Remont | Maja ehitus | Juhised oma maja ehitamiseks

Silt: remont

Remondi kodu vastavalt vajadusele

Keskmiselt umbes iga 7-10 aasta tagant tekib vajadus või soov oma kodu uuendada ja remontida. Mida peaks enne siseremondi tegemist teadma ja millele keskenduda?

Rahvasuus kasutatakse sageli mõistet „sanitaarremont“, mis enamasti tähendab seda, et tehakse minimaalsus mahus viimistlustöid. Värvitakse laed või seinad, vahetatakse tapeet, uuendatakse vannituba puhastades keraamiliste plaatide vuuke või neid uuesti vuukides jne.

Enamasti tähendab see seda, et piirdutakse töödega, mis aitavad kodul uuendada veidi välisilmet ja peita / parandada võimalikke pragusid või näiteks niiskuskahjustusi.

 Populaarseks saanud ja kasutusele võetud sõna „euroremont“ tähendas algselt peamiselt seda, et tubade probleemsemad lae- ja seinapinnad kaeti kipsplaatidega, kasutati tahveluksi, vahetati aknad, põrandakate jne. Lõpptulemusena tehti sisuliselt kogu siseviimistluse väljavahetamine täies mahus.

Nüüd kasutatakse pea iga kvaliteetsemalt tehtud remonttöö osas sõna euroremont. Tänasel päeval tähendab see rohkem seda, et seinad ja laed üritatakse sirgeks ajada ja tänapäevane ilme saavutada.

Lisaks kasutatakse ka mõistet „kapitaalremont“, mis enamasti tähendab maksimaalset uuendamist alates küttesüsteemidest, sanitaartehnikast, akendest, ustest, põrandakatetest jne. Kui varem teostati kapitaalremont umbes iga 15-20 aasta tagant siis järjest kvaliteetsemate materjalide ja tehnika tõttu võib kapitaalremondi vajadus tekkida ka mõnevõrra hiljem.

Olenemata sellest, millises mahus remonti teha peaks lähtuma reaalsest vajadusest ja mitte üle investeerima. Pole ju mõtet iga prao puhul kohe sein kipslaadiga katta, sest on mitmeid teisigi lahendusi, mis pragude probleemi peita aitab.

Pigem on oluline mõelda, millist eesmärki remont saavutada aitaks? Kas on mõistlik uuendada küttesüsteemi, näiteks radiaatorid uuemate kaasaegsemate vastu vahetades või hoopis uuendada elektrijuhtmeid või lisada valvesignalisatsioon, et tagada kodu pikaajaline turvalisus? Millist emotsionaalset või praktilist väärtust remont kokkuvõttes pererahvale annab?

Kui põhieesmärk teada siis on palju lihtsam kirja panna need tööd, mis konkreetse remondiga on vajalik teostada. 

Umbkaudsed remonttööde hinnad:

Jämedalt võib arvestada, et minimaalse siseremondi saab tehtud alates 130-150 eurot /m2 kohta, millest umbes pool kuluks töörahaks ja teine pool materjalidele.

 Põhjalikuma remonttöö hinnad algavad alates 300 eurost/m2 kohta ja sealt ülespoole olenevalt kasutatavatest viimistlusmaterjalidest ja lahendustest.

Mina isiklikult ei näe mõtet siseviimistlusse üle investeerida, sest kodu väärtus sellega üldjuhul ei kasva ning elukvaliteet enamasti ka mitte. Kui kodu on puhas, piisava ventilatsiooniga, korras torustike ja tehnosüsteemidega on sellises kodus hea elada.

Investeeri kodu remonti mõistlikult!

 

Mida kujutab endast garantiiremont?

Üldjuhul on ehitustööde garantii 2 aastat ja soovitavalt 1-3 kuud enne selle tähtaja kukkumist tuleks käivitada garantiiaja tegevused. Garantiitöid võib lasta teostada ka jooksvalt garantiiperioodi ajal, kui selleks on vajadust. Sobilike aegade kokkuleppimine ehitajaga on sageli pikk protsess ja seetõttu, mida varem asjaga tegeleda, seda parem. Garantiiaja lõpul on tavapärane viimistlusega seotud puuduste parandamine ja sellest allpool veidi täpsemalt räägingi.

Garantii alla lähevad ennekõike viimistluspraod. Kõige sagedasemad on seina ja lae praod, kuid ka muud sellel ajal tekkinud praod ja puudused. Mida toob selline garantiiremont pererahvale kaasa?  Ennekõike vajadust, kellelgi pererahval kodus olla ja hiljem suuremat koristamist. Olenevalt puuduste arvust läheb paranduste tegemisele umbes 2-3 päeva, kuid võib ka kauem minna.

Garantiitööd: seina ja lae pragude parandustööd

Garantiitööd: seina ja lae pragude parandustööd

Viimistlusega seotud paranduste kiirusele seab piirid pahtlite ja värvi kuivamisaeg. Seetõttu on selline garantiiremont kindlasti veidi ebamugav sest, pererahvas peab klapitama oma aega vastavalt töömeestele ning ka veidi mööblit tõstma ja asju pakkima, et need remondi käigus ei määrduks.

Paljud tellijad arvavad, et pea iga sein ja lagi värvitakse üle, siis garantiiremondi käigus seda üldjuhul ei tehta. Üldjuhul värvitakse ka see sein, milles on praod terves mahus või mõne kindla orientiirini, et värskema ja vanema värvi piirjoon silma ei hakkaks. Küll aga näiteks ei käi garantii alla täkked ja augud seinas, kui need on tekkinud mehaanilisel viisil.

Garantiitööde puhul on tegemist ennekõike puuduste parandamisega, mitte täismahus remondiga. Vajadusel saab muidugi maalriga ise kokkuleppe teha ja siis oma kuludega lasta ka rohkem töid teostada.

Head maalrid kasutavad selleks, et võimalikult vähe tolmu ja prahti tekitada, vastavaid kileribasid, näiteks lae alla kinnitades või kaetakse tööde tegemisel kõik pinnad kilega. See vähendab veidi paratamatult tekkivat mustust, kuid kindlasti ilma tolmuta seda tööd ei tee ning hiljem tuleb korralik puhastus nii või teisiti ette võtta.

Kannatlikku meelt garantiiremondi läbiviimisel.

Jääpurikad räästas, mida ette võtta?

Sellel aastal on talv alanud varakult, kopeerides seni pea täpselt eelmise aasta lumerohket talve. Lund tuleb aina juurde, kuid ilm püsib miinuskraadidel ning pole olnud sulapäevi.

Mis aga jälle kohe majade juures seoses sellega silma hakkab on kiiresti tekkinud jääpurikad. Soojalekked katusealustes sulatavad lund ja allapoole räästasse jõudes need jäätuvad.

Silma on hakanud, et eramajade puhul selliseid soojalekkeid hulga vähem, kuid seevastu vanemate kortermajade puhul on pilt halvem. Leidub isegi selliseid kortermaju, kus ühistu on teinud küll fassaadi soojustamise, kuid kuna majal on katus veel heas seisus siis pole seda uuendatud. Tulemuseks aga see, et katusealuse halva soojustuse tõttu on majal väga palju jääpurikaid, mis ohustavad mööduvaid inimesi ja parkivaid autosid. Vähemalt sama oluline on ka see, et tekkinud jää lõhub räästaid, vihmaveerenne ja –püstikuid ning katusekatet.

Kui mõni ühistu või eramaja seisab valiku ees, millest maja kordategemist alustada, siis soovitav oleks töid alustada katusest või siis võimaluse korral teha katuse ja fassaaditööd korraga ning kindlasti ka jälgima seda, et soojustus saaks korralikult tehtud.

Selliste, jääpurikate käes vaevlevate, majade puhul on lahendus sageli aga lihtne. Näiteks tuulutatava suurema pööninguga katuste puhul on katusealuse soojustamiseks hea juurdepääs ning töid võimalik ette võtta ka talvisel perioodil.

Kui tegemist aga soojustatud katuslaega siis on mõistlik soojalekete parandamine ette võtta suvisel perioodil, sest selliste töödega kaasneb vajadus katusekatte eemaldamiseks.

Samuti näitab selline talv hästi kätte ka muud soojalekke kohad. Lisaks katuseräästasse tekkivatele purikatele on  jääpurikaid näha maja fassaadil, akende all aknaplekkidel. Sellistel juhtudel näitavad jääpurikad kätte kohad, kus on akende alt pääseb soe välja.

Kuigi täpse ülevaate saamiseks oma maja soojalekete kohta tasub tellida termokaamera pildid, kus temperatuurierinevused väga hästi nähtavad, siis suuremad lekkekohad on leitavad ka praegu oma maja pildistades ehk tavalisi fotosid tehes. Neilt piltidelt saab tänu tekkinud jääle hea ülevaate, kus asuvad soojalekked, mis vajavad korda tegemist.

Igal juhul tasub soojustamine ära. Näiteks kortermajade puhul mitu korda talve jooksul kohale kutsutav tõstuk koos töömeestega, kes jääpurikaid eemaldavad, tekitab ühistule kulusid, millest mõnel juhul saaks soojalekete kohad juba korda teha.  Samuti annab korralikult soojustatud maja säästu ka küttearvete tasumisel.

 

Ehitustööd eeldavad plaanimist

Oleme harjunud sellega, et ehitusfirmad esitavad tööde teostamise kohta ajaplaani, mis aitab tööde teostamist jälgida ja kontrolli all hoida. Sageli aga unustab tellija ise oma tegevusi planeerida ja seetõttu tekivad õige pea probleemid, mis kokkuvõttes raiskavad aega ning enamasti ka raha.

Näide elust enesest:

Tellija sooviks oli teha kodus kapitaalne remont: uuendada vannituba, vahetada uksed ja aknad, põrandakate ja teostada maalritööd. Ta tegeles palju sellega, et leida endale sobilikku ja hea hinnaga ehitusfirmat. Ehitusfirmaga sai kokku lepitud, et osad materjalid hangib tellija ning tellija annab kogu pinna korraga tööde teostamiseks ehitajale üle.

Kui jõudis kätte tööde alustamise päev siis selgus, et tellija ei ole jõudnud oma mööblit ära viia ning töödega ei saanud alustada. Mõne päevaga sai see mure lahendatud, kuid kui ehitaja küsis lubatud materjale, selgus, et osade materjalide tarneaeg osutus pikemaks kui tellija oli arvanud ning seetõttu ei saanud plaanitud töödega alustada.

Kokkuvõttes läks selle remondi teostamine üle 1,5 kuu aja pikemaks kui oli planeeritud tõi tellijale täiendavaid kulusid. Kuigi ehitaja küsis ootamiste ja tööde katkestamiste eest väikest lisaraha, tasus tellija täiendavalt üüripinna eest, kus pere remondi ajal elas. Samuti tekkisid tellijal materjalide hankimisel probleemid, mis lahenesid selliselt, et tellija ostis lõpuks saadaoleva, kuid kallima materjali, kui algselt oli plaaninud.

 

Kuidas tellija peaks toimima?

Tellija peaks alati ehitustööde tellimisel kirja panema need ülesanded ja tegevused, mis tuleb teostada temal endal. Oluline on see, et kõik tegevusel saaksid ka kuupäevaliselt fikseeritud.

Lihtne ajaplaan oma ülesannete õigeaegseks täitmiseks

Lihtne ajaplaan oma ülesannete õigeaegseks täitmiseks

Tegevuste plaani koostamisel tuleks lähtuda põhimõttest, et iga tegevus, millele saab anda tähtaja saaks plaanis eraldi reana kajastatud. Kui mõni tegevus sisaldab mitut ülesannet siis tuleb need alamtegevustena lahti kirjutada.

Kui on olemas juba ehitajapoolne ajaplaan siis tuleks tellijal oma tegevused sellega kooskõlla viia. Kindlasti peaks jätma plaani ka ajavaru, eriti kui tegemist materjalide tellimisega.

Selline ajaplaani koostamine ja selle hilisem jälgimine ning vajadusel uuendamine aitab ehitustööde teostamisele oluliselt kaasa. Mida suurem on ehitustöö seda rohkem tasub aega kulutada plaanimisele – see tasub kindlasti ära.

 

Küttesüsteemi valik: mugavus või kokkuhoid?

Ma usun kindlalt, et enamik inimesi on mugavad ja võimaluse korral eelistaksid alati sellist küttesüsteemi, mis ei vaja erilist käe pidevat külgepanemist.

Pea alati sellise teema tõstatamisel hakatakse võrdlema äärmusi. Äärmusi just jooksvate kulude mõttes. Võrreldakse alati puukütet või ahikütet ning mõnda mugavamat küttesüsteemi, näiteks õhk-vesisoojuspumpa. Kokkuvõttes võrreldakse puuküttega kaasnevat küttekulu, soojuspumba tööks vajaliku elektrikuluga.

Küttesüsteemi valimisel arvesta mugavusega

Küttesüsteemi valimisel arvesta mugavusega

Arvutuskäikudesse laskumata on selge, et selliselt on eelis alati puukütte lahendusel. Ma ei ole puukütte vastane ja olen seda ka ise kasutanud, kuid selle kütteviisi mugavus ei ole kindlasti selline, mis mulle meeldiks. Võtame kasvõi olukorra, kus talvel plaanis nädalaks kodust lahkuda, siis tuleb ainult puitküttega lahenduse korral leida keegi, kes vahepeal maja kütmas käiks. Ja juhul, kui ole akumulatsioonipaagiga küttesüsteem, on kütmine ebaühtlane. Kord ülemäära soe ja kord veidi külm.

Ajakirjandusest võib lugeda, et Ameerikas on juba tekkinud selline põlvkond inimesi, kes juba ka pildi tarvis kruvi seina keeramiseks, kutsuvad töömehe. Sellist olukorda ei usu ma Eestis niipea tekkimas. Kuid aga mõelda, miks siis selliseid töid ise ei tehta, siis usun, et  seepärast, et väärtustatakse oma vaba aega ja keskendutakse sellele, mida osatakse või mida peetakse tähtsaks.

Ka Eestis on aja märk see, et järjest rohkem tellitakse teenuseid sisse nende tööde osas, mida enne ise tehti. Kui varem tegi igaüks ise oma kodus remonti siis julgen väita, et nüüd umbes pooled tellivad töömehed. Sellega väärtustatakse oma aega ja saadakse professionaalse teenuse abil kvaliteetne tulemus.

Aga tagasi küttesüsteemi juurde. Ebamugav küttelahendus võtab palju aega, seob inimese talveperioodil majaga, nõuab lisaks mitmeid küttesüsteemi haldamise ja hooldamisega seotud töid. Puuhalgude küttesüsteemid on kasutusel olnud pikka aega ning sageli ei mõeldagi muudele lahendustele, põhjendusega, et see on odavaim kütteviis. Kui aga juurde panna see aeg ja töö, mis sellega kaasneb, ei pruugi see olla enam ka kõige odavam lahendus.

Need, kes täna kaaluvad oma majale küttesüsteemi valikut võiksid aga sellele kindlasti mõelda ning leida lahenduse, mis elu lihtsamaks teevad. Täna on olemas juba automaatikat kasutavad puuküttel põhinevad veeküttesüsteemid, mis akumuleerivad energia ning võimaldavad näiteks ühe küttekorraga 2-3 päeva hakkama saada. See on suur eelis ja minu sõnum ongi ennekõike see, et kasuta maja küttesüsteemis automaatikat, mis tagab stabiilse temperatuuri ja oluliselt suurema mugavuse.

Tõsi, selline automaatikaga küttesüsteem vajab ka suuremat investeeringut, kuid hästi läbimõeldud lahenduse korral on see enamikule jõukohane.

Vali endale küttelahendus, mis annab sulle vabaduse!

Millele tähelepanu pöörata maja ostmisel?

Endale sobiliku kodu rajamiseni võib jõuda mitut teed pidi. Üheks selliseks kiiremaks võimaluseks on osta juba valmis maja. Sellise lahenduse kasuks otsuse tegemine võib sündida näiteks soovist elada kindlas piirkonnas. Näiteks pole aga sellises elamupiirkonnas enam vabu krunte ning ainuke võimalus oma soov täita, on osta mõni olemasolev eramu.

Maja ostul hinda ka seda, palju kulub pooliku tööde lõpetamisele. Pildil maja, kus aed veel lõpetamata.

Maja ostul hinda ka seda, palju kulub pooliku tööde lõpetamisele. Pildil maja, kus aed veel lõpetamata.

Millised eeltööd oleksid sellisel juhul kasulik enne maja ostu endale selgeks teha?
Vaatame lähemalt olulisemaid teemasid:

Ehituslikud nõuded ja piirangud?
Kas olemasolev maja on laiendatav? Kas ruumiplaani on võimalik muuta?

Kuna igal perel on oma vajadused, siis maja ruumiplaan peaks pere elustiili toetama. See tähendab teiste sõndadega seda, et ostes olemasoleva maja, võib suure tõenäosusega tekkida vajadus ruumiplaani muutmiseks või näiteks juurdeehituseks.

Jälgima peaks, millised on majas kandvad seinad, mis peaks jääma alles. Kuidas maja on ehitatud, see peaks olema kirjas projektdokumentatsioonis ning enne maja ostu peaks kindlasti paluma võimalust olemasoleva projektiga tutvuda. Milliseid vaheseinu annaks maha võtta ning millised kommunikatsioonid kaasneksid seinte ümbertõstmisega. Kui elektrikaablite ümbertõstmisega enamasti arvestatakse siis sageli unustatakse ära, et näiteks ruumi põrandakütte kontuuriga  või ventilatsiooniga peab samuti arvestama.

 

Igal juhul tuleb teha muudatuste puhul eraldi projekt, seda enam, et seda nõuab ka seadus. Muudetud projekt tuleb  enne lammutustööde alustamist kohalikus omavalitsuses kooskõlastada.  Siinkohal peab kohe ka ütlema, et sageli sellist korrektset projekti ning kooskõlastamist ei teha. Mina ei soovita aga selle pealt kokku hoida, sest selliselt riskid ju omaenda pere turvalisusega, lisaks veel juriidilised probleemid, mis  võivad tekkida näiteks maja hilisemal müügil, kui maja ei vasta projektis toodule.

Remondivajadus?

Kas maja vajab remonti? Millises seisukorras on küttesüsteem, torustik, elektrisüsteem? Kas majal on niiskuskahjustusi, vajumisi  - millega on kaasnenud praod, kas maja välisfassaad on korras? Kas maja on soojapidav? Millises seisukorras on maja siseviimistlus, põrandad, seinad, laed jne?

Pole harv juhus, kui tehakse iga 3 – 5 aasta tagant tubades remonti? Tänapäeva siseviimistlusmaterjalid peavad ka hulka kauem kenasti vastu, kuid pigem tehakse seda seetõttu, et saada elamisse värskust. Värvitakse seinad teist värvi või pannakse uus tapeet. Inimene vajab häid emotsioone ning ilus kodu aitab sellele kõvasti kaasa. Seetõttu peaks arvestama, et peale maja ostu peaks jaguma veidi ka remondiraha, et oma uuest kodust veelgi rohkem rõõmu saada.

 

Palju läheb remondi või muudatuse tegemine maksma?

Kui tegemist sisetöödega ja siseviimistlusega võiks arvestada umbes 2000 -2500 kr/m2 hinnaga. See hind sisaldaks nii materjali kui töö maksumust ja selle eest saaks ruumis värvitud lae või seina, pandud tapeedi ning pandud ka parketi ja liistud. Kindlasti kehtib aga reegel, et mida suurem töö, seda paremat hinda on võimalik kokku leppida. Eespool mainitud muudatuste projekti tellimisel peaks arvestama väiksemate tööde puhul umbes 5 000 – 10 000 krooniga, kuid eks see sõltub ikkagi tööde mahust.

 

Kas olemasolev maja on ikka lõplikult valmis?

Enne maja ostu tuleks üle vaadata, kas ostetava majaga ei kaasne kohe suurem täiendav kulu mõne veel ehitamata jäänud töö tegemiseks. Näiteks paljudel juhtudel on II korrus, kas osaliselt või täielikult välja ehitamata või puudub krundil aed või värav. Kõik sellised esmapilgul tühised tööd, lähevad aga küllaltki kalliks ning nendega tuleks kohe ostmisel arvestada. Näiteks kaubelda veidi sellistele töödele viidates maja hinda allapoole.

 

Jalutuskäigud Nõmmel

Tegin eelmisel nädalal mitu pikka jalutuskäiku Nõmme eramupiirkondades, Tallinnas. Peamiselt just sellistes vanemates piirkondades, kus veel palju vanemaid maju alles.

Üllatusega selgus, et väga paljudel inimestel on oma kodumajas, kas osaline või täielik remont käsil. Pea iga 200 m tagant oli mõni maja, millele pandi uut katust või mida soojustati ning pandi uut voodrit. Oli ka päris uusi maju, mis vanadele kruntidele oli ehitatud või veel ehitusjärgus.

Väga positiivne!

 

Samas aga muutsid üldpilti tuhmimaks mitmed pea täielikult lagunenud või hooletusse jäetud majad. Mitmed neist olid sellises seisukorras, et ainuke mõistlik lahendus on nende lammutamine. Nende majade puhul oli näha, et põhisüüdlane lagunemisel oli katkine katus. Kui katus ei pea siis laguneb maja kiiresti.

Ühe vana maja katus, mis vajaks juba ammu parandamist

Ühe vana maja katus, mis vajaks juba ammu parandamist

 

Seal jalutades ja maju vaadates tabasin ennast järsku mõtlemast, et igal majaomanikul on aeg-ajalt kasulik niimoodi mõnes vanemas eramajade rajoonis jalutada. See aitab mõista, et miks on väga oluline maja hästi hooldada ning oma maja korras hoida. Kui näed käestlastud maju, siis soovid veelgi enam oma kodu eest paremini hoolt kanda.

 

Head jalutamist!

Esimene samm

Tee esimene samm ja alusta soovitu elluviimist

Tee esimene samm ja alusta soovitu elluviimist

Iga uue töö või tegemise juures on alati kõige raskem teha otsus ja tööga peale hakata. Mida suurem ja mida keerulisem see tundub, seda rohkem on kahtlusi ja kõhklusi. Nii lükatakse oma plaanid järjest edasi ja edasi. Põhjuse leiab ju alati, mida nii iseendale kui ka teistele ettekäändeks tuua.

 

Kodu rajamine või mõne muu ehitustöö elluviimine on suur ettevõtmine. Enamikule on kodu, olgu see siis maja, ridaelamu või korter, suurim eluajal tehtud investeering. Seega on igati mõistetav, et selliste ettevõtmiste ees tekib kartus. Kas ma saan ikka hakkama  nii rahalise poole kui ka tööde korraldamisega poolega.

 

Olen oma tutvusringkonnas kokku puutunud inimestega, kes teevad plaane ja mõtlevad ringi, teevad jälle plaane ja jälle kord takerdub asi mõne põhjuse taha. Tulemuseks on see, et maja ehitamiseks sobilik hetk on mööda läinud. Keegi on ostnud ära Sinu ammu väljavalitud ehituskrundi, pangad muudavad laenupoliitikat ja ei õnnestu laenu saada, detailplaneeringu menetlemine või projekti koostamine läheb pikemaks kui planeerisid jne.

Kõik me oleme oma elus mõne hea hetke maha maganud seetõttu, et ei ole teinud otsust tegutseda, ei ole teinud oma esimest sammu.

 

Mis juhtub peale esimese sammu tegemist? Juhtub see, et tuleb lahendada suur hulk ettekerkivad suuremad ja väiksemad probleeme ja ülesandeid. Aga peale otsuse tegemist on nende ülesannete lahendamine lihtsam ja viiakse ettevõetud asi lõpuni.

 

Soovin ka Sinule julgust teha esimest sammu, et  näiteks teha oma korteris suurem remont, teha kodule uus sisekujundus või hoopis ehitada omale unistuste kodu. Kõik see on ühe otsuse kaugusel.

 Need kellel plaanis suurem ehitustöö, soovitan osa võtta majaehitaja e-kursusest. Kursuse abiga jõuab kiiremini oma eesmärkideni.

Tee esimene samm oma unistuste täitmise suunas.

Miks on odavam kasutada kallimat segistit?

Kui oma maja ehitamisel või kodu remontimisel on jõutud niikaugele, et vajalik paigaldada kraanikausid ja segistid, siis tuleks mõelda järgmistele teemadele:

segisti

Segisti valikul arvesta kvaliteedi ja vee kokkuhoiuga

  • Segisti kvaliteet
    Segisteid on väga suures hinnavahemikus, nii odavaid kui ka kalleid. Enamasti on kallimad segistid kvaliteetsemad ja peavad kauem vastu.

    Oma esimese kodu rajamisel kasutasin ma odavama hinnaklassi segisteid ja tulemuseks oli see, et 2 aasta pärast vahetasin need kvaliteetsemate vastu välja. Põhjus väga lihtne – kraanid korralikult enam ei sulgunud ja hakkasid tilkuma.

    Praegu, kus ehituspoodides palju kampaaniad ja hinnad soodsad ja leiab ka häid pakkumisi väga kvaliteetsetele segistitele. 

 

  • Vee ja soojuse kokkuhoid
    Kasutades korralikku kangsegistit, saab vee temperatuuri hõpsamalt reguleerida ja seetõttu kulub vähem vett. Kraansegistite puhul kulub reguleerimisele aega ja koos sellega kulub rohkem vett.

    Duššide ja vannide puhul on soovitav kasutada termostaadiga segisteid, mis võimaldavad määrata soovitava veetemperatuuri ja tänu sellele veekulu väheneb. Termostaadi seadistamine aitab kokku hoida ka vee soojendamiselt ja annab sellega täiendavat kokkuhoidu.

    Lisaks on veel võimalik kasutada elektroonilisi segisteid, mis töötavad ainult siis kui panna käed kraani alla. Kraani fotosilm avab ja sulgeb kraani ning võimaldab märgatavat vee kokkuhoidu.

  Esmane kokkuhoid hinna osas ei ole alati määrav, olulisem on vaadata pikemat perioodi ning selle alusel teha otsus. Uuri alati enne ostu, kuidas pikemas perspektiivis segisti sinule kasu ja kokkuhoidu toob.