Maja ehitus | Juhised oma maja ehitamiseks
Igal kevadel sõlmitakse hulgaliselt ehitustööde lepinguid. Kui hetkel veel ehitusleping sõlmitud ei ole siis allpool toodud videos mõned nõuanded, millele lepingu sõlmimisel tähelepanu pöörata. Videos on toodud kõige sagedasemad probleemid, mis tekivad siis kui ehitustööde leping ei reguleeri vajalikul määral olulisi tingimusi.
Kas Sinul on ehitusleping ehitajaga korrektselt sõlmitud?
Igaüks, kellel seisab eest mõni ehitustöö tegemine, tahab esimese asjana saada teada, kui palju see maksma läheb. Sageli aga unustatakse ära, et vähegi mahukama töö tellimisel tuleb esimese asjana kirja panna tööde täpsed kirjeldused või tellida projekt.
Tellija poolne tööde ettevalmistamise faas on aga sageli praktikas selline, et pannakse kuskile kuulutus või võetakse ehitajaga ühendust. Pole harvad juhused, kus ka keskmise suurusega tööde puhul antakse suulises vormis ehitajale teada, mida peaks tegema. Selle jutu põhjal koostab ehitaja pakkumise, mis ei pruugi enam olla päris see, mida tellija soovib. Kuna väga detailselt hinnapakkumist lahti ei kirjutata siis tekibki olukord, et alles tööde käigus võib välja tulla, mida pakkumine sisaldab ja mida mitte.
Mida suurem ehitustöö seda olulisem on projekti olemasolu või võimalikult täpselt kirjeldatud lähteülesanne. Ainult niimoodi saab korralikku hinnapakkumist küsida.
Kuidas toimub ehitusfirma poolt hinnapakkumise tegemine?
Hinnapakkumise tegemiseks koostab ettevõte algul ehitustööde eelarve, kus arvutatakse võimalikult täpselt välja tööde tegelikud kulud. Eelarvele lisatakse lõpuks ettevõtte üldkulud ja kasum. Saadud lõppsumma on kokkuvõttes tellijale esitatav hinnapakkumise lõppsumma.
Hinnapakkumine kirjutatakse seejärel sageli ringi vastavalt sellele, kuidas tellija on soovinud pakkumist saada või jäetakse aluseks olemasoleva eelarve kuluread. Pakkumises esitatavad summad kirjutatakse ringi selliselt, et need sisaldavad ettevõtte muid kulusid ja kasumit. Pakkumine on enamasti veidi väiksema detailsusega kui eelarve.
See on koht, mis ettevõtte jaoks on sageli kõige raskem, näidata kliendile kuluridade kaupa maksumusi. Ei ole päris nii, et üldkulud ja kasum jagatakse võrdselt laiali kõigile ridadele. Need read, mida ettevõtte suudab odavamalt ehitada saavad sageli suurema katte ja selline ridade kaupa pakkumishinna kujundamine on parajalt suur töö.
Aeg-ajalt on ehitusfirmade poolt kuulda nurinat, et tellija nõuab pakkumist eelarve kujul. Ehitaja vaatenurgast tundub, et tellija tahab teada ettevõtte eelarve omahinda ja nii sekkub firma siseasjadesse.
Minu arvates ka detailselt küsitud pakkumist on võimalik esitada tellijale selliselt, et sealt pole võimalik omahinda välja lugeda. Pigem on probleem selles, et mida detailsem on pakkumine seda tülikam ja ajamahukam on ehitajal sellist tööd teha ja sellest ka mõningane pahameel.
Minu seisukoht on see, et detailne pakkumine toimib mõlema osapoole nii tellija kui ka ehitusfirma huvides. Mida täpsemalt on toodud välja pakkumises sisalduvad tööd seda parem. Mõlema poole riskid on sellega väiksemad. Tellija ei pea siis mõistatama, millised tööd pakkumises sisalduvad ja ka ehitajal on kindlus, et nimekirjas toodud tööd sisalduvad pakkumises ning tööde maht on pakkumisega täpselt fikseeritud.
Mis muudab siis ikkagi eelarve ja pakkumise koostamise nii mahukaks?
Ehitustööde eelarvestamine sisaldab endas põhimõtteliselt 3 komponenti:
Sageli kasutatakse ka neljandat komponenti, mida nimetatakse alltöövõtuks. Tegemist on siis töödega, mida ettevõte ise sisse ostab ja mille osas ise teistelt firmadelt hinnapakkumisi küsib.
Enim võtab eelarve ja pakkumise tegemisel aega:
1) Mahuarvutused
Projekti ja jooniste läbitöötamine ning tööde mahtude arvutamine on ajamahukas ettevõtmine. See nõuab täpsust ja kogemust. Mida mahukam ja keerulisem projekt seda rohkem aega kulub ning ka arvutusvigade arv kasvab. Kuigi suuremates ehitusfirmades kasutatakse erinevaid tarkvaralisi lahendusi mahtude arvutamise lihtsustamiseks ja kiirendamiseks, on enamik ehitusfirmasid siiski klassikalise käsitsitöö kasutajad.
2) Tehnoloogia ja materjalide tundmine
Ehitustööde eelarvestamine nõuab tehnoloogia ja materjalide tundmist ning selle arvestamist hinna koostamisel. Näiteks mitu kruvi m2 kohta tuleb kipsplaadi kinnitamisel arvestada. Tõsi, on olemas järjest enam eelarvestusprogramme, mis sisaldavad kulunorme ning teevad seda tööd lihtsamaks, kuid inimese enda teadmised ja kogemused on määravad.
3) Alltöövõtjatelt hinnaküsimiste võtmine
Kuna Eestis praktiliselt enam pole firmasid, kes kõiki ehitustöid ise pakuksid, siis paratamatult tuleb osa töid sisse osta ning seetõttu on vajalik hinnaküsimiste korraldamine. Selleks tuleb kokku panna alusdokumendid ja koostada hinnaküsimise kirjad, kus oleks selged tööpiirid ja nõuded. Nii hinnaküsimiste saatmine kui ka hiljem saadud pakkumiste analüüs on sageli vägagi mahukas töö.
4) Pakkumistabeli koostamine
Ettevõtte poolt koostatav eelarve ümberkirjutamine tellija poolt etteantud tabelisse on sageli suur töö. Sest need kuluread, mille alusel ettevõte ise hinda arvutab ja kuidas tellija seda soovib, võivad olla täiesti erinevad. Seetõttu paljud ehitusfirmad esitavadki oma pakkumisi ainult enda kululiigituse alusel, et neil pole ressursse pakkumise ümberkirjutamiseks.
Kõige selle suure töö juures on ehitusfirma poolt vaadates tegemist harva tellimuseni viiva tööga. Praktikas on ehitaja käest hinnapakkumise küsimine tasuta ning ehitajale ei hüvitata tehtud tööd.
Ma usun, et teadmine, milline suur töö tuleb teha ära hinnapakkumise koostamisel, on vajalik igale tellijale. See teadmine aitab teha paremat koostööd. Teadlik tellija teeb paremat tööd projekti ja oma soovide kirjeldamisel ning seeläbi suudab ehitaja täpsemat hinda pakkuda.
Edukat koostööd!
Ehituses algab suur osa probleeme sellest, et teostatavate tööde mahust ja sisust saavad tellija ja ehitaja erinevalt aru. Seda muret leevendab veidi hea ja põhjalik projekt, kuid ka see ei hoia alati arusaamatusi ära.
Kuidas tellija saaks kaasa aidata, et tema ja ehitaja ühtmoodi teostamisele kuulutavatest töödest aru saaksid? Pakun välja lihtsa lahenduse, mis seda muret leevendaks.
Tegevused:
1. Koosta hinnaküsimine ja anna hinnaküsimisel ehitajale võimalusel alati kaasa projekt, mahutabel või hinnapakkumise tabel või vähemalt koosta selgitused, skeemid töö kirjeldamiseks.
2. Küsi alati ehitajalt kirjalik hinnapakkumine nii suurtele kui väikestele töödele. Palu ehitajalt lahtikirjutatud hinnapakkumist.
3. Saades lahtikirjutatud hinnapakkumise kirjuta nüüd ise iga töö (iga pakkumise rea) kohta enda arusaamine, milliseid konkreetseid töid ja tegevusi selles lõigus teostatakse.
4. Saada enda poolt täiendatud hinnapakkumine ehitajale tagasi ja palu kinnitust, et kirjeldatud tööd on hinnapakkumise mahus. Veel parem kui saad ehitajaga kokku ja koos temaga vaatad täiendatud lahtikirjutusega hinnapakkumise üle.
Sellise tegevuse tulemuseks on kokkuvõttes see, et tellija ja ehitaja saavad tööde mahust ja sisust enne tööde alustamist ühtemoodi aru ning võimalikke arusaamatusi tekib reaalses ehitusprotsessis vähem.
Kuigi eelkirjeldatud tegevused ei ole midagi keerulist, ei tehta seda tegelikkuses kuigi sageli. Ära eelda, et teine pool saab sinust samamoodi aru, vaid selgita oma arusaama ja lepi ehitustööde sisu enne tööde algust täpselt kokku.
Ehitustöödele hinnapakkumiste võtmisel on tavapärane olukord, kus osade tööde osas on tellijal vähemalt mingisugunegi ettekujutus, kuidas töid tehakse ja mis on hinna suurusjärk. Seevastu eritööd nagu näiteks kütte-, ventilatsiooni-, automaatika- ja elektritööd ning nendega seotud seadmed on tellijale võõrad.
Kuna ehitusfirmad teavad seda siis sageli on ehitustööde hinnapakkumistel suurem kate just eritöödel. Seda enamasti just peatöövõtu korras ehitatavatel suurematel objektidel.
Suurematel objektidel käib sageli tellija ja ehitaja vahel põhjalik ja piinarikas läbirääkimine üldehitustööde iga rea osas, et hinda soodsamaks saada. Samal ajal keerulisema teema – eritööde osas pole tellijal teadmisi ja seetõttu ka hinnakauplemiseks argumente vähem. Kokkuvõttes eritööde hinnatase ei satu suure löögi alla ja see aitab ehitajal kasumit teenida.
Eramajade ehitamisel on eritööde osatähtsus võrreldes näiteks suurte büroohoonetega või kaubakeskustega väiksem ja seal ei ole eritööde osakaalul sellist rolli. Eramute ehitajad võtavad ka ise alltöövõtjatelt – eritööde firmadelt pakkumisi või pakuvad välja, et tellija ise eritööde poolega tegeleks.
Kui aga siiski jääb kahtlus, et eritööde hinnad liiga kõrgeks kujunevad tasub tellijal selle teemaga vaeva näha.
Kõige lihtsamaks võimaluseks eritöödele õiglase hinnataseme leidmiseks on see, et küsida eritöödele ka ise tellijana eraldi hinnapakkumist mitmelt firmalt. Siis paneb konkurents hinnataseme paika.
Kui oled saanud eraldi võetud hinnapakkumised eritöödele siis on hea võrrelda tööde maksumusi peatöövõtja poolt esitatud pakkumisega. Peatöövõtu korras esitatud hinnad on üldjuhul veidi kallimad, sest peatöövõtja lisab hinnale ka oma projektijuhtimise kulud. Kui aga eraldi võetud hinnad erinevad peatöövõtja poolt esitatud hindades olulisel määral siis on tegemist ehitaja poolse üritusega tellija teadmatust enda kasuks ära kasutada.
Selline topelt hinnaküsimine nõuab tellijalt lisatööd, kuid enamasti tasub parema hinna näol kokkuvõttes ära.
Viimasel ajal on ajakirjanduses palju erinevaid seisukohti ja teadmatust majanduse arengu osas nii Eestis kui kogu maailmas. Millised on võimalikud arengud ja kuidas see võiks mõjutada oma maja ehitajat?
Eestis on viimase aasta jooksul kinnisvarahinnad ja tehingute arv stabiliseerunud. Kui siia juurde lisada asjaolu, et pangad on uuesti hakanud meelsamini laenu andma võiks uskuda, et selleks korraks on halvim möödas. Aga just siis kui asjad Eestis paistavad paremuse poole minevat, on maailma tuure kogumas uus finantskriis.
Oleks naiivne arvata, et see finantskriis Eestit ei puuduta. Küsimus on rohkem selles, et millisel määral. Kui otsida antud olukorras positiivset siis täna inimesed kindlasti teadvustavad seda endale paremini kui eelmise kriisi eel. See aga aitab igal inimesel enda riske läbimõeldult võtta või maandada.
Minu isiklik arvamus on see, et uut kriisi ootama ei tasu jääda ja igal juhul tasub oma plaanid ellu viia. Kuid läbimõeldult ja ennast lõhki laenamata.
Millised on ehitushinna arengud?
Tänane suurim probleem on kindlasti üldine hinnatõus, mis ka ehitushindasid pole puutumata jätnud. Ehitusfirmadel on käesolev ja ka järgnev aasta keeruline, sest kuna lepingud sõlmitakse ette pikaks perioodiks siis kardetakse hinnatõusu tõttu lepingutega kahjumisse jääda. Nii on see täna näiteks aasta tagasi sõlmitud ehituslepingutega. See kartus sunnibki ehitusfirmadest väljaminevatele hinnapakkumistele praegu korralikku hinnalisa juurde kirjutama.
Kui tuua paralleeli eelmise, mõne aasta eest maailmamajandust tabanud kriisiga, siis kaasnes sellega ka erinevate toormete nõudluse vähenemine, mis tõi kokkuvõttes allapoole nii näiteks nafta kui metalli hinna. Kas kordub sama muster on raske öelda, kuid sellisel juhul väheneks hinnasurve.
Ehitusfirmadel seisab ees otsuse tegemine, kas jätkata kõrgete hindadega pakkumiste tegemist lootuses rahakas klient leida või riskida ja panustada võimalikule ehitushinna stabiliseerumisele, mis võimaldaks teha täna pakkumisi, mis on tänastele klientidele taskukohased. Tundub, et täna minnakse peamiselt esimesele variandile ja loodetakse leida küsitud hinda maksta suutvat klienti. Kas aga neid kõigile ehitusfirmadele ellujäämiseks jätkub on enam kui küsitav!
Sageli on ehitustööde hinnapakkumiste küsimisel üheks probleemiks pakkumiste võrdlemine. Siinkohal mõned nõuanded, kuidas hinnapakkumise tabelit koostada ja pakkumiste võrreldavust saavutada.
Kõigi ehitustööde tellijate peamiseks sooviks on saada kvaliteetne lõpptulemus. Mis on aga selleks standardiks, kuidas kvaliteeti hinnata?
Eestis on mindud seda teed, et on üle võetud Soome kvaliteedinõuete kasutamine, täpsemalt viidatakse enamasti lepingus RYL-i nõuetele (Rakentamisen yleiset laatuvaatimukset) ehk eesti keeles „Ehitustööde üldised kvaliteedinõuded“.
Näiteks on välja antud RYL-e:
Neid täiendatakse ja uuendatakse pidevalt, et ajaga sammu pidada. Kusjuures suurem osa RYL-e on tõlgitud eesti keelde ja need on kättesaadavad kõigile huvilistele.
Tõsiseltvõetavamatel ehitusfirmadel on RYL-id enamasti olemas ja eks nende olemasolu näitab ka firma huvi kvaliteeti pakkuda.
Täpsusta kvaliteediklass
Kvaliteedile peaks mõtlema juba hinnaküsimise staadiumis, sest see mõjutab hinda. Sageli unustatakse hinnaküsimises kvaliteedinõuete osa märkimata või ei ole kirjas nõutud kvaliteediklassi. Lepingus enamasti küll mainitakse, et tööd tuleb teha vastavalt RYL-ile, kuid samuti unustatakse täpsustamata RYL kvaliteediklassi.
Kõige olulisem oleks eratellijal meeles pidada see, et hinnaküsimisse ja lepingusse saaks kirja I või II kvaliteediklass. Kõige kvaliteetsem ja kõige väiksemate tolerantsid on I klassil.
Kui jätta ainult hinnaküsimisse või lepingusse, et kvaliteeti soovitakse RYL nõuete järgi siis ehitaja võib kasutada ka madalamat kvaliteediklassi III, mis on mõeldud ennekõike tööstushoonetele. Teiste sõnadega võib hiljem tekkida vajadus kvaliteediklassi ehitajaga täpsustada ja see võib kaasa tuua tellijale pealesunnitud lisaraha maksmise.
Üheks võimaluseks tellija jaoks on ka see, et ära määrata ruumide kaupa, millistele nõuetele peavad pinnad vastama. Näiteks eluruumid I klassiga aga näiteks katlaruumi või garaaži pinnaviimistlus võib olla ka III klassi järgi.
Ära unusta kvaliteediklassi märkimast, see on kvaliteedi tagamiseks esimene ja väga oluline samm!
Oma maja ehitamine on enamasti eratellijale uus kogemus. Samas kui soov olemas saab seda protsessi ära kasutada enda koolitamisel, et ehitustöid kvaliteetsemalt tellida. Allpool videos on toodud üks idee, kuidas seda teha.
Kuna tänane seadusandlus lubab oma maja alustada sisuliselt eskiisprojektiga siis paljude tellijate jaoks tundub see olevat piisav ning just seetõttu keskendutakse peamiselt ruumiplaanile. Kuid maja projekt ei ole kaugeltki ainult hea ruumiplaan.
Sagedane on olukord, kus maja hinnapakkumisi küsitakse ilma eritööde infota: elektri, valgustuse, vee-, kütte- ja ventilatsiooni projektita. Samuti pole sageli lõikeid ja sõlmi konstruktiivse projekti kohta või siis puuduvad avatäidete spetsifikatsioonid.
Arusaadavalt soovib ehitaja täpsustada erinevaid detaile, sest need kõik mõjutavad ehitustööde hinda.
Sellises olukorras paljud ehitajad loobuvad hinnapakkumiste tegemisest, sest on näha, et sellise pakkumise tegemine toob ehitajale hulga lisatööd täpsustuste küsimisega ning kaob ka hinnapakkumiste võrreldavus. See tähendab teiste sõnadega, et need ehitusfirmad, kes küsivad täpsustavaid küsimusi ja viivad täiendused hinnapakkumisse on kokkuvõttes kallimad, kui need, kes jätavad täpsustused tegemata.
Tellijal on küll alati võimalus pidevalt jagada täpsustuste infot ka kõigile pakkujatele, kuid kuna see on tellijale tülikas ja aeganõudev siis sageli seda ei tehta. Sageli lastakse ehitajal ise pakkuda lahendus, sest tellijal endal puudub vastav kompetents.
Kuna täna valib tellija ehitajat peamiselt hinna järgi siis tulemuseks olukord, kus koostööd üritatakse selliste firmadega, mille hinnatase on hea, kuid mis enamasti ei sisalda kõiki vajalikke töid. Kokkuvõttes kipub tellijale maja ehitus sellise ehitusfirmaga kallimaks kujunema, sest tööde käigus sundvalikuna juurde tellitavad lisatööd on reeglina alati kallimad.
Seega tellija peamiseks ülesandeks on hinnaküsimise ajaks valmis saada sellises mahus projekt, mis võimaldaks võrreldavaid hinnapakkumisi küsida. Ideaalis võiks valmis olla dokumendid põhiprojekti mahus.
Ma usun, et pole kaugel ka see aeg, kus seadusandja teeb korrektiive ja nõuab ka eramaja ehitamiseks tulevikus põhiprojekti mahus projektdokumentatsiooni. See samm aitaks vältida probleeme, mis praegu ehitamisega kaasas käib ning ehituskvaliteeti kokkuvõttes tõsta.
Ära tee oma elu raskeks ehitamise ajal ja investeeri projekti. See investeering toob sulle kokkuvõttes tagasi nii soodsama hinna kui ka hästi läbimõeldud ja toimiva maja!
Ehitamine on kallis ja jääb kalliks, seda teab igaüks, kes on ehitamisega kokku puutunud. Ehitamisega kaasnevad ennekõike materjalide, mehhanismide, transpordiga ja tööjõuga seotud kulud. Sageli pööratakse aga minimaalselt tähelepanu projektijuhtimisele, mis aitaks kaasa kulude vähendamisele.
Enam pole selliseid ehitusfirmasid, mis teostaksid kõik tööd omajõududega – oma töömeeste ja teadmistega. Selle asemel on kindlale töölõigule keskendunud firmad. Nii on kokkuvõttes efektiivsem. Suurem enamik üldehitusfirmad ostavad kõik vajalikud tööd sisse, nagu näiteks eritööd: vee-, kanalisatsiooni- ja ventilatsioonitööd. Nii, et täna suurema töö tellimisel tehakse see valmis alati mitme firma koostöös. Projektijuhtimise osatähtsus ehituses kindlasti suureneb järjest enam ja seetõttu tuleks firmade valikul hinnata just koostöövõimet.
Hea koostöö võimaldab ehitada kvaliteetselt ja mõistliku hinnaga. Selles osas on Eesti ehitusfirmadel palju arenguruumi – kui õnnestuks läbi parema koostöö vähendada halvast töökorraldusest põhjustatud ümbertegemisi, võidaksid oluliselt nii tellijad kui ehitajad.
Miks ei pöörata sellele piisavalt tähelepanu? Põhjus on vahest selles, et projektijuhtimisega seotud kulud tunduvad tellijale just sellised, mille arvelt saab veidi hinda odavamaks kaubelda. Ühesõnaga projektijuhtimise rea taga nähakse vaid tööjõukulu, mitte võimalust paremaks tööde planeerimiseks, kavandamiseks ning koostööks, mis aitaks kokkuvõttes tõsta tööde kvaliteeti.
Selline valitseb mõtteviis on viinud ehitusfirmade käitumise selliseks, et projektijuhtimisega ja kavandamisega tegeletakse väiksemates ehitusfirmades minimaalselt. Keskendutakse rohkem sellele, et üritatakse reaalajas vahetult probleemide tekkimisel need lahendada, mitte neid ennetada. Nii ollakse pidevalt küll nagu„orav rattas“, kuid astutakse pidevalt sama „reha“ otsa. Näiteks jääb mõnele alltöövõtjale üle andmata viimane õige versioon joonistest või viimistletakse pinnad, mis vajavad veel juhtmete panekut. Kokkuvõttes kaasneb ümbertegemine, mis vähendab niigi lühikest ehitustööde tähtaega ja toob kaasa sageli uue ahelreaktsiooni uute organiseerimisvigade näol.
Ehitustööde tellija peaks hinnaküsimisel rohkem panustama projektijuhtimise kvaliteedile. Rääkima ehitajaga läbi need tegevused, mis aitavad ennetada tööde paremat planeerimist ja anda selgelt märku, et see on tellija jaoks oluline. Samal ajal võiks ehitusfirmad tajuda, et korralik projektijuhtimine aitab firma kulusid kontrolli all hoida ja lõppkokkuvõttes suuremat teenistust saada.
Loading ...
RSS
Facebook