Maja ehitus | Maja ehitaja e-kursus

Kas soetada endale valmis maja või alustada ehitustööga? Millega peaks arvestama valmismaja ostes? Palju võtab aega ja kui kalliks läheb oma maja ehitamine?

Umbes selliseid küsimusi küsitakse minu käest väga sageli. Ühelt poolt lõppeesmärk sama ehk saada eramuomanikuks, kuid teed, kuidas sinna jõutakse on erinevad.

Maja ost on kindlasti kiirtee oma eesmärgini. Tegeleda tuleks peaasjalikult kolimise organiseerimisega ja ka mööbli ning sisustuse uuendamisega.

Omale maja ehitamine on aga nagu mõnusalt looklev ja mäest-üles alla käiv kruusatee. Nagu Lõuna-Eesti külavaheteed.  Oma eesmärgini jõudmiseks tuleb läbi sõita pikem tee, kuid see on kindlasti huvitav ja põnev. Vahepeal tuleb hoog maha võtta ja otsida õiget teeotsa. Kui aga lõpuks kohale jõuad on tõesti hea tunne. Tegeleda tuleb kõigega alates projekteerimisega, ehitamise korraldamisega, järelevalvega ja paljude muude teemadega.

Valmimisjärgus eramu Tallinna lähedal

Otsus, kumba teed minna, tehakse sageli lihtsalt maksumuse järgi. Kas maja ostes saaks odavamalt, kui ise ehitades (pean siinkohal silmas tööde tellimist)?

Maja ost

Kui vaadata täna müügis olevaid eramuid siis peab ütlema, et valmis maja ost on enamasti umbes 10-30% odavam, kui samasuguse maja ehitamine. Masu üheks tagajärjeks on ka see, et lisaks korteritele on kasvanud ka sundmüügis olevate eramute arv, mistõttu võib saada kinnisvara omanikuks ka päris soodsate hindadega. Üheks oluliseks eeliseks valmismaja ostul on kindlasti ka see, et oluliselt lihtsam on valmis maja tarvis pangalt laenu saada.

Aga ainult maksumust vaadates ei ole mõistlik maja ostma tormata. Müügisolevate majade puhul on suurimaks probleemiks kindlasti ehitustööde kvaliteet. Kindlasti on mõistlik enne ostuplaani teha selgeks maja seisukord. Näiteks on mõistlik võimalusel kontrollida maja piirete seisukorda infrapuna kaamera abil. Oluline on selgeks teha majaga seotud kasutuskulud, näiteks palju kulub maja küttele, milline on hooldamisvajadus, millal vajaks maja remonti jne.

Maja ehitamine

Omale maja ehitamisel on tegemist aga pikema protsessiga. Maja ehitama asudes võiks minimaalselt arvestada koos ettevalmistustöödega 1 aasta. Moodulmajade ja valmislahenduste puhul võib otsene ehitusaeg olla suhteliselt väike, 3-6 kuud, kuid projekti tegemine, lubade hankimine ja kõikvõimalikud kooskõlastused võtavad samuti palju aega.

Maja ehitamisel on hea lõpptulemuse saamiseks hädavajalik, et tulevane omanik on kaasatud maksimaalselt ehituse projekteerimise ning ehitamise faasis. See tähendab suurt isiklikku ajakulu ja palju õppimist ning suurel hulgal otsuste tegemist.

Omale ehitamise eelis on aga enda perele sobilik maja ruumiplaan, arhitekuur ja saab tagada tööde kvaliteeti.

Maja ehitamise finantseerimine on mõnevõrra keerulisem, eriti kui seda tehakse pangalaenuga. Siis tuleb tõendada mitmes etapis alusvara väärtuse kasvu või anda pangale täiendav tagatis. Samuti tuleb ehitamisetapis tasuda sisuliselt samaaegselt kahe elukohaga seotud kulusid, mis tõstab mõnevõrra kulusid.

Minu arvamus

Kui minu käest küsida, kas täna osta või ehitada - vastaksin kindlasti, et eelistaksin ehitamist. Kuid mitte ainult selle pärast, et minule meeldib ehitamine ja see protsess, kuidas plaanid samm-haaval realiseeruvad. Täna võtaksin ehitamise ette aga hoopis sellepärast, et ehitada võimalikult madala energiatarbega maja. Selliseid maju on Eestis veel väga vähe ning selliseid järelturult osta ei õnnestu.

Inimene, kes võtab oma maja ehitamise ette, on sunnitud lahendusi otsima väga paljudele ettekerkivatele probleemidele ja takistustele. See võib tunduda isegi veidi hirmutav, kuid tegelikult on see ju iga uue asjaga niimoodi. Tuleb õppida, tuleb otsida lahendusi ja ennekõike tuleb teha palju otsuseid.

Hea maja saamine nõuab palju õppimist ja palju otsuseid. Pildil eramu Tallinna lähedal.

Kõige suuremaks probleemiks ongi samuti minu meelest just otsuste tegemine või sageli ka otsuste tegemise kiirus.

Me teeme ju iga päev palju otsuseid ja enamasti teeme neid sellistes valdkondades, mida me tunneme. Seetõttu oma kogemuse järgi on otsuseid võimalik teha kiiresti ja neid tehes me ei kaalutle, aruta, võrdle ega tee suurt tööd õige otsuse leidmisel.

Ehitustööde puhul, kus olukord aga hoopis teine, kuna enamikul pole ehitusalast haridust, tuleb aga teha iga otsusega palju tööd ja see on pingeid tekitav ning palju energiat kulutav ettevõtmine.

Projekteerimise faas

Suurimaks väljakutseks ei ole sageli maja ehitamisel aga mitte otsesed ehitustööd võid hoopis projekteerimise faas. Kõige rohkem kulub aega enamasti ruumiplaani, elektriprojekti, valgusprojekti koostamisele ehk teisisõnu projekteerimise faasis otsuste tegemisele. Mis teeb selle keeruliseks?

Hea maja on tervik, kus kõik on paigas. Kus ruumiplaan arvestab pere vajadusi, näiteks andes privaatsust kodukontoris töötamiseks või lihtsalt puhkamiseks ning lugemiseks. Kus valgustus arvestaks iga ruumi kasutusotstarbega, mööbli paigutamisega või kus kõik pistikud ja lülitid oleksid käepäraselt lahendatud. Või kui kasutad majas konditsioneeri, et jahe õhk ei puhuks otse istumiskohtadele ning ei põhjustaks külmetamist. Millist küttesüsteemi valida, mis oleks säästlik aga mugav?

Kõigi selliste nüanssidega arvestamine on keeruline ning ühtse terviku loomine võtab aega. Kuigi alati saab nõu küsida mõnelt sisearhitektilt või sisekujundalt, tuleb lõppotsus ikka endal teha. Jääd ju sina oma perega majja elama, mitte sisearhitekt. Kui maja saab just pere vajadustele sobilik siis on pererahval seal hea ja mugav elada.

Projekteerimise faasis tehtavatel otsustel on ülimalt tähtis roll - head ja õiged otsused muudavad ehitamise lihtsamaks ning kokkuvõttes hea eeltöö aitab ka maja odavamalt ehitada.

Ehitamise faas

Ka ehitusprotsessi ajal tuleb omanikul teha pidevalt otsuseid, kuna kõike ei õnnestu ka alati projekteerimise faasis ette näha. Ehitustööde käigus tekib pea alati ka mingeid tehnilisi takistusi, mille lahedamiseks tuleb teha kiiresti otsuseid.

Näiteks võib selguda, et plaanitud siseviimistlusmaterjal ei jõua plaanitud ajaks kohale, ning tuleb otsustada, kas asendada see muu materjaliga või oodata. Ootamine toob kaasa aga enamasti ehituse venimise ning kokkuvõttes kallinemise. Seetõttu ehitamise faasis tehtavad otsused tulebki teha enamjaolt kiiresti, et tööde ajagraafikut ei peaks muutma.

Sageli juhtub ehitamise faasis ka see, et algseid lahendusi hakatakse muutma, näiteks muudetakse seinte asukohti või ruumide otstarvet. Sellisel juhul peab olema hästi põhjalik ning kõik muudatusega seotud töölõigud samuti korralikult läbi mõtlema ja vajadusel täiendusi tegema. Enamasti toob ruumiplaani muudatus kaasa muudatused elektritööde ja näiteks ka valgustuse, ventilatsiooni või küttesüsteemi osas.

Minu soovitus nn. viimase hetke muudatuste osas on see, et kui see ikka suurt kasu ei anna, siis pigem sellest loobuda. Ühelt poolt on sellised muudatused alati seotud lisakuludega ja teisest küljest kipuvad sellised muudatused rikkuma maja funktsionaalsust või toimimist.

Ära karda õppida ja otsuseid teha - see kõik on sinu hea kodu saamiseks hädavajalik.

Iga pistik ja lüliti peab projektis täpselt paika saama!

Maja projekteerimise üheks oluliseks osaks on elektriprojekt.

Tänapäeva kodus on kasutusel väga palju erinevaid elektrit vajavat tehnoloogiat ja seadmeid, mis muudavad meie elu mugavamaks.

See kõik vajab sageli, ka eramaja puhul, kokku sadu meetreid elektri- ja nõrkvoolukaablite paigaldust, kümmnete pistikute, lülitite ja andurite paigaldamist.

Millest peaks alustama?

• Esimese tööna tuleks kirja panna lähteülesanne. Lähteülesande koostamiseks on vajalik maja arhitektuursed joonised: plaanid, lõiked, vaated. Kui joonised olemas, tuleb kirja panna iga ruumi pistikute, lülitite, valgustite, TV, telefoni, artivõrgu, kõlarite, küttetermostaatide, signalisatsiooni jmt. vajadused.
  Tavaliselt käib töö selliselt, et töö tellija teeb iga ruumi kohta eraldi vajaminevate elektriseadmete nimekirja ja võimalusel märgib ka plaanile nende asukohad. Selleks tööks on suureks abiks, kui on juba plaanidel paigas mööbli paigutus ja ruumide kasutusotstarve. Kui sisekujundus paigas, siis on palju lihtsam ka kohe plaanile asukohad peale joonistada. Sisekujunduse projekti, mille üheks osaks on ka elektri ja valgusprojekt, saab tellida ka sisearhitektilt, siis on endal palju lihtsam.

• Seejärel jõuab info projekteerija kätte, kes vaatab tehtud töö üle, vormistab selle ning täiendab seda mitmes etapis. Lisaks lähteülesandele tuleks projekteerijale anda ka võrguvaldaja poolt väljastatud tehnilised tingimused. Projekti täiendamisel arvestab elektriprojekti koostaja, lisaks ka teiste eriosadega nagu küte, vesi, kanalisatsioon, ventilatsioon, automaatikalahendused jmt. Elektriprojekti kooskõlastatakse kõigi osapooltega ning arvestatakse nii arhitektuursete kui tehniliste vajadustega. Peab meeles pidama, et iga muudatus mõnes projekti osas toob enamasti kaasa muudatused ka elektriprojektis.

• Saadud andmete põhjal arvutab projekteerija ka summaarse tarbimise ning peakaitse suuruse. Nende andmete põhjal saab projekteerija soovitada optimaalse tarbimiskoha peakaitse suuruse - see info on vajalik siis kui elektrivõrgu liitumislepingut vaja sõlmida. See tasuks alati elektriprojekti koostajalt üle küsida ja seejärel varakult välja selgitada, kas võrguvaldaja suudab sellist peakaitse suurust pakkuda.

Meeles peab pidama, et elektriprojekt ei piirdu ainult majaga, arvestama peaks ka õueala vajadustega. Elektrit vajavad ka näiteks aiavalgustid, värava automaatika, värava valgustus ja paljud muud tehnilised lahendused.

Iga maja puhul on valgustusel väga oluline roll. Valgus annab turvatunde, valgus loob meeleolu. Oma kodu planeerimisel tuleks varakult mõelda ka valgustuse kavandamisele. Millele peaks tähelepanu pöörama, kui plaanis kasutada  uputatavaid (süvistatud) valgusteid? Allpool mõned nõuanded.

Uputatud laevalgusti

Tänapäeval on levinud ja suurt kasutamist leidnud uputavad valgustid. Uputatavaid valgusteid kasutatakse nii laes, seintes, kui ka põrandates.  Uputatavaid laevalgusteid kasutatakse sageli madala kõrgusega ruumides nagu esikud, wc ja vannitoad aga ka näiteks köök ning põnevate valguslahenduste loomiseks ka muudes ruumides.

Uputatavate valgustite puhul aga peab meeles pidama, et need vajavad piisvalt ruumi, et valgustid üle ei kuumeneks. Kui palju peab olema vaba ruumi valgusti ümber on kirja pandud valgustitootja poolt ning sellega tuleks kindlasti arvestada.

Väikepinge (12V) valgustuse korral tuleb arvestada ka sellega, et uputatavate valgustite puhul peab,  lae või seina sisse, ära mahtuma ka trafod ja trafode kaugus ei saa olla lampidest väga suur.

Igal juhul tuleb alati uputatavate valgustite puhul jälgida, millistesse tingimustesse on valgusti mõeldud. Näiteks põrandasse uputatavate valgustite puhul tuleks jälgida, et valgusti pinnatemperatuur ei oleks liialt kõrge, muidu võib põletada saada. Suur osa põrandasse uputatavaid valgusteid on mõeldud välitingimustesse ning neid ei tohiks kindlasti siseruumides kasutada.

Sisuliselt tähendab uputatava valgusti kasutamine seda, et juba ehitusprojektis arvestataks vastavate nõuetega. Näiteks uputatavate laevalgustite puhul, tuuakse ripplagi sageli näiteks 10-20 cm allapoole või ehitatakse iga valgusti jaoks lae sisse kast, et ära hoida ülekuumenemist  ja võimalikku tuleohtu.  Uputatvate seina- ja põrandavalgustite puhul jäetakse vajalike mõõtmetega augud seina või põrandasse. Hilisemas etapis on selliste tööde tegemine oluliselt ajamahukam ja kallim.

Nagu kõik suured asjad siin elus algavad mõttest ja plaanide koostamisest, nii on ka oma kodu rajamisega. Maja projekteerimine on keeruline ja ajamahukas ettevõtmine ning hea projekti saamine tõsine väljakutse.

Millele peaks kodu ehitamist plaaniv inimene mõtlema ja kuidas tööd korraldama?

Projekteerimine nõuab head koostööd ja juhtimist

Omale maja plaanides peaks arvestama, et maja projekt valmib kokkuvõttes paljude erinevate projekteerijate ja konstruktorite koostööna.

Arhitekt teeb arhitektuurse projekti, konstruktor lahendab konstruktsioonid ja teeb tugevusarvutused. Luuakse põhiprojekt, mille juurde lisatakse ka eritööde projektid, mis tehtud vastava valdkonna projeteerijate poolt. Lisaks kaasatakse tööde juurde sageli ka sisearhitekt, kes teeb sisekujunduse projekti. Kundi tarvis tellitakse haljastusprojekt jne. 

Kokkuvõttes on tegemist väga paljude erinevate inimeste koostööga, mis vajab kõigi osapoolte vahel palju omavahelist suhtlemist ning pidevat kooskõlastamist. Ühe projekti liikme muudatus mõnes joonises, nõuab ka teistelt projekteerijatelt oma töölõigus muudatuse tegemist.

Kuidas lahendada sellist olukorda ning juhtida projekteerimist selliselt, et vigu oleks võimalikult vähe?

Sellises olukorras soovitan valida firma, mis pakub nn. peaprojekteerija teenust. Peaprojekteerija ülesandeks ongi just korraldada kõigi osapoolte vahelist koostööd ning jälgida muudatuste korral, et need kogu projekti mahus sisse viidaks. Korraldab projektidokumentatsiooni versioonide haldust. Tavaliselt on peaprojekteerijal endal olemas pea kõigi projektiga seotud töödeks vajalik kompentents ning seetõttu on ka projekti täiskomplekti tellimine enamasti soodsam. Samuti on oluline, et sellisel juhul on ka tööde eest vastutus peaprojekteerijal ning see aitab kaasa töö kvaliteedile.

Teiseks võimaluseks on palgata projekteerimist juhtima teenuse korras nn. projekteerimise projektijuht.  Sellisel juhul sarnaselt peaprojekteerijaga vastutab ta projekti koostamise, kooskõlastamise ja versioonihalduse eest. Projekteerimise projektijuht küsib hinnapakkumisi, koostab lepingud ja tellib projektid sageli erinevatest projekteerimisfirmadest ning juhib nendevahelist koostööd.

Muidugi on võimalik ka igaühel ise projektid tellida, kuid sellisel juhul tuleks arvestada, et väga oluline on pöörata tähelepanu projektide muudatustele ja projekteerijate omavahelisele koostööle.

10 sammu oma maja ehituseni

Kuidas alustada ja millised on sammud oma maja ehituseni? Siinkohal 10 sammu, mis on vajalikud ellu viia enne ehitustöödega alustamist.

1. Ruumiplaan
Koosta maja esialgne ruumide nimekiri ja pane kirja suurused. Võta kokku kõik pinnad ja selliselt saad teada maja orienteeruva suuruse.

2. Krunt
Otsi sobilik krunt, soovitavalt kommunikatsioonidega ja hea juurdepääsuga ning millele oleks väljastatud projekteerimise tingimused.

3. Orienteeruv maksumus
Tee selgeks kodu rajamise orienteeruv maksumus. Krunt + maja ehitustööd + aed, teed, haljastus + maja sisustamine. Ehitumaksumuse arvutamisel kasuta orienteeruvat m2 maksumust.

4. Finantseerimine
Otsi lahendus kodu ehitamise finantseerimiseks. Vajadusel küsi erinevatelt pankadelt pakkumisi laenu võtmiseks, selgita omafinantseerimise suurus.

5. Maja projekt
Telli maja projekt või vali valmisprojektide seast sobilik. Pane detailselt paika maja ruumiplaan ja koostöös arhitektiga või ehitusfirmaga vii see täiuslikuks, et see vastaks Sinu pere vajadustele.

6. Hinnaküsimine
Küsi valminud projekti alusel hinnapakkumist vähemalt 10-st ehitusfirmast. Küsi hinnapakkumised tööde kaupa lahtikirjutatult, et saaksid pakkumisi paremini võrrelda.

7. Ehitaja taustauuringud
Kontrolli parimaid pakkumisi teinud firmade ja nende võtmeisikute tausta. Uuri firmade varasemate klientide käest tööde kvaliteedi, töökorralduse ja tähtaegade kohta.

8. Töövõtulepingu sõlmimine
Vali ehitusfirma ja sõlmi põhjalik töövõtuleping.

9. Ehitusluba
Taotle kohalikust omavalitsusest „Ehitusluba” või delegeeri see ülesanne ehitusfirmale.

10. Ehituse alustamise teatis
Esita 3 tööpäeva enne ehitustööde algust kohalikule omavalitsusele „Ehituse alustamise teatis” ja seejärel saab ehitustöödega algust teha.

2010 aasta on oma kodu rajale soodne aeg.  Miks alustada võimalikult varakult oma tööde kavandamist. Vaata täpsemalt videost.

Oma maja kavandajale on abiks e-kursus:  Maja ehituse planeerimine. Vaata lähemalt.

Kas Sina plaanid sellel aastal oma maja ehitamist alustada?

Tehnika areneb ja järjest enam tekib võimalusi kõikvõimalike automaatsete lahenduste kasutamiseks. Ka oma maja puhul on tekkinud palju võimalusi, mis teevad elu lihtsamaks. Maja kavandamisel on just õige aeg mõelda ka automaatikale, sest siis kujuneb süsteemide väljaehitamine lihtsamaks ja soodsamaks.

Automaatika annab kokkuhoiu

Automaatika kasutamisel on peamised eesmärgid:

• Mugavus
• Kokkuhoid
• Turvalisus

Millised on tänapäeval peamised automaatika võimalused? Kuidas neid oma kodus rakendada saab? Vaatame lähemalt:

• Küttesüsteemid
  Automaatika abil on väga lihtsalt võimalik erinevate kütterežiimide kasutamine vastavalt eelprogrammeeritud ajagraafikule. Näiteks öösel hoida jahedamat temperatuuri ja vastu hommikut tõsta ning päeval, kui kedagi kodus pole siis hoida jälle madalamat temperatuuri. Selline automaatika hoolde jäetud kütte reguleerimine võimaldab soojusenergia kokkuhoidu u. 20%. Sobib kõige enam radiaatorkütte puhul, samas näiteks põrandakütte puhul ei anna see kasu, sest põrandamassiivi ülesoojendamine võtab aega ja kiireid kütterežiimide muutusi ei võimalda.

• Ventilatsiooni ja jahutussüsteem
  Sarnaselt küttesüsteemile saab panna automaatse juhtimise alla ventilatsiooni ja jahutusüsteemi. Näiteks päevasel ajal kui inimesi kodus pole, siis hoiab süsteem minimaalset õhuringlust. Õhtustel aegadel, kui pere kodus, siis töötab süsteem tugevamal režiimil.

• Elektrivalguse optimaalne kasutamine
  Näiteks, kui pole mõnda aega ruumis liikumist ei toimu siis lülituvad tuled välja.

• Loomuliku valgustuste juhtimine
  Kardinate juhtimine ja seda olenevalt valgusest või eelprogrammeeritud kellaajast. See võimaldab ka maja kütterežiimi toetada. Kui muidu võib ununeda hommikul kardinad akende eest ära võtta, siis süsteem hoolitseb selle eest, et päikesevalgus päevasel ajal maja soojendama pääseks ja nii hoiab kokku soojusenergialt.

• Valvesüsteemid, simulatsioonid, ohutus
  Valvesüsteemide ülesandeks on anda õigeaegselt info võimalike avariide ja häirete korral. Valvesüsteemiga saab siduda ka muid funktsioone. Näiteks kodust lahkudes ja valvesüsteemi sisselülitades, lülitatakse välja kõik mittevajalikud elektriseadmed ja pistikud, mis aitab tagada näiteks seda, et kogemata ei jää triikraud sisse. Võimalik on ka kasutada näiteks „kodus oleku” simulatsiooni, mis peaks aitama kutsumata külalisi ära hoida. See süsteem paneb majas mõnes toas aeg ajalt mõne tule põlema ning lülitab näiteks raadio sisse ja välja.

Maja automaatikasüsteemi juhtimine on tänapäeval võimalik väga lihtsalt ka kaugjuhtimisega, näiteks läbi intreneti. Saab kontrollida, kas majas kõik korras ja vajadusel süsteemi seadistada.

Kas sina kasutad oma kodus automaatseid süsteeme?

Head Uut Aastat!

Ruumide õhuvahetus on väga oluline teema iga maja ja elukeskkonna tarvis.

Ventilatsioonisüsteem vajab täpset projekteerimist

Siinkohal annan väikse ülevaate sundventilatsiooniga süsteemist. Täpsemalt sellest, mida sundventilatsiooni puhul enim kardetakse. Millised on peamised hirmud?

Tekitab müra ja undab? Tekitab ruumides tuuletõmme? Tõmbab väljast haisu ja lõhnad tuppa?

Neist teemadest allapool juba veidi täpsemalt.

Müra
Ventilatsiooniseade ise teeb müra ja seetõttu peab selle majas sellisse kohta projekteerima, kus magamist võimalikult vähe segaks. Peaks olema eraldi tehniline ruum, mis korralikult isoleeritud. Teine teema on see, et õhu liikumine ise ventilatsioonitorustikes teeb müra. Selle probleemi vastu saab korraliku torustike õhuvoolude arvutustega ja summutite kasutamisega. Probleem võib tekkida ka siis kui ventilatsioonitorustiku läbimõõt on väike ja seetõttu piisava koguse õhuvahetuse saamiseks peab õhu liikumise kiirus olema suur. Koos sellega tekib aga kiirest õhuvoolust tingituna teatud undamine ja müra. Suurema läbimõõduga torude kasutamisel saab probleemi leevendada. Kindlasti tuleks ventilatsioonitorustike asukohad paika panna juba maja projekteerimise etapis, et torud ikka ära mahuksid. Näiteks on sageli probleeme sellega, et üksteisest mööda või üleminevad ventilatsioonitorud, sunnivad lagesid allapool tooma ja on raskusi nende mahutamisega. Kui projekteerimise etapis neid teemad läbi töötada, siis ei teki hiljem ehituse faasis muresid.

Päris hiirvaikne ei ole sundventilatsioon kindlast aga magamist ei tohiks küll segama hakata.

Tuuletõmbus
Ventilatsioonisüsteemis ei projekteerita õhu liikumise kiirust selliseks, et see tekitaks tuuletõmbust ja koos sellega looks ebamugavustunde. Kuid projekteerimisel oleks küll mõistlik arvestada, et need kohad, kuhu ruumidesse sissepuhke klapid tehakse, ei jääks istumiskoha alla, vaid jääksid mõnda neutraalsesse kohta. Seega peaks ventilatsioonisüsteemi lahendamisel arvestama juba ka eluruumides mööbli paigutamisega.

Lõhnad
Ventilatsiooniseadmel on filtrisüsteemid ja see võtab kinni lenduvad osakesed. Soovitavalt 2 korda aastas tuleb  filtreid puhastada. Samas lõhna filtrid täiesti kinni ei võta ja teatud mahus lõhna jõuab ka ruumidesse. Oma majas on alati võimalik tugeva väljast tuleva haisu puhul, mõneks ajaks ventilatsioonseade seisma panna või panna see väiksemale režiimile, et vähendada ajutiselt välisõhu sissetõmmet.

Enamik kaasaegseid ventilatsiooniseadmeid võimaldab reguleerida õhuvahetuse kiirust. Soovitan hankida mõne sellise seadme, millele saab panna juurde automaatika, mis on programmeeritav - näiteks hommikul ärgates oleks õhuvahetus tõhusam ja päeval kui kedagi kodus ei ole, siis minimaalse peal.

Kuidas oled oma kodus rahul ventilatsiooniga?

Paljude minikursuse lugejate arvates jäi 5 osast väheseks ja avaldati arvamust, et kursus võiks olla mahukam. Nüüd on see viga parandatud, lisasin tasuta minikursusele juurde veel 2 uut osa.

Uued osad räägivad:

• Kuidas hinnapakkumisi võrrelda?
• Kuidas mõjutada maja kasutuskulusid kavandamise ja projekteerimise etapis?

Telli siit täiendatud ja mahukamaks muutunud 7 osaline majaehitaja minikursus.