Silt: sisearhitekt

Püsimööbel annab kokkuhoidu

Majapidamisruum

Maja ehitamisega seoses jäetakse sageli ülekohtuselt väikse tähelepanuta sisustus ja ennekõike püsimööbel. Miks on see oluline?

Mida pean silmas püsimööbli all?

Püsimööblina käsitlen erinevaid peamiselt eritellimusena loodavat ja täpselt ruumide mõõtmeid arvestavat mööblit. Selline mööbel võimaldab kõige efektiivsemalt ruumi pinda kasutada. Nii põrandapinda  ka seinapinda.

Sellise mööbli tellimine on mõnevõrra kallim kui valmismööbli ostmine, kuid tasub ära.

Miks on selline püsimööbel nii oluline?

Ma julgen välja käia mõtte, et korralikult planeeritud püsimööbel võimaldab ehitada väiksema üldpinnaga maja ilma, et kaotaks mugavuses. Vastupidi – korralikult läbimõeldud sisseehitatud mööbel annab erilise funktsionaalsuse, mis elukvaliteeti tõstab.

Täiesti tavaline on see, et oma kodu ehitaja hakkab kappidele või muule mööblile mõtlema alles siis kui maja peaaegu valmis. Tulemuseks olukord, kus hangitakse mööbel, mis enam-vähem sobib, kuid mis hakkab tubades märgatavalt rohkem ruumi võtma kui seda algul sooviti või tehakse mööbli funktsionaalsuses allahindlust ning lepitakse põhjalikult läbimõtlemata lahendustega.

Tulemuseks olukord, kus igale vajaliku esemele ei ole sobilikku kohta ja asjad hakkavad kuhjuma ning kaduma. Mööblit, mis ei suuda täita oma ülesannet, ei ole mõtet hankida!

Püsimööbel ei pea olema tingimata kallis, ennekõike on tähtis idee ja funktsionaalsus, milleks mööblit täpselt kasutatakse.

Minu soovitus on koos maja plaanide valmimisega mõelda läbi alati ka mööbli teema ning miks mitte visandada ka juba võimalikud mööblijoonised, millega ehitamise käigus saaks vajadusel arvestada.

Selle töö jaoks kaasa näiteks sisekujundaja – sisearhitekt või  käi mööblifirmades nõu ja abi saama või tutvu erinevate sisustusajakirjadega ning hangi varakult ideid, mis sinu kodus töötaksid.

Tee oma maja panipaikadega ja mööbliga tööd paberil projekteerimise etapis ning naudi praktilist maja!

Hea ruumiplaneering loob hea kodu

 

Sageli öeldakse, et see korter või maja on hea ruumiplaneeringuga. Kuigi maitse ja väljakujunenud eluharjumuste järgi on „hea ruumiplaneering“ inimeste jaoks mõneti erinev, mõeldakse ruumiplaani puhul enamasti järgmist:

  • Ruumide arv
  • Ruumide / tubade piisav suurus
  • Ruumide kasutusotstarve

Kõiki eeltoodut seob tervikuks ruumide funktsionaalsus ehk see, kuidas saab kõige efektiivsemalt ruume kasutada, ilma et mugavuses kaotaksime. Sellise ruumiprogrammi kokkusobitamine on üllatavalt raske. 

Arvesse tuleb võtta väga palju erinevaid tehnilisi ja ka praktilisi tingimusi. Iga ruumiga tuleb eraldi lahendad funktsionaalsus, valgustus, mööbel ja palju teisi aspekte. Enamasti pannakse suurimat rõhku näiteks köögi funktsionaalsele küljele ja mõeldakse läbi kõik detailid.

Tegelikult on hea iga ruum või tuba analoogselt läbi mõelda, arvestades oma pere harrastuste, hobidega või muude vajadustega. Praktiline mugavus saavutatakse peamiselt läbi hästi lahendatud mööbli ja sisustuselementide.

Reeglina kehtib põhimõte, mida väiksem on pind seda funktsionaalsem ja praktilisem peab olema maja või korteri ruumiplaan. Suurema pinna puhul ei ole kompaktsus nii oluline ja seetõttu saab keskenduda rohkem näiteks ruumi detailide rõhutamisele.

Kuna kompaktse ja praktilise lahenduse leidmine vajab kogemusi on hea kasutada sisearhitekti või sisekujundajat, kellel on oskus väikeste detailide kaupa panna kokku ja näha tervikut.

Ruumiplaneeringu trendid muutuvad ajas. Veel mõni aeg tagasi ehitati pea eranditult kõik elutoad, söögitoad ja köögid kokku, et saavutada võimalikult avatud ja suur pind. Nüüd on see aga jälle vaikselt muutumas, järjest rohkem eraldatakse köök või ehitatakse see täiesti eraldi ruumina.

Trendid tulevad ja lähevad, kuid ruumiplaneeringu koostamisel peaks iga pere vaatama ainult oma pere vajadusi ja arvestama sellega, mis on nende jaoks oluline. Kodu tuleb luua oma maitse ja soovide kohaselt ning ainult nii tunned end oma kodus hästi.

Kuidas alustada elektriprojekti koostamist?

Iga pistik ka lüliti peab projektis täpselt paika saama!

Iga pistik ja lüliti peab projektis täpselt paika saama!

Maja projekteerimise üheks oluliseks osaks on elektriprojekt.

Tänapäeva kodus on kasutusel väga palju erinevaid elektrit vajavat tehnoloogiat ja seadmeid, mis muudavad meie elu mugavamaks.

See kõik vajab sageli, ka eramaja puhul, kokku sadu meetreid elektri- ja nõrkvoolukaablite paigaldust, kümmnete pistikute, lülitite ja andurite paigaldamist.

 

Millest peaks alustama?

  • Esimese tööna tuleks kirja panna lähteülesanne. Lähteülesande koostamiseks on vajalik maja arhitektuursed joonised: plaanid, lõiked, vaated. Kui joonised olemas, tuleb kirja panna iga ruumi pistikute, lülitite, valgustite, TV, telefoni, artivõrgu, kõlarite, küttetermostaatide, signalisatsiooni jmt. vajadused.
    Tavaliselt käib töö selliselt, et töö tellija teeb iga ruumi kohta eraldi vajaminevate elektriseadmete nimekirja ja võimalusel märgib ka plaanile nende asukohad. Selleks tööks on suureks abiks, kui on juba plaanidel paigas mööbli paigutus ja ruumide kasutusotstarve. Kui sisekujundus paigas, siis on palju lihtsam ka kohe plaanile asukohad peale joonistada. Sisekujunduse projekti, mille üheks osaks on ka elektri ja valgusprojekt, saab tellida ka sisearhitektilt, siis on endal palju lihtsam.

  

  • Seejärel jõuab info projekteerija kätte, kes vaatab tehtud töö üle, vormistab selle ning täiendab seda mitmes etapis. Lisaks lähteülesandele tuleks projekteerijale anda ka võrguvaldaja poolt väljastatud tehnilised tingimused. Projekti täiendamisel arvestab elektriprojekti koostaja, lisaks ka teiste eriosadega nagu küte, vesi, kanalisatsioon, ventilatsioon, automaatikalahendused jmt. Elektriprojekti kooskõlastatakse kõigi osapooltega ning arvestatakse nii arhitektuursete kui tehniliste vajadustega. Peab meeles pidama, et iga muudatus mõnes projekti osas toob enamasti kaasa muudatused ka elektriprojektis.

 

  • Saadud andmete põhjal arvutab projekteerija ka summaarse tarbimise ning peakaitse suuruse. Nende andmete põhjal saab projekteerija soovitada optimaalse tarbimiskoha peakaitse suuruse – see info on vajalik siis kui elektrivõrgu liitumislepingut vaja sõlmida. See tasuks alati elektriprojekti koostajalt üle küsida ja seejärel varakult välja selgitada, kas võrguvaldaja suudab sellist peakaitse suurust pakkuda.

 

Meeles peab pidama, et elektriprojekt ei piirdu ainult majaga, arvestama peaks ka õueala vajadustega. Elektrit vajavad ka näiteks aiavalgustid, värava automaatika, värava valgustus ja paljud muud tehnilised lahendused.