Silt: valvesüsteemid

Mis asi on tark maja?

Juba mitmeid aastaid räägitakse ajakirjanduses järjest sagedamini nn. targast majast. Mis on selle mõiste taga ja mida peaks teadma kui plaanis oma majasse tarkust panna?

Nagu paljude muude uute ja huvitavate asjadega, mis tõotavad klientide tähelepanu, kiputakse ka praegu igale majale või lahendusele targa maja silti külge kleepima. 

Seda  võimaldab asjaolu, et kindlat määratlust, mis ikkagi tark maja peaks sisaldama, ei ole. Seetõttu saavadki kõik firmad oma lahendusi nimetada targa maja lahendusteks, kui väiksemalgi määral veidi automaatikat kasutatakse.

Klientidel on seevastu palju raskem aru saada, mida võiks targalt majalt oodata. Ka Eestis on firmasid, mis tegelevad arendustööga ja töötavad välja targa maja lahendusi. Samuti on palju piiritaguseid lahendusi, mida Eestis turustada püütakse.

Tänasel päeval tähendab tark maja ennekõike energiasäästu, turvalisust, mugavust ja kõike seda peab olema võimalik juhtida ühtse maja juhtimistarkvara abil.

Täna on kitsaskoht ennekõike see, et kuidas kõik erinevad seadmed  ühtse juhtimise alla saada, samal ajal leides nende omavahelised seosed ja sõltuvused.

Kui nn. tavapärasel majal on enamasti mitmeid lokaalseid automaatikasüsteeme nagu näiteks küttesüsteemi, valvesüsteemi, ventilatsiooni, kodutehnika ja -seadmete  juhtimine siis targa maja peamine ülesanne on kõik seadmed saada tsentraalse juhtimise alla, mis võimaldab programmeerida erinevate sündmuste korral tegevusi, mis kõige paremini maja ja omaniku soovidega kokku sobivad.

Millest konkreetsemalt tekib kasu?

1.  Energia säästmine
Küttesüsteem näiteks lokaalsel ja  ilmaennustusel põhineval ja omaniku elustiili arvestava lahendusega, mida toetab täiendavalt ruumide kasutamist arvestav ventilatsioonisüsteem. Kardinate automaatne avamine päikseenergia kasutamiseks  ja samal ajal ka loomuliku valgustuse maksimaalne kasutamine. Lisaks valgustuse ja elektrienergia optimaalne juhtimine, mis tagab mittevajalike valgustite ja seadmete automaatse väljalülitamise ajal kui neid ei vajata.

2.  Turvalisuse tagamine
Akende – uste avamise jälgimine valvesignalisatsiooni sisselülitamisel, valve ja turvalisusega seotud  häirete automaatne edastamine või näiteks kohaloleku simuleerimine vargust ennetava tegevusena. Valvekaamerate abil maja olukorra jälgimine näiteks läbi interneti.

3.  Mugavus
Tsentraalne süsteemi juhtimine (ka näiteks nutitelefoniga), energia ja vee näitude võtmine või näitude automaatne saatmine. Valgustuse automaatne juhtimine, näiteks kodust lahkudes lülitab süsteem automaatselt välja kõik mittevajalikud seadmed või seadmete automaatne regulaarne monitooring, mis teavitab kõrvalekalletest kohe kui need tekivad või juhivad ennetavalt tähelepanu, kui selline olukord on tekkimas.

Nagu eeltoodust näha ei ole tark maja mingi konkreetne valmistoode vaid see tõepoolest luuakse nagu hea ülikond vastavalt kliendi vajadustele. On olemas küll teatud baasfunktsionaalsus, kuid kasu annab süsteem alles siis kui süsteem rakendub konkreetse majapidamise vajadusi arvestavalt. Targa maja loomine algabki ennekõike oma vajaduste kaardistamisega ning seejärel parima tehnilise lahenduse otsimisega.

Tark maja muutub ainult siis väärtuslikuks kui selle kasutamise abil reaalselt ka elukvaliteeti  on võimalik tõsta. Targaks ei tee maja mitte seadmed iseenesest vaid ikkagi tarkvara. Tarkvara abil luuakse eelised, näiteks tarbimisharjumuste analüüsi abil optimeerides maja süsteemide säästlikumat kasutamist. Tõenäoliselt areneb maja juhtimistarkvara just sellest suunas, et inimese poolt süsteemi reguleerimisvajadus väheneb või kaob hoopiski ning inimese rolliks jääb ülevaate saamine ja süsteemi töö aeg- ajalt kontrollimine.

Peab aga kohe kindlasti ütlema, et suurimat efekti annavad intelligentsed targa maja süsteemid ennekõike suurtes elamutes, büroohoonetes, kus ka väiksed muudatused  näiteks küttetemperatuuri või ventilatsiooni juhtimisel annavad suurt kokkuhoidu. Eramajade puhul on kindlasti samuti võimalik saavutada kokkuhoidu, kuid  väiksemas mahus ja pigem on eramaja puhul esmatähtis ennekõike turvalisus ja mugavus ning see on just see, mida me oma kodult ootame.

 

Kuidas automaatika kodus elu lihtsamaks teeb?

Tehnika areneb ja järjest enam tekib võimalusi kõikvõimalike automaatsete lahenduste kasutamiseks. Ka oma maja puhul on tekkinud palju võimalusi, mis teevad elu lihtsamaks. Maja kavandamisel on just õige aeg mõelda ka automaatikale, sest siis kujuneb süsteemide väljaehitamine lihtsamaks ja soodsamaks.

juhtimine

Automaatika annab kokkuhoiu

Automaatika kasutamisel on peamised eesmärgid:

  • Mugavus
  • Kokkuhoid
  • Turvalisus

 

Millised on tänapäeval peamised automaatika võimalused? Kuidas neid oma kodus rakendada saab? Vaatame lähemalt:

 

  • Küttesüsteemid
    Automaatika abil on väga lihtsalt võimalik erinevate kütterežiimide kasutamine vastavalt eelprogrammeeritud ajagraafikule. Näiteks öösel hoida jahedamat temperatuuri ja vastu hommikut tõsta ning päeval, kui kedagi kodus pole siis hoida jälle madalamat temperatuuri. Selline automaatika hoolde jäetud kütte reguleerimine võimaldab soojusenergia kokkuhoidu u. 20%. Sobib kõige enam radiaatorkütte puhul, samas näiteks põrandakütte puhul ei anna see kasu, sest põrandamassiivi ülesoojendamine võtab aega ja kiireid kütterežiimide muutusi ei võimalda.

 

  • Ventilatsiooni ja jahutussüsteem
    Sarnaselt küttesüsteemile saab panna automaatse juhtimise alla ventilatsiooni ja jahutusüsteemi. Näiteks päevasel ajal kui inimesi kodus pole, siis hoiab süsteem minimaalset õhuringlust. Õhtustel aegadel, kui pere kodus, siis töötab süsteem tugevamal režiimil.

 

  • Elektrivalguse optimaalne kasutamine
    Näiteks, kui pole mõnda aega ruumis liikumist ei toimu siis lülituvad tuled välja.

 

  • Loomuliku valgustuste juhtimine
    Kardinate juhtimine ja seda olenevalt valgusest või eelprogrammeeritud kellaajast. See võimaldab ka maja kütterežiimi toetada. Kui muidu võib ununeda hommikul kardinad akende eest ära võtta, siis süsteem hoolitseb selle eest, et päikesevalgus päevasel ajal maja soojendama pääseks ja nii hoiab kokku soojusenergialt.

 

  • Valvesüsteemid, simulatsioonid, ohutus
    Valvesüsteemide ülesandeks on anda õigeaegselt info võimalike avariide ja häirete korral. Valvesüsteemiga saab siduda ka muid funktsioone. Näiteks kodust lahkudes ja valvesüsteemi sisselülitades, lülitatakse välja kõik mittevajalikud elektriseadmed ja pistikud, mis aitab tagada näiteks seda, et kogemata ei jää triikraud sisse. Võimalik on ka kasutada näiteks „kodus oleku” simulatsiooni, mis peaks aitama kutsumata külalisi ära hoida. See süsteem paneb majas mõnes toas aeg ajalt mõne tule põlema ning lülitab näiteks raadio sisse ja välja.

 

Maja automaatikasüsteemi juhtimine on tänapäeval võimalik väga lihtsalt ka kaugjuhtimisega, näiteks läbi intreneti. Saab kontrollida, kas majas kõik korras ja vajadusel süsteemi seadistada.

Kas sina kasutad oma kodus automaatseid süsteeme?