Postitused

, ,

Kontrollimine eeldab konstruktsiooni „hingeelu“ tundmist

Ehitustööde kontrollimine eeldab eeltööd ja ettevalmistust. Usun, et keegi ei vaidle sellele vastu. Kuid millele ettevalmistustööd tehes rõhku panna, et vigade leidmine sujuks?

Saa aru kuidas konstruktsioon töötab

Läbi võib lugeda suure hulga ehitustööde paigaldusjuhised, kuid see ei ole alati piisav. Paigaldusjuhised kirjeldavad konkreetset tööoperatsiooni, kindlaid sõlmi ja lahendusi. Reaalses elus tekivad ehitusprotsessis aga sageli ka pealesunnitud lahendused, mis erinevad suuremal või vähemal määral juhistes näidatud olukorrast.

Siinkohal tulebki mängu arusaamine sellest, kuidas konstruktsioon töötab ja milleks konstruktsioonis sisalduvaid kihte kasutatakse. Kui selline arusaamine on olemas siis saab ka mittestandardsete lahenduste osas jälgida, kas konstruktsioon tõesti oma funktsiooni täidab.

Näiteks on sagedased erinevad niiskusetõkke või soojustamisega seotud vead, kus ilmselgelt pole aru saadud kuidas konstruktsioon töötab.

Mõistes konstruktsioonides erinevate kihtide rolli on oluliselt lihtsam hinnata tööde kvaliteeti ning juhtida tähelepanu just olulistele vigadele, mis kindlasti on vajalik parandada.

 

, , ,

10 valikut maja energiasäästu saavutamiseks

Järjest ja järjest enam räägitakse energiasäästlikest majadest. Mida aga selle all tegelikult mõeldakse. Millest tekib energiasääst ja mida sellest osa saamiseks täpsemalt teha tuleks.

Vaatame lähemalt, milliseid valikuid on võimalik teostada energiasäästu saavutamisel:

  1. Maja soojustamine kehtivatest ehitusnormidest oluliselt paremini. Hästi soojustatud maja vajab oluliselt vähem kütteenergiat ja see on olulisim säästliku maja tingimus.
  2. Reguleerimist ja automatiseerimist võimaldava küttesüsteemi kasutamine.  Eesmärgiks  tagada ruumides ühtlast temperatuuri ning suurendab elanike mugavust. Näiteks vesipõrandaküte maakütte baasil, mis ei vaja kõrget vee temperatuuri.
  3. Ventilatsioonisüsteem. Sundventilatsioon kõrge soojatagastuse, ühendatuna näiteks lisaks maakütte- või õhk-vesisoojuspumbaga. Lisaks külma õhu eelsoojendamine või sooja õhu mahajahutamine passiivsel meetodil, näiteks torud pinnases.
  4. Reovee soojuse taaskasutamise veevarustuse süsteemides. Sooja vee saamiseks läheb vaja palju energiat ja pole mõistlik seda lihtsalt kanalisatsioonist alla lasta ja raisku minna. Seda soojust saab taaskasutusse võtta.
  5. Päikesevalgusega arvestavad kardinasüsteemid ja võred, mis aitavad talvisel ajal küttekulusid kokku hoida ja suvel paremini maja ülekuumenemise eest kaitsta.
  6. Otsese päikeseenergia kasutamine sooja vee saamiseks nn. päikesepaneelide abil. Kuigi tasuvusajad kipuvad veel minema üle 8-10 aasta, on asjal jumet.
  7. Veetarbimise piiramiseks säästliku sanitaartehnika (wc- pottide, kraanide) kasutamine, mis vähendavad vee raiskamist peamiselt sellega, et vähendavad asjatut veekulu, kas mehhaaniliste või elektrooniliste meetoditega.
  8. Vihmavee taaskasutamine. Vihmavee suunamine mahutitesse ja selle kasutamine kastmisveena või läbi puhastussüsteemide ka mujal majapidamises. Vajab aegsasti planeerimist, et mahuti(d) saaksid krundil sobilikku kohta paigutada. Kindlasti pikaajaliselt hea investeering, sest kallist joogivett kastmiseks kasutada on puhas raiskamine.
  9. Energiasäästlik valgustus. LED tehnoloogia energiakulu on niivõrd palju väiksem, et tänu energiahindade pidevale tõusule on igati mõistlik valik.
  10. Automaatika kõikvõimaliku energia säästu teenistuses, näiteks liikumisanduritelt saadud info alusel kustutatakse majas automaatselt tuled või maja valve alla pannes lülitatakse välja kõik mittevajalik elektrienergia tarbimine.

 

,

Jääpurikad räästas, mida ette võtta?

Sellel aastal on talv alanud varakult, kopeerides seni pea täpselt eelmise aasta lumerohket talve. Lund tuleb aina juurde, kuid ilm püsib miinuskraadidel ning pole olnud sulapäevi.

Mis aga jälle kohe majade juures seoses sellega silma hakkab on kiiresti tekkinud jääpurikad. Soojalekked katusealustes sulatavad lund ja allapoole räästasse jõudes need jäätuvad.

Silma on hakanud, et eramajade puhul selliseid soojalekkeid hulga vähem, kuid seevastu vanemate kortermajade puhul on pilt halvem. Leidub isegi selliseid kortermaju, kus ühistu on teinud küll fassaadi soojustamise, kuid kuna majal on katus veel heas seisus siis pole seda uuendatud. Tulemuseks aga see, et katusealuse halva soojustuse tõttu on majal väga palju jääpurikaid, mis ohustavad mööduvaid inimesi ja parkivaid autosid. Vähemalt sama oluline on ka see, et tekkinud jää lõhub räästaid, vihmaveerenne ja –püstikuid ning katusekatet.

Kui mõni ühistu või eramaja seisab valiku ees, millest maja kordategemist alustada, siis soovitav oleks töid alustada katusest või siis võimaluse korral teha katuse ja fassaaditööd korraga ning kindlasti ka jälgima seda, et soojustus saaks korralikult tehtud.

Selliste, jääpurikate käes vaevlevate, majade puhul on lahendus sageli aga lihtne. Näiteks tuulutatava suurema pööninguga katuste puhul on katusealuse soojustamiseks hea juurdepääs ning töid võimalik ette võtta ka talvisel perioodil.

Kui tegemist aga soojustatud katuslaega siis on mõistlik soojalekete parandamine ette võtta suvisel perioodil, sest selliste töödega kaasneb vajadus katusekatte eemaldamiseks.

Samuti näitab selline talv hästi kätte ka muud soojalekke kohad. Lisaks katuseräästasse tekkivatele purikatele on  jääpurikaid näha maja fassaadil, akende all aknaplekkidel. Sellistel juhtudel näitavad jääpurikad kätte kohad, kus on akende alt pääseb soe välja.

Kuigi täpse ülevaate saamiseks oma maja soojalekete kohta tasub tellida termokaamera pildid, kus temperatuurierinevused väga hästi nähtavad, siis suuremad lekkekohad on leitavad ka praegu oma maja pildistades ehk tavalisi fotosid tehes. Neilt piltidelt saab tänu tekkinud jääle hea ülevaate, kus asuvad soojalekked, mis vajavad korda tegemist.

Igal juhul tasub soojustamine ära. Näiteks kortermajade puhul mitu korda talve jooksul kohale kutsutav tõstuk koos töömeestega, kes jääpurikaid eemaldavad, tekitab ühistule kulusid, millest mõnel juhul saaks soojalekete kohad juba korda teha.  Samuti annab korralikult soojustatud maja säästu ka küttearvete tasumisel.

 

,

Kuidas jääpurikate abil soojalekkeid avastada?

Eestimaale üle pikema aja jõudnud korraliku lumega talv annab praegu hea võimaluse kontrollida oma maja katusealuse soojapidavust.

 

Kui sinu maja räästas on jääpurikad siis katusealune ei ole korralikult soojustatud ja soojus pääseb katuse pinda soojendama. Lumi katuse pinnal sulab ja seetõttu tekivad jääpurikad.

 

Oma räästa ülevaatamisel võid leida nii kohad, kus katuslae soojustuskihis on „augud” ning need hiljem täiendavalt soojustada.

Jääpurikad räästas näitavad kätte soojalekke piirkonna
Jääpurikad räästas näitavad kätte soojalekke piirkonna

 

Jääpurikate puhul lisaks sellele, et nad seavad ohtu möödakäijad või muu vara näiteks auto, võivad lõhkuda ka vihmaveerenne, neid väänata ja päris katki murda.

 

Praegu on hea aeg, sest sulailmasid ei ole olnud ja ka päike pole katuseid oluliselt soojendanud. Seetõttu leiab kõik katusealuse soojustamisega seotud vead hästi ülesse. Soovitan teha pildid neist kohtadest, kus jääpurikad tekivad, et kui remonditööd ette võtta, siis oleks hea täpselt üle vaadata, et kus on probleemsed kohad ja need ära parandada.

 

Majadel, millel on katusaknad, on teatud mahus jääpurikad katusakende piirkonnas paratamatud, sest aknale sadanud lumi sulab seest tuleva soojuse tõttu.

 

Jääpurikate tekkimisel räästasse tuleks need sealt eemaldada, et raskus ei lõhuks vihmaveerenne aga muidugi ka seetõttu, et need allakukkumisel viga ei teeks.

 

 

Kas Sinu majal on soojalekkest tekkinud jääpurikaid?