Postitused

, ,

Fassaad annab majale näo

Maja fassaad on maja visiitkaart. Fassaadi järgi antakse hinnang majale. Kuid lisaks ilule on fassaadi peamiseks ülesandeks kaitsta seinakonstruktsioone väliste tingimuste eest. Erinevad ilmastikuolud ja ennekõike kiire ilmastiku vaheldumine annab fassaadidele suure koormuse.

Fassaadikattematerjale on palju, kuid eramaja puhul on levinuimad lahendused:

  • Puitvooder
  • Krohvipinnad
  • Müürikivid

Ja loomulikult ka nende kombinatsioonid, mis aitavad fassaade arhitektuurselt rikastada ja tervikuna oluliselt huvitavamaks teha maja väljanägemist.
Lisaks on olemas mitmeid erinevad fassaadikattelahendusi, kus kaetakse välispinnad erinevate fassaadiplaatidega, plekkprofiili, erinevate materjalide immitatsioonid, alates plastikust või tsemendist voodrilaudadega lõpetades klassfassaadidega ning betoonpindadega.

Kuna järjest rohkem seatakse krundile väljastatud tehniliste tingimustega fassaadi väljanägemisele kindlad nõuded siis paraku väga ekstravakantseid lahendusi ei saa majaehitaja alati kasutada, kuid värvide ja pinnakatetega saab ka alati luua väga huvitavaid ja unikaalseid lahendusi.

Millist fassaadi valida?

Nagu iga ehitis vajab teatud aja pärast hooldamist ja remonti, vajavad seda ka pidevalt muutuvate ilmastikuolude käes olevad fassaadid.
Üks lähenemine fassaadimaterjali valikule on just see, kui töömahukas ja kulukas on fassaadikatte hilisem parandamine või uuendamine.
Vaatame lähemalt levinumate fassaadide näiteid:

Puitvooder

Näiteks puitfassaadi ülevärvimine või lahtitulnud laudu on lihtne ja taskukohane parandada. Samas hooldustöödega peaks arvestama u. iga 10-12 aasta tagant, mis aga tagab, et selliselt saab puitfassaadi eluiga järjest pikendada ning vajadust fassaadikatet täielikult vahetada ei pruugi maja projekteeritud eluea (50-100 aasta) jooksul tekkidagi. Pigem uuendatakse fassaade ennekõike seetõttu, et soovitakse täiendavalt fassaade soojustada, mitte seetõttu, et fassaadikate seda tingimata vajaks.

Krohvitud fassaadid

Krohvitud pinnad (ennekõike õhekrohviga pinnad) kipuvad esialgset head väljanägemist kaotama juba u. 6-7 aasta pärast (sageli ka varem), kuna kipuvad määrduma ning nähtavale ilmuvad ka esimesed mikropraod, mis vajaksid puhastamist, ülevärvimist või parandamist.

Paremate krohvisüsteemide püsivusajaks hinnatakse küll lausa u. 50 aastat, kuid praktikas ei õnnestu enamasti seda saavutada ja tavaliselt õhekrohvisüsteemi suurem remont ootab ees hiljemalt u. 20-25 aasta pärast.

Miks krohvisüsteemide puhul praod nii kergesti kipuvad tulema? Põhjus tundub olema peamiselt selles, et ei järgita enamasti täielikult krohvisüsteemide juhiseid ning ka lühike garantiiaeg (enamasti 2 aastat) ei sunni ehitajat probleemidega hiljem suurt tegelema. Kvaliteetsemat tööd ja fassaadi pikemat eluiga aitaks tagada, kui lepingusse sisse kirjutada pikem garantiiaeg (näiteks 5 või 10 aastat), siis muutuks ka suhtumine ja töid teostataks rohkem vastavalt juhistele.

Müürikividest fassaadid

Silikaatkivid, keraamilised tellised, paekivi ja muud võimalikud kivifassaadid lubavad suuresti hooldusvaba pinnakatet. Ideaalis ei ole vaja pikka aega teha muud, kui vajadusel mõnevõrra pindasid puhastama.
Müürikividest fassaadide puhul aga tuleb silmas pidada seda, et paremini peavad need vastu räästaga majade puhul, mis kaitseb müüritist rohkem ülemäärase niiskuse eest. Samuti peab olema tagatud korralik voodritagune tuulutus.

Hooldusvabad fassaadipinnad aga nõuavad ka kvaliteetset vundamenti ja müüri ladumist, sest võimalikud praod müüritises tähendavad ebakvaliteetset tööd ning vajadust teha kalleid parandustöid (mingi müüriosa lammutamist ja uuesti ladumist). Parandustööd aga eriti keraamiliste telliste puhul võivad olla probleemsed, sest erinevad partiid on mõnevõrra erineva värvusega ning parandatav koht võib näha jääda ning fassaadi üldilme rikkuda.

Milline on Sinu valik?

, ,

Arvustus: “Naabrist parem” saatele

TV3 näidatav “Naabrist parem” telesaade on hea näide sellest, kuidas hakkajad inimesed peavad ehitusmaailma uksest hooga sisse astuma. Kas ja kuidas saate osalejad ülesannetega hakkama saavad?

Saate formaat on tegelikult hea läbilõige sellest, kuidas inimesed remonttöid oma kodudes ise teevad. Nagu selliste saadete puhul ikka, üritatakse osavõtjate valikuga luua mõnevõrra intriige, et vaatajal põnevam oleks. Samas täpselt nii on ka igapäevaelus, kus kõik inimesed on veidi isesuguse tausta ja oskustega.

Sattusin vaatama selle hooaja 2. saadet, kus teemaks oli pahteldamine. Pahteldamine on viimistlustöödest üks selline, mis nõuab kogemusi ja teadmisi. Kuigi vilksamisi oli näha ühe saatest osavõtja käes ka pahteldamise tööjuhendit, siis arusaamine, miks nii või teisiti tuleb teha, saab selgeks tegelikult ainult praktilise töö käigus.

Pahteldamise tüüpprobleemiks on algajatel viimistlejatel enamasti pahtli liigne kasutamine, mis toob kaasa lisatööd lihvimisel ja ümbertegemisel. Ainult üks paar suutis saates antud ülesandega peaaegu kenasti hakkama saada, kusjuures selgus, et seal oli osavõtjatel varasem pahteldamise kogemus olemas.

Lisaks pahtli ülemäärasele kasutamisele oli probleeme vuugilindi korrektse paigaldamisega, mis jäi korralikult pahtlisse surumata ning jäi lainetama, kuna nake aluspinnaga puudus. Samuti oli probleeme ka välise nurga tugevdusliistu panemisega. Neid samu vigu teevad enamik ise oma kodu remontijad samuti. Seetõttu võiks lisaks meelelahutuslikule poolele, saatest veidi kasu saada ka kõik need kellel kodu remonttööd ees seisavad ja ehitusplaane peavad.

Tööde ülevaatajad / kohtunikud oli saates konkreetsed ja armu ei antud, kui midagi oli ikka valesti siis võeti kohe vuugilindid seinast maha ja lasti töö uuesti teha. Ehituses paraku täpselt nii asi käibki ja see saade näitas tegelikult ilmekalt kui kergelt tegelikult ehituses lisatööd / parandustööd tekivad, eriti algajatel ehitajatel.

Ilmselgelt on saates ehitustööde etapis eelis neil paaridel, kellel on varasem remonttööde ehituskogemus või parem ettevalmistus igaks järgnevaks töölõiguks tehtud. Aga needki, kes alguses ettevalmistöödele ja teadmiste hankimisele suurt rõhku ei pane, saavad seda muuta.

Järgnevad sammud korteri sisekujunduse osas nõuavad rohkem ilu- ja kunstimeelt. Saates osalejatel tuleb osata segada ehitus, sisekujundus ja oskuslik projektijuhtimine ning ennekõike ka paaride omavaheline koostöö üheks tervikuks!

Saate võitja saab olla ainult üks paar aga hea kogemuse saavad kõik osalejad ja võib-olla ka mõni terane televaataja, kes saates nähtud vead oma korteri või maja viimistlemisel tegemata jätab!

, ,

Kui palju investeerida maja ostul ehitus– ja parandustöödesse?

Viimastel kuudel olen osaline olnud paljude majade ja ridaelamute ostuprotsessis ehk olen aidanud teha inimestel kinnisvara ostueelset ülevaatust.

Kõige levinum küsimus peale kinnisvara ülevaatuse tegemist on ostja poolt see, et kas tasub sellise hinnaga antud maja osta? Palju tasub maja kordategemiseks raha sisse panna?

Vaatame veidi lähemalt kui palju investeerida kinnisvara ostul?

Esimese asjana tuleks kinnisvara puhul otsustada, kas osta turuväärtust ehk proovida hoida investeering tervikuna koos remonttöödega antud piirkonna keskmise turuväärtuse lähedal. Turuväärtus on ennekõike seotud kinnisvara puhul asukohaga ja kujuneb reaalsete tehingute käigus nõudluse –pakkumise järgi.

Veidi teistsugune kinnisvara ostule lähenemine kipub olema selline, et arvestatakse müüja poolt soovitava maja hinnaga, kuid keskendutakse ennekõike remonttööde kuludele ja nende hindamisele. Siinkohal on mõeldud seda, et maja ise meeldib ostjale väga ja ollakse valmis ka turuväärtusest mõnevõrra rohkem maksma.

Mõlemal juhul on mõistlik ostetavas piirkonnas analoogsete majade turuväärtust hinnata ja üheks lihtsaks võimaluseks on hinnata kinnisvara väärtust kinnisvaraportaalide abil. Kuidas? Kui ostetakse mõnda vanemat remonttöid vajavat maja siis tuleks otsida samas piirkonnas mõni samasugune, kuid kordatehtud maja. Seejärel tuleks võrrelda kordatehtud maja m2 hinda võrreldes ostetava maja m2 hinnaga. Kõige jämedamalt võetuna ongi nende m2 maksumuste vahe see mõistlik investeerimise summa, mille puhul ei investeerita ehitustöödesse üle turuhinna.

Kindluse mõttes võiks võrdluseks võtta mitme samas piirkonnas müügis oleva maja hinnad ja nii kujundada keskmine m2 hind.

Näiteks, kui maja mille suurus on 100 m2 ja mille turuväärtus remontimata majal on 1100 eurot/m2 siis remonditud majal on see näiteks 1500 eurot/m2. Ehk siis vahe oleks 400 eurot/m2 kohta ning võimalik investeering maja kordategemisse võiks olla suurusjärgus 40 000 eurot.

Eelkirjeldatud skeemi puhul on vahest kõige keerulisem hinnata ja välja valida need majad, mis remonditud kujul võrdluseks sobiksid. Ainult piltide järgi maja seisukorda ei ole mõistlik hinnata ning seetõttu tasuks käia vaatamas ka kordatehtud maju, et saada ettekujutus majadest, millega ostetavat maja võrrelda ja hinnata, kas need on võrreldavad.

Lisaks tuleks arvestada, et enamasti on kinnisvaraportaalides kinnisvarakuulutuse pakkumishinnad jätkuvalt u. 10-20% suuremad, kui tegelikud tehinguhinnad ehk eeltoodud näitesse see üle viiduna tähendaks see seda, et 40 000 euro asemel oleks korrektsem arvestada umbes 35 000 eurose ehituskuluga.

Samuti tasub juhul kui orienteeruv ehituskulu summa leitud (nagu eespool näites toodud 35 000 eurot), hinnata, kas selle summa eest saab vajalikud remonttööd teostatud. Selleks näiteks saab kasutada ehitusfirmade orienteeruvaid m2 hindasid, mida leiab internetis ehitusfirmade kodulehtedelt või paluda ehitajatelt umbkaudset hinnapakkumist konkreetsetele töödele. Mõnikord saadavad inimesed enne kinnisvara ostuotsuse tegemist kuskil kinnisvaraportaalis üleval oleva kuulutuse lingi ehitajatele ja kirjutavad ainult juurde millised tööde osas hinnapakkumist soovitakse. Selliseid hinnapakkumisi ehitajad küll väga hea meelega ei tee, sest pole ju veel selgegi, kas objekt ostetakse ja ehitaja tööd saab, kuid vast alati leidub ka mõni firma, kes suurusjärgu hinna annab ning inimesel lihtsam oma otsust kinnisvara ostul teha.

Kuigi kinnisvara ost on alati ka emotsionaalne ost, sest endale elamist otsides, peaks asukoht või kinnisvara endale meeldima, siis tegelikult on vähemalt sama oluline  hinnata ka turuväärtust ja ehituskulusid. Tee kinnisvara ostul kaalutletud otsus!

, ,

Remondi kodu vastavalt vajadusele

Keskmiselt umbes iga 7-10 aasta tagant tekib vajadus või soov oma kodu uuendada ja remontida. Mida peaks enne siseremondi tegemist teadma ja millele keskenduda?

Rahvasuus kasutatakse sageli mõistet „sanitaarremont“, mis enamasti tähendab seda, et tehakse minimaalsus mahus viimistlustöid. Värvitakse laed või seinad, vahetatakse tapeet, uuendatakse vannituba puhastades keraamiliste plaatide vuuke või neid uuesti vuukides jne.

Enamasti tähendab see seda, et piirdutakse töödega, mis aitavad kodul uuendada veidi välisilmet ja peita / parandada võimalikke pragusid või näiteks niiskuskahjustusi.

 Populaarseks saanud ja kasutusele võetud sõna „euroremont“ tähendas algselt peamiselt seda, et tubade probleemsemad lae- ja seinapinnad kaeti kipsplaatidega, kasutati tahveluksi, vahetati aknad, põrandakate jne. Lõpptulemusena tehti sisuliselt kogu siseviimistluse väljavahetamine täies mahus.

Nüüd kasutatakse pea iga kvaliteetsemalt tehtud remonttöö osas sõna euroremont. Tänasel päeval tähendab see rohkem seda, et seinad ja laed üritatakse sirgeks ajada ja tänapäevane ilme saavutada.

Lisaks kasutatakse ka mõistet „kapitaalremont“, mis enamasti tähendab maksimaalset uuendamist alates küttesüsteemidest, sanitaartehnikast, akendest, ustest, põrandakatetest jne. Kui varem teostati kapitaalremont umbes iga 15-20 aasta tagant siis järjest kvaliteetsemate materjalide ja tehnika tõttu võib kapitaalremondi vajadus tekkida ka mõnevõrra hiljem.

Olenemata sellest, millises mahus remonti teha peaks lähtuma reaalsest vajadusest ja mitte üle investeerima. Pole ju mõtet iga prao puhul kohe sein kipslaadiga katta, sest on mitmeid teisigi lahendusi, mis pragude probleemi peita aitab.

Pigem on oluline mõelda, millist eesmärki remont saavutada aitaks? Kas on mõistlik uuendada küttesüsteemi, näiteks radiaatorid uuemate kaasaegsemate vastu vahetades või hoopis uuendada elektrijuhtmeid või lisada valvesignalisatsioon, et tagada kodu pikaajaline turvalisus? Millist emotsionaalset või praktilist väärtust remont kokkuvõttes pererahvale annab?

Kui põhieesmärk teada siis on palju lihtsam kirja panna need tööd, mis konkreetse remondiga on vajalik teostada. 

Umbkaudsed remonttööde hinnad:

Jämedalt võib arvestada, et minimaalse siseremondi saab tehtud alates 130-150 eurot /m2 kohta, millest umbes pool kuluks töörahaks ja teine pool materjalidele.

 Põhjalikuma remonttöö hinnad algavad alates 300 eurost/m2 kohta ja sealt ülespoole olenevalt kasutatavatest viimistlusmaterjalidest ja lahendustest.

Mina isiklikult ei näe mõtet siseviimistlusse üle investeerida, sest kodu väärtus sellega üldjuhul ei kasva ning elukvaliteet enamasti ka mitte. Kui kodu on puhas, piisava ventilatsiooniga, korras torustike ja tehnosüsteemidega on sellises kodus hea elada.

Investeeri kodu remonti mõistlikult!

 

, ,

Mida kujutab endast garantiiremont?

Üldjuhul on ehitustööde garantii 2 aastat ja soovitavalt 1-3 kuud enne selle tähtaja kukkumist tuleks käivitada garantiiaja tegevused. Garantiitöid võib lasta teostada ka jooksvalt garantiiperioodi ajal, kui selleks on vajadust. Sobilike aegade kokkuleppimine ehitajaga on sageli pikk protsess ja seetõttu, mida varem asjaga tegeleda, seda parem. Garantiiaja lõpul on tavapärane viimistlusega seotud puuduste parandamine ja sellest allpool veidi täpsemalt räägingi.

Garantii alla lähevad ennekõike viimistluspraod. Kõige sagedasemad on seina ja lae praod, kuid ka muud sellel ajal tekkinud praod ja puudused. Mida toob selline garantiiremont pererahvale kaasa?  Ennekõike vajadust, kellelgi pererahval kodus olla ja hiljem suuremat koristamist. Olenevalt puuduste arvust läheb paranduste tegemisele umbes 2-3 päeva, kuid võib ka kauem minna.

Garantiitööd: seina ja lae pragude parandustööd

Garantiitööd: seina ja lae pragude parandustööd

Viimistlusega seotud paranduste kiirusele seab piirid pahtlite ja värvi kuivamisaeg. Seetõttu on selline garantiiremont kindlasti veidi ebamugav sest, pererahvas peab klapitama oma aega vastavalt töömeestele ning ka veidi mööblit tõstma ja asju pakkima, et need remondi käigus ei määrduks.

Paljud tellijad arvavad, et pea iga sein ja lagi värvitakse üle, siis garantiiremondi käigus seda üldjuhul ei tehta. Üldjuhul värvitakse ka see sein, milles on praod terves mahus või mõne kindla orientiirini, et värskema ja vanema värvi piirjoon silma ei hakkaks. Küll aga näiteks ei käi garantii alla täkked ja augud seinas, kui need on tekkinud mehaanilisel viisil.

Garantiitööde puhul on tegemist ennekõike puuduste parandamisega, mitte täismahus remondiga. Vajadusel saab muidugi maalriga ise kokkuleppe teha ja siis oma kuludega lasta ka rohkem töid teostada.

Head maalrid kasutavad selleks, et võimalikult vähe tolmu ja prahti tekitada, vastavaid kileribasid, näiteks lae alla kinnitades või kaetakse tööde tegemisel kõik pinnad kilega. See vähendab veidi paratamatult tekkivat mustust, kuid kindlasti ilma tolmuta seda tööd ei tee ning hiljem tuleb korralik puhastus nii või teisiti ette võtta.

Kannatlikku meelt garantiiremondi läbiviimisel.