Postitused

,

Projekti järgi ehitamine?

Pole mingi saladus, et küllaltki suur osa eramajadest ehitatakse lihtsa ja üldnõudeid täitva eelprojekti staadiumis projektdokumentatsiooniga. Selliselt ehitatud eramaju valmib igal aastal hinnanguliselt  pooltel juhtudel, kuid võimalik, et ka oluliselt sagedamini.

Projekti mõte on kõige lihtsamalt öeldes tagada hoone toimiv terviklik konstruktiivne- ja tehniline lahendus, mis täidaks tugevuse -, ohutuse- ja ehitusfüüsika nõudeid.

Kuna hoonete projekteerimine on seotud suure hulga erinevate nõuetega, siis esmapilgul projektide plaane või vaateid vaadates, seda ei märka. Seetõttu sageli ei väärtusta tellija enamasti piisavalt projekteerija tööd. Vaatab projekti joonised ning talle tundub, et hea tahtmise korral joonestaks ta samasugused plaanid valmis.

Seda mõtet süvendavad ka mõnikord ehitusfirmad, sest konkurentsis töö pärast, ei pöörata hinnapakkumise esitamise staadiumis ehitusfirma poolt erilist tähelepanu sellele, et eelprojektis ei ole kõiki ehitamiseks vajalikke töid ja konstruktsioonide sõlmi ära toodud.

Seetõttu ei ole ka tellijal erilist soovi teha kulutusi põhjalikuma projekti (põhiprojekti ja tööjooniste) tellimiseks. Tellijale tundub, et küll ehitaja teeb oma kogemuse põhjal kõik vajalikud tööd ära ja milleks siis vajalik teha täiendavaid kulusid projekteerimisele.

Ehitamine projekti järgi

Ehitaja ülesanne on ehitada projektile vastavalt ja võimalikult kvaliteetselt. Ehitaja ülesanne ei ole mõelda välja konkreetseid konstruktiivseid sõlmi ja lahendusi, kui need projektis puuduvad. Praktikas aga on ehitajad sunnitud seda suuremal või vähemal määral enamike eramajade ehitamisel tegema.

Siinkohal tekibki üks kõige olulisem vastuolu. Juhul kui ehitaja mõtleb välja ja teeb valmis mõne sõlme, mida projektis ei ole lahendatud, siis ühelt poolt ta ei tohikski seda teha, sest tal ei ole üldjuhul projekteerimise õigust ja teiselt poolt pole ilma eriteadmisteta võimalik ka tellijal lahendatud sõlme kuidagi hinnata ja tööde teostamist kontrollida. Jah, enamikel ehitajal on olemas oma varasem ehituskogemus ja kasutataksegi oma parima teadmise ja kogemuste järgi enam-vähem analoogseid lahendusi, mida varem on teostatud ehk lahendusi, mida projekteerijad on varem koostanud.

Kuid alates sellest hetkest, kui ehitaja või ka tellija ise hakkab konstruktiivseid lahendusi välja mõtlema ja need realiseerima, pole see enam projekti järgi ehitamine.

Heal juhul on uus välja mõeldud konstruktiivne lahendus õnnestunud ja toimiv, kuid mitte alati.

Riskid kuhjuvad

Millised on kokkuvõtlikult need peamised riskid, kui projekteerimist hakatakse tegema kohapeal jooksvalt näiteks ehitaja enda poolt:

  • Lahenduse kvaliteet võib olla ebapiisav ja tehtud muudatus võib kaasa tuua kvaliteediprobleeme.

  • Ehitustööd pole enam selgelt kontrollitavad, kuna lahenduse kohta tavaliselt eelnevalt jooniseid ei koostata.

  • Tehtud lahendus ei arvesta järgnevat tööetappi ja toob kaasa lisakulusid järgmiste tööde osas, mistõttu tervikuna ehitustööde maksumus võib muutuda.

Alahindamata ehitaja tööd ja tahet teha toimivaid sõlmi, tuleks projekteerimistöö jätta siiski projekteerijatele.

,

Kuidas alustada projekteerimist ja millele tähelepanu pöörata?

Nagu kõik suured asjad siin elus algavad mõttest ja plaanide koostamisest, nii on ka oma kodu rajamisega. Maja projekteerimine on keeruline ja ajamahukas ettevõtmine ning hea projekti saamine tõsine väljakutse.

Millele peaks kodu ehitamist plaaniv inimene mõtlema ja kuidas tööd korraldama?

Projekteerimine nõuab head koostööd ja juhtimist

Projekteerimine nõuab head koostööd ja juhtimist

Omale maja plaanides peaks arvestama, et maja projekt valmib kokkuvõttes paljude erinevate projekteerijate ja konstruktorite koostööna.

Arhitekt teeb arhitektuurse projekti, konstruktor lahendab konstruktsioonid ja teeb tugevusarvutused. Luuakse põhiprojekt, mille juurde lisatakse ka eritööde projektid, mis tehtud vastava valdkonna projeteerijate poolt. Lisaks kaasatakse tööde juurde sageli ka sisearhitekt, kes teeb sisekujunduse projekti. Kundi tarvis tellitakse haljastusprojekt jne. 

Kokkuvõttes on tegemist väga paljude erinevate inimeste koostööga, mis vajab kõigi osapoolte vahel palju omavahelist suhtlemist ning pidevat kooskõlastamist. Ühe projekti liikme muudatus mõnes joonises, nõuab ka teistelt projekteerijatelt oma töölõigus muudatuse tegemist.

 

Kuidas lahendada sellist olukorda ning juhtida projekteerimist selliselt, et vigu oleks võimalikult vähe?

Sellises olukorras soovitan valida firma, mis pakub nn. peaprojekteerija teenust. Peaprojekteerija ülesandeks ongi just korraldada kõigi osapoolte vahelist koostööd ning jälgida muudatuste korral, et need kogu projekti mahus sisse viidaks. Korraldab projektidokumentatsiooni versioonide haldust. Tavaliselt on peaprojekteerijal endal olemas pea kõigi projektiga seotud töödeks vajalik kompentents ning seetõttu on ka projekti täiskomplekti tellimine enamasti soodsam. Samuti on oluline, et sellisel juhul on ka tööde eest vastutus peaprojekteerijal ning see aitab kaasa töö kvaliteedile.

Teiseks võimaluseks on palgata projekteerimist juhtima teenuse korras nn. projekteerimise projektijuht.  Sellisel juhul sarnaselt peaprojekteerijaga vastutab ta projekti koostamise, kooskõlastamise ja versioonihalduse eest. Projekteerimise projektijuht küsib hinnapakkumisi, koostab lepingud ja tellib projektid sageli erinevatest projekteerimisfirmadest ning juhib nendevahelist koostööd.

Muidugi on võimalik ka igaühel ise projektid tellida, kuid sellisel juhul tuleks arvestada, et väga oluline on pöörata tähelepanu projektide muudatustele ja projekteerijate omavahelisele koostööle.