Silt: tagatis

Mida toob aasta 2012?

Tavaks on enne uut aastat teha prognoose, mida toob uus algav aasta.  Mis võiks oodata järgmisel aastal oma maja ehitajat?

Olen kuulnud arvamusi, et hetkel on mõistlikum oodata ja vaadata, kuna majandus on Euroopas allamäge minemas. Eestis pole enam ehitajad, kuna enamik Soomes.  Ehitushinnad on laes ja laenu ei saa. Kas tõesti on olukord nii lootusetu, et asuda kõrvalvaataja roll?

Mina veel käega ei lööks. Nõustun küll sellega, et ees keerulised ajad, kuid see ei tohiks olla takistuseks oma ehitusplaanide elluviimisel. 

Milliseks kujuneb uus ehitusaasta?


Laenuraha kättesaadavus püsib samal tasemel, mis eelmisel aastal
Laenude saamine ei ole kinni mitte niivõrd sellest, et pangad ei soovi laene väljastada vaid ennekõike laenutingimustest (piisav  sissetulek, laenu tagatis, intressimäärad). Laenu saamiseks vajalikke nõudeid suudab täita suhteliselt vähe inimesi, lisaks ebaselgus tuleviku suhtes ei lase osadel laenuvõimelistel inimestel laenamise otsust teha. Teatud võistlus pankade vahel laenumarginaali vähenemise osas tõenäoliselt tekib, kuid selle mõju laenuturule on väike.

Pangad eelistavad kindlasti valmis kinnisvara ostjad, sest nii on tagatis võimalik kohe ostetavale varale seada ning olenevalt omafinantseerimise määrast pole sageli täiendavat tagatist vajagi. Ehituslaenu puhul aga on möödapääsmatu täiendava tagatise olemasolu, mida on laenajal keerulisem leida.

Ehitushinnad liiguvad mõõdukalt ülespoole
Ehitushindadele suurt tõusu ei prognoosi. Võimalik hinnatõus jääb tõenäoliselt 10-15% juurde. Eesti turg on väga hinnatundlik – see seab piirid hinnatõusule.  Kui ei ole maksujõulist klienti ei saa ka ehitada.

Ehitusfirmad pingutavad ellujäämise nimel
Algav aasta saab olema ehitusfirmadele keeruline ja raske. Tööd on vähe ja see vähenegi on väikese kasumi marginaaliga. Piisab mõnest veast projekti juhtimisel, kui projekt on miinustes. Ellujäämiseks tuleb teha kvaliteetset tööd ja vigu vältida. Tuleval aastal on oodata osade ehitusfirmade turult kadumist ja ühinemisi või veel enam spetsialiseerumist, et olla veel efektiivsem.

Täna on pea enamik Eesti majatootjaid suuremal või vähemal määral orienteerunud Skandinaavia turule. Võimalik, et uus aasta toob kaasa väiksemate üldehitusfirmade eksportturgudele suunitluse, kasvõi nendesamade majatootjatega koostöös.

Klientidel saab olema raskem leida ülesse need õiged firmad, kes ka aasta lõpus veel turule alles jäävad.

Ehitusturg jätkab kohandumist
Teise järjestikuse lainena maad kattev uus majandussurutis sunnib uusi ideid leidma, otsima kliente, otsima klientidele terviklahendusi, mis kuludelt tellijatele vastuvõetav. See tähendab innovaatilisi lahendusi, see tähendab eristumist teistest. Usun, et just eristumine ja oma eeliste leidmine ja rakendamine saab olema firmadel võtmeks ellujäämisel.  On see pikem garantiiaeg, on see põhjalikum eeltöö enne igat ehitusetappi, et vigu vältida,  on see parem töökorraldus ja kiirem ehitus – see on iga firma enda teha.

 
Fakt on see, et algaval aastal ehitustöid alustades on klientidel vahest hirme rohkem kui tavaliselt, kuid elu näidanud, et ettevõtlike saadab edu ning hiljem tänavad nad ennast, et ehitusega just  nüüd algust tegid.

Võta aega, plaani korralikult ja ehita kvaliteetselt!

Kodu rajamine ilma lisatagatiseta?

Maja ehitamine nõuab enamasti laenuraha kasutamist!

Kas on üldse võimalik oma kodu ehitama hakata, kui sul ei ole võimalik anda pangale lisatagatist? Selline küsimus huvitab paljusid peresid, kes elavad näiteks üürikorteris ja peale krundi pole võimalik täiendavaid tagatisi laenu saamiseks pangale anda?

Kui veel mõned head aastad tagasi ei olnud probleemi saada laenu ka krundi tagatisel siis viimasel 2-3 aastal on olukord muutunud. Nüüd annavad Eestis tegutsevad suuremad ja tuntumad pangad laenu üldjuhul vaid hoonestatud kinnistute tagatisel.

Kuigi alati peab ütlema, et tehakse ka erandeid ning kindlasti on mõistlik igal juhul panga käest konkreetset lahendust küsida. Panka üldjuhul huvitab ennekõike see, milline on sinu pere sissetulek ja laenu teenindamise võima ning millises suurusjärgus on omafinantseering. Kui sul juhtub olema krunt heas asukohas ja pangale aktsepteeritav, siis on võimalik ka nüüd krundi tagatisel laenu saada. Tõsi küll krundi tagatisel antakse laenu umbes 50-60% selle turuväärtusest.

Aga kui sellist head krunti ei ole, mis siis teha?

Siis on võimalikud lahendused järgmised:

  1. Teha pankadega koostööd variantide leidmisel ja jõuda mõlemaid osapooli rahuldava kokkuleppeni.  
    Pakkuda ise või paluda pangal pakkuda välja lahendusi, mille täitmisel nad laenu annaksid.  Näiteks koguda raha ja käivitada vundamendi ehitus ilma laenurahata. Selle sammuga kaasneb see, et tuleb koostada maja projekt ja panna kokku maja eelarve ning hankida ehitusluba. Sellisel juhul ei ole tegemist enam lihtsalt krundiga vaid poolelioleva ehitisega.
    Panka huvitab see, kas potentsiaalsel laenuvõtjal on olemas usaldusväärne maja eelarve või konkreetne hinnapakkumine mõne ehitusfirmalt, mis näitaks kogu maja rajamise kulusid. Pangad ei soovi üldjuhul anda laenu, kui nad ei näe reaalselt paberil võimalust, et maja ka tervikuna valmis saaks.  Seetõttu on oluline anda pangale alati tervikpilt, kuidas ja mis ajaks maja valmis saadakse.
  2. Küsida esmalt laenu mõnelt hüpoteeklaene väljastavalt firmalt ja hiljem laen refinantseerida.
    Sellised firmad annavad üldjuhul laenu  ka ainult krundi tagatisel. Laenu antakse kinnisvara turuväärtuses üldjuhul kuni 50% ja intressid algavad u. 16%-st. Tõsi, see laen on oluliselt kallim võrreldes tavapankade intressidega, kuid lühiajaliselt näiteks 1 aastaks oleks see vastuvõetav. Laenu eest ehitada maja sellisesse staadiumi, kus turuväärtuse kasv võimaldaks tavapangast võtta laenu ning siis laen refinantseerida. Maksta esialgne laen tagasi hüpoteeklaenu firmale ja ülejäänud summa kulutada maja lõpuni ehitamisesse. 

Tänases turuolukorras ei ole ette näha enam kinnisvarahinna suuremat kukkumist. Samas, kasvõi sellesama finantseerimise probleemi tõttu ei ole ka mootorit, mis laseks hõlpsasti laenu võtta ja survestaks kinnisvara hinda tõusma.

Ehitushinnad on asunud juba jõulisemalt tõusma, kuid niipea see veel ei kajastu kinnisvara turuhinnas. Majaehitaja peaks tänases olukorras võtma seda kui paratamatut fakti, kuid seda ka mitte üle tähtsustama.

Kuidas maandada ettemaksu riski ehituslepingus?

Suuremat ehitustööd ette võttes on kindlasti üheks mureks see, kas ehitaja suudab võetud kohustused ikka korrektselt täita. Sageli on nii ajakirjanduses kui mujalt kuulda lugusid ebaõnnestunud töödest ja suurtest probleemidest, mis seoses ehitajaga tekivad.

Suuremate majade ehitamisel enamasti ettemaksust ei pääse

Suuremate majade ehitamisel enamasti ettemaksust ei pääse

Kuidas võimalikke ettemaksu riske maandada?

Üheks probleemide allikaks on sageli ettemaksu teema. Kui väiksemate ehitustööde puhul on võimalik töid teostada ilma ettemaksuta, siis suuremate ehitustööde nagu näiteks eramaja ehitus, puhul enamasti on ettemaksu tegemine tavapärane ning vajalik. Ei ole ka ehitusfirmal võtta vabasid vahendeid, et töid alustada ning finantseerida.

Kuidas aga ettemaksu puhul tellija saaks oma riske kaitsa, et ettemakstav summa võimalike probleemide korral kaduma ei läheks või kahju väiksem oleks? Peamiselt kasutatakse peatöövõtu töövõtulepingutes kahte võimalust:

  • Ehitusaegne tagatis. Töövõtjalt palutakse esitada lepinguga võetud kohustuste täitmise tagamiseks panga- või kindlustusseltsi garantiikiri 10% ulatuses lepingu üldmaksumusest. Ehitusaegne tagatis tuleks ehitusfirmal tellijale üle anda enne tööde algust ja enne esimese ettemaksu tegemist.
  • Ettemakstavad summad lepitakse kokku võimalikult väiksed, pigem maksta ettemaksu mitmes etapis väiksemate summadena, kui ühe suure summana.

 

Selliselt riski maandamine toob tellijale mõnevõrra lisakulusid, sest tagatise andmine ehitusfirma jaoks toob täiendavaid kulusid. Samas, mida paremas seisus on ehitusfirma finantsid, seda lihtsam ja sageli ka odavam on ehitusfirmale tagatise hankimine.

 

Fikseeri ettemaksu korral tööde sisu

Lisaks veel üks soovitus seoses ettemaksuga – nimelt ettemakstavate summade osas tuleks kohe täpselt lepingus või selle lisades kokku leppida, milliste tööde kohta need summad tasutakse. Tööde akteerimisel tuleks seda jälgida.

Näiteks juhul kui mingil põhjusel ei suju koostöö ehitajaga ning soov leping lõpetada, saab tehtud tööde aktide alusel summad kiiresti täpselt välja arvutada. Kui sellist ettemakstud summade täpset tööde sisu ei ole kirja pandud, siis on raske teostatud töid hinnata ning võib viia tülini.

 

Lepingu sõlmimine on kahepoolne protsess, kus mõlemad osapooled püüavad oma riske maandada. Seetõttu on leping alati ka osapoolte vaheline kompromiss ja peab meeles pidama, et koostöös saadakse alati paremaid tulemusi.