Maja ehitus | Maja ehitaja e-kursus

Endale sobiliku kodu rajamiseni võib jõuda mitut teed pidi. Üheks selliseks kiiremaks võimaluseks on osta juba valmis maja. Sellise lahenduse kasuks otsuse tegemine võib sündida näiteks soovist elada kindlas piirkonnas. Näiteks pole aga sellises elamupiirkonnas enam vabu krunte ning ainuke võimalus oma soov täita, on osta mõni olemasolev eramu.

Maja ostul hinda ka seda, palju kulub pooliku tööde lõpetamisele. Pildil maja, kus aed veel lõpetamata.

Millised eeltööd oleksid sellisel juhul kasulik enne maja ostu endale selgeks teha?
Vaatame lähemalt olulisemaid teemasid:

Ehituslikud nõuded ja piirangud?
Kas olemasolev maja on laiendatav? Kas ruumiplaani on võimalik muuta?

Kuna igal perel on oma vajadused, siis maja ruumiplaan peaks pere elustiili toetama. See tähendab teiste sõndadega seda, et ostes olemasoleva maja, võib suure tõenäosusega tekkida vajadus ruumiplaani muutmiseks või näiteks juurdeehituseks.

Jälgima peaks, millised on majas kandvad seinad, mis peaks jääma alles. Kuidas maja on ehitatud, see peaks olema kirjas projektdokumentatsioonis ning enne maja ostu peaks kindlasti paluma võimalust olemasoleva projektiga tutvuda. Milliseid vaheseinu annaks maha võtta ning millised kommunikatsioonid kaasneksid seinte ümbertõstmisega. Kui elektrikaablite ümbertõstmisega enamasti arvestatakse siis sageli unustatakse ära, et näiteks ruumi põrandakütte kontuuriga  või ventilatsiooniga peab samuti arvestama.

Igal juhul tuleb teha muudatuste puhul eraldi projekt, seda enam, et seda nõuab ka seadus. Muudetud projekt tuleb  enne lammutustööde alustamist kohalikus omavalitsuses kooskõlastada.  Siinkohal peab kohe ka ütlema, et sageli sellist korrektset projekti ning kooskõlastamist ei teha. Mina ei soovita aga selle pealt kokku hoida, sest selliselt riskid ju omaenda pere turvalisusega, lisaks veel juriidilised probleemid, mis  võivad tekkida näiteks maja hilisemal müügil, kui maja ei vasta projektis toodule.

Remondivajadus?

Kas maja vajab remonti? Millises seisukorras on küttesüsteem, torustik, elektrisüsteem? Kas majal on niiskuskahjustusi, vajumisi  - millega on kaasnenud praod, kas maja välisfassaad on korras? Kas maja on soojapidav? Millises seisukorras on maja siseviimistlus, põrandad, seinad, laed jne?

Pole harv juhus, kui tehakse iga 3 - 5 aasta tagant tubades remonti? Tänapäeva siseviimistlusmaterjalid peavad ka hulka kauem kenasti vastu, kuid pigem tehakse seda seetõttu, et saada elamisse värskust. Värvitakse seinad teist värvi või pannakse uus tapeet. Inimene vajab häid emotsioone ning ilus kodu aitab sellele kõvasti kaasa. Seetõttu peaks arvestama, et peale maja ostu peaks jaguma veidi ka remondiraha, et oma uuest kodust veelgi rohkem rõõmu saada.

Palju läheb remondi või muudatuse tegemine maksma?

Kui tegemist sisetöödega ja siseviimistlusega võiks arvestada umbes 2000 -2500 kr/m2 hinnaga. See hind sisaldaks nii materjali kui töö maksumust ja selle eest saaks ruumis värvitud lae või seina, pandud tapeedi ning pandud ka parketi ja liistud. Kindlasti kehtib aga reegel, et mida suurem töö, seda paremat hinda on võimalik kokku leppida. Eespool mainitud muudatuste projekti tellimisel peaks arvestama väiksemate tööde puhul umbes 5 000 - 10 000 krooniga, kuid eks see sõltub ikkagi tööde mahust.

Kas olemasolev maja on ikka lõplikult valmis?

Enne maja ostu tuleks üle vaadata, kas ostetava majaga ei kaasne kohe suurem täiendav kulu mõne veel ehitamata jäänud töö tegemiseks. Näiteks paljudel juhtudel on II korrus, kas osaliselt või täielikult välja ehitamata või puudub krundil aed või värav. Kõik sellised esmapilgul tühised tööd, lähevad aga küllaltki kalliks ning nendega tuleks kohe ostmisel arvestada. Näiteks kaubelda veidi sellistele töödele viidates maja hinda allapoole.

Tegin eelmisel nädalal mitu pikka jalutuskäiku Nõmme eramupiirkondades, Tallinnas. Peamiselt just sellistes vanemates piirkondades, kus veel palju vanemaid maju alles.

Üllatusega selgus, et väga paljudel inimestel on oma kodumajas, kas osaline või täielik remont käsil. Pea iga 200 m tagant oli mõni maja, millele pandi uut katust või mida soojustati ning pandi uut voodrit. Oli ka päris uusi maju, mis vanadele kruntidele oli ehitatud või veel ehitusjärgus.

Väga positiivne!

Samas aga muutsid üldpilti tuhmimaks mitmed pea täielikult lagunenud või hooletusse jäetud majad. Mitmed neist olid sellises seisukorras, et ainuke mõistlik lahendus on nende lammutamine. Nende majade puhul oli näha, et põhisüüdlane lagunemisel oli katkine katus. Kui katus ei pea siis laguneb maja kiiresti.

Ühe vana maja katus, mis vajaks juba ammu parandamist

Seal jalutades ja maju vaadates tabasin ennast järsku mõtlemast, et igal majaomanikul on aeg-ajalt kasulik niimoodi mõnes vanemas eramajade rajoonis jalutada. See aitab mõista, et miks on väga oluline maja hästi hooldada ning oma maja korras hoida. Kui näed käestlastud maju, siis soovid veelgi enam oma kodu eest paremini hoolt kanda.

Head jalutamist!

Tee esimene samm ja alusta soovitu elluviimist

Iga uue töö või tegemise juures on alati kõige raskem teha otsus ja tööga peale hakata. Mida suurem ja mida keerulisem see tundub, seda rohkem on kahtlusi ja kõhklusi. Nii lükatakse oma plaanid järjest edasi ja edasi. Põhjuse leiab ju alati, mida nii iseendale kui ka teistele ettekäändeks tuua.

Kodu rajamine või mõne muu ehitustöö elluviimine on suur ettevõtmine. Enamikule on kodu, olgu see siis maja, ridaelamu või korter, suurim eluajal tehtud investeering. Seega on igati mõistetav, et selliste ettevõtmiste ees tekib kartus. Kas ma saan ikka hakkama  nii rahalise poole kui ka tööde korraldamisega poolega.

Olen oma tutvusringkonnas kokku puutunud inimestega, kes teevad plaane ja mõtlevad ringi, teevad jälle plaane ja jälle kord takerdub asi mõne põhjuse taha. Tulemuseks on see, et maja ehitamiseks sobilik hetk on mööda läinud. Keegi on ostnud ära Sinu ammu väljavalitud ehituskrundi, pangad muudavad laenupoliitikat ja ei õnnestu laenu saada, detailplaneeringu menetlemine või projekti koostamine läheb pikemaks kui planeerisid jne.

Kõik me oleme oma elus mõne hea hetke maha maganud seetõttu, et ei ole teinud otsust tegutseda, ei ole teinud oma esimest sammu.

Mis juhtub peale esimese sammu tegemist? Juhtub see, et tuleb lahendada suur hulk ettekerkivad suuremad ja väiksemad probleeme ja ülesandeid. Aga peale otsuse tegemist on nende ülesannete lahendamine lihtsam ja viiakse ettevõetud asi lõpuni.

Soovin ka Sinule julgust teha esimest sammu, et  näiteks teha oma korteris suurem remont, teha kodule uus sisekujundus või hoopis ehitada omale unistuste kodu. Kõik see on ühe otsuse kaugusel.

 Need kellel plaanis suurem ehitustöö, soovitan osa võtta majaehitaja e-kursusest. Kursuse abiga jõuab kiiremini oma eesmärkideni.

Tee esimene samm oma unistuste täitmise suunas.

Kui oma maja ehitamisel või kodu remontimisel on jõutud niikaugele, et vajalik paigaldada kraanikausid ja segistid, siis tuleks mõelda järgmistele teemadele:

Segisti valikul arvesta kvaliteedi ja vee kokkuhoiuga

• Segisti kvaliteet
  Segisteid on väga suures hinnavahemikus, nii odavaid kui ka kalleid. Enamasti on kallimad segistid kvaliteetsemad ja peavad kauem vastu.

  Oma esimese kodu rajamisel kasutasin ma odavama hinnaklassi segisteid ja tulemuseks oli see, et 2 aasta pärast vahetasin need kvaliteetsemate vastu välja. Põhjus väga lihtne - kraanid korralikult enam ei sulgunud ja hakkasid tilkuma.

  Praegu, kus ehituspoodides palju kampaaniad ja hinnad soodsad ja leiab ka häid pakkumisi väga kvaliteetsetele segistitele. 

• Vee ja soojuse kokkuhoid
  Kasutades korralikku kangsegistit, saab vee temperatuuri hõpsamalt reguleerida ja seetõttu kulub vähem vett. Kraansegistite puhul kulub reguleerimisele aega ja koos sellega kulub rohkem vett.

  Duššide ja vannide puhul on soovitav kasutada termostaadiga segisteid, mis võimaldavad määrata soovitava veetemperatuuri ja tänu sellele veekulu väheneb. Termostaadi seadistamine aitab kokku hoida ka vee soojendamiselt ja annab sellega täiendavat kokkuhoidu.

  Lisaks on veel võimalik kasutada elektroonilisi segisteid, mis töötavad ainult siis kui panna käed kraani alla. Kraani fotosilm avab ja sulgeb kraani ning võimaldab märgatavat vee kokkuhoidu.