Teema: Hinnaküsimine

Lepi ehitustööde sisu alati enne kokku

Ehituses algab suur osa probleeme sellest, et teostatavate tööde mahust ja sisust saavad tellija ja ehitaja erinevalt aru. Seda muret leevendab veidi hea ja põhjalik projekt, kuid ka see ei hoia alati arusaamatusi ära.

Kuidas tellija saaks kaasa aidata, et tema ja ehitaja ühtmoodi teostamisele kuulutavatest töödest aru saaksid? Pakun välja lihtsa lahenduse, mis seda muret leevendaks.

Tegevused:

1. Koosta hinnaküsimine ja anna hinnaküsimisel ehitajale võimalusel alati kaasa projekt, mahutabel või hinnapakkumise tabel või vähemalt koosta selgitused, skeemid töö kirjeldamiseks.

2. Küsi alati ehitajalt kirjalik hinnapakkumine nii suurtele kui väikestele töödele. Palu ehitajalt lahtikirjutatud hinnapakkumist.

3. Saades lahtikirjutatud hinnapakkumise kirjuta nüüd ise iga töö (iga pakkumise rea) kohta enda arusaamine, milliseid konkreetseid töid ja tegevusi selles lõigus teostatakse.

4. Saada enda poolt täiendatud hinnapakkumine ehitajale tagasi ja palu kinnitust, et kirjeldatud tööd on hinnapakkumise mahus. Veel parem kui saad ehitajaga kokku ja koos temaga vaatad täiendatud lahtikirjutusega hinnapakkumise üle.

Sellise tegevuse tulemuseks on kokkuvõttes see, et tellija ja ehitaja saavad tööde mahust ja sisust enne tööde alustamist ühtemoodi aru ning võimalikke arusaamatusi tekib reaalses ehitusprotsessis vähem.

Kuigi eelkirjeldatud tegevused ei ole midagi keerulist, ei tehta seda tegelikkuses kuigi sageli. Ära eelda, et teine pool saab sinust samamoodi aru, vaid selgita oma arusaama ja lepi ehitustööde sisu enne tööde algust täpselt kokku.

Kontrolli eritööde hinnataset

Ehitustöödele hinnapakkumiste võtmisel on tavapärane olukord, kus osade tööde osas on tellijal vähemalt mingisugunegi ettekujutus, kuidas töid tehakse ja mis on hinna suurusjärk. Seevastu eritööd nagu näiteks kütte-, ventilatsiooni-, automaatika- ja elektritööd ning nendega seotud seadmed on tellijale võõrad.

Kuna ehitusfirmad teavad seda siis sageli  on ehitustööde hinnapakkumistel suurem kate just eritöödel.  Seda enamasti just peatöövõtu korras ehitatavatel suurematel objektidel. 

Suurematel objektidel  käib sageli tellija ja ehitaja vahel põhjalik ja piinarikas läbirääkimine üldehitustööde iga rea osas, et hinda soodsamaks saada. Samal ajal keerulisema teema – eritööde osas pole tellijal teadmisi ja seetõttu ka hinnakauplemiseks argumente vähem. Kokkuvõttes eritööde hinnatase ei satu suure löögi alla ja see aitab ehitajal kasumit teenida.

Eramajade ehitamisel on eritööde osatähtsus võrreldes näiteks suurte büroohoonetega või kaubakeskustega väiksem ja seal ei ole eritööde osakaalul sellist rolli.  Eramute ehitajad võtavad ka ise alltöövõtjatelt – eritööde firmadelt pakkumisi või pakuvad välja, et tellija ise eritööde poolega tegeleks.

Kui aga siiski jääb kahtlus, et eritööde hinnad liiga kõrgeks kujunevad tasub tellijal selle teemaga vaeva näha.

Kontrolli hinnataset

Kõige lihtsamaks võimaluseks eritöödele õiglase hinnataseme leidmiseks on see, et küsida eritöödele ka ise tellijana eraldi hinnapakkumist mitmelt firmalt. Siis paneb konkurents hinnataseme paika.

Kui oled saanud eraldi võetud hinnapakkumised eritöödele siis on hea võrrelda tööde maksumusi peatöövõtja poolt esitatud pakkumisega. Peatöövõtu korras esitatud hinnad on üldjuhul veidi kallimad, sest peatöövõtja  lisab hinnale ka oma projektijuhtimise kulud. Kui aga eraldi võetud hinnad erinevad peatöövõtja poolt esitatud hindades olulisel määral siis on tegemist ehitaja poolse üritusega tellija teadmatust enda kasuks ära kasutada.

Selline topelt hinnaküsimine nõuab tellijalt lisatööd, kuid enamasti tasub parema hinna näol kokkuvõttes ära.

Millised on arengud ehitussektoris?

Viimasel ajal on ajakirjanduses palju erinevaid seisukohti ja teadmatust majanduse arengu osas nii Eestis kui kogu maailmas. Millised on võimalikud arengud ja kuidas see võiks mõjutada oma maja ehitajat?

Eestis on viimase aasta jooksul kinnisvarahinnad ja tehingute arv stabiliseerunud. Kui siia juurde lisada asjaolu, et pangad on uuesti hakanud meelsamini laenu andma võiks uskuda, et selleks korraks on halvim möödas.  Aga just siis kui asjad Eestis paistavad paremuse poole minevat, on maailma tuure kogumas uus finantskriis.

Oleks naiivne arvata, et see finantskriis Eestit ei puuduta. Küsimus on rohkem selles, et millisel määral. Kui otsida antud olukorras positiivset siis täna inimesed kindlasti teadvustavad seda endale paremini kui eelmise kriisi eel. See aga aitab igal inimesel enda riske läbimõeldult võtta või maandada.

Minu isiklik arvamus on see, et uut kriisi ootama ei tasu jääda ja igal juhul tasub oma plaanid ellu viia. Kuid läbimõeldult ja ennast lõhki laenamata.

Millised on ehitushinna arengud?

Tänane suurim probleem on kindlasti üldine hinnatõus, mis ka ehitushindasid pole puutumata jätnud.  Ehitusfirmadel on käesolev ja ka järgnev aasta keeruline, sest kuna lepingud sõlmitakse ette pikaks perioodiks siis kardetakse hinnatõusu tõttu lepingutega kahjumisse jääda. Nii on see täna näiteks aasta tagasi sõlmitud ehituslepingutega. See kartus sunnibki ehitusfirmadest  väljaminevatele hinnapakkumistele praegu korralikku hinnalisa juurde kirjutama.

Kui tuua paralleeli eelmise, mõne aasta eest maailmamajandust tabanud kriisiga, siis kaasnes sellega ka erinevate toormete nõudluse vähenemine, mis tõi kokkuvõttes allapoole nii näiteks nafta kui metalli hinna. Kas kordub sama muster on raske öelda, kuid sellisel juhul väheneks hinnasurve.

Ehitusfirmadel seisab ees otsuse tegemine, kas jätkata kõrgete hindadega pakkumiste tegemist lootuses rahakas klient leida või riskida ja panustada võimalikule ehitushinna stabiliseerumisele, mis võimaldaks teha täna pakkumisi, mis on tänastele klientidele taskukohased. Tundub, et täna minnakse peamiselt esimesele variandile ja loodetakse leida küsitud hinda maksta suutvat klienti. Kas aga neid kõigile ehitusfirmadele ellujäämiseks jätkub on  enam kui küsitav!

Kuidas hinnapakkumise tabelit koostada?

Sageli on ehitustööde hinnapakkumiste küsimisel üheks probleemiks pakkumiste võrdlemine. Siinkohal mõned nõuanded, kuidas hinnapakkumise tabelit koostada ja pakkumiste võrreldavust saavutada.

Kvaliteet algab hinnaküsimisest

Kõigi ehitustööde tellijate peamiseks sooviks on saada kvaliteetne lõpptulemus. Mis on aga selleks standardiks, kuidas kvaliteeti hinnata?

Eestis on mindud seda teed, et on üle võetud Soome kvaliteedinõuete kasutamine, täpsemalt viidatakse enamasti lepingus RYL-i nõuetele (Rakentamisen yleiset laatuvaatimukset) ehk eesti keeles „Ehitustööde üldised kvaliteedinõuded“.

Näiteks on välja  antud RYL-e:

  • Tarindi RYL 2000 – Ehitustööde üldised kvaliteedinõuded. Kande- ja piirdetarindid.
  • Hoone tehnosüsteemide RYL 2002 – Ehitustööde üldised kvaliteedinõuded.
  • Maa RYL 2000 – Ehitustööde üldised kvaliteedinõuded. Pinnasetööd ning alustarindid.
  • Viimistlus RYL 2000 – Ehitustööde üldised kvaliteedinõuded. Viimistlustööd ja sisetarindid.
  • Maalritööde RYL 2001 – Ehitustööde üldised kvaliteedinõuded. Maalritööd ning viimistluskombinatsioonid.

Neid täiendatakse ja uuendatakse pidevalt, et ajaga sammu pidada. Kusjuures suurem osa RYL-e on tõlgitud eesti keelde ja need on kättesaadavad kõigile huvilistele.

Tõsiseltvõetavamatel ehitusfirmadel on RYL-id enamasti olemas ja eks nende olemasolu näitab ka firma huvi kvaliteeti pakkuda.

Täpsusta kvaliteediklass

Kvaliteedile peaks mõtlema juba hinnaküsimise staadiumis, sest see mõjutab hinda.  Sageli unustatakse hinnaküsimises kvaliteedinõuete osa märkimata või ei ole kirjas nõutud kvaliteediklassi. Lepingus enamasti küll mainitakse, et tööd tuleb teha vastavalt RYL-ile, kuid samuti unustatakse täpsustamata RYL kvaliteediklassi.

Kõige olulisem oleks eratellijal meeles pidada see, et hinnaküsimisse ja lepingusse saaks kirja I  või II kvaliteediklass.  Kõige kvaliteetsem ja kõige väiksemate tolerantsid on I klassil.

Kui jätta ainult hinnaküsimisse või  lepingusse, et kvaliteeti soovitakse  RYL nõuete järgi siis ehitaja võib kasutada ka madalamat kvaliteediklassi III, mis on mõeldud ennekõike tööstushoonetele.  Teiste sõnadega võib hiljem tekkida vajadus kvaliteediklassi ehitajaga täpsustada ja see võib kaasa tuua tellijale pealesunnitud lisaraha maksmise.

Üheks võimaluseks tellija jaoks on ka see, et ära määrata ruumide kaupa, millistele nõuetele peavad pinnad vastama. Näiteks eluruumid I klassiga aga näiteks katlaruumi või garaaži pinnaviimistlus võib olla ka III klassi järgi.

Ära unusta kvaliteediklassi märkimast, see on kvaliteedi tagamiseks esimene ja väga oluline samm!

Õpi ehitusprotsessi käigus

Oma maja ehitamine on enamasti eratellijale uus kogemus. Samas kui soov olemas saab seda protsessi ära kasutada enda koolitamisel,  et ehitustöid kvaliteetsemalt tellida. Allpool videos on toodud üks idee, kuidas seda teha.

Miks ikkagi investeerida maja projekti?

Kuna tänane seadusandlus lubab oma maja alustada sisuliselt eskiisprojektiga siis paljude tellijate jaoks tundub see olevat piisav ning just seetõttu keskendutakse peamiselt ruumiplaanile. Kuid maja projekt ei ole kaugeltki ainult hea ruumiplaan.

Sagedane on  olukord, kus maja hinnapakkumisi küsitakse ilma eritööde infota: elektri,  valgustuse, vee-, kütte- ja ventilatsiooni projektita. Samuti pole sageli lõikeid ja sõlmi konstruktiivse projekti kohta või siis puuduvad avatäidete spetsifikatsioonid.

Arusaadavalt soovib ehitaja täpsustada erinevaid detaile, sest need kõik mõjutavad ehitustööde hinda.

Sellises olukorras paljud ehitajad loobuvad hinnapakkumiste tegemisest, sest on näha, et sellise pakkumise tegemine toob ehitajale hulga lisatööd täpsustuste küsimisega ning kaob ka hinnapakkumiste võrreldavus. See tähendab teiste sõnadega, et need ehitusfirmad, kes küsivad täpsustavaid küsimusi ja viivad täiendused hinnapakkumisse on kokkuvõttes kallimad, kui need, kes jätavad täpsustused tegemata.

Tellijal on küll alati võimalus pidevalt jagada täpsustuste infot ka kõigile pakkujatele, kuid kuna see on tellijale tülikas ja aeganõudev siis sageli seda ei tehta. Sageli lastakse ehitajal ise pakkuda lahendus, sest tellijal endal puudub vastav kompetents.

Kuna täna valib tellija ehitajat peamiselt hinna järgi siis tulemuseks olukord, kus koostööd üritatakse selliste firmadega, mille hinnatase on hea, kuid mis enamasti ei sisalda kõiki vajalikke töid. Kokkuvõttes kipub tellijale maja ehitus sellise ehitusfirmaga kallimaks kujunema, sest tööde käigus sundvalikuna juurde tellitavad lisatööd on reeglina alati kallimad.

Seega tellija peamiseks ülesandeks on hinnaküsimise ajaks valmis saada sellises mahus projekt, mis võimaldaks võrreldavaid hinnapakkumisi küsida. Ideaalis võiks valmis olla dokumendid põhiprojekti mahus.

Ma usun, et pole kaugel ka see aeg, kus seadusandja teeb korrektiive ja nõuab ka eramaja ehitamiseks tulevikus põhiprojekti mahus projektdokumentatsiooni. See samm aitaks vältida probleeme, mis praegu ehitamisega kaasas käib ning ehituskvaliteeti kokkuvõttes tõsta.

Ära tee oma elu raskeks ehitamise ajal ja investeeri projekti.   See investeering toob sulle kokkuvõttes tagasi nii soodsama hinna kui ka hästi läbimõeldud ja toimiva maja!

Kuidas parandada ehitustööde kvaliteeti ja vähendada kulusid?

Ehitamine on kallis ja jääb kalliks, seda teab igaüks, kes on ehitamisega kokku puutunud. Ehitamisega kaasnevad ennekõike materjalide, mehhanismide, transpordiga ja tööjõuga seotud kulud. Sageli pööratakse aga minimaalselt tähelepanu projektijuhtimisele, mis aitaks kaasa kulude vähendamisele.

Enam pole selliseid ehitusfirmasid, mis teostaksid kõik tööd omajõududega – oma töömeeste ja teadmistega. Selle asemel on kindlale töölõigule keskendunud firmad. Nii on kokkuvõttes efektiivsem. Suurem enamik üldehitusfirmad ostavad kõik vajalikud tööd sisse, nagu näiteks eritööd:  vee-, kanalisatsiooni- ja ventilatsioonitööd. Nii, et täna suurema töö tellimisel tehakse see valmis alati mitme firma koostöös. Projektijuhtimise osatähtsus ehituses kindlasti suureneb järjest enam ja seetõttu tuleks firmade valikul hinnata just koostöövõimet.

Hea koostöö võimaldab ehitada kvaliteetselt ja mõistliku hinnaga. Selles osas on Eesti ehitusfirmadel palju arenguruumi – kui õnnestuks läbi parema koostöö vähendada halvast töökorraldusest põhjustatud ümbertegemisi, võidaksid oluliselt nii tellijad kui ehitajad.

Miks ei pöörata sellele piisavalt tähelepanu? Põhjus on vahest selles, et projektijuhtimisega seotud kulud tunduvad tellijale just sellised, mille arvelt saab veidi hinda odavamaks kaubelda. Ühesõnaga projektijuhtimise rea taga nähakse vaid tööjõukulu, mitte võimalust paremaks tööde planeerimiseks, kavandamiseks ning koostööks, mis aitaks kokkuvõttes tõsta tööde kvaliteeti.

Selline valitseb mõtteviis on viinud ehitusfirmade käitumise selliseks, et projektijuhtimisega ja kavandamisega tegeletakse väiksemates ehitusfirmades minimaalselt. Keskendutakse rohkem sellele, et üritatakse reaalajas vahetult probleemide tekkimisel need lahendada, mitte neid ennetada. Nii ollakse pidevalt küll nagu„orav rattas“, kuid astutakse pidevalt sama „reha“ otsa. Näiteks jääb mõnele alltöövõtjale üle andmata viimane õige versioon joonistest või viimistletakse pinnad, mis vajavad veel juhtmete panekut. Kokkuvõttes kaasneb ümbertegemine, mis vähendab niigi lühikest ehitustööde tähtaega ja toob kaasa sageli uue ahelreaktsiooni uute organiseerimisvigade näol.

Ehitustööde tellija peaks hinnaküsimisel rohkem panustama projektijuhtimise kvaliteedile. Rääkima ehitajaga läbi need tegevused, mis aitavad ennetada tööde paremat planeerimist ja anda selgelt märku, et see on tellija jaoks oluline. Samal ajal võiks ehitusfirmad tajuda, et korralik projektijuhtimine aitab firma kulusid kontrolli all hoida ja lõppkokkuvõttes suuremat teenistust saada.

Mis ootab 2011 aastal oma maja ehitajat?

Lõppev 2010 aasta oli pöördepunktiks ehitussektoris ja nüüd, aasta viimastel päevadel, on õige aeg maha võtta ja mõelda järgmisele aastale. Millega peaks järgmisel aastal arvestama eramaja ehitaja?

Algavat aastat saab kokku võtta ühe lausega: „Veelgi raskem on leida sobilikku ehitajat.“

2011 aastal saab olema suhteliselt raske leida eramaja tarvis  ehitajat ja seda alltoodud põhjustel:

1. Võimekaid väiksemaid ehitusfirmasid on vähem

Eraisikutest tellijatele oma teenuseid pakkuvad väiksemad ehitusfirmad, kas on oma tegevuse lõpetanud või oma viinud tegevusmahud minimaalseks. Viimastel aastate tellimuste vähesuse tõttu ei ole ehitusfirmade muud üle jäänud. Nad on kas oma tegevust oluliselt koomale tõmmanud või siis hoopis pankrotini jõudnud.  

2. Paljud ehitajad on siirdunud piiri taha

Ehitusfirmadest on osad kvalifitseeritud spetsialistid 2010 aastal uue lainena siirdunud Põhjamaadesse, peamiselt Soome. Mõningatel hinnangutel töötab Soomes umbes 100 000 eestlast, siis vähemalt pooled neist ehk 50 000 inimest tegutseb neist ehitussektoris. Kuigi need numbrid võivad tundada liiga suured ja tegelikkuses on numbrid tõenäoliselt väiksemad, on tegemist Eesti mastaabis arvestatava tööjõu liikumisega piiri taha.

Selle tulemusena on Eestisse jäänud sellevõrra vähem oma tööd tundvaid ehitajaid. Algaval aastal ei ole siin suuri muutusi oodata ja need, kes töötavad välismaal jäävad sinna, kuni nende teeneid seal vajatakse või kuni Eestis pakutavad töötasud ehitajatele taas atraktiivsemaks muutuvad.

3. Hinnapakkumisi tehakse valikuliselt

Kui veel 2010 aasta alguses konkureeriti aktiivselt pea iga töö pärast siis aasta teine pool tõi olukorra, kus järjest raskem oli tellijatel saada ehitajatelt hinnapakkumisi.

Paljudel juhtudel küsisid eratellijad hinnapakkumisi lihtsalt selleks, et omale tööde eelarvet teada saada, et pangast laenu taotleda ja ehitaja valikuni enamikel juhtudel ei jõutud. Seetõttu tundsid ehitajad ennast suuresti tühja töö tegijatena ning hakkasid järjest enam enne pakkumise tegemist uurima, kas tellijal on ikka finantse ehitustööde läbiviimiseks.

4. Tööde hind on saab olema järjest enam tööde kvaliteediga vastavuses

Möödas on see aeg, kus tellijatel õnnestus ehitajatelt tööd tellida poolmuidu või väga odava hinnaga. Ehitusfirmad on tajunud, et odava hinnaga ei jää nad ellu ja ei suuda pakkuda ka kvaliteeti, mida ka tellija ootaks ja sooviks.

Kokkuvõttes firmad, mis on suutnud ka eelmise aasta üle elada ja säilitada oma töötajad on väheseid, kuid need on täna eelisolukorras – neil on säilinud kompetents ja nad suudavad kvaliteeti pakkuda. Samas need firmad ei tee tööd odavalt, õigupoolest nad ei saagi seda teha, sest kompetentsi ja oskuste säilitamine ja arendamine tuleb paratamatult tellijal kinni maksta.

5. Uuesti üritajad ja uued üritajad

Nagu iga mõõnaga on ka nüüd tekkinud palju ka uusi ehitusfirmasid, millest osa on vanade tegijate uued üritused, mis on tekkinud vajadusest vana võlad ja probleemid maja jätta. Lisaks on ka uued üritajad, kes teevad esimesi samme ettevõtjatena. Selliste firmade puhul tuleb tellijal enne nende palkamist selgeks teha kindlasti võtmeisikute taust.

 6. Laenuvõimalused paranevad

Kuigi ka täna on pankadel juba huvi uuesti eluaseme laene väljastada, on ühelt poolt takistuseks kõrged pankade poolsed kriteeriumid laenuvõtjatele aga ennekõike see, et laenu võtmist endale lubada saavaid inimesi on vähe.

Uuel aastal on oodata, et pangad muudavad laenamist veidi soodsamaks, esimesed märgid sellest olid näha juba lõppeval aastal. Samas on laenamine alati sõltunud inimeste usust majanduse tulevikku ja enda võimesse laenu teenindada. Täna on paljud laenuvõtmise otsused seisnud kindlasti selle usu puudumise tõttu.  2011 aastal on oodata järjest rohkem neid, kes teevad otsuse laenu võtmiseks ja ei lükka seda enam edasi.

 

Kokkuvõtteks

Lõppev kriis ehitussektoris tervikuna on korrastanud ehitusfirmade tööd ja teinud seda efektiivsemaks. Kas aga piisavalt, seda näitab aeg. Need, firmad, kes on suutnud kriisist õppida, suudavad täita turu nõudmisi ja muutuvad seeläbi tugevamaks.

Tellijale tähendab eeltoodu aga kindlasti seda, et tuleb teha rohkem ettevalmistustööd. Rohkem tuleks panustada aega ja ressursse ehitusprojekti koostamisse, arvestada sellega, et hinnapakkumiste küsimine võib võtta kauem aega ja  tuleb teha suuremat eeltööd ehitajate tausta uurimisel.

 See tähendab kokkuvõttes seda, et tellija jaoks läheb algaval aastal ehitustööde tellimine kallimaks, tõenäoliselt jääb see 10-15% piiridesse.

5 nõuannet, kuidas ära tunda head ehitajat

Iga ehitustööde tellija soovib endale head ehitajat, kes teeks tööd kvaliteetselt. Kuidas head ehitajat ära tunda? Allpool mõned nõuanded, mis abistavad hea ehitaja valikul:

  1. Käib kohapeal objektiga tutvumas
    Ehitus ei ole selline valdkond, kus ei saa üldjuhul teha hinnapakkumist ilma, et  kohapeal  objekti olukorraga ei tutvuks. Iga objekt on unikaalne. Näiteks viimistlustööde nagu plaatimise või maalritööde puhul on ülimalt tähtis üle vaadata, kuidas on tehtud aluspinnad, sest see mõjutab otseselt tööde hinda. Seetõttu on oluline, et ehitaja tuleks ja vaataks objekti üle.
  2. Teeb korrektse hinnapakkumise
    Hea hinnapakkumise tegemine nõuab tööde tundmist, mahtude arvutamise oskust ja tellija soovidega arvestamist.  Kui enamasti  tööde tehnoloogia ja mahtude arvutamisega saavad enamik ehitajaid hakkama siis tellija poolt soovitud kujul hinna lahtikirjutamist sageli ei tehta. Kui ehitaja teeb juba hinnapakkumist koostades  endale elu lihtsamaks siis tõenäoliselt teeb seda ka hiljem ehitamise etapis. Ja seda tellija arvelt.
  3. Annab lahkesti infot eelmiste klientide kohta
    Parimat tagasisidet  ehitaja kohta on võimalik saada ehitaja eelmistelt klientidelt. Kui ehitaja on nõus andma oma klientide kontaktandmeid, et saaksid ise teostatud tööde kohta üle küsida, näitab see ehitaja avatust ja usku oma töö kvaliteeti. Soovitav on läbi helistada 3-5 varasemat klienti ja uurida tehtud tööde kvaliteeti, tähtaegadest kinnipidamist ja koostöö kohta. Selline taustakontroll annab kiiresti selguse, kas ehitajat tasub palgata.
  4. Vastab küsimustele kiiresti ja täpselt
    Hinnapakkumiste võrdlemisel ja valiku tegemisel tekib alati mitmeid lisaküsimusi, mis vajavad ehitajaga üle rääkimist. Hea ehitaja vastab täpsustavatele küsimustele või esitab vajadusel lisainfot ning panustab aega kliendi nõustamisele. Hea ehitaja pakub välja lahendusi, mis tõesti aitavad klienti. Soovitab vajadusel paremat tehnilist lahendust, mis aitaks kliendil kokkuvõttes töid odavamalt teostada või näiteks paremat kvaliteeti tagada.
  5. Lepingu läbirääkimistel keskendub lahenduste otsimisele
    Lepingu ettevalmistamine on alati veidi emotsionaalne protsess. Enamasti juhtub see, et mõlemad osapooled keskenduvad oma postitsioonide kaitsmisele ja kokkuleppele jõudmine võtab palju aega. Hea ehitaja aga teeb endale selgeks tellija mured ja koos tellijaga otsib neile lahendusi. Selliselt jõutakse kokkuleppele kiiremini ja ka hilisem koostöö sujub paremini.