Sisetööd

Sisetööd – siseviimistlus annab ruumile näo

Siseviimistluse ülesanne on luua elamiseks kvaliteetne keskkond, mis tähendab nii seda, et aluspinnad ja viimistlus oleks tehnoloogiliselt õigesti tehtud, kuid sama oluline, on ka emotsionaalne ja visuaalne pool. Me soovime ennast ruumides hästi tunda.

Viimistlustööd on seotud ennekõike lagede, seinte ja põranda pinnakihtide ja -katetega. Viimistlusmaterjalide valik on tänasel päeval väga suur ning iga viimistlemisel kasutatava materjali puhul on oluline jälgida materjali tootja poolseid juhiseid. Üks levinuimaid probleeme on see, et ei jälgita alati, kas viimistlemisel kasutatavad materjalid omavahel sobivad. Omavahel mittesobivate materjalide või vale tööde tehnoloogia kasutamisel tekivad hiljem viimistlusega probleemid, näiteks tasanduskiht või liimitud materjal tuleb lahti.

Kui vähegi võimalik, tuleks eelistada ühe materjalitootja tootesarja, kus sarjas olevate materjalidega on tehtud usaldusväärseid teste ja katsetusi ning materjalide koostoimimine on kontrollitud.

Maja siseviimistlusmaterjalid valikus on nii väga kalleid materjale ja ka suhteliselt odavaid. Optimaalne on investeerida keskmise hinnaklassiga materjalidesse, kuna siseviimistlust uuendatakse maja eluea jooksul mitmeid kordi ning seetõttu suure summa siseviimistluse alla panemine ei tundu mõistlik.

Samuti tasub investeerida sisekujunduse projekti, kuna professionaalne sisekujundaja või sisearhitekt oskab valida tervikpilti sobivad viimistlusmaterjalid ja värvid.

Mida selles tööetapis tuleb teha?

  • Tee selgeks aluspindade olukord ja kvaliteet. Viimistlustööde õnnestumiseks on oluline, et juba aluspinnad oleksid korrektselt tehtud, võimalikult sirged ja tasased. Seda tasub juba üldehitustööde käigus jälgida ning aluspindade kvaliteeti kõrgel hoida. Enne töödega alustamist tuleks aluspinnad tolmust ning mustusest korralikult.
  • Vali vastavalt põranda aluspinnale sobilik tasandussegu ja arvesta kruntimise vajalikkusega. Kruntimisega tagatakse korrektne nake aluspinnaga ning riskid tasanduskihi lahti tulemiseks väiksemad. Erinevad pinnakatted nõuavad erinevaid pinnatasasusi, siledama pinna saamiseks tuleks kasutada peentasandussegusid.
  • Niisketes tsoonides ja torustike läbiviikude ümbruses tee korrektne hüdroisolatsioon, vastavalt materjali tootja juhistele. Arvesta kuivamisaegadega, hüdroisolatsioonimastiks paigaldatakse 2 kihis, kasutades ka mastiksisse surutud nurgatugevduslinte ning esimene kiht peab olema enne kuivanud, kui järgmine peale kantakse.
  • Plaaditavate pindade osas vali vastavalt plaadile sobilik kinnitussegu ja plaatidega sobiv vuugisegu. Näiteks looduskivist plaatidele ja keraamilistele plaatidele on üldjuhul vastavad kinnitussegud. Samuti tuleks osade plaatide puhul arvestada kinnitussegu või plaadiliimi värviga, et vale värv ei hakkaks plaaditud pindadelt läbi kumama.
  • Seinte ja lagede lõppviimistlemiseks otsi vastavalt aluspinnale sobilikud peenpahtlid. Nii värvitud kui ka tapeeditud pinnad vajavad üldjuhul väga hea pinnasiledusega aluspinda, et üldmulje ei saaks rikutud.
  • Värvi alla minevad pinnad üldjuhul värvitakse alguses kruntvärviga ning siis vähemalt 2 kihis põhivärviga. Värvide peavad kindlasti samuti olema aluspinnale ja ruumi otstarbele sobilikud.

NB! Enamasti on viimistlusmaterjalide tootjate poolt koostatud tööjuhised või tootekaardid väga põhjalikud ning nendega eelnev tutvumine tuleb kindlasti kasuks. Soovitav on ka oma ehitajalt nõuda tootejuhistega tutvumist, kuna pidevalt tuleb juurde uusi erinevaid materjale, millega ehitajal ei pruugi kogemust olla.

Soovitav lugeda