Teema: omanikujärelevalve

Kontrollimine eeldab konstruktsiooni „hingeelu“ tundmist

Ehitustööde kontrollimine eeldab eeltööd ja ettevalmistust. Usun, et keegi ei vaidle sellele vastu. Kuid millele ettevalmistustööd tehes rõhku panna, et vigade leidmine sujuks?

Saa aru kuidas konstruktsioon töötab

Läbi võib lugeda suure hulga ehitustööde paigaldusjuhised, kuid see ei ole alati piisav. Paigaldusjuhised kirjeldavad konkreetset tööoperatsiooni, kindlaid sõlmi ja lahendusi. Reaalses elus tekivad ehitusprotsessis aga sageli ka pealesunnitud lahendused, mis erinevad suuremal või vähemal määral juhistes näidatud olukorrast.

Siinkohal tulebki mängu arusaamine sellest, kuidas konstruktsioon töötab ja milleks konstruktsioonis sisalduvaid kihte kasutatakse. Kui selline arusaamine on olemas siis saab ka mittestandardsete lahenduste osas jälgida, kas konstruktsioon tõesti oma funktsiooni täidab.

Näiteks on sagedased erinevad niiskusetõkke või soojustamisega seotud vead, kus ilmselgelt pole aru saadud kuidas konstruktsioon töötab.

Mõistes konstruktsioonides erinevate kihtide rolli on oluliselt lihtsam hinnata tööde kvaliteeti ning juhtida tähelepanu just olulistele vigadele, mis kindlasti on vajalik parandada.

 

Miks pole eramutel kasutuslubasid?

Kui võtta mistahes uuem eramajade rajoon vaatluse alla võib olla kindel, et suurem osa neist majadest on ilma kasutusloata. Pakun, et see protsent on umbes 70% või rohkemgi ehk 10 majast  umbes 7-l pole kasutusluba hangitud.

Miks jääb siis majaehituse lõpp ametlikult vormistamata? Kindlasti on põhjuseid palju, kuid usun, et peamine põhjus seisneb selles, et paljud uued majad ehitatakse valmis sinnamaani, et saaks minna sisse elama, kuid mitte sellises mahus nagu näeb ette projekt.

Kasutusloa taotlemisel kontrollitakse maja ja kinnistu vastavust projektile. Sageli on näha, et maja on lõpuni valmis ehitatud, kuid puudub näiteks aed, krundisisene haljastus, teed-platsid või näiteks maja aadressisilt. Kõigi selliste majade puhul võib olla kindel, et neil majadel pole kasutusluba. Kohaliku omavalitsuse ülesanne on kontrollida kogu projekti kui terviku teostust, sealhulgas näiteks krunti piirava aia, maja numbri, postkasti või hoopis lipumasti olemasolu. Samuti võidakse kontrollida haljastuse rajamist sh. puude ja põõsaste istutamist selliselt nagu näeb ette projekt.

Kuna maja ehitus on kallis, siis esmajärjekorras investeeritakse arusaadavalt maja väljaehitamisse ja sisustamisse ning seetõttu ei jää vaba raha välistööde lõpetamiseks.  See ongi peamine põhjus, miks paljud majad jäävad pikkadeks aastateks ilma kasutusloata.

Teiseks oluliseks probleemiks on ka ehitamisega seotud täitedokumentatsiooni olemasolu. Sageli ei täideta ehitusfaasis dokumente korrektselt ja seetõttu pole korrektseid dokumente kasutusloa taotlemisel võimalik esitada.  Kui dokumente pole, ei tasu neid ka tagantjärgi välja mõtlema hakata, vaid koostöös omavalitsusega leida probleemile lahendus.

 

Millised on võimalused olukorra parandamiseks?

Need, kellel maja ehitamine ees seisab, on soovitav võimalikult reaalselt oma kodu ehitamise eelarvesse kõik vajalikud tööd sisse panna, et tööde lõppemisel saaks ka ehitusluba taotleda.

Need, kes on olukorras, et maja enamikus valmis, kuid mõned tööd tegemata võiksid võimalusel muuta projekti vastavalt tegelikkusele.  Arusaadavalt ei saa muuta projekti suures mahus, kuid näiteks kui maja juurde on nähtud suur terass siis saab seda muuta ja teha väiksema terassi ning see ka projekti muudatusena vormistada. Sama kehtib näiteks haljastuse rajamisega, hekki saab näiteks ka hiljem istutada.

Sageli pannakse maja ehitamisel võtmed kätte lepingusse ehitajaga sisse ka kasutusloa hankimine. See on iseenesest õige, kuid tellija peaks siiski vaatama, kas antud töövõtulepingu mahus on kõik tööd, mis võimaldavad kasutusloa väljastamist.  Ja tegema selgeks ka need tööd ja nendega seotud kulud, mis tellijal töövõtulepingu väliselt tuleks tasuda, et kasutusluba oleks võimalik hankida.

Ehitise kasutusluba on kohaliku omavalitsuse kinnitus, et ehitatud on vastavalt projektile ja seda võib kasutada vastavalt kavandatud kasutamise otstarbele.

Lisaks on oluline teada, et kui maja, mis on kindlustatud ja millega peaks juhtuma kindlustusjuhtum, võib kindlustusandja keelduda hüvitise väljastamisest, kui hoone või selle tehnosüsteemid ei vasta kehtestatud nõuetele. Kasutusluba on just see dokument, mis ehitise nõuetele vastavust kinnitab.

Nõuanded omanikujärelevalve tegijalt

Majaehitaja.ee alustab intervjuude tegemist erinevate ehitusvaldkonna spetsialistidega.

Mait Lillemäe

Esimene intevjuu on tehtud Mait Lillemäega, kellelt uurisin omanikujärelevalvega seotud teemasid.

Mait Lillemäe tegeleb aktiivselt omanikujärelevalve teenuse osutamisega.

Küsimus:
Milline on Sinu arvates kõige õigem aeg eratellijal omanikujärelevalve oma maja ehitamisel kaasata ja miks?

 
Vastus:
Praktikas on tihti nii, et omanikujärelevalve kaasatakse reaalselt siis, kui ehitaja kopa maasse lööb. Ei ole erandlikud ka juhud, kus omanikujärelevalve kaasatakse aga alles siis kui ehitaja ja tellija vahel on esimesed arusaamatused tekkinud.

Enne kopa masse löömist on aga terve rida toiminguid, mille tegemine nõuab kogemusi ja ehitusalaseid teadmisi. Kui eratellija ei ole ehitusalaga tuttav, võib juba enne reaalselt ehitama asumist suurel hulgal vigu teha, mis hiljem kurjalt kätte võivad maksta. Praktikas üks levinumaid vigu, mis eratellija teeb: valitakse tundmatu ehitaja, kelle pakkumine on kõige odavam. Loogiline ja inimlik viga: ehitus on kallis, milleks maksta rohkem? Ehitama asudes aga selgub, et see „parim“ pakkumine ei sisalda üht või teist töölõiku, mille lisaks arvutamisel muutub seni odavaim pakkumine aga tunduvalt kallimaks või kõige kallimaks. Ja ongi vaidlus käes ja suhted rikutud. Ehitaja tahab „lisatöö“ eest raha, tellija ei taha seda kohe kuidagi maksta, sest arvas, et pakkumine sisaldab kõiki lõpptulemuse saavutamiseks vajalikke töid. Nüüd hakatakse näpuga lepingus järge ajama ja tekivad uued küsimused: kes lepingu koostas ja kummale poole lõplik lepinguprojekt kaldu on? Kas on fikseeritud, et lepingu hind on lõplik ja peab sisaldama kõiki lõpptulemuse saavutamiseks vajalikke töid ja toiminguid või on lõpphinda võimalik teatud tingimustel muuta? 

Et võimalikke probleeme vältida, on mõttekas omanikujärelevalve kaasata enne hanke korraldamist, et pakkumised saaks detailideni analüüsitud, ehitajate taust kontrollitud ja ehituslepingus ka Tellija huvid esindatud. Parima tulemuse saab kui omanikujärelevalve kaasata juba projekteerimise faasis, et ka võimalikud projekteerimisvead saaks kiirelt avastatud ja likvideeritud.

Küsimus:
Millised on levinumad vead, millega oled omanikujärelevalvet teostades kokku puutunud? Kuidas neid vigu ennetada ja ära hoida?

Vastus:
Eramuid ehitav ehitusettevõtja panustab liialt vähe projektijuhtimisse. Tagajärjeks on ehitusplats, kus pahatihti on kõige suuremaks otsustajaks lihtne töömees, kellel ei ole aimu ehitusettevõtte ja tellija vahel sõlmitud kokkulepetest. Tööd tehakse nii nagu on „alati tehtud“. Nii ei saa ka lõpptulemus olla parem kui on „alati olnud“. Asja parandaks ehitusliku haridusega ja kogemustega projektijuht, kes ka reaalselt objektil töid organiseerib.

Teine suurim probleem on tööohutus. Praktiliselt igal ehitusobjektil on sellega probleeme. Tellingutel puuduvad piirded ja on kinnitamata. Katusetöid tehakse ilma rakmeteta. On olnud juhuseid kuis järelevalve rõõmuks on töömeestel rakmed seljas, kuid köis kinnitamata lootuses, et ehk järelevalve ei märka. Kui siis küsida, et miks selline näitemäng? On vastuseks, et kinnitatud rakmetega on ebamugav, segab liikumist.

Tööohutus algab tööandjast. Kui katusemehele pole rakmeid antud, siis ta neid ka ei kanna. Ja kui on valida, kas minna katusele ja töö ära teha või mitte minna ja näljas istuda, siis minnakse ju katusele. Kui firmasiseselt on väärtushinnangud paigas ja vajalikud koolitused tehtud, peaks mure olema murtud. Teine võimalus on sanktsioonide rakendamine tellija poolt.

Ei saa mainimata jätta ka suurimat tellija poolset väärarusaama. Väga paljud tellijad arvavad, et omanikujärelevalve on kui võlur, kelle olemasolul on kõik probleemid automaatselt lõppenud. Paraku nii see kahjuks ei ole. Tasub meeles pidada üht teada tuntud tõetera, mis ehituses väga hästi töötab: „kes maksab, see tellib muusika“. Kuna ehitaja saab tasu tellijalt, on tellija see, kes käsib, poob ja laseb. Omanikujärelevalve võib objektil kasvõi kukerpalle teha ja seletada miks ja kuidas üks või teine asi olla ei tohi, aga kui tellija seda tuimalt pealt vaatab ja ehitajalt omanikujärelevalve poolt tehtud ettekirjutuse täitmist ei nõua, siis ehitaja seda ka ei täida.

Küsimus:
Millised on kõige vastutusrikkamad tööd, mis vajaksid kindlasti asjatundlikku omanikujärelevalvet eramaja ehitamisel?

Vastus:
Kindlasti vundament. Vundamendiga seotud probleeme on hiljem väga kulukas parandada. Kui on soov kokku hoida, siis viimistlustööd on need mille osas omanikujärelevalve nii oluline ei ole, sest võimalikud vead on väiksemate kuludega kõrvaldatavad.

Küsimus:
Kui head tööd teevad Sinu arvates ehitusfirmad täitedokumentatsiooni koostamisel? See on levinud probleem, et täitedokumente ei koostata õigeaegselt. Mida peaks tellija ette võtma, et ehitaja paremini oma ülesannet täidaks?

Vastus:
Suur probleem. Aitab kui siduda arve esitamisega. Ehk siis tellija maksab arve siis kui dokumendid esitatud. Muud vahendit ei ole.

Küsimus:
Milline on keskmise eramaja (u. 150 m2) puhul omanikujärelevalve teenuse hind kuus?

Paljuski oleneb hind ehitaja pädevusest ja projekteerimise kvaliteedist. Ühtset hinda on raske öelda. Aga suurusjärk võiks olla 300 – 1000 EUR/kuu.

Mida arvata moodulmajadest?

Kuigi suurem osa Eesti arhitekte ei pea moodulmajadest suuremat lugu, ei ole tegelikkuses asi siiski nii hull. Põhjamaades on moodulmajad üllatavalt populaarsed ja sealtpoolt on need ka Eestimaale jõudnud ning järjest enam kasutamist leidnud.

Tänapäevased moodulmajad on tegelikult väga suurte võimalustega nii arhitektuuri valikul kui oma pere vajaduste arvestamisel. See aeg, kus kõik majad olid ühesugused on möödanik, ning võimalik on tellida vägagi erinevaid majatüüpe ning lahendusi.  

Moodulitest kokkupandava maja põhilisteks eelisteks on ennekõike soodsam hind ja ehitamise kiirus.

Viimastel aastatel on olnud vähe neid, kes on alustanud oma uue kodu rajamisega ning selle peamiseks põhjuseks on piisavate finantside puudumine.  Laenuvõimalused on küll olemas, kuid enamasti pole sissetulekud piisavalt suured või pole kindlust töökoha säilimise osas, ning seetõttu ei ole õigustatult julgust suure laenu võtmiseks.

Seetõttu on minu arvates ootuspärane, et pered, kes plaanivad mõistliku hinna eest oma majani jõuda, vaatavad moodulmajade poole. Moodulmajade tootjad on palju ja raske valida sobilikku. Põhiline, mille järgi valida, peaks olema ennekõike tehasepaketi sisu ja selle kvaliteet  ehk milline on maja energiasäästlikkus, milliseid uksi ja aknaid kasutatakse.

Näiteks pakub Soome moodulmaja tootja Omatalo hetkel Optimi 147 tehasepaketti ja selle paigaldust 39 000 eurot ehk u. 610 000 krooni. Selle konkreetse firma puhul on maja valijale tähtis kindlasti see, et seinakonstruktsioonid tagavad A klassi energiasäästu ja näiteks kasutatakse 4 klaasiga puit-alumiiniumaknaid, mis annab akende soojapidavuseks U= 0,84 W/m2K.

Kuna moodulmajade elemendid pannakse kokku tehase tingimustes siis üldjuhul on tööde kvaliteet väga hea. Seda olulisem on aga maja korrektne püstitus ja selle järelevalve. Ka moodulmaja püstitamisel on vaja kogemusi ja oskusi, et näiteks sõlmed ikka õigesti kokku saaksid või et ei lõhutaks paigaldamisel soojustus või aurutõket.

Ehituskaugemal tellijal soovitan vähemalt paigaldamise faasis teenuse korras omanikujärelevalve sisse osta. Näiteks tehasepaketi paigaldamine võtab üldjuhul aega ainult 1-3 päeva (vundament peab varem valmis olema) ja ülejäänud tööd veel u. 2 kuud ning selle tarbeks omanikujärelevalve hankimine on igati taskukohane ja mõistlik investeering.

Moodulmaja puhul peab arvestama, et ainult tehasepakett on u. 30-40% kogu investeeringust. Keskmiselt 150 m2 maja ehitamine koos krundi ja kõige sinna juurde kuuluvaga läheb maksma umbes 2 miljonit krooni ehk umbes 128 000  eurot. Olenevalt majast ja krundist võib summa olla oluliselt suurem või väiksem.

Mida peaks teadma oma maja ehitamist pildistades?

Tavaliselt oma maja ehitamist alustades tehakse hoolega pilte ja see on kindlasti õige. Õige pole aga alati see, kuidas pildistatakse ja mida. Pean siinkohal silmas pilte, mida saaks hiljem tööde kvaliteedi ja täpsete asukohtade jaoks kasutada.

Olen näinud päris paljude majaehitajate poolt tehtud pilte, mis on peaasjalikult üldplaanid ja suhteliselt kaugelt võetud, et maja või ruum tervikuna pildile peale mahuks. Seda kõike on tore küll sõpradele fotoalbumist näidata, kuid sellised pildid ei aita näiteks teada saada, kuidas see veetoru ikkagi täpselt seinas jookseb? Või kuidas konkreetne sõlm katusekontruktsioonis tehti, või kuidas see nurk täpselt soojustati?

Võib ju küsida, mul on olemas joonised ja seal on täpselt kõik vajalik kirjas, milleks mulle pilte vaja? Kuid vastus on väga lihtne - tegelikult tehakse sageli tööd veidi teistmoodi, kui projektis kirjas. Kui aga on  olemas pildid reaalselt teostatud töö osas,  näiteks enne kui põrandakonstruktsioon kinni kaetakse, siis on asi täpselt teada.

 

Pildista oma maja ehitamist detailselt

Pildista oma maja ehitamist detailselt

Piltide tegemine on oluline järgmistel põhjustel:

  • Aitab täpsemalt määrata torude, püstikute ja juhtmete asukohti, näiteks kappide seina panemisel (kuigi on olemas ka tehnilised vahendid näiteks elektrijuhtmete asukoha määramiseks, on hea pilt juhtmete asukoha kohta sageli veelgi täpsem).
    Asukohtade määramisel on kasulik näiteks enne seina pandud elektrijuhtmete pildistamist panna seina äärde ka lahtine mõõdulint, mis näitaks kaugust mõnest nurgast. Nii pildistades on võimalik hiljem pilti suurendades väga täpselt asukohad teada saada.
  • Kaetud tööde kohta tehtud pildid aitavad hiljem võimalike probleemide korral selgitada välja võimalikud põhjused ning asukohad, mis vajaksid parandamist.
  • Täpsed pildid oma maja konstruktsioonide kohta, aitavad tõendada tööde kvaliteeti ning kinnisvara müügi korral on sellised tõestusmaterjalid väga hea müügiargument, mis aitab saada head hinda.

 

Soovitan pildistada kogu oma maja ehitamisperioodil võimalikult palju detaile, sõlmi nn. suures plaanis ja alati õigel ajal. Selleks lepi varakult ehitajaga kokku tööde ülevaatuse ajad enne kaetud tööde lõpetamist, et saaksid piltidele kõik olulise, millele enam hiljem juurdepääsu ei ole.

Piltide tegemisel peaks need arvutisse laadima nii, et oleks oleks täpselt teada, mis ruumi või konstruktsiooni  kohta on need pildid tehtud. Kui pilte on palju siis võivad pildid kergesti segamini minna. Kasulik on, kas panna kataloogile nimi või sinna kataloogi panna õiged pildid või igale pildifailile panna kohe õige nimi, mis võimaldaks hiljem eksimatult õige koha tuvastada.

Maja kui terviku jäädvustamisel soovitan aga valida üks kindel koht maja põhifassaadist kaugemal, kus maja edenemist näiteks iga 2-3 nädala tagant pildistada. Selliselt on hiljem põnev vaadata ühe vaatenurga alt, kuidas sammhaaval maja valmis saab.  

 

Head pildistamist!

Kuidas omanikujärelevalve teenust kasutada?

Iga majaehitaja eesmärgiks on hästi kvaliteetselt ehitatud maja, mis oleks tehtud õigeid materjale ja töövõtteid kasutades. Kuidas seda saavutada?

Selles videos räägin, kuidas kasutada majaehitaja poolt hiljuti loodud uut teenust Konsultatsioon ja omanikujärelevalve. Kuidas oma eramaja ehitamisel kaasata konsultant just siis kui seda kõige enam vaja läheb ja teha seda säästlikult.

 

 

Konsultatsiooni ja omanikujärelevalve teenuse leiad siit >>

 

Kas omanikujärelevalve on kallis?

Oma maja ehitamise juures peab arvestama, et seaduse poolt on omanikule pandud ülesanne korraldada ehitustööde omanikujärelevalvet. Eramaja omanikul on kaks võimalust, ise seda rolli täita või hankida omanikujärelevalve teenuse korras.

Paljud eramaja ehitajad peavad teenuse sisseostmist kalliks või mittevajalikuks. Kas see on ikka nii?

Toon ühe näite elust, kus inimene, kes otsustas ise oma maja omanikujärelevalvet teha, jäid sellega hätta.

Fibost müür

Fibost müür

Umbes 4 aastat tagasi alustas üks noor pere oma kodu ehitamist, valiti ehitusfirma, kes tegi kõige odavama pakkumise. Ei uuritud eriti tausta ja usaldati ehitajat. Algas vundamendi ehitus ja kõik paistis sujuvat. Tegemist oli lintvundamendiga, fibo müürid. Kohe jätkati ka seinte ladumist, mis samuti oli fibost. Kui seinad olid valminud, avastati aga esimesed praod vundamendi nurkades. Ehitaja väitis omanikule, et pole probleemi – omanik usaldas ehitajat ning tööd jätkusid. Siis kui ka katus koos katusekattega, milleks oli kivikatus, valmis hakkas saama – tekkis juurde uusi pragusid ja olemasolevad läksid järjest suuremaks.

Nüüd sai ka omanik aru, et asi on jama ja palus abi ühelt ehituskonsultandilt.  Kokkuvõttes selgus, et vundamendi ehitamisel ei kooritud korralikult aluspinnast, ei täidetud ja tihendatud ning seetõttu hakkasid majaraskuse kasvamisel tekkima vajumised. Ebaühtlane vajumine tõi kaasa pinged lintvundamendi alusvöös ja tekkisid praod.

Konkreetne lugu lõppes aga omanikule kehvasti, sest siis kui ta hakkas nõudma ehitajalt tööde parandamist, kadus ehitaja ning mõne aja pärast oli kuulda, et see ettevõtmine on pankrotis. Hiljem otsis ta uue ehitaja ja koos leiti lahendus ka vundamendi probleemile, kuid see läks kokkuvõttes talle väga kalliks.

 

Kas selle loo oleks saanud päästa, kui oleks kasutatud kohe omanikujärelevalve teenust? Mina usun, et kindlasti, sest sellist tööd ei oleks hea omanikujärelevalve tegija kindlasti teha lasknud.

Äsja majaehitaja.ee poolt avatud uus teenus Konsultatsioon ja omanikujärelevalve aitab just selliseid probleeme vältida. Oma maja ehitaja, kes arusaadavalt, loeb igat krooni, saaks tellida konsultandi just neid ehitustöid kontrollima ja vigasid ennetama, mis on temale kõige olulisemad. Näiteks vundament, majakarbi ehitus, katus jne. See on säästlik ja paindlik lahendus just eramaja tellijale, valides teenuse näiteks 2-3 kuuks. Vaata järgi.

Konsultatsiooni ja omanikujärelevalve teenused avatud

Konsultatsioon ja omanikujärelevalve

Konsultatsioon ja omanikujärelevalve

Alates tänasest on avatud uus konsultatsiooni ja omanikujärelevalve teenus. Teenust pakuvad mitmed erinevad konsultandid ning igaüks peaks leidma enda vajadustele sobiliku.

Praegu valivad ja otsivad paljud majaehitajad endale ehitustööde tarvis konsultante ja omanikujärelevalvet. Soovitan valida konsultant varakult, et mitte hiljaks jääda. Kuna tegemist ajatööga siis on konsultantide töömahud piiratud ning hiljem ei pruugi enam hea hinnaga teenusepakkujaid leida.

Vaata kohe: Konsultatsioon ja omanikujärelevalve >>

Teenuse eesmärgiks on teha ehitamisega seotud teadmiste kättesaamine lihtsamaks just eraisikust ehitustööde tellijatele. Omanikujärelevalvet on mõtet kaasata juba enne reaalset ehitustööde algust, soovitavalt juvba projekteerimise ning plaanimise etapis. Nii on tellija huvid kõige paremini kaitstud ning on võimalik ennetada paljusid probleeme, mille parandamine väga kalliks kujuneks.

Hea konsultandi abiga hoiab tellija oma raha kokkuvõttes kokku ja saab kvaliteetse ning hästi ehitatud kodu.

Head ja kvaliteetset ehitamist soovides!

 

Tulekul e-omanikujärelevalve teenus

“Omanikujärelevalve teenus on kallis. See pole oma kodu ehitajale kättesaadav. Isegi kui raha olemas, siis kuidas leida sobilik inimene / firma, kes omanikujärelevalve teenust võiks pakkuda?”

Need on esimesed mõtted, mis seoses omanikujärelevalve teemaga sageli tekivad.

Kas tavalisele eramajaehitajale peaks jääma omanikujärelevalve teenus kättesaamatuks? Mina arvan, et mitte. Eratellija vajab omanikujärelevalve teenust, et tagada ehitustööde kvaliteeti.

Tulekul uus teenus: e-omanikujärelevalve eratellijatele

Just seetõttu tegin uue teenuse nimega: e-omanikujärelevalve, mis on mõeldud just eramaja ehitajatele ning kõigile neile, kes soovivad saada abi erinevates ehitusalastes küsimustes.

Vaata siit e-omanikujärelevalve eelinfot >>

 Mida arvad sellisest teenusest? Lisa oma arvamus!