Silt: töövõtted

Kuidas viimistluspragusid ära hoida?

Asudes ehitustööd tellima eeldame, et saame ehitustööd hea kvaliteediga. Sageli mõeldakse selle all kitsamalt ka seda, et ei tekiks näiteks ruumide seintesse pragusid.

Ehitustööde kvaliteedi pärast hakkab tavaliselt tellija muretsema peamiselt viimistlustööde faasis.  Seetõttu saavad suurima kvaliteedikoormuse pindade viimistlejad ja maalritööde teostajad, kes peavad parandama teiste vigu ja arvestama tellija kõrgendatud tähelepanuga nende töö suhtes. Varasemad möödapanekud ehitamisel ei hakka ju tellijale kohe silma ja alles siis kui värv seintel, tekib tellijal suurem huvi kontrollida, kas seinad ikka sirged ja pinnad siledad.

Viimistluspragude ärahoidmiseks on põhireegel lihtne. Tuleb üritada vältida erinevate tihedusega materjalide kasutamist ühes konstruktsioonis. Näiteks kui kasutad poole seina viimistluses Cyproci ja jätkad sama seina näiteks kivi- või betoonmaterjaliga, siis nende materjalide liitumiskohas tekib suure tõenäosusega pragu. Enamasti ei aita ka korralikult paigaldatud vuugilindid, akrüülid ja pahtlid, mõne aja pärast on pragu tekkinud, kuna materjalid toimivad mahukahanemisel ja niiskusrežiimides erinevalt.

Peamiselt tekivad praod, kas maja konstruktsioonide vajumisest või siis niiskuse kõikumise tõttu või ka näiteks betoonpindadel mahukahanemise tõttu. Ohtlikumad on kindlasti vajumisest tingitud praod. Näiteks kui vajumine on saanud alguse vundamendist ning ebaühtlase vajumise tõttu on juba vundamendis pragu siis jõuab see üldjuhul varem või hiljem ka seintesse või põrandasse. Põhiline probleem selliste pragudega on tingitud sellest, et selline vajumine lõhub ära niiskusisolatsiooni ja pinnasest liigub niiskus takistamatult maja konstruktsioonidesse. Kui niiskus on jõudnud seinakonstruktsiooni siis tekivad sellest  juba rida järgmisi probleeme, mis halvemal juhul muudavad maja kiiresti elamiskõlbmatuks.

Viimistluspraod ei ole majale otseselt ohtlikud. Kuigi esteetilisest küljest igasugune pragu kindlasti häirib inimest, ei tasuks siiski väikse prao pärast ülemäära muretseda.

Pole olemas maja, millel ei oleks viimistluspragusid.

Enamasti tekivad viimistluspraod seinte nurkadesse või siis seina ja lae piirile, samuti uste ümbrusesse ja mujale, kus kas mehhaanilist liikumist või siis erinevate materjali kokkupuutumise kohta. Vajumisest tingitud praod on sageli välisseinte nurkades ja need ka enamasti suuremad praod, kui klassikalised viimistluspraod.

Mida pragude vastu ette võtta?

Pragude vastu aitab veidi võidelda materjalivalikuga, õigete töövõtetega  ja tehnoloogia tundmisega. Näiteks lagede ja ka seinte puhul kasutatakse sageli topelt kipsplaate metallkarkassil, et vältida pragude tekkimist.  Esimene kiht ja teine kiht paigaldatakse selliselt, et nende vuugid ei kattuks ja töötaks ühe tervikuna. Samuti näiteks peab uste ümbruses jälgima, et kipsplaat paigaldataks selliselt, et vuugi ülemineku kohad ei jääks uste perimeetrisse, vaid viidaks kaugemale. Või kui on teada, et puitlae puhul on oodata puidule omast „mängimist“ siis kasutatakse liistusid seina ja lae nurkades, tavapärase puhta nurga asemel.

Milliseid võtteid keegi oma kodu puhul kasutab on juba igaühe enda valida. Kui varakult läbi mõelda need kohad, kus praod on võimalikud siis on võimalik pragude tekkimist vähendada.

Millele pöörata tähelepanu ehitustööde tellimisel?

Sageli öeldakse, et lepingut loetakse enne tööde algust ja alles siis kui koostöö enam mingil põhjusel ei toimi. Mis on selle põhjuseks, miks hästi alanud koostöö ühel hetkel enam ei toimi?

Sõlmi leping ja hoia lepingu kaust kogu aeg käepärast

Sõlmi leping ja hoia lepingu kaust kogu aeg käepärast

Peamine põhjus on sageli  koostöö mittesujumisel, et kokkulepitud lepingust ei peeta kinni. Tellija teeb sageli ehitajale järeleandmisi ja nn. „tuleb vastu ehitaja soovidele”, eeldades, et see aitab kaasa koostööle. Samas sellega annab Tellija  aga hoopis Töövõtjale signaali, et Tellijat saab mõjutada.

Mina soovitan selle probleemi ärahoidmiseks võimalikult täpselt järgida lepingut kohe esimesest päevast peale. Tuleks olla selles töös „pedantne” ja näpuga järge ajada. Ma ei taha öelda, et peaks olema jäik igasugu muudatuste tegemisele, kuid iga muutus võrreldes algse lepinguga peaks saama ka poolte vahel allkirjastatud ning vormistatud lepingu lisana.

Millised on kõige sageli ette tulevad probleemid? Toon välja mõned peamised:

Tähtaegade ületamine
Suur osa vaidlusi tekib Tellija ja Ehitaja vahel tähtaegade pärast. Tellija peaks arvestama, et iga päev, mis venitavad ehitustööd pikemaks planeeritust, toob kaasa lisakulu. Maja, kuhu ei saa elama asuda on Tellijale suur kulu, eriti tuntav on see koheselt neile inimestele, kes oma maja pangalaenuga ehitavad ja teist eluaset kas üürivad ja realiseerida ei saa.

Soovitan lepingu koostada selliselt, et seal oleks iga töölõigu juures ka selle valmimise tähtaeg. Samuti tuleks tähtaja ületamine siduda sanktsiooniga. Selliseid vahetähtaegasid peaks pidevalt jälgima, sest see aitab suuresti kaasa sellele, et kogu ehitustöö tähtaega ei ületataks. Kui sellist vahetähtaegade nõuet lepingus ei ole, siis kipub suur osa töid kuhjuma lõpufaasi ning koos sellega toimub sageli ka ettenähtud lõpptähtaja ületamine.

Tööde kvaliteet
Ehitustööde kvaliteet on kõige olulisem iga ehitustööde Tellijale. Ehitus on kallis investeering igaühele. Keegi ei soovi oma aega ja raha kulutada valesti tehtud tööde parandamisele. Kuigi see on elementaarne soov on sellega siiski pidevalt probleeme ja seda järgmistel põhjustel:

  • Liiga üldine projektdokumentatsioon, mis ei lahenda detailselt konstruktsioonide sõlmi. Kui alustada maja ehitamist arhitektuursete jooniste põhjal, siis risk ehitustööde kvaliteedile on suur. Tuleks tellida vähemalt põhiprojekti mahus joonised, see investeering tasub kokkuvõttes ära.

 

  • Ehitaja hoiab ehituskuludelt kokku. Ehitaja huvi on hoida ehitamise pealt kokku ja sageli kaasneb sellega odavama materjali kasutamine. Halvemal juhul kasutatakse teadlikult vale materjali, et saavutada kokkuhoidu. Selle vastu aitab pidev tööde järelevalve, mis jälgiks, et kasutatakse ainult projektis ettenähtud materjale.

 

  • Ehitaja kasutab valesid töövõtteid või pole piisavalt oskusi. Sagedaseim probleem on see, et ei järgita materjalide paigaldusjuhiseid. Töö teostatakse endale mugavamalt, jättes mõne ettenähtud töölõigu tegemata või tehakse seda valesti. Sellised valesti tehtud tööd võivad aga hiljem tekitada majaomanikule suuri probleeme. Näiteks kui niisketes ruumides on jäetud hüdroisolatsioon korralikult tegemata siis probleemid võivad ilmneda alles peale 2 aastat ehk siis kui garantiiaeg on möödas. Ka selle probleemi vastu aitab ainult korralik järelevalve. Oluline on teada tööde spetsiifikat ja kontrollida tööde teostamist õigel ajal, kuna hiljem peidetud puudusi on väga raske avastada.

Ehitustöö tellimisel sõlmi alati töövõtuleping ning pööra suurt tähelepanu lepingu täitmise jälgimisele. 

Head ehitustööde tellimist!