Silt: valve

Krundi valik Maja ehitus

Elamupiirkond vajab kaitset

12. nov 2010 – 02:47

Kui täna osta krunt mõnes uuemas arendusrajoonis, võib ostjat tabada mõne aja pärast probleemid, millele ostmisel ei oska tähelepanu pöörata. Milles siis täpsemalt probleem seisneb?

Täna on üle Eesti järjest rohkem juhtumeid, kus ööpimeduse varjus viiakse elamurajoonidest ära kaevuluuke, tänavakive, elektriposte, äärekive – ühesõnaga kõike, mida annab lahti kangutada ja ära viia.

Lahtine kaevuliik keset teed ühes Tallinna lähistel asuvas elamurajoonis

Lahtine kaevuluuk keset teed ühes Tallinna lähistel asuvas elamurajoonis

Tulemuseks on lausa eluohtlikud tänavad, kus ka täiskasvanud inimene võib ohtu sattuda, rääkimata lastest. Samuti ilma luukideta kanalisatsioonikaevud ummistuvad kiiresti, sest sinna kiputakse viskama kõikvõimalikku prügi.

Rohkem on  probleeme just sellistes piirkondades, kus on veel palju vabasid krunte ja püsielanikke elurajoonis vähe. Seal ju lihtsam varastel toimetada. Kuigi põhireeglina hea tänavavalgustusega piirkondi ei rüüstata, ei pea see alati paika. Näiteks hiljuti tabas varguste laine Tallinna Nõmme elamupiirkonda, kus viidi minema hulga malmist kaevuluuke.

Kuidas see on seotud krundiostjaga?

Arendusprojekti raames krundi ostja peaks arvestama, et uute elamurajoonide puhul võivad olla rajoonisisesed teed ja trassid kohalikule omavalitsuse üle andmata. Seda tehakse enamasti siis kui kogu piirkond on vastavalt planeeringule ja projektidele välja ehitatud.

Ostes sellises elamurajoonis krundi, kus teed ja trassid kuuluvad arendajale ning kui seda piirkonda peaks tabama varguste või rüüstamiste laine, siis võib tänases majanduse olukorras tõenäoliselt juhtuda see, et arendajal ei pruugi oma ülesandeid täita. Arendusprojekti omanikul lihtsalt pole sellist raha, et taastada kiiresti lõhutud tänavavalgustus või paigaldada uued kaevuluugid, kuigi see on sellisel puhul tema ülesanne.

Kui on tegemist omavalitsuse omanduses olevate teede ja trassidega, on tõenäosus leida probleemile lahendus kiiremini. Sellisel juhul on tavaliselt trassid üle antud mõnele vee- ja kanalisatsiooniteenusega tegelevale ettevõttele, kelle ülesanne on tagada trasside korrashoid.

Selliste varguste ja rüüstamiste tagajärgede likvideerimine nõuab suuri väljaminekuid. Juba ainuüksi tavaline malmist kanalisatsioonikaevu komplekt maksab u. 1500 – 2000 kr ringis, rääkimata tööde teostamise  kuludest, mis vajalik lõhutud vara taastamiseks. Arusaamatuks jääb, miks sellised vargusi toime pannakse, sest sellised kaevuluuke metalli kokkuhoiupunktides vastu ei võeta. Tõenäoliselt üritatakse neid siiski odavalt edasi müüa.

Täna peaks igaüks hoolikalt silma peal hoidma oma varal aga ka oma piirkonnal tervikuna, et selliseid vargusi ära hoida. Krundi ostmisel on mõistlik seda aspekti arvesse võtta. Ennekõike tuleks välja uurida, kas teed ja trassid on arendaja või kohaliku omavalitsuse omandis ning kas piirkond on kuidagi turvatud (tõkkepuu piirkonda sissesõidul, videovalve, naabrivalve).

 

Sildid , , , , , , , , , , , | Kommentaar (1)
Maja ehitus

Millised on oma majas elamise kulud?

14. dets 2009 – 05:22

Oma maja ehitamisel on hea juba varakult arvesse võtta ka maja ülalpidamisega seotud kulud.

Nii ei teki hiljem halbu üllatusi, kui majaga seotud arveid hakatakse esitama. Kõige suurem kulu on seotud maja küttega, seejärel elekter ning vesi ja kanalisatsioon. Aga need ei ole kaugeltki kõik kulud.

Majaomanik peab hoolitsema muuhulgas ka lumekoristuse ja prügiveo eest

Majaomanik peab hoolitsema muuhulgas ka lumekoristuse ja prügiveo eest

Panen siinkohal kirja peamised püsikulud, mis ühe eramaja omanikul võivad tekkida.

 

  • Maamaks
    Maamaksu suurus sõltub krundi asukohast ja krundi suurusest. Näiteks Tallinna lähistel on 1500 m2 krundi maamaks u. 1500 kr aastas. Sellest maksust pääsu ei ole. Kohaliku omavalitsuse kaudu võib taotleda maamaksu alandamist või vabastust, kuid selle saamiseks peaks hea põhjus olema.

 

  • Küte
    Meie kliimavöötmes on küttekulud kõige olulisemad. Viimastel aastatel on kütteperioodid olnud suhteliselt lühikesed ja talved suhteliselt soojad. Samas on kasvanud kütte hinnad ja hindade tõusu on oodata ka edaspidi. Näiteks 150 m2 maja puhul on küttega seotud kulu kütteperioodil u. 1500-3000 kr /kuus. Kulud sõltuvad ennekõike kütteliigist ja maja soojapidavusest.

 

  • Vesi- ja kanalisatsioon
    Kulud veele ja kanalisatsioonile sõltuvad suuresti tarbimisest. Ka need hinnad on järjepidevalt tõusnud. Näiteks  Tallinna Vesi klientidele on ühe m3 vee- ja kanalisatsiooniteenuse hind 32,87 kr. Võttes 4-liikmelise pere veetarbimiseks kuus u. 10 m2 teeb see 328 kr /kuus.
    Kohtades, kus ühisveevärgiga liitumist pole, on enamasti oma puurkaev. Päris ilma kuludeta ei saa aga nemadki. Nimelt tuleb neil kasutada kanalisatsiooni tarvis reoveemahuteid ja nende tühjendamine on üsna kallis. Olenevalt mahuti suurusest ja vee tarbimisest võivad kulud kuus olla keskmiselt suuremad kui ühisveevärgi klientidel.

 

  • Elekter
    Kulud elektrile on seotud tarbimisega ja majas kasutatavate tehnosüsteemidega. Näiteks palju kasutatakse vee soojendamiseks elektriboilereid, elektrit kulub ventilatsioonisüsteemi tarbeks, rääkimata valgustusest ja majapidamistehnikast. Orienteeruvalt kulub elektri peale 4- liikmelise pere puhul keskmiselt u. 500-800 kr/ kuus. Elektrihinnad sõltuvad valitud paketist ning mõistlik on peale majja elama asumist mõne aja pärast üle vaadata, kas valitud pakett on ikka kõige soodsam.

 

  • Telefon
    Paljudes majapidamistest enam lauatelefone ei kasutata. Kõigil ju mobiilid. Kulud sõltuvad valitud paketist. Näiteks Elion pakub 99 ja 49 kr kuutasuga pakette, millele lisandub kõnetasu.

 

  • TV ja Internet
    Uuemate arendusprojektide korral on võimalik liituda sidekaabelduse kaudu TV ja Internetiga. Kui sellist kaabelühenduse võimalust ei ole, siis peab ise majale antenni hankima. Internetiühenduse eest siiski tuleb tasuda enamasti fikseeritud kuutasu. Olemas on ka mobiilsed lahendused, kuid need enamasti kallimad ja aeglasema kiirusega.

 

  • Prügiveo teenus
    Prügiteenuse kasutamine on kohustuslik kõikidele majaomanikele. Leping tuleb sõlmida vastava piirkonna jäätmekäitlusfirmaga, vastava info saab kohalikust omavalitsusest. Minimaalselt on võimalik teenust tellida selliselt, et prügi äravedu toimuks 1 kord kuus. Võimalik on tellida teenust, koos prügikasti rendiga või ilma. Mina ise ei näe prügikasti rendil mõtet ja seetõttu ostsin prügikasti ning kasutan ainult prügiveo teenust. Teenuse hinnad sõltuvad piirkonnast ja tühjenduskordade arvust. Näiteks firma Veolia hinnakirja järgi tuleb tasuda 0,24 m3 konteineri tühjendamise eest u. 100 kr. Keskmisel majapidamisel võib vaja minna 2 tühjenduskorda kuus.

 

  • Valveteenus
    Kutsumata külaliste ärahoidmiseks on valveteenus omal kohal. Täna on turul mitmeid pakkumisi, kus turvafirmad paigaldavad seadmed tasuta, kuid sellega kaasneb pikemaks ajaks kliendisuhe ja kuumaksete tasumine. Kuumaksete hinnad algavad 115 kroonist, tõsi küll, need ei sisalda väljakutsetele tasusid. On ka selliseid pakette kus näiteks 300 kr kuumakse eest sisalduvad ka väljakutsete tasud. Enne lepingu sõlmimist peaks paketis sisalduva endale selgeks tegema, et hiljem üllatusi ei tekiks ning teenus väga kalliks ei kujuneks.

 

 

  • Muru niitmine ja krundiga piirneva tänavapoolse aiataguse korrashoid (talvel lumekoristus, suvel näiteks muru niitmine)
    Heakorrastustöödega kaasnevad samuti teatud kulud. Teenuse korras muru niitmise sisseostmine maksab u. 20 senti/m2 eest ehk näiteks kui muru 1000 m2 siis selle niitmise tasu 200 kr/kord. Ühes kuus saab enamasti hakkama 2 -3 niitmisega ehk 400-600 krooniga. Enamasti teeb majaomanik neid töid ise ja tellib teenuse korras neid harva.
    Minule endale meeldib lund kühveldada ja ei raatsi seda tööd küll kellelgi anda.

 

Milliseid püsiteenuseid Sina kasutad?

 

Sildid , , , , , , , , , , , , , , | Kommentaare (0)