Maja ehitus | Maja ehitaja e-kursus

Ehitusjärgus maja

Oma kodu ehitamist planeerides peaks kõigepealt läbi mõtlema, mis nõudeid peaks maja täitma. Oluline oleks vaadata kodu kui tervikut.

Pean silmas seda, et kodu ei ole ainult maja ja ruumid, vaid ka ümbritsev keskkond. Usun, et igaüks näinud selliseid maju, mis ei sobi ümbritsevate majade arhitektuuriga või ei sobi maja krundiga kokku. Sellise maja omanik tajub tõenäoliselt ka ise ühel hetkel, et täit rõõmu selline kodu ei paku.

Millised oleksid need nõuded, mida tuleks oma kvaliteetse kodu rajamisel arvestada?

• Hea ligipääsuga ja turvaline asukoha valimine.
• Väljaarenenud infrastruktuur või info olemasolu, et see ehitatakse välja lähemas tulevikus.
• Ümbritseva arhitektuuriga ja loodusliku keskkonnaga sobiliku maja projekteerimine.
• Pere praeguste ja tulevaste vajaduste arvestamine maja ruumiplaani koostamisel.
• Võimalike maja laiendustöödega arvestamine juba plaanimise etapis.
• Energiasäästliku maja põhimõtete kasutamine.
• Maja põhikonstruktsioonide osas usaldusväärsete ja kindlate lahenduste kasutamine.
• Maja ehitamisel tervislike ja vastupidavate materjalide kasutamine.
• Majas korraliku ventilatsioonilahenduse kasutamine, et oleks tagatud piisav õhuvahetus.

Selliselt enda jaoks olulised nõuded välja tuues, hakkab sammu-sammult tekkima ettekujutus oma kodust  ja neist väärtusest, mida pidada silmas kogu maja projekteerimise etapis. Mina soovitan igaühel ise selles plaanimise protsessis võimalikult palju kaasa mõelda. See on etapp, kus pannakse alus maja hingele ning seda tuleb teha võimalikult hästi ja südamega.

Millised on Sinu nõuded oma kodule?

Tehnika areneb ja järjest enam tekib võimalusi kõikvõimalike automaatsete lahenduste kasutamiseks. Ka oma maja puhul on tekkinud palju võimalusi, mis teevad elu lihtsamaks. Maja kavandamisel on just õige aeg mõelda ka automaatikale, sest siis kujuneb süsteemide väljaehitamine lihtsamaks ja soodsamaks.

Automaatika annab kokkuhoiu

Automaatika kasutamisel on peamised eesmärgid:

• Mugavus
• Kokkuhoid
• Turvalisus

Millised on tänapäeval peamised automaatika võimalused? Kuidas neid oma kodus rakendada saab? Vaatame lähemalt:

• Küttesüsteemid
  Automaatika abil on väga lihtsalt võimalik erinevate kütterežiimide kasutamine vastavalt eelprogrammeeritud ajagraafikule. Näiteks öösel hoida jahedamat temperatuuri ja vastu hommikut tõsta ning päeval, kui kedagi kodus pole siis hoida jälle madalamat temperatuuri. Selline automaatika hoolde jäetud kütte reguleerimine võimaldab soojusenergia kokkuhoidu u. 20%. Sobib kõige enam radiaatorkütte puhul, samas näiteks põrandakütte puhul ei anna see kasu, sest põrandamassiivi ülesoojendamine võtab aega ja kiireid kütterežiimide muutusi ei võimalda.

• Ventilatsiooni ja jahutussüsteem
  Sarnaselt küttesüsteemile saab panna automaatse juhtimise alla ventilatsiooni ja jahutusüsteemi. Näiteks päevasel ajal kui inimesi kodus pole, siis hoiab süsteem minimaalset õhuringlust. Õhtustel aegadel, kui pere kodus, siis töötab süsteem tugevamal režiimil.

• Elektrivalguse optimaalne kasutamine
  Näiteks, kui pole mõnda aega ruumis liikumist ei toimu siis lülituvad tuled välja.

• Loomuliku valgustuste juhtimine
  Kardinate juhtimine ja seda olenevalt valgusest või eelprogrammeeritud kellaajast. See võimaldab ka maja kütterežiimi toetada. Kui muidu võib ununeda hommikul kardinad akende eest ära võtta, siis süsteem hoolitseb selle eest, et päikesevalgus päevasel ajal maja soojendama pääseks ja nii hoiab kokku soojusenergialt.

• Valvesüsteemid, simulatsioonid, ohutus
  Valvesüsteemide ülesandeks on anda õigeaegselt info võimalike avariide ja häirete korral. Valvesüsteemiga saab siduda ka muid funktsioone. Näiteks kodust lahkudes ja valvesüsteemi sisselülitades, lülitatakse välja kõik mittevajalikud elektriseadmed ja pistikud, mis aitab tagada näiteks seda, et kogemata ei jää triikraud sisse. Võimalik on ka kasutada näiteks „kodus oleku” simulatsiooni, mis peaks aitama kutsumata külalisi ära hoida. See süsteem paneb majas mõnes toas aeg ajalt mõne tule põlema ning lülitab näiteks raadio sisse ja välja.

Maja automaatikasüsteemi juhtimine on tänapäeval võimalik väga lihtsalt ka kaugjuhtimisega, näiteks läbi intreneti. Saab kontrollida, kas majas kõik korras ja vajadusel süsteemi seadistada.

Kas sina kasutad oma kodus automaatseid süsteeme?

Head Uut Aastat!

Ruumide õhuvahetus on väga oluline teema iga maja ja elukeskkonna tarvis.

Ventilatsioonisüsteem vajab täpset projekteerimist

Siinkohal annan väikse ülevaate sundventilatsiooniga süsteemist. Täpsemalt sellest, mida sundventilatsiooni puhul enim kardetakse. Millised on peamised hirmud?

Tekitab müra ja undab? Tekitab ruumides tuuletõmme? Tõmbab väljast haisu ja lõhnad tuppa?

Neist teemadest allapool juba veidi täpsemalt.

Müra
Ventilatsiooniseade ise teeb müra ja seetõttu peab selle majas sellisse kohta projekteerima, kus magamist võimalikult vähe segaks. Peaks olema eraldi tehniline ruum, mis korralikult isoleeritud. Teine teema on see, et õhu liikumine ise ventilatsioonitorustikes teeb müra. Selle probleemi vastu saab korraliku torustike õhuvoolude arvutustega ja summutite kasutamisega. Probleem võib tekkida ka siis kui ventilatsioonitorustiku läbimõõt on väike ja seetõttu piisava koguse õhuvahetuse saamiseks peab õhu liikumise kiirus olema suur. Koos sellega tekib aga kiirest õhuvoolust tingituna teatud undamine ja müra. Suurema läbimõõduga torude kasutamisel saab probleemi leevendada. Kindlasti tuleks ventilatsioonitorustike asukohad paika panna juba maja projekteerimise etapis, et torud ikka ära mahuksid. Näiteks on sageli probleeme sellega, et üksteisest mööda või üleminevad ventilatsioonitorud, sunnivad lagesid allapool tooma ja on raskusi nende mahutamisega. Kui projekteerimise etapis neid teemad läbi töötada, siis ei teki hiljem ehituse faasis muresid.

Päris hiirvaikne ei ole sundventilatsioon kindlast aga magamist ei tohiks küll segama hakata.

Tuuletõmbus
Ventilatsioonisüsteemis ei projekteerita õhu liikumise kiirust selliseks, et see tekitaks tuuletõmbust ja koos sellega looks ebamugavustunde. Kuid projekteerimisel oleks küll mõistlik arvestada, et need kohad, kuhu ruumidesse sissepuhke klapid tehakse, ei jääks istumiskoha alla, vaid jääksid mõnda neutraalsesse kohta. Seega peaks ventilatsioonisüsteemi lahendamisel arvestama juba ka eluruumides mööbli paigutamisega.

Lõhnad
Ventilatsiooniseadmel on filtrisüsteemid ja see võtab kinni lenduvad osakesed. Soovitavalt 2 korda aastas tuleb  filtreid puhastada. Samas lõhna filtrid täiesti kinni ei võta ja teatud mahus lõhna jõuab ka ruumidesse. Oma majas on alati võimalik tugeva väljast tuleva haisu puhul, mõneks ajaks ventilatsioonseade seisma panna või panna see väiksemale režiimile, et vähendada ajutiselt välisõhu sissetõmmet.

Enamik kaasaegseid ventilatsiooniseadmeid võimaldab reguleerida õhuvahetuse kiirust. Soovitan hankida mõne sellise seadme, millele saab panna juurde automaatika, mis on programmeeritav - näiteks hommikul ärgates oleks õhuvahetus tõhusam ja päeval kui kedagi kodus ei ole, siis minimaalse peal.

Kuidas oled oma kodus rahul ventilatsiooniga?