Igal oma maja ehitajal on sageli esimeseks mureks, kas ehitada puitmaja (puitkarkassmaja) või kivimaja. Kohe olgu öeldud, et sellist eelist, mis kindlalt ühe või teise variandi puhul otsustamise lihtsaks teeb, ei ole. Kui ehitada korralikult ja kõiki ehitusnõudeid täites, siis on mõlemal juhul tulemuseks väga hea, soojapidav ja pikaealine maja.
Kui enda puitmaja ehitamise ja elamise kogemust kirjeldada, siis tooksin välja järgneva:
- Puitkarkassmaja ehitamine on eriti kiire, kui see on moodulitena tehtud tehase tingimustes ja selle paigaldamine toimub valmis detailidena. Maja põhikarkassi paigaldus võib toimuda olenevalt maja suurusest 1 -2 päevaga (vundament peab olema juba varem valminud). Selliselt on võimalik vähendada miinimumini ilmastikust ja kvaliteedist tingitud probleeme – seinad ei jää pikalt näiteks vihma kätte ja seinte karkass ja soojustus saavad hea kvaliteediga.
- Puitmaja on kergema kaaluga ja seetõttu saab teha maja vundamendi veidi odavama.
- Puitkarkassmaja soojapidavus on enamasti väga hea (sõltub soojustuskihi paksusest ja töö kvaliteedist), kuna külmasildu saab puitmaterjali puhul lihtsamalt vältida kui näiteks kivikonstruktsioonist seinte puhul.
- Puitkarkassmajad jätavad üldjuhul paremad võimalused siseseinte ümbertõstmiseks ja planeeringuteks. Kuid samas enamasti ei tehta majas siseseinte ümbertõstmist kuigi sageli ja kui maja planeerimisel hea lahendus teha siis selline vajadus puudub sootuks.
- Kui õhumüra kinnipidamine on enamasti puitkarkassmajadel suurepärane siis sammumüra puhul tuleks ehitamisel järgida reeglit, et kõikide tubade vaheseinte all oleks betoonivalu katkestatud ( betoonpõrandate puhul I korrusel). Sellega tagatakse pinnamüra parem sumbumine ja müra ei jõu nii lihtsalt teise ruumi. See tundub esmapilgul vähetähtsana, kuid võib majas elades küllaltki häirivaks kujuneda. Näiteks kui kõrvaltoas viskab laps mänguasja põrandale on seda tunda nagu juhtus see siinsamas ruumis. Üheks levinumaks lahenduseks on selle probleemi ärahoidmisel on see, et põranda betoonpinnad valatakse siis kui majas juba sees seinad püsti.
- Kõige keerulisem on puitmajade puhul ära hoida mõningast nagisemist ja seda eriti tugevate tuulte korral. Kõik on kuulnud ütlust „puit mängib”, mis äraseletatult tähendab, et puitmaterjal peamiselt niiskuse muutumise tõttu, kas paisub või kahaneb. Selle tõttu tekivad praod seinte ja lae piirjoonele ja ka mujale. Kuigi palju oleneb ehitusmaterjali ja ehituse kvaliteedist, tunnistavad suur osa puitkarkassmajade omanike, et see nagisemine mõnikord häirib.
Lisaksin veel mõned oma tähelepanekud, mis puudutab eriti valmismajade tootjaid.
- Lühikest aega turul olnud lahendused ei pruugi veel näidata oma vastupidavust ajaproovile. Võimalusel tasub eelistada mitmeid kordi läbiehitatud lahendusi, sest siis on vead sõlmedes välja tulnud ning aja jooksul toimivad lahendused leitud.
- Samuti olen skeptiline reklaamtekstides toodud sõnade: allergiavaba, tervislikkus, ökomaja jmt. osas. Nimelt määrab elukeskkonna suuresti õigete siseviimistlusmaterjalide ja korralikult lahendatud ventilatsiooni kasutamine.
Kokkuvõttes on puitmaja hea ja väärikas lahendus, kuid nõuab ehitamisel väga head kvaliteeti. See viimane kehtib kõigi majade kohta.
Edu soovides,
Eno
Vaata ka lisaks:
