kinnisvara | Maja ehitus | Juhised oma maja ehitamiseks

Teema: kinnisvara

Krundi valik

Mul on siiralt kahju Sindi paisu piirkonna majaomanikest. Valdavalt üleujutuse piirkonnas olevad majapidamised on uued ning korralikud majad. Inimesed on investeerinud oma aega ja raha ning ehitanud oma kenad kodud kenasti valmis.

Üleöö on aga see kinnisvara suuresti väärtusetu. Ühelt poolt sellise veekahju korral, kus pea kogu maja või osa sellest on vee all, nõuab see suure osa konstruktsioonide lahtivõtmist ja uuestitegemist. Niiskus kuivab välja aeglaselt ja mõjutab maja veel pikka aega. Majade kordategemiseks kuluvad summad on suured. Kui majadel on kindlustus siis osad kulud saab kindlustuse abil tagasi.

Suurem probleem on aga kindlasti see, et mitte miski ei anna garantiid, et järgmisel aastal uuesti üleujutust ei teki.

Loodan, et selles piirkonnas siiski võetakse edaspidi erinevaid meetmeid kasutusse (jõesängi süvendamine, vajadusel jää purustamine jne.), et selliseid olukorda enam ei tekiks.

Mida sellest loost õppida?
Ennekõike seda, et krundi valikul tuleb lähtuda talupojamõistusest. Küsitleda piirkonnas pikaajaliselt elanud inimesi, uurida piirkonna ajalugu ja mitte pimesi usalda piirkonna arendajat.

Looduse vastu inimene ei saa, kuid me saame loodust mõista ja sellega rohkem arvestada!

Tee oma kodu turvalisemaks

Turvalisust vajab iga inimene. Turvatunne saab alguse kodust. Just seetõttu tunnemegi äärmiselt ebamugavalt ennast siis kui meie kodus on vargad käinud, meie asjades sorinud ja neid ära viinud.

Mida annab teha oma kodu turvaliseks muutmiseks? Valvesüsteemid, turvalukud, piirdeaiad, naabrivalve – see kõik aitab turvalisusele kaasa.

Üks näide elust

Mõnda aega tagasi pidasin oma kodurajooni suhteliselt turvaliseks. Olin küll kuulnud mõningatest sissemurdmistest korteritesse ja ka mõnedesse teistest majadest kaugemal asuvatesse vanematesse eramutesse, kuid üldmulje oli turvaline.

Kuni ühel heal päeval selgus, et see pole kaugeltki nii.

Nimelt alustas selle talve algul piirkonnas tegutsemist üks varaste punt, mis sõna otseses mõttes ei kohkunud millegi ees. Kuidagi teistmoodi ei saa nimetada ühte majja sissemurdmist pühapäevasel pärastlõunal, vägagi käidavas tänavas ja majja, kus oli korralikult toimiv turvasüsteem.

Mis siis toimus? Toimus see, et vargad võtsid täiesti teadlikult riski. Peale maja rõduakna sisselöömist ja turvaalarmi töölehakkamist nad toimetasid majas umbes minuti ning haarasid selle ajaga kaasa kõik väärtuslikuma ning kadunud nad olidki.

Turvasüsteem toimis majas eeskujulikult, hakkas koheselt tööle, kuid sellegi poolest ei takistanud see vargust, sest nii lühikese ajaga ei jõuta enamasti ka turvafirmadest reageerida.

Ainuüksi selle näite pealt võib väita, et turvalisust ei taga ainult turvasüsteemid. Turvasüsteem on ainult üks vahend, mis teeb veidi ebamugavamaks vargused ja aitab halbade kavatsustega inimesi eemale peletada.

Turvalisemaks saab elukeskkonna muuta ennekõike erinevate ennetavate meetmete kasutamisega ja üheks kõige olulisemaks teguriks on kindlasti inimeste ja ennekõike naabritega koostöö. Kas seda peab alati naabrivalveks nimetama on iseküsimus, kuid inimfaktor on peamine, mis aitab turvalisust luua. Sageli kipub just inimeste ükskõiksus ümbritseva suhtes olema just see asjaolu, mis võimaldab varastel vägagi jultunult tegutseda.

Mis aga on need meetmed, mis aitavad vargaid eemale peletada?

Piirdeaed
Kui eramu ümber on korralik aed ja väravad on lukustatud siis on palju ebamugavam varastel tegutseda. Tõsi küll ega aed inimest ei peata, kuid üle aia ronimine tõstab varga jaoks riske ning meelsamini eelistab ta sellist maja, kus aeda ei ole.


Koer

Mehitatud valve koera näol on läbi aegade olnud üks kindlamaid turvalahendusi. Küll aga peaks koer saama liikuda kogu aia ulatuses, mitte olema kuskil eraldi aias ketis. Kindlasti tasuks aiale kinnitada silt(e) kirjadega „Siin valvan mina“ või „Kuri koer“. Ainuüksi juba selline silt mõjub hästi ning aitab kõrvalisi isikuid eemale peletada.

Turvasüsteem / videovalve
Kui maja küljes on vilgub valveseadme tuluke ning lisaks on ka mõni valvekaamera siis kaob enamikel varastel selle maja külastamise soov ära. Korralik videovalve, mis suudab kvaliteetset ja teravat pilti toota, on suhteliselt kulukas lahendus ning sama välise efekti saamiseks võib kasutada ka valvekaamerate makette. Toimiva kaamera puhul aga peab meeles pidama, et see oleks suunatud oma aeda ja ei filmiks naabreid, sest juba on Eestis juhtumeid, kus politsei naabrite kaebuste alusel käsitleb sellist filmimist kui ebaseaduslikku jälitustegevust. See on jällegi üks näide, miks on oluline oma naabritega häid suhteid hoida, sest kui sellistest asjadest tekivad tülid siis pole lootustki, et sellised naabrid omavahel piirkonna turvalisuse tõstmiseks koostööd teeksid.

Ennetava meetmena on oluline, et kaugelt oleks võimalik aru saada, et majas on turvasüsteem. Näiteks turvasüsteemist teada andvad kleepsud akendel, alarmil või miks mitte ka sildina aial. Ka siin saab kasutada näiteks turvaalarmi maketti või hoiatussilte ka juhul kui majal pole tegelikult turvasüsteemi.

See, kas turvasüsteem on seotud turvafirma teenusega või saadab süsteem häire korral teate ainult omaniku poolt ette antud numbritele, sõltub paljuski igaühe enda vajadustest.

Valgustus
Ideaalne on see, kui on olemas korralik tänavavalgustus, see aitab hämarate kavatsustega tegelasi korrale kutsuda. Ka oma aia ja maja valgustus on tänuväärne ettevõtmine. Idee on ju kokkuvõttes see, et hästi valgustatud kohas ei taha varas riskida enda avastamisega.

Maja ja aed
Ka maja uksed ja aknad peaksid olema lukustatud, nii päevasel ajal kui ka kindlasti öösel. Jultunumaid vargaid ei sega seegi kui pere samal ajal maja II korrusel magab ja kui välisuksed on unustatud lukustamata siis on neil palju lihtsam tegutseda. Siin aitab ka see, et panna maja I korrus ööseks valvesse, enamik uuemaid valvesüsteeme seda võimaldavad. Mõistlik on ööseks akendele kardinad ette tõmmata, et vargal ei oleks võimalik sisse piiluda ja veenduda, et majas I korrusel keda ei ole.

Aias peaks olema väärtuslikumad asjad ära pandud, muruniidukid, jalgrattad ja gaasigrillid jne. Tõsi see teeb elu ebamugavaks, kuid kõik mis silma alt ära ei tekita ka ahvatlust.

Turvalisus on ennekõike protsess, millega tuleb igapäevaselt tegelda.

Hoia nii enda kui ka naabrite varal silma peal ja tee oma elu turvalisemaks!

 

Kuidas alustada oma maja ehitamist?

Kõigepealt peab olema kindlasti suur soov, sest suur tahtmine aitab keerulistest olukordades alati lahenduse leida.

Aga ainult soovist ei piisa? Kõige sagedasem probleem, mille tõttu jääb kogu edasine katki on raha.

Millised on siis levinud variandid, kuidas oma majani jõutakse:

  1. Olemasoleva eluaseme müük (juhul kui see olemas) ja selle abil ehitustööde käivitamine.

    Tavaliselt käib jutt korterist, mis kas on ilma laenuta või siis mõningase laenujäägiga, kuid mida müües saab algkapitali krundi ostuks ja natuke jääb ka ehitamise kuludeks, näiteks vundamendi ehitamiseks. Ülejäänud puuduolev summa võetakse laenuna.

  2. Mõne olemasoleva kinnistu, millel ehitis juba olemas, ost laenuraha eest. Üldjuhul ei anna pank laenu lihtsalt tühja krundi ostuks. Kui aga seal peal mõni pooleliolev ehitis või vanem maja, on laenu võimalik lihtsamalt saada.

  3. Kogutakse raha krundi ostuks heas piirkonnas ja võetakse laenu väiksema maja või lausa moodulmaja ehitamiseks. Moodulmajade tootjad pakuvad juba mõnda aega lahendusi, kus soovi korral saab olemasolevat maja laiendada lisades vajaduste suurenedes uusi mooduleid.

  4. Otsitakse võimalikult soodsa hinnaga krunt linnapiirkonnast kaugemal ning maja ehitatakse omajõududega oma palgast pikema aja jooksul. Sageli ei olegi võimalik sellistele kinnistutele pangast laenu saada, sest ehitushind ületab turuhinda juba ehitamise ajal.

  5. Kõikvõimalikud kombineeritud variandid, mis ennekõike põhinevad odavamal ehitamisel, kus ise ehitamist korraldatakse või ise ehitatakse.

Kokkuvõttes on soovitav krundi ostule suurt tähelepanu pöörata, sest see määrab suuresti selle, kas laenu ja millisel määral saab võtta juba käivitunud ehitustööde jätkamiseks. Pank jälgib alati turuväärtust ning lähtub ennekõike sellest, kui just lisatagatisi pole võimalik anda.

Miks on kinnisvara tagatise laenuvõime oluline? Põhjus ennekõike selles, et see annab suurema kindluse, et plaanitav maja saab valmis ehk annab vajadusel võimaluse lisaraha hankida.

Lisaks maandab riske majaprojekti õnnestumiseks ka maja suurus. Veidi väiksemas majas ei ole mingi probleem elada, mida näitab ka Skandinaaviamaade kogemus, kus levinud majad on 115 – 140 m2 suurused. Samas annab väiksem maja kokkuhoidu ehitamisel ning edaspidistest kodukuludes, mis järjest kallinevate energiahindade juures on kaalukas argument.

Edukat kodu ehitamist!

Uus e-kursus: Kinnisvara ostueelne ülevaatus

Kinnisvara ostuga kaasneb alati risk ja suuremad riskid on enamasti seotud ehitise ehitusliku seisukorra hindamisega. Peale ostu võib selguda, et remondivajadus on palju suurem või ei toimi mõni tehnosüsteem.

Kinnisvara ostu turvalisemaks muutmisel on väga oluline roll ostueelsel ülevaatusel. Kuidas teha kinnisvara ülevaatust nii, et olulisemad probleemid ei jääks kahe silma vahele?

Võimalike probleemide avastamiseks juba kinnisvara ostueelsel ülevaatusel olen kokku pannud 2 e-kursust:

  1. Korteri ostueelne ülevaatus

  2. Eramu ostueelne ülevaatus

Kursused annavad nõu nii uue kinnisvara kui juba järelmüügis oleva kinnisvara ülevaatamiseks.

Nende kursustega tutvumine ei tee halba ka neile, kes ise plaanivad ehitustöid teha või töid tellida, sest see kursus annab ülevaate neist kohtadest, mis tekitavad enim probleeme ning nende teadmisel saab ehitustööde ajal neile rohkem tähelepanu pöörata.

Antud kursused on kirjutatud selliselt, et ka ehituskaugem inimene saaks võimalikest probleemidest aru ja suudaks piisavas mahus neid puudusi ostueelsel ülevaatusel iseseisvalt üles leida.

Mõlemad kursused on mõeldud selleks, et ostueelsel ülevaatusel hinnata just kinnisvara ehituslikku seisukorda. Maanda oma riske ja tee oma ost turvalisemaks!

Vaata täpsemalt: www.majaehitaja.ee/kinnisvara

Ära tee oma kinnisvaraoste emotsioonide najal, vaid tee e-kursuse abiga selgeks maja / korteri tegelik olukord.
Edukaid kinnivaratehinguid!

Perfektse viimistlustöö põhitõed

Probleemid viimistlustööde kvaliteediga hakkavad igaühele silma ja võivad rikkuda kogu ehitise väljanägemise nii seest kui väljast. Selleks, et saavutada viimistlustööde paremat kvaliteeti ja õppida õigeid töövõtteid tasub ennast koolitada.

Üheks selliseks koolituseks on Juunika Õppekeskuse poolt korraldatav koolitusprogramm “Ehitusviimistlejast meistriks!“   Kuna selliseid koolitusi, mis on sobilikud ka eraisikutele oma viimistlustööde tegemiseks on harva siis soovitan osaleda. Koolitused toimuvad 2013 aasta algusest.

Allpool koolituse tutvustus:

———————————————–

Koolitusinfo: Terje Saarniit, Juunika Õppekeskus

Lihtne viimistlustöö võib kujuneda tõsiseks peavaluks kui puudub vajalik oskusteave või piisav kompetents. Vürtsi võivad siinkohal lisada madala kvaliteediga soodsalt kätte saadud materjalid ning töövõtted, mis ei hiilga efektiivsusega.

Olete sattunud sellesse olukorda või on variant, et see võib juhtuda? Tagantjärgi tarkus aitab meid vaid niipalju, et teinekord ehk oskame varem ette tulnud vigu vältida. Kuid kas ikka oskame või lihtsalt läheme proovimise teed? Katsetamine võib olla põnev, kui on piiramatult aega ja raha – paraku ei kipu kumbagi tavaliselt ülearu olema. Mahavisatud aega me üles ei korja ning rahagi kipub olema tuulest viidud.

Kindel tee eduni on professionaalsete teadmiste kasutamine, praktilised oskused ning materjalid ja töövahendid, mida kasutatakse tehnoloogiliselt õigesti, vastavalt tootjapoolsetele soovitustele. Kvaliteedi tagamiseks vajaliku info leidmine võib aga rohkelt aega röövida. Seetõttu oleme koos oma ala spetsialistidega pannud kokku 4-päevase koolitusprogrammi just neile, kes soovivad viimistlustöödes oma teadmisi värskendada.

Koolitus „Ehitusviimistlejast meistriks!“ pakub endaga aktiivsele ehitajale ja hakkajale koduviimistlejale aruteludele avatud kuulamist, praktilisi harjutusi, toimivate töövõtete nippe ja trikke ning nõuandeid põhiliste vigade äratundmiseks ja vältimiseks.

Koolituse põhiteemad on igati argised ja vajalikud nii ettevõtjast väikeehitajale kui eraisikule:

  1. Krohvisüsteemide renoveerimine
  2. Fassaadide soojustamine ja viimistlemine õhekrohvi meetodil
  3. Sise- ja välistöödel kasutatavad pahtlid ja värvid
  4. Tapeetimine

Põhjalikke teadmisi ja efektiivseid töövõtteid just endale huvipakkuvatel teemadel on võimalik omandada alates jaanuarist nii Tallinnas, Tartus kui Pärnus.

Täpsem info:

“Ehitusviimistlejast meistriks!” – Tallinnas
“Ehitusviimistlejast meistriks!” – Tartus
“Ehitusviimistlejast meistriks!” - Pärnus

Remondi kodu vastavalt vajadusele

Keskmiselt umbes iga 7-10 aasta tagant tekib vajadus või soov oma kodu uuendada ja remontida. Mida peaks enne siseremondi tegemist teadma ja millele keskenduda?

Rahvasuus kasutatakse sageli mõistet „sanitaarremont“, mis enamasti tähendab seda, et tehakse minimaalsus mahus viimistlustöid. Värvitakse laed või seinad, vahetatakse tapeet, uuendatakse vannituba puhastades keraamiliste plaatide vuuke või neid uuesti vuukides jne.

Enamasti tähendab see seda, et piirdutakse töödega, mis aitavad kodul uuendada veidi välisilmet ja peita / parandada võimalikke pragusid või näiteks niiskuskahjustusi.

 Populaarseks saanud ja kasutusele võetud sõna „euroremont“ tähendas algselt peamiselt seda, et tubade probleemsemad lae- ja seinapinnad kaeti kipsplaatidega, kasutati tahveluksi, vahetati aknad, põrandakate jne. Lõpptulemusena tehti sisuliselt kogu siseviimistluse väljavahetamine täies mahus.

Nüüd kasutatakse pea iga kvaliteetsemalt tehtud remonttöö osas sõna euroremont. Tänasel päeval tähendab see rohkem seda, et seinad ja laed üritatakse sirgeks ajada ja tänapäevane ilme saavutada.

Lisaks kasutatakse ka mõistet „kapitaalremont“, mis enamasti tähendab maksimaalset uuendamist alates küttesüsteemidest, sanitaartehnikast, akendest, ustest, põrandakatetest jne. Kui varem teostati kapitaalremont umbes iga 15-20 aasta tagant siis järjest kvaliteetsemate materjalide ja tehnika tõttu võib kapitaalremondi vajadus tekkida ka mõnevõrra hiljem.

Olenemata sellest, millises mahus remonti teha peaks lähtuma reaalsest vajadusest ja mitte üle investeerima. Pole ju mõtet iga prao puhul kohe sein kipslaadiga katta, sest on mitmeid teisigi lahendusi, mis pragude probleemi peita aitab.

Pigem on oluline mõelda, millist eesmärki remont saavutada aitaks? Kas on mõistlik uuendada küttesüsteemi, näiteks radiaatorid uuemate kaasaegsemate vastu vahetades või hoopis uuendada elektrijuhtmeid või lisada valvesignalisatsioon, et tagada kodu pikaajaline turvalisus? Millist emotsionaalset või praktilist väärtust remont kokkuvõttes pererahvale annab?

Kui põhieesmärk teada siis on palju lihtsam kirja panna need tööd, mis konkreetse remondiga on vajalik teostada. 

Umbkaudsed remonttööde hinnad:

Jämedalt võib arvestada, et minimaalse siseremondi saab tehtud alates 130-150 eurot /m2 kohta, millest umbes pool kuluks töörahaks ja teine pool materjalidele.

 Põhjalikuma remonttöö hinnad algavad alates 300 eurost/m2 kohta ja sealt ülespoole olenevalt kasutatavatest viimistlusmaterjalidest ja lahendustest.

Mina isiklikult ei näe mõtet siseviimistlusse üle investeerida, sest kodu väärtus sellega üldjuhul ei kasva ning elukvaliteet enamasti ka mitte. Kui kodu on puhas, piisava ventilatsiooniga, korras torustike ja tehnosüsteemidega on sellises kodus hea elada.

Investeeri kodu remonti mõistlikult!

 

Juurdepääs oma krundile

Kinnistu ostmine on kindlasti emotsionaalne tegevus. Krundi valikul paratamatult hakkad ennast ja oma pere uues keskkonnas ette kujutama ja  tunnetad, kas antud koht on sobilik.

Siiski ei tasu ära unustada ühte äärmiselt olulist tegurit – nimelt juurdepääsuteed krundile.

Milles siis täpsemalt jutt?

Asi on selles, et müügis on ka krunte, mis kõigist neljast küljest piirnevad teiste kruntidega ja pole juurdepääsuteed oma krundile.

Kuidas sellised krundid tekivad?

Kui maaomanik taotleb oma suurema krundi väiksemateks kruntideks jagamist siis tema huvi on teha seda selliselt, et võimalikult palju maad saaks reaalselt müüa kinnistuna. Seetõttu üritatakse kruntideni viivat teed teha minimaalseks või üldse teest loobuda. Tulemuseks ongi krundid, milleni viivad kas kitsad teed või osadel kruntidel pole juurdepääsu üldse.

Kuigi kohalikud omavalitsused peaks kruntide jagamisel juurdepääsuteedega arvestama, ei pruugi see reaalsuses alati nii olla ning nii tekivad juurdepääsuta krundid.

Mis siis sellises olukorras tehakse, kui pole krundile juurdepääsu?

Sellisel juhul tuleb hankida läbi teiste kruntide juurdepääsutee kasutamiseks servituut. Servituudi hankimine võib toimuda osapoolte kokkuleppel, kuid sageli ei jõua pooled kokkuleppele ning siis pannakse tee servituut paika kohtus.  Ja sellised protsessid võivad võtta palju aega ja närve.

Lisaks peab meeles pidama, et servituudi eest peab maksma tasu. Üldjuhul ei ole need summad väga suured, kuid lisakulu on see kindlasti. Sageli on sellistel juhtudel servituudiks eraldatud tee võimalikult kitsas ja piirneb aedadega ning näiteks lume lükkamine on sellisel teel keeruline.

Juurdepääsuta krundid on aga tavaliselt veidi odavamad, sest neid on maaomanikul raskem müüa. See on ka põhjus, miks selliseid krunte ostetakse.

Igal juhul tuleks enne krundi ostu selgeks teha, kas krundil on ametlik juurdepääsutee olemas ning juurdepääsu tagamisega ei kaasne lisakulusid. Või vähemalt tee enne krundi ostu selgeks, milliseks kujunevad tee servituudi kulud.

Tee enne krundi ostu alati eeltööd, nii teed oma elu lihtsamaks!

Hea krunt

Krundi valik on üks keerulisemaid ja raskemaid otsuseid oma maja ehitamise projektis. Sa valid ju oma elukohta ning üldjuhul jääd sinna pikaks ajaks elama ning ei taha eksida.

Hakkame kaugemalt peale.

Enne konkreetse krundi valikut on mõistlik teha enda jaoks selgeks sobilik piirkond – linnaosa, asula, küla või mingi muu veidi laiem ala. Sageli on inimestele lähedased need piirkonnad, kus lapsepõlves elatud või mõnes muus ajajärgus silma ja südamesse jäänud kohad. Ma usun, et igal inimesel on mõni selline koht, kus olles  ja kus kõndides ta tunneb ennast hästi ning enesekindlalt. Kus ta suudab nautida seda, mis seal on ning kuhu ta tahab alati tagasi tulla, sest seal on positiivne energia tema jaoks olemas. Ühesõnaga ta tunneb ennast seal piikonnas enamasti hästi ja koduselt.

Kui selline piirkond enda jaoks leitud siis on palju lihtsam leida enda jaoks sobilik ja hea krunt. Alles seejärel on mõistlik hakata uurima ja vaatama nn. klassikalisi krundi valikukriteeriume nagu näiteks  piirkonna infrastruktuur (juurdepääsuteed, kommunikatsioonide olemasolu, poed, koolid, lasteaiad jne.), kõrghaljastus, piirangud ehitamisel, kõrvalkruntide olukord jmt.

Hea krunt on tavaliselt ka millegi poolest unikaalne või annab selleks suhteliselt lihtsalt teha. Seetõttu on vaja iga krundi puhul vaadata natuke laiemalt ja leida visioon, mida konkreetsest krundist annab kokkuvõttes luua. Kuid see just teebki oma krundi valiku huvitavaks ning palju põnevamaks ülesandeks.

Kinnisvara on pensionisammas

Elame keerulisel ja põneval ajal. Pole selgust tuleviku suhtes. Olemasoleva pensionisüsteemi jätkusuutlikus on pikemas perspektiivis suure küsimärgi all? Aktsia- ja rahaturud on rahutud ning stabiilsust pole näha. Riigid ja inimesed elavad üle oma võimete. Ja aina keerulisemaks kipub elu minema.

Minu isiklik arvamus on, et kõigil inimestel tuleb teadvustada ja harjuda mõttega, et investeeringud oma tulevikku tuleb igal ühel endal teha ja mis veel olulisem nende investeeringute eest tuleb võtta vastutus. Mida ma selle all mõtlen? Annan alljärgnevalt lihtsustatud ülevaate.

Täna Eestis ja ka muljal kasutusel olevad pensionisüsteemid näevad ette, et kogutakse raha töövõimelisel perioodil pensionifondidesse ja alustatakse sealt väljamakseid siis kui inimene pensionikka jõuab. Põhimõtteliselt ei ole vahet, kas tegemist I, II või siis III sambaga – põhimõte on kõigil sama. Pensionifondid investeerivad kogutud raha edasi intressitoodetele, võlakirjadesse, aktsiaturgudele. Lõppeesmärk siis pikaajaliselt kasvatada investeeringut eesmärgiga ületada inflatsioon ja teenida kasu.

Kõlab esmapilgul hästi, kuid tegelikkuses võtab selline pensionifondide skeem ära inimestelt vastutuse oma vara säilimise ja kasvatamise eest. Kuidas? Väga lihtsalt. Fondide otsused teevad fondihaldurid, mitte raha investeeriv inimene ise.  Jah, võib öelda, et inimene saab fondi vahetada, kuid seal teiseski fondis teeb otsuse fondihaldur millesse investeerida, mitte inimene, kes sinna raha sisse paneb.

Ja praeguste reaalsete näidete põhjal on lõpptulemus see, et inimene, kes on 10 aastat raha fondi kogunud, on suures miinuses. Süsteemi masinavärk räägib neile inimestele, et jätkake kogumist ja turud paranevad ja küll tuleb ka tootlus. Andke andeks aga ei usu sellesse masinavärki, sest selles süsteemis puudub vastutus.

Pangad ja fondihaldurid tegelevad müügitööga pea juba igas poes ning fondidesse investeerimisest on tehtud kui reisi ostmine soojale maale. Näidatakse tõusvaid graafikuid, mis lineaarse kasvu korral pakuvad suurt tootlust ja müüakse kokkuvõttes unistust heast elust tulevikus.

Mis siis ette võtta?

Minu sõnum on see, et tulevikku silmas pidades tuleb investeerida ainult nii, et võtad selle eest ise vastutuse ja omad kontrolli oma investeeringu üle.

See tähendab suuremat tööd oma investeeringutega. Ma ei ütle, milline on parim investeering, sest see on igal inimesel erinev. Küll aga on oluline, et sa tead igal hetkel, mis sinu varaga toimub ja sa hoiad sellel silma peal. Ja sa tead, et pead seda ise tegema ja selle eest vastutuse võtma. Ehk iga inimene peab õppima ise investeerima.

Minu isiklik arvamus on see, et lisaks teistele rahapaigutamise kohtadele tasub investeerida kinnisvarasse. Ka kinnisvara puhul on tõusud ja mõõnad, kuid üldjuhul ei muutu kinnisvara väärtus nulliks nagu seda näiteks aktsiatega võib juhtuda.

Oma maja või korter annab kindluse tuleviku suhtes ja võiks olla üheks peamiseks pensionisambaks tulevikku vaadates.

Toon ühe võimaliku stsenaariumi: 

-          üks inimene elab üüripinnal ja investeerib pensionifondi, loodab selle tootlusele,

-          teine on investeerinud minimaalselt pensionifondi, kuid on ehitanud endale korraliku maja ja on ühel hetkel, peale laenu tasumist, kinnisvara omanik.

Pensionieas eelistaksin mina olla see teine inimene, kellel on oma maja, sest ma tean siis, et ka kõige mustema stsenaariumi korral saan maja müüa ning ikkagi ära elada, kasvõi siis üürikorterisse kolides. Aga mida peab tegema üüripinnal eluaeg elanud inimene, kui avastab, et pensionifondi kogutud raha on enamuses kadunud?

Võta vastutus ja investeeri kinnisvarasse. Mõtle kinnisvarast kui ühest olulisemast pensionisambast!