Postitused

,

Millest alustada oma maja projekti ehk lähteülesanne või näidisprojekt?

Kuidas alustada oma maja projektiga, mis peaks olema esimene samm? Mis peaks olema esimene tegevus? Kas tormata näidisprojekte vaatama või rahulikult lähteülesandesse kirja panna panna oma soovid ja valikud?

Vaatame lähemalt neid variante ja võrdleme mõlema eeliseid.

Lähteülesanne on loogiliselt võetuna oma maja kavandamisel kõige esimene dokument, millesse koondatakse põhiinfo, missugust maja soovitakse ehitada. See on alusdokument, millest peaks kogu majaehitus alguse saama. Kuigi see kõlab loogiliselt siis praktikas rakendatakse seda peamiselt individuaalprojektide puhul ja arhitekti poole pöördumisel.

Kuna inimestel on järjest kiirem elutempo, siis on välja kujunemas justkui lihtsam viis oma majaprojekti leidmisel. Levinumaks on kujunemas majaehituse projekti käivitamine mõne nn. näidisprojekti alusel. Näidiste abil omale maja / majaprojekti valik tundub paljudele kiirem ja mugavam variant, kuna võimaldab kohe hoida silme ees maja kui tervikut. Ka see tundub loogiline argument.

Lähteülesande eelised

  • Võimaldab arvestada kõigi soovidega (vähemalt esmases lähteülesande versioonis), mida inimene oskab oma peas välja mõelda, oma uue maja osas. Ei teki nii lihtsalt mõtlemise piiranguid nagu mõnda valmisprojekti aluseks võttes, kus juba teatud ruumiplaanilised ja arhitektuursed valikud on tehtud.

  • Sunnib inimesi algetapis juba paremini kaasa mõtlema oma tegelikele majaga seotud vajadustele, nii jõutakse just nende mõtete ja ideedeni, mis muudavad oma kodu unikaalseks ja eriliseks.

  • Lähteülesande küsimustik puudutab ka neid küsimusi, mis näidisprojektidel ei kajastu nagu näiteks erinevad tehnosüsteemid ja näiteks küttelahendus, haljastus, piirdeaiad, sisustus jne. Mida varem tehnilistele valikutele hakatakse mõtlema seda läbimõeldum saab projekt.

  • Aitab kohe alguses saada ülevaate majaehitusega seotud töödest, millega maja ehitamisel tuleb kokku puutuda ning varem sellele tähelepanu pöörates on aega paremaid ja läbimõeldud lahendusi leida.

  • Lähteülesanne annab parema ettekujutuse orienteeruva majaprojekti tervikmaksumuse ning laseb väga varajases etapis hinnata oma majaehitusega seotud kulusid.

  • Lähteülesanne võimaldab algandmetega lihtsalt “mängida”, otsida sobivaimat lahendust enne projekteerimisega alustamist.

  • Lähteülesande lõpptulemus annab projekteerimiseks piisava sisendi ja võib vähenda projekteerimisele kuluvat aega, sest on eelnevalt läbimõeldud ning projektis saab keskenduda nendele põhieesmärkidele, mida on tellija eriliselt soovinud ja rõhutanud.

Näidisprojektide eelised

  • Hea terviklik ettekujutus nii maja ruumiplaanist kui ka arhitektuurist, mis aitab visuaalse tajumise teel kiiremini leida sobilikku projektilahendust. Annab ennekõike kiire ülevaate erinevatest arhitektuursetest lahendustest ja stiilidest ning aitab tellijal tunnetada milline arhitektuur temale sobib.

  • Maja ruumiplaanid ja funktsionaalsus on tüüpprojektide arhitektide poolt põhjalikult läbi mõeldud ning maja ruumikasutus on enamasti hea.

  • Näidisprojektidega sageli kaasnevad 3D ruumilised vaated nii seest kui väljast, aitavad paremini tajuda maja ja ruumide proportsioone ning väljanägemist.

  • Näidisprojektide väga suur arv annab suure valikuvõimaluse, kuigi toob kaasa ka väga suure töö väga paljude projektide läbivaatamisel, kuid mis aitab enda jaoks välja kujundada sellise majatüübi, mis enda vajadusega ja eelistustega kõige paremini sobib.

  • Näidisprojektid võimaldavad leida uusi ideid ja mõtteid nii ruumiplaani kui ka välise arhitektuuri osas.

  • Väga suur näidis- ja tüüpprojektide arv, mida saab üldjuhul kasutada ka pöördpildis annab sisuliselt võimaluse täiesti unikaalse majaprojekti koostamiseks.

Kokkuvõttes saab öelda, et tegelikult oleks mõistlik alati koostada nii projekti lähteülesanne kui ka kasutada tüüpprojekte ideede ning mõtete saamiseks nii ruumiplaani kui ennekõike maja arhitektuurse väljanägemise kujundamiseks.

Mõlemad variandid täiendavad teineteist ja aitavad kokkuvõttes kiiremini ja paremini teha oma maja osas läbimõeldud valikuid ja otsuseid. Stardi oma majaehitusega läbimõeldult koostades nii lähteülesande kui ka kasutades näidisprojektide eeliseid!

,

Ehitustööde dokumendihaldus

Iga suurema ehitustööga kaasneb paratamatult suures mahus erinevaid dokumente ja joonised. Oma maja ehitamisel tekib dokumente märkimisväärselt ning suur osa sellest on vajalik kindlasti ka säilitada.

 

Kaustik – kiirköitjad

Maja ehitamise esimese tööna sea sisse "Maja kaust"

Maja ehitamise esimese tööna sea sisse "Maja kaust"

Soovitan võimalikult varakult võtta kasutusse korralik ja mahukas kaustik-kiirköitja ning sinna hakata koguma dokumente alates krundi ostust ja projekteerimise alustamisest. Mõistlik on teha sisukord ja panna vahelehed, et vajalikku dokumenti hiljem kiiresti leida saaks.

Maja dokumendikaust ei pea tingimata sisaldama originaale. Sageli ongi targem teha tähtsamatest dokumentidest koopiad ja hoida näiteks notariaalsete lepingute originaalid muudes kaustades.

Maja dokumendikausta mõte on ennekõike see, et seal oleksid kõik  krunti, liitumisi, hinnaküsimisi, lepinguid, projekteerimist ja ehitamist puudutavad dokumendid ning sellise kausta saaks võtta kaasa, kui minna ehitajaga või projekteerijaga kohtuma.

Eraldi kaustiku(d) peaks sisse viima kindlasti ehitamise täitedokumentatsiooni kogumiseks. Täitedokumendid koostab ehitaja iga tööetapi käigus (näiteks kaetud tööde puhul) või lõppedes. Vormistatud täitedokumendid on mõistlik kohe ka kausta panna, et need kaduma ei läheks.

Elektrooniline kataloog arvutis või serveris

Lisaks dokumendikaustale vahetatakse suur osa informatsioonist elektrooniliselt e-posti ja failidena. Ka need andmed vajavad kogumist ning nendegi osas tuleks teha oma arvutisse eraldi maja kohta  kataloog. Kataloogi ülesehitus võib olla sarnane paberkandjal kaustiku sisukorraga, siis on lihtsam andmeid otsida.

Kuna ehitamisega kaasneb sageli muudatusi siis on tavapärane, et tekib pidevalt uusi dokumendi ja jooniste versioone. Versioonide haldamine oma kaustas ja arvutikataloogis on küll ebamugav ja aeganõudev, kuid kindlasti vajalik.

Suuremate ehitusprojektide puhul kasutatakse juba aastaid internetipõhiseid projektipanku, kuhu luuakse objekti kataloog ja pannakse ülesse ehitusega seotud andmed. Sellisesse keskkonda pääsevad vastavate õigustega ligi nii tellija, projekteerija kui ka ehitaja. Sellistes keskkondades on lihtsam versioonihaldust korraldada ja niimoodi aegunud versioonidest tingitud vigu vältida.  Ka eramaja ehitamisel saab sellist veebipõhist dokumendihaldust edukalt kasutada.

Kas Sinu ehitusdokumendid on korralikult kaustas?