Postitused

,

Projekteerimise vead ja kuidas need tekivad?

Kõikides töölõikudes, kus inimene oma panuse annab, võib esineda eksimusi. Inimene on paratamatult ekslik ja teeb vigu! Seetõttu ei ole ka projekteerimine mingi erand. Ei ole tõenäoliselt ühtegi projekti, kus ei ole mingeid vasturääkivusi joonistes, seletuskirjas ning väiksemaid või suuremaid eksimusi projekti detailides.

Selleks, et paremini aru saada, miks tekivad projekteerimisel eksimused, tuleb mõista projekteerimise töökorraldust ning võimalikke olukorda, mis toovad kaasa riske eksimusteks ning vigadeks.

Projekt koostatakse analoogse projekti alusel

Enamik projekte, ennekõike seletuskirja osa aga ka näiteks sõlmede joonised, võetakse alguses aluspõhjana kasutusele mõne analoogse projekti näidisest, mida hakatakse siis täiendama. See vähendab oluliselt projekteerija aega seletuskirja ja sõlmede vormistamisel ja kiirendab tööd. Samas toob see kaasa ka riske, sest kuigi projektid võivad olla suures osas analoogsed, siis ikkagi on alati erinevusi ning nii unustatakse teatud erinevused projekti sisse kanda. Ja nii saabki mõnikord lugeda seletuskirju, kus mõni seletuskirja osa ei vasta tegelikult projektile, kuna see on jäänud projekteerijal tegeliku projektiga vastavusse viimata.

Jah, iga projekteerija loeb ja vaatab oma töö üle, kuid töö sees ise olles ei märka tavaliselt kõiki puudusi.

Projekti joonistes on erinevusi

Kui sama projekti erinevates joonistes on vasturääkivusi siis tekitab see segadust ning võib kaasa tuua ka lisatööd. Näiteks oli ühel objektil asendiplaanile kantud kõik hoonest väljuvad trassid ning selle alusel teostati ka trasside ehitustööd. Samas tööde edenedes, kui alustati hoonesisese kanalisatsiooniga ja võeti ette seda töölõiku käsitlev joonis, selgus korraga, et seal oli üks täiendav õueala kanalisatsioonitrass, mida asendiplaani ja trasside joonisel ei olnud. Olukorra lahendamiseks tuli teha täiendava kanalisatsioonitrassi paigaldus, mida oleks saanud odavamalt ja lihtsamalt teha, kui see oleks ka asendiplaani joonisel olnud.

Seetõttu ongi sageli probleem just selles, et projekti mahus loodud joonised vajaksid enne ehitustööde alustamist võrdlemist ning kontrollimist ka järgnevate töölõikude joonistega, et nii võimalikke riske maandada. See on aga suur töö ja sageli ei märka selliseid vigu ja jooniseid mitu korda erinevate osapoolte poolt üle kontrollides.

Projektis toodud lahendus ei võimalda ehitamist või see on ilmselgelt tehniliselt vale lahendus

Projektis, ennekõike eelprojektides, on päris sageli olukord, kus polegi päris võimalik aru saada, kuidas tuleks ehitada või on pakutud lahendus vale. Näiteks võib olla projektis selline ava, mis vajaks kindlasti täiendavalt posti või on pakutud lahenduses puudu mõni kiht või projektis toodud lahendust kasutades tekiks piirdekonstruktsioonis külmasild.

Projekti muudatustest tekkivad vead

Päris sagedasti tekivad projekti vead ka projekti muudatustega. Sageli tekivad uued lahendused tellija uute soovide tõttu ja tihti tehakse muudatusi viimasel hetkel, vahetult enne töölõigu ehitustöid või ehitustööde ajal, nendega on alati kiire ning seetõttu ei jõuta läbi analüüsida nende muudatuste mõjusid. Selliselt tekivad vead, millega hiljem tuleb tegelema hakata ning mis võivad siis taas omakorda nõuavad uute muudatuste sisseviimist.

Suuremates projekteerimisfirmades on kasutusel küll vägagi kaasaegne tarkvara, mis võimaldab näiteks automaatselt kontrollida, kas tekib vastuolusid muudatuste korral teiste projekti osadega, kuid kiire töötempo tõttu ja tarkvara keeruka seadistamise tõttu, jääb selline kontroll nii mõnigi kord ebapiisavaks. Nii taandub siiski olulisem kontroll projekteerijapoolsele visuaalsele ülevaatusele ning keerukamata ja mahukamate projekti puhul esineb paratamatult vigu.

Kuidas saaks paremini?

Kui aga laiemalt vaadata siis üheks läbikumavaks probleemiks on see, et projekteerijat ei väärtustata piisavalt ei tellija ega kohati ka ehitaja. Projekteerija on pidevalt “tule all” ja temalt oodatakse väga kiiret ja läbimõeldud projekti, samas aga ei taheta selle töö eest vääriliselt maksta, info soovide osas jõuab temani viimasel minutil ja muudatuste koostamise eest ei taheta sageli tasu maksta.

Projekteerimisel tuleb lähtuda väga põhjalikest normide ja nõuete kogumistest, mis sageli on suurem töö, kui arhitektuurse joonise koostamine. See taustatöö jääb sageli tellijate ja ehitajate eest varju ning seetõttu ka seda ei märgata.

Arhitekte ja projekteerijaid tuleks võtta igas projektis kui täieõiguslikku liiget ja koostööpartnerit. Koostöö tähendab seda, et tööprotsessis tuleb ka projekteerijale anda aega oma tööd teha, arvestada projekteerimisega varakult ning mitte võtta projekteerimist kui sundkulu vaid kui investeeringut, mis aitab tagada kogu projekti kvaliteeti!

,

Kuidas kiiresti ehitada?

IMGP1266Me elame ajas, kus iga tund ja minut on loetud. Me oleme harjunud kiirelt mõtlema, kiirelt elama ja loomulikult soovima ka oma maja kiiresti valmis saada. Kuidas ehitamisel saavutada kiirus, kas see tuleb millegi arvelt?

Miks on ehitamise kiirus tellijale oluline?
Tänapäevale omaselt loeme me raha väga hoolikalt. Võtame lihtsa näite. Kui pere alustab oma maja ehitusega, alustatakse enamasti ka ehituseks võetud laenumaksete tasumist. Samal ajal on perel vajalik maksta ka oma ehitusperioodi jooksul elukoha elamiskulusid (näiteks oma korter või hoopis üürikorter). Seega ehitusperioodil tuleb tellijal tasuda igakuiselt täiendavaid kulusid seoses ehituseks võetud laenumaksetega. Mida pikemaks kujuneb ehitusperiood ja majja pole võimalik kolida, seda pikemalt tuleb kanda suuremaid igakuiseid kulusid.

Millised võimalused on saavutada ehituse kiirus?

Ehituses on kiiruse saavutamise võtmesõnadeks „ettevalmistus ja planeerimine“. Mida paremini on tehtud erinevad ehituseelsed ettevalmistustööd, seda sujuvamaks ja kiiremaks saab ehitusplatsil ehitustöid muuta. Teisiti öeldes on väga oluline tähelepanu pöörata projekteerimisele ning üritada lahendada projektis ennekõike kõik keerulisemad sõlmed. Projektist algab paratamatult suur osa probleeme, mille läbimõeldud lahendus annab hiljem ajavõitu ning usaldusväärse tulemuse nii hinnaküsimise etapis kui ka ehituse käigus.

Tellija jaoks tähendab see ennekõike järgmisi otsuseid ja lahendamist vajavaid ülesandeid:

  • Kas tellida korralik põhiprojekt ja kõik vajalikud tööjoonised?
  • Kas tellida projekti mahuarvutused ja põhjalikud spetsifikatsioonid, kus kogu materjalivajadus oleks üheselt selge?
  • Tagada, et ehituse algusajaks oleks vajalikud kommunikatsioonid ehitusplatsil olemas, ennekõike elekter ja vesi.
  • Läbi mõelda ehitusplatsile juurdepääs, et platsile saaks sõita ka raskem tehnika.
  • Kas ehituse algusajaks on olemas ka ehitusluba ning pole mingeid takistusi tööde alustamiseks?

Hinnaküsimise ja ehituslepingu käigus võetakse detailsemalt ette planeerimine ja kirjeldatakse oma hinnaküsimises täpsemalt need eesmärgid ning soovid ka kiirema ehituse osas. Eesmärgiks on ehitusfirmale ette anda võimalikult selged ja täpsed soovid, mis ajaks peab maja valmis olema, millised nõuded on sellega seoses ehitusfirma peab täitma.

Seejärel koostavad ehitajad hinnapakkumised, kus kindlasti ka tuuakse välja neid probleeme, mis takistavad soovitud tähtajaks ehitustööde lõpetamist. Need probleemid tuleks koos ehitajaga hinnaläbirääkimiste etapis läbi arutada ja vajadusel koos leida lahendus, mis siiski võimaldaks ehituse tempot hoida või siis korrigeerida ajaplaani selliseks, et see reaalsusele vastaks.

Selle töö mõte on see, et ettevalmistamisel mängitaks sisuliselt paberil läbi kogu maja ehitamine, sealhulgas kõigi peamiste ehitustööde lõikes ja kalendrit silmas pidades, mis arvestab ka võimalikke ilmastikuolusid ning vajalikke materjalide tarneid ja alltöövõtjate ressursse. Materjalide tellimisajad mõnede materjalide osas on mitmeid kuud pikad ning seetõttu on väga oluline õigeaegsete tellimuste esitamine, et ei tekiks suuremaid viivitusi materjalide taga ootamisel. Samamoodi on oluline teha ka eelkokkulepped ettevõtetega, kes nn. alltöövõttu teevad, et ka nendel oleks just soovitud ajaks tööde teostamiseks aeg broneeritud. Kasulik on kasutada tööetappide tähtaegasid, mis selliste vaheetappidena aitavad tööde edenemise tempot jälgida ja tempot hoida. Ideaalis võiks ehituselepingu juurde kuuluda ka läbimõeldud kalendergraafik, kus oleks terviklik tellimuste ja alltöövõtulepingute tellimiste ajaplaan, mis arvestaks ka u. 2-3 nädalase varuajaga, juhuks kui siiski tekib probleeme ning tekivad ootamatud seisakud.

Selliseid plaane eramajade puhul tehakse vähe ning seetõttu kipuvad eramajade valmissaamised mitmeid kuid venima. See, et plaanitud ehitusaeg eramaja ehitamisel ületatakse paari kuuga on pigem tavaline, kui erakorraline.

Üks venimise põhjus on tavaliselt ka erinevad viimase hetke muudatused, mis enamasti tellija, kuid ka aeg-ajalt ehitaja initsiatiivil tehakse. Põhjused muudatusteks tekivad näiteks sellest, et tellija nähes valmissaavat lahendust, saab ta alles siis tervikliku ettekujutuse ja võib juhtuda, et see, mis varem paberil sobis, talle enam ei meeldi ning soovitakse teha muudatusi. Erinevad sisekujunduslikke muudatusi ja ideid tekib samuti, mis samuti võtavad lisaaega, millega ei oska kohe projekti alguses arvestada.

Nõua ajaplaanist kinnipidamist

Tellija ülesanne kokkuvõtlikult on teha omalt poolt kõik, et püstitada ajaplaan, teha korralik ettevalmistus läbimõeldud projektiga ning koos ehitajaga detailides planeerida tööde ajagraafik, mis võimalikult täpselt arvestaks kõigega, et ehitustööde tegemisel ei tekiks takistusi, mis ajaplaani oluliselt muudaks. Ei ole vale öelda, et kogu maja ehitamise projektist tasub kulutada isegi kuni 50% ajast just kavandamise ja planeerimise etapile, et ehitusplatsil ehitamine kiiremini läheks.

Tellijana tasub ka ehitusperioodil olla see pool, kes regulaarselt uuriks ehitajalt ajagraafikus püsimist ja vajalike materjalitarnete tegemist ning jonnakalt ajaplaanist kinnipidamist nõuda.

Väärtusta planeerimist ja tee ehitamine enda jaoks kiiremaks!

, ,

Ehitusmaterjali valik nõuab teadmisi

Oleme oma elus harjunud pidevalt ettetulevaid valikuid tegema võrdlemise teel. Valime tooteid, teenuseid enamasti selle abil, et võrdleme nende omadusi ja hinda omavahel. Me teeme otsuse, kas konkreetne toode või teenus on hea, rohkem selle järgi, kas see on muudest võrreldavatest toodetest parem või halvem.

Me teeme sellist võrdlust automaatselt kõigis valdkondades oma elus. Iga päev.

Võrdluse tegemiseks on aga vajalik suur hulk informatsiooni. See info tuleb hankida ja mis veel olulisem, tuleb aru saada, mida ja kuidas võrrelda.

Seega võrdlemine eeldab, et tuleb tunda toote / teenuse omadusi ja mõista, mis teeb selle sobivaks või eelistatavaks.

Kui nüüd eeltoodud mõttekõik üle tuua ehituse valdkonda siis põhiline probleem on tavaliselt see, et ehituskaugem oma kodu ehitaja / tellija ei tunne ehitusmaterjale ja –teenuseid. Ei tea, millised omadused materjalide ja teenuste valikul on olulisemad.

Kokkuvõttes jääb tellijal valida 2 variandi vahel:

1)      Tellida korralik projekt, mis sisaldaks konkreetseid ehitusmaterjale ja spetsifikatsioone (soovitavalt vähemalt põhiprojekti tasemel).

2)      Ise õppida, teha selgeks ehitusfüüsika, ehitusmaterjalide algtõed, tehnoloogiad jne.

Arusaadavalt tähendaks ise õppimine olulist ajakulu ja ka huvi õppida ning inimesele, kes kord elus maja ehitama asub on projekti sisseostmine lihtsam valik.

Kuid siiski kipub reaalsuses paljudel eratellijatel olema korralikku projekti investeeritavast rahast kahju ja kiputakse ehitama minimaalses mahus projektiga.  Tulemuseks olukord, kus ainuke toodete/teenuste valiku kriteerium kipub olema hind, sest muid valiku kriteeriume ei osata hinnata.

Nii kerkivad majad, kus ehitusfüüsika ja materjalide kokkusobivus on juhuslik ja konstruktsioonid ei täida oma eesmärki. Sealt edasi tekivad enamasti külmasillad ja niiskusprobleemid, mis viivad sageli vajaduseni juba 2-3 aasta pärast avada konstruktsioonid ja need ümber ehitada.

Sageli mõtleb tellija, et küll ehitusfirma oskab ja teab, kuidas täpselt peab tegema. Nõus, et see parematel juhtudel ka nii on, kuid ehitusfirma teostab ennekõike  töid vastavalt projektile. Kui  projekt on puudulik  või tellija tarnib materjalid siis ehitaja paneb need lihtsalt paika. Ehitaja roll ei ole olla projekteerija vaid lähtuda projektist.

Seetõttu soovitan ehitusmaterjalide valikud vähemalt põhikonstruktsioonide osas teha koostöös projekteerijaga ning alles seejärel asuda konkreetse väljavalitud materjali otsingutele. Kui konkreetne materjal on teada siis saab rakendada juba ainult hinnavõrdluse kriteeriumit.

Investeeri teadmistesse, investeeri projekti!