Silt: töövõtuleping

Kas vaidlustes selgub tõde?

Öeldakse, et vaidlustes selgub tõde, kuid häda on selles, et tõde on sageli iga osapoole jaoks erinev.

Eestlased on kange rahvas. Kui miskit tundub ebaõiglane siis selle vastu asutakse koheselt võitlusse. Kõik on õige, kuid kas see alati annab soovitud tulemuse on iseküsimus.

Antud teemat iseloomustab väga hästi ehitustööde tellimine ja laiemalt tellija ja töövõtja omavaheline koostöö.

Nimelt enamik tülisid tekib tellija vaatenurgast seetõttu, et tellija arvates tundub see või teine töö valesti või poolikult teostatud. Sageli on selleks ka alus olemas.

Mis järgneb tavaliselt?

  • Tellija teavitab ehitajat, et see või teine asi ei ole õigesti tehtud.
  • Ehitaja tuleb vaatab üle ja lubab kas korda teha või siis vaidleb vastu, viidates näiteks projektile või toob muud vastuväited, miks töö on selliselt teostatud.

Kui teema jõuab vaidlusse, ei ole see veel probleem. Probleemiks muutub vaidlus siis kui seda ei suudeta lahendada või lahenduse viisis kokkuleppele jõuda. Just sellest punktist aga tulebki eestlaste kangus välja. Tähtsamaks muutub oma õiguse maksmapanek kui edaspidine koostöö.

Tulemuseks:  tööde eest maksmata jätmine, ehitustööde seismapanek, vaidlustesse ekspertide kaasamine ja lõpuks kohtusse pöördumine.

Kas selline tulemus aitab kokkuvõttes tellijat? Kindlasti mitte. Kui asi jõuab kohtusse võib asja menetlemisega aega minna aastaid ning kulud kohtupidamisele on märkimisväärsed.

Minu soovitus on järgmine:
Keskendu lõpptulemusele, pea iga probleemi või eriarvamuse juures meeles, et põhieesmärk peaks olema töövõtjaga ehitustööd lõpetada heas koostöös. Koostöö nimel pingutamine lahendab paljud probleemid ning jätab ruumi heade lahenduste ja ideede tekkimisele.

Ma teeksin sellesse reeglisse erandi ainult juhul, kui teine osapool otseselt valetab või kokkulepetest  üldse kinni ei pea. Sellisel juhul aga on mõistlikum vaidlemise asemele koostöö kohe lõpetada.

Kuna enamik vaidlusi tekib objekti või tööde lõpufaasis siis on tellijal sageli ebamugav töövõtjat vahetada ning töövõtja seda tajudes ei tagane oma seisukohtadest. Minu hinnangul,  kui vaidluse asjaolude väljaselgitamisest 14 päeva jooksul ei jõuta kokkuleppele ja see takistab ehitustööde jätkamist siis pole tegemist normaalse koostööga ning kiputaksegi oma tõe eest lõpuni seisma.

Et vaidlustesse vähem laskuda on kindlasti vajalik korralik projekt või ehitustööde kirjeldus ning loomulikult töövõtuleping. Lepingust vajadusel väljumiseks aga tee maksegraafikusse palju etappe ja summad väiksemad. See annab võimaluse ületamatute vaidluste korral tööd konkreetses etapis lõpetada ning kogemuse võrra targemana edasi minna ja uue töövõtja leida.

Väärtusta head koostööd!

Ehitustööde vastuvõtmine

Ehitustööde või –etapi vastuvõtmine on alati üheks suurimaks probleemide allikaks tellija ja ehitaja vahel. Miks?

Ehitaja ja tellija saavad tööde vastuvõtmisest erinevalt aru ning sealt algavadki tülid ja probleemid.

Millest erinev arusaamine tekib?

Kui meie tervisel on miskit viga siis lähme arsti juurde. Me lähme arstile ja eeldame, et ta teab täpselt kuidas ravida.  Me usaldame arsti ja arstiteenust.  Ravi kvaliteedi pärast hakkame muret tundma alles siis kui näeme, et ravi ei mõju ja siis lähme arstile tagasi või otsime uue arsti.

Samamoodi käitub sageli eratellija ka ehitusteenuse ostmisel. Lepitakse ehitajaga kokku, et tuleb teha ehitustöö ja eeldatakse, et ehitaja teab, kuidas seda täpselt tehakse. Seetõttu ei pöörata erilist tähelepanu projektile, lepingule ja tööde kirjeldamisele.

Kui aga saabub aeg töö vastuvõtmiseks siis aga hakkab tellija eeldama, et selle töö juurde kuuluvad ka veel täiendavalt muud tööd või olemasoleva töö kvaliteet ei ole piisav. Kuna enne tööde algust täpselt ei käsitletud, millises mahus, millised tööd ja millise kvaliteediga tuleb tööd teostada siis ongi tüli majas.

Lepi kokku töö sisu
Selleks, et ehitustööde üleandmine ja vastuvõtmine mõlema osapoole jaoks edukaks kujuneks on vajalik enne tööde alustamist lepingus kokku leppida:

  • Tööde mahud ja kirjeldused (parimal juhul viidata konkreetsele projektile, tööjoonistele)
  • Tööde kvaliteedinõuded, üldjuhul kasutatakse eramute puhul RYL  2 klassi (Soome ehitustööde üldised kvaliteedinõuded)
  • Täitedokumentatsioon, mis antud etapiga või tööga üle antakse
  • Tööde maksumus

Tööd antakse üle tööde üleandmise-vastuvõtmise aktiga.

Kui eeltoodu on kokku lepitud siis on mõlemal poolel selge arusaam, mille alusel tööd üle vaadatakse ning kontrollitakse.

Tööde ülevaatamine
Enamasti on töövõtulepingus kirjas, et tellijal on võimalus tööd üle vaadata ja vastu võtta näiteks hiljemalt 3 päeva jooksul . Seevastu praktikas tavaline, et ehitaja soovib töö ettenäitamisel kohe sinu käest tööde vastuvõtuaktile allakirjutamist, et järgmise töölõiguga edasi minna.

Mõnel juhul võib kiirus olla väga oluline ning kiire tööde vastuvõtmine on õigustatud, kuid minu soovitus on jätta endale aega tööde ülevaatamiseks, täitedokumentatsiooni korrasoleku kontrollimiseks ja kvaliteedi hindamiseks ning alles siis tööd vastu võtta.

Akti allkirjastamine
Kui tööde vastuvõtmisel selgub, et kõik tööd pole nõuetekohaselt tehtud või tehtud osaliselt siis sageli otsustab tellija akti mitte allkirjastada ja tasu maksmata jätta. Sellisel juhul läheb koostöö ehitajaga kaunis keeruliseks.

Tänane seadusandlus käsitleb tööde vastuvõtmist selliselt, et kui enamik töödest on nõuetekohaselt ja ei takista lõpptulemuse kasutamist (lõplikult valmis töö puhul)  tehtud siis ei tohiks akti allkirjastamisest keelduda, küll aga tuleks aktis välja tuua kõik need tööd, mis pole nõuetekohaselt tehtud ning arvutada tegemata tööde maksumus akti summast maha.

Tegemata tööd teostatakse järgmises etapis või eraldi kokkulepitud tähtajaks ning võetakse vastu eraldi ning tasustatakse siis kui need tööd on nõuetekohaselt valminud.

Kokkuvõttes ära käsitle ehitustöid nagu arstiteenust vaid kui tellimustööd ja ära unusta täpselt kirja panna, millised tööd, millises mahus ja millise kvaliteediga tuleb teostada!

Muudatused ja lisatööd ehituse tellimisel

Tellija üheks suurimaks väljakutseks on ehitusprotsessis erinevate pealesunnitud või ootamatute muudatustega või lisatöödega hakkama saamine. Ehitusvaldkonnas võib julgelt väita,  et valdavas osas objektidel tehakse kindlasti ehitusprotsessi kestel mõni muudatus. See on paratamatu, sest protsessi käigus tekivad sageli paremad lahendused või kerkib esile muu objektiivne põhjus muudatuste tegemiseks.

Tellija peab olema valmis selleks, et muudatused tekivad ja sellega juba töövõtulepingu sõlmimisel arvestama. Tavaliselt on igas ehituslepingus ka lühidalt kirjas see, kuidas täpsemalt muudatusi tehakse ja kuidas nende eest tasumine toimub.

Muudatused on sageli ehitajale olnud heaks võimaluseks, kus veidi rohkem kasumile katet või ka kahjumit vähendada annab.

Milles probleem?

Tellija vaatnurgast on peamine probleem see, et lisatöödena tehtavate muudatuste hinnad kipuvad võrreldes muude lepinguga tehtavate töödega oluliselt kallimaks minema või tööde ärajätmisel mahaarvatav summa tegelikust hinnast väiksemaks.

Ühelt poolt on see arusaadav, sest muudatused tekivad peamiselt ootamatult ja ehitaja peab leidma kiiresti töö teostamiseks vabad ressursid (inimesed, tehnika, materjalid). See teebki töö kallimaks, kuna pole aega ressursse planeerida. Teiselt poolt teavad ehitajad ka seda, et tellijal on tööde käigus ebamugav ja tülikas lisatööde tegemiseks mõnelt teiselt ehitusfirmalt pakkumist võtta ja see teadmine lisab hinnale nii mõnedki protsendid.

Mida ette võtta?

Ühikhindade kokkuleppimine

Ühikhindade kokkuleppimisel on mõte siis kui on ette näha need töölõigud, kus mahud võivad muutuda. Sellisel juhul on muudatuse (nii tööde suurenemise või ka vähenemise) korral lihtne täpsed hinnad arvutada ja nende alusel arveldada. Sellised ühikhindade tabelitel põhinevaid lepinguid kasutatakse ennekõike suurematel objektidel ja ka juhul kui lepingu sõlmimise ajaks ei ole mingil põhjusel mahtusid võimalik arvutada (näiteks mahud selguvad peale olemasoleva konstruktiivosa avamist või valmivad projekti täpsemad joonised hiljem).

 

Põhjalik pakkumine / eelarve

Kui ehitaja poolne hinnapakkumine on esitatud mõistliku detailsusega saab muudatuste korral lihtsamini arvutada nii ärajääva töö hinna kui ka hinnata lisatööde hinda, kui see mõne pakkumises sisalduva olemasolevaga tööga võrreldav. Isegi kui ehitaja teeb siis antud tööle oluliselt kallima hinna saab tellija näidates pakkumises toodud hinda ja sellele tuginedes hinda enda jaoks soodsamaks kaubelda.

 

Konkurentsi tekitamine

Kui midagi muud ei aita ja olemasoleva ehitaja poolt pakutavad hinnad kipuvad kosmiliseks muutuma tuleb hinda küsida ka teistelt firmadelt. See küll toob kaasa lisatööd, kuid aitab veidi olukorda rahalises mõttes kontrolli all hoida. Lepingusse on mõistlik jätta ka võimalus, et tellijal on õigus kaasata vajadusel teisi firmasid – töövõtjaks ja peatöövõtjal on kohustus teha teiste tellija töövõtjatega koostööd. Igaks juhuks vaata endale juba valmis mõned firmad, kellelt vajadusel  täiendavalt hinnapakkumist küsida.

 

Olenemata eeltoodud valikute rakendamisest jäävad mistahes muudatused siiski tellija jaoks kalliks ja seetõttu on oluline õigeaegselt keskenduda kvaliteetsele projektile. Tasub kulutada aega, et võimalikud lahendused paberil projekteerimise faasis „läbi mängida“, et viia miinimumini ehitusprotsessis tekkivate muudatuste ja lisatööde vajadust. Õnnestunud projekt ja pidev järelevalve aitab hoida ehitamise faasis tellija kulusid kontrolli all.

Kokkuvõttes on nii  tellija kui ka ehitaja huvides täpselt kokku leppida mängureeglites, kuidas toimub muudatuste ja lisatööde hinna arvutamine ning tööde teostamine. Hea tulemus saavutatakse alati ainult korrektses ja sõbralikus koostöös. Enne tööde alustamist täpsetes reeglites kokku leppides on loodud eeldused paremaks koostööks.

Miks pole eramutel kasutuslubasid?

Kui võtta mistahes uuem eramajade rajoon vaatluse alla võib olla kindel, et suurem osa neist majadest on ilma kasutusloata. Pakun, et see protsent on umbes 70% või rohkemgi ehk 10 majast  umbes 7-l pole kasutusluba hangitud.

Miks jääb siis majaehituse lõpp ametlikult vormistamata? Kindlasti on põhjuseid palju, kuid usun, et peamine põhjus seisneb selles, et paljud uued majad ehitatakse valmis sinnamaani, et saaks minna sisse elama, kuid mitte sellises mahus nagu näeb ette projekt.

Kasutusloa taotlemisel kontrollitakse maja ja kinnistu vastavust projektile. Sageli on näha, et maja on lõpuni valmis ehitatud, kuid puudub näiteks aed, krundisisene haljastus, teed-platsid või näiteks maja aadressisilt. Kõigi selliste majade puhul võib olla kindel, et neil majadel pole kasutusluba. Kohaliku omavalitsuse ülesanne on kontrollida kogu projekti kui terviku teostust, sealhulgas näiteks krunti piirava aia, maja numbri, postkasti või hoopis lipumasti olemasolu. Samuti võidakse kontrollida haljastuse rajamist sh. puude ja põõsaste istutamist selliselt nagu näeb ette projekt.

Kuna maja ehitus on kallis, siis esmajärjekorras investeeritakse arusaadavalt maja väljaehitamisse ja sisustamisse ning seetõttu ei jää vaba raha välistööde lõpetamiseks.  See ongi peamine põhjus, miks paljud majad jäävad pikkadeks aastateks ilma kasutusloata.

Teiseks oluliseks probleemiks on ka ehitamisega seotud täitedokumentatsiooni olemasolu. Sageli ei täideta ehitusfaasis dokumente korrektselt ja seetõttu pole korrektseid dokumente kasutusloa taotlemisel võimalik esitada.  Kui dokumente pole, ei tasu neid ka tagantjärgi välja mõtlema hakata, vaid koostöös omavalitsusega leida probleemile lahendus.

 

Millised on võimalused olukorra parandamiseks?

Need, kellel maja ehitamine ees seisab, on soovitav võimalikult reaalselt oma kodu ehitamise eelarvesse kõik vajalikud tööd sisse panna, et tööde lõppemisel saaks ka ehitusluba taotleda.

Need, kes on olukorras, et maja enamikus valmis, kuid mõned tööd tegemata võiksid võimalusel muuta projekti vastavalt tegelikkusele.  Arusaadavalt ei saa muuta projekti suures mahus, kuid näiteks kui maja juurde on nähtud suur terass siis saab seda muuta ja teha väiksema terassi ning see ka projekti muudatusena vormistada. Sama kehtib näiteks haljastuse rajamisega, hekki saab näiteks ka hiljem istutada.

Sageli pannakse maja ehitamisel võtmed kätte lepingusse ehitajaga sisse ka kasutusloa hankimine. See on iseenesest õige, kuid tellija peaks siiski vaatama, kas antud töövõtulepingu mahus on kõik tööd, mis võimaldavad kasutusloa väljastamist.  Ja tegema selgeks ka need tööd ja nendega seotud kulud, mis tellijal töövõtulepingu väliselt tuleks tasuda, et kasutusluba oleks võimalik hankida.

Ehitise kasutusluba on kohaliku omavalitsuse kinnitus, et ehitatud on vastavalt projektile ja seda võib kasutada vastavalt kavandatud kasutamise otstarbele.

Lisaks on oluline teada, et kui maja, mis on kindlustatud ja millega peaks juhtuma kindlustusjuhtum, võib kindlustusandja keelduda hüvitise väljastamisest, kui hoone või selle tehnosüsteemid ei vasta kehtestatud nõuetele. Kasutusluba on just see dokument, mis ehitise nõuetele vastavust kinnitab.

5 nõuannet, kuidas ära tunda head ehitajat

Iga ehitustööde tellija soovib endale head ehitajat, kes teeks tööd kvaliteetselt. Kuidas head ehitajat ära tunda? Allpool mõned nõuanded, mis abistavad hea ehitaja valikul:

  1. Käib kohapeal objektiga tutvumas
    Ehitus ei ole selline valdkond, kus ei saa üldjuhul teha hinnapakkumist ilma, et  kohapeal  objekti olukorraga ei tutvuks. Iga objekt on unikaalne. Näiteks viimistlustööde nagu plaatimise või maalritööde puhul on ülimalt tähtis üle vaadata, kuidas on tehtud aluspinnad, sest see mõjutab otseselt tööde hinda. Seetõttu on oluline, et ehitaja tuleks ja vaataks objekti üle.
  2. Teeb korrektse hinnapakkumise
    Hea hinnapakkumise tegemine nõuab tööde tundmist, mahtude arvutamise oskust ja tellija soovidega arvestamist.  Kui enamasti  tööde tehnoloogia ja mahtude arvutamisega saavad enamik ehitajaid hakkama siis tellija poolt soovitud kujul hinna lahtikirjutamist sageli ei tehta. Kui ehitaja teeb juba hinnapakkumist koostades  endale elu lihtsamaks siis tõenäoliselt teeb seda ka hiljem ehitamise etapis. Ja seda tellija arvelt.
  3. Annab lahkesti infot eelmiste klientide kohta
    Parimat tagasisidet  ehitaja kohta on võimalik saada ehitaja eelmistelt klientidelt. Kui ehitaja on nõus andma oma klientide kontaktandmeid, et saaksid ise teostatud tööde kohta üle küsida, näitab see ehitaja avatust ja usku oma töö kvaliteeti. Soovitav on läbi helistada 3-5 varasemat klienti ja uurida tehtud tööde kvaliteeti, tähtaegadest kinnipidamist ja koostöö kohta. Selline taustakontroll annab kiiresti selguse, kas ehitajat tasub palgata.
  4. Vastab küsimustele kiiresti ja täpselt
    Hinnapakkumiste võrdlemisel ja valiku tegemisel tekib alati mitmeid lisaküsimusi, mis vajavad ehitajaga üle rääkimist. Hea ehitaja vastab täpsustavatele küsimustele või esitab vajadusel lisainfot ning panustab aega kliendi nõustamisele. Hea ehitaja pakub välja lahendusi, mis tõesti aitavad klienti. Soovitab vajadusel paremat tehnilist lahendust, mis aitaks kliendil kokkuvõttes töid odavamalt teostada või näiteks paremat kvaliteeti tagada.
  5. Lepingu läbirääkimistel keskendub lahenduste otsimisele
    Lepingu ettevalmistamine on alati veidi emotsionaalne protsess. Enamasti juhtub see, et mõlemad osapooled keskenduvad oma postitsioonide kaitsmisele ja kokkuleppele jõudmine võtab palju aega. Hea ehitaja aga teeb endale selgeks tellija mured ja koos tellijaga otsib neile lahendusi. Selliselt jõutakse kokkuleppele kiiremini ja ka hilisem koostöö sujub paremini.

 

Kuidas maandada ettemaksu riski ehituslepingus?

Suuremat ehitustööd ette võttes on kindlasti üheks mureks see, kas ehitaja suudab võetud kohustused ikka korrektselt täita. Sageli on nii ajakirjanduses kui mujalt kuulda lugusid ebaõnnestunud töödest ja suurtest probleemidest, mis seoses ehitajaga tekivad.

Suuremate majade ehitamisel enamasti ettemaksust ei pääse

Suuremate majade ehitamisel enamasti ettemaksust ei pääse

Kuidas võimalikke ettemaksu riske maandada?

Üheks probleemide allikaks on sageli ettemaksu teema. Kui väiksemate ehitustööde puhul on võimalik töid teostada ilma ettemaksuta, siis suuremate ehitustööde nagu näiteks eramaja ehitus, puhul enamasti on ettemaksu tegemine tavapärane ning vajalik. Ei ole ka ehitusfirmal võtta vabasid vahendeid, et töid alustada ning finantseerida.

Kuidas aga ettemaksu puhul tellija saaks oma riske kaitsa, et ettemakstav summa võimalike probleemide korral kaduma ei läheks või kahju väiksem oleks? Peamiselt kasutatakse peatöövõtu töövõtulepingutes kahte võimalust:

  • Ehitusaegne tagatis. Töövõtjalt palutakse esitada lepinguga võetud kohustuste täitmise tagamiseks panga- või kindlustusseltsi garantiikiri 10% ulatuses lepingu üldmaksumusest. Ehitusaegne tagatis tuleks ehitusfirmal tellijale üle anda enne tööde algust ja enne esimese ettemaksu tegemist.
  • Ettemakstavad summad lepitakse kokku võimalikult väiksed, pigem maksta ettemaksu mitmes etapis väiksemate summadena, kui ühe suure summana.

 

Selliselt riski maandamine toob tellijale mõnevõrra lisakulusid, sest tagatise andmine ehitusfirma jaoks toob täiendavaid kulusid. Samas, mida paremas seisus on ehitusfirma finantsid, seda lihtsam ja sageli ka odavam on ehitusfirmale tagatise hankimine.

 

Fikseeri ettemaksu korral tööde sisu

Lisaks veel üks soovitus seoses ettemaksuga – nimelt ettemakstavate summade osas tuleks kohe täpselt lepingus või selle lisades kokku leppida, milliste tööde kohta need summad tasutakse. Tööde akteerimisel tuleks seda jälgida.

Näiteks juhul kui mingil põhjusel ei suju koostöö ehitajaga ning soov leping lõpetada, saab tehtud tööde aktide alusel summad kiiresti täpselt välja arvutada. Kui sellist ettemakstud summade täpset tööde sisu ei ole kirja pandud, siis on raske teostatud töid hinnata ning võib viia tülini.

 

Lepingu sõlmimine on kahepoolne protsess, kus mõlemad osapooled püüavad oma riske maandada. Seetõttu on leping alati ka osapoolte vaheline kompromiss ja peab meeles pidama, et koostöös saadakse alati paremaid tulemusi.

Kuidas hankida pikem garantii ehitustöödele?

Enne ehitustööde lepingu sõlmimist ära unusta selgeks teha, kas on võimalik saada pikemat garantiiaega oma ehitustöödele?

Levinud garantiitööks on viimistluspragude parandamine

Levinud garantiitööks on viimistluspragude parandamine

Vastavalt kehtivale seadusandlusele peab ehitaja andma valminud ehitisele garantii ja see peab kehtima vähemalt 2 aastat.  Seda enamasti iga tellja teab.  Kuid, kas on võimalik hankida ka  pikem garantiiperiood?  Jah, see on võimalik!

Selleks on kaks võimalust:

  • Korralda ehitushange ja sea üheks pakkumise kriteeriumiks pikem garantiiaeg, näiteks 3 aastat. Kui see on hankes konkreetselt kirjas, siis teab ehitusfirma sellega arvestada. Selliseid nõudeid seatakse sageli riigitellimustes, kuid samahästi võib pigemat garantiiaega küsida ka eratellija oma maja ehitamisel.

 

  • Otsi ehitusfirmasid, mis pakuvad ise pikemat garantiiaega. Otsisin veidi selliseid firmasid ja leidsin hetkel ühe firma, mis pakub pikemat garantiiaega kui seadus ette näeb. See firma on 1Partner Ehitus. Nemad pakuvad oma klientidele 3 aastast garantiid. Usun, et ka mitmed teised ehitusfirmad järgivad varsti seda eeskuju.

Igal juhul näitab pikema garantii andmine ehitusfirma usaldusväärsust. Ollakse oma tööde kvaliteedis kindel ja see on iga tellija jaoks väga oluline.

Tellija peaks arvestama, et pikem garantii võib teha ehitushinna veidi kallimaks, kuna ehitusfirma võtab enda kanda suuremaid riske. Kuid see hinnalisa ei ole kindlasti selline, mida tasuks karta. Pikem garantii annab tellijale oluliselt suurema kindluse, et tema võimalikud ehitusprobleemid korrektselt lahendatud saavad.

Täna, kus väga paljud ehitusfirmad võistlevad iga töö pärast, on pikem garantiiaeg kindlasti oluline konkurentsieelis.

Küsi ka oma ehitajalt pikemat garantiiaega!
Kui leiad pikemat garantiiaega pakkuvaid ehitusfirmasid, anna ka mulle teada.

Kuidas maja ehitamisel dokumendid korras hoida?

 

 

Paljud ehitusfirmad peavad ehitustöödega seotud dokumentide täitmist ja koostamist väga tülikaks.

 

Vormista kõik ehitusalased dokumendid õigel ajal

Seetõttu lükatakse seda sageli järjest edasi ja lõppkokkuvõttes jäävad dokumendid õigel ajal tegemata.

 

Kindlasti ei tohi aga dokumentide vormistamise teemat lahendamata jätta ja seda peamiselt järgmistel põhjusel:

 

 

  • Enamasti tekivad ilma paberiteta kohe vaidlused ning suulised kokkulepped „unustatakse”. Lõpptulemusena lähevad suhted ehitajaga väga kehvaks ning heast koostööst on asi kaugel.
  • Majale kasutusloa taotlemisel on vaja esitada kohalikule omavalitsusele kogu maja puudutav projekt- ja täitedokumentatsioon. Kuna maja tellija teadvustab seda teemat sageli alles maja valmimisel siis sageli seisab majale kasutusloa hankimine just dokumentatsiooni taga. Koostöös kohaliku omavalitusega on võimalik saada majale kasutusluba ka ilma korrektse dokumentatsioonita, kuid see on palju tülikam ja toob kaasa palju lisatööd ja asjaajamist.

Et paberitöö korralikult tehtud saaks, soovitan kasutada järgmist töökorraldust.

Lepi ehitajaga kokku, et iga nädal (või mingi muu ajavahemiku järel) kohtute objektil ja vaatate koos tehtud tööd üle ning vormistate kohe ka töödega seotud dokumendid. Kindel aeg iga nädal umbes  0,5 tundi korraga. Iga kohtumise lõpuks palu enda kätte täidetud dokumentide üks eksemplar ja lisa need oma kausta. Selliselt saab jälgida pidevalt ehitustööde seisu, aktiivselt suhelda ja lahendada üleskerkinud teemasid ning saada jooksvalt kõik vajalikud dokumendid.

Tõsi, see vajab ka endal aega, aga see on lõpptulemust arvestades väga vajalik. Sellise paberitöö korralduse soovitan sisse kirjutada töövõtulepingusse ning koheselt ka seda järgima hakata.

Millised on Sinu kogemused ehitusdokumentide vormistamisel?