olemasolevale vahelae konstruktsioonile õhukese ujuvpõranda rajamine. See lahendus koosneb sammumüra isolatsioonist, sellele valatavast betoonist/segust ja põrandakattest. Järgnevalt anname soovitusi selliste süsteemide ehitamiseks.

 

Ehitusõpetus

  • Esmalt tuleb hinnata aluspinna tasasust – sageli erinevad paneelide vahelised kõrgused sentimeetrites, ka võib olla probleemiks tubade erinev kõrgus. Kõvera põranda nivelleerimiseks ja kommunikatsioonide „peitmiseks“ sobib hästi kergkruus. Enamasti kasutatakse kõige peenemat fraktsiooni 2…4 mm. Kuni paarikümne sentimeetrises kihis ei vaja see tihendamiseks mehhanisme, nt pinnasetihendajat.
    Kergkruus on umbes 5 korda kergem kui liiv, samuti on eeliseks materjali parem soojapidavus ja paigaldamiskiirus. Ühe ruumi või korteri remontimisel saab kasutada 50 l või 1500 l kergkruusa kotte, suuremate pindade ja enam kui 20 m³ mahu korral puistena tarnet ja puhuriga paigaldamist. Puhuragregaat suudab materjali puhuda umbes 15 meetri kõrgusele st umbes viiendale korrusele.

    Oluline on jälgida, et kasutatav materjal oleks kuiv, seda eriti kui ümbritsevates konstruktsioonides on niiskustundlikke materjale (nt puit, saepuru-, OSB- ja kipsplaat). Enne kergkruusa paigaldamist tuleb aluspinnas olevad augud ja praod sulgeda, et materjal ei saaks ära valguda.

Põrandal on mitmesugused kommunikatsioonid, aluspind ei ole sile, selles on augud.

Kergkruusaga saab kiirelt põranda taastatud.

  • Kergkruusaga tasandatud põrand kaetakse sammumüra isolatsiooni plaatidega nt Isover FLO. Neid jäikasid mineraalvillaplaate toodetakse paksustes 20, 30, 40 ja 50 mm. Plaadid paigaldatakse selliselt, et vuugid ei kattu ja plaadid on tihedalt üksteise vastas. Selliselt paigaldatud villaplaadid lõikavad läbi heli edasikandumise alumisse konstruktsiooni. Helisilla katkestamiseks vertikaalsete konstruktsioonidega paigaldatakse seinte äärde servalint. Samuti tuleb lint panna aluspõrandast väljaulatuvate konstruktsioonide (nt postid, trepid jmt) ümber – nii et põrand jääks ujuv.

Sammumüra villa paigaldus.

Sammumüra vill on paigaldatud.

  • Põrand kaetakse ehituskilega, et peale valatav segu ei satuks isolatsiooniplaatide vahele. Kile paanid tuleb panna vähemalt 10 cm ülekattesse ja omavahel fikseerida, samuti tuleb teha ülespöörded seintele.

Paigaldatud on kile ja servalint, käib võrgu paigaldus.

  • Põranda tugevuse ja deformatsioonikindluse tõstmiseks kasutakse klaaskiudvõrku. See on sarnane fassaadide armeerimisel kasutatava tootega, kuid suurema silmaga, märksa jämedama kiuga ja raskem (220 g/m²). Võrgupaanid ja jätkukohad peavad olema vähemalt 10 cm ülekattes ja omavahel fikseeritud. Võrk laotatakse kilele ja selle all ei pea kandureid kasutama, kuna fiibriga segu kasutamisel kerkib võrk põhjast üles.
  • Heliisolatsiooni süsteemi viimane komponent on isevalguv fiiberkiududega normaalkivinev segu – weber dB-põrand (ajanappuse korral kasutatakse kiirkivinevat toodet weber.floor 120 RENO). Segukiht sellises ujuvlahenduses peab olema minimaalset 20 mm. Segus leiduvad kiud ja polümeerid tagavad ujuvpõrandale ka nii väikeses paksuses elastsuse, tugevuse ja pragunemiskindluse, nii et see kannab probleemideta rasket mööblit nt raamaturiiulit, klaverit jmt. Kivistunud segu pind on piisava siledusega parketi või keraamilise plaadi paigaldamiseks. PVC katete puhul vajab põrand pahteldamist (nt weber.floor 3100). Enne põrandakatte paigaldamist peab põrand olema täielikult kuivanud. Tänu lahenduse kergusele saab seda kasutada ka puitvahelagede heliisolatsiooni parandamiseks – 25 mm segukiht kaalub vaid 43 kg/m².

Segu on isevalguv, tänu fiiberkiule kerkib võrk segu sisse, aga mitte pinda.