Silt: projekteerija

Hea maja algab tellijast

Enamasti mõeldakse selliselt, et ma hakkan majaehitamise teemadega tegelema alles siis kui selleks juba konkreetne vajadus. Sageli eeldatakse, et projekteerija teab ja oskab või küll ehitaja lahenduse leiab. Ja siis kui ühel hetkel projekteerija või ehitaja konkreetselt tellija käest küsimusi küsima hakkavad on asjad juba sealmaal, mis võib kaasa tuua suuremaid muudatusi kas projektis või halvemal juhul juba lisatöid ehitusplatsil.

Sellises olukorras kipub tellija väga lihtsalt minema kompromissile või järeleandmistele oma soovides. Tellijal seisab otsustamise hetkel kaalukausil, kas leida lisaraha, mis võimaldaks oma soovid realiseerida või minna kaasa projekteerijale või ehitajale kergema lahenduse teed, mis ei tooks kaasa lisakulusid.

Ma usun, et enamikel  eramutel on vähemalt mõni  koht, millel on rääkida oma lugu ja põhjendus, miks see olude sunnil nii lahendati.

Enamjaolt minnakse sellises olukorras odavamat teed ning nii kerkivad majad, kus majaomanik hiljem oma sõpradele peab seletama, miks näiteks selline imelik ruumilahendus sai tehtud või miks siin lagi nii madalale on toodud.

Mida saaks ette võtta?

Pole teist võimalust, kui pühenduda oma maja projekteerimisele ja planeerimisele, kohe esimesest päevast alates. Hea oleks kui alustaksid oma ideede ja lahenduste korjamist juba näiteks pool aastat enne kui projekteerija juurde jõuad. Seejärel tööta projekteerijaga kaasa iga ruumi ja iga detaili osas. Uuri ajakirju ja katalooge, visanda ka ise lahendusi ja käi tutvumas erinevate ruumilahendustega võimalusel sinu planeeritava majaga analoogsetes majades. Nimelt on oluline, et tajuksid hästi ruumide suurusi reaalselt, mitte ainult paberil.

Selline kaasatöötamine aitab kokkuvõttes näha tervikut. Tajuda, kuidas maja funktsionaalsus kujuneb paberil ning leida kokkuvõttes õiged lahendused sinu pere jaoks. Pead jätma aega mõtetel settida ning siis parimad mõtted projekti viima.

Selline ettevalmistamine ei anna garantiid, et ühtegi pealesunnitud lahendust ei tule kasutada, kuid vähendab selle riski oluliselt.

Jäta endale aega, et mitte kiirustada ja alusta varakult!

Mis ootab vana maja rekonstrueerijat?

Oma majani jõutakse erinevaid teid pidi. Kes ostab valmis maja, kes ehitab ja kes rekonstrueerib, renoveerib või laiendab olemasolevat. Kui esmapilgul tundub, et rekonstrueerimine on vahest lihtsamgi, sest osad konstruktsioonid on olemas, on enamasti vastupidi. Rekonstrueerimine on sageli ajamahukam ja ka kallim tegevus.

Mis teeb  maja rekonstrueerimise keeruliseks?

1. Projekteerimine
Rekonstrueerimiseks on vajalik korralikku ja kõigi vajalike kooskõlastustega projekti, oluline on täpselt paika panna, millised konstruktsioonid säilitatakse ja millised lammutatakse või uuendatakse.  Projekteerimise faasis tuleb selgeks teha, milline on olemasolevate konstruktsioonide olukord ning tagada, et allesjäävad vundamendid, kandvad seinad,  vahelaed ja talad on kasutatavad.  Selline täiendav konstruktsioonide kontroll ja läbiarvutamine teeb projekteerimistööd kallimaks.

2. Materjali valik
Rekonstrueeritav maja seab sageli ette omapoolse materjalivaliku. Mida vanem maja seda keerulisemaks võib osutuda sobiliku materjali leidmine. Näiteks täispuituste puhul tuleb pikalt otsida, kui leida mõni meistrimees, kes ajastu hõngule sobilikud uksed valmis teeb. Eriti suur töö seisab ees siis, kui tegemist muinsuskaitselise objektiga, kus tuleb taastada kõik maja detailid originaalilähedaselt.

3. Suurem ajakulu
Rekonstrueeritavate objektide puhul on sagedased olukorrad, kus ehitustööde ajal, peale konstruktsioonide avamist, tuleb teha projektis muudatusi, sest algne teadaolev info ei vasta tegelikkusele. Sellised üllatused on küll põnevad, kuid samal ajal pikeneb tööde teostamise aeg sageli oluliselt. Paljud asjad tuleb käigu pealt lahendada ning see vajab tellija, omanikujärelevalve, projekteerija, ehitaja ja näiteks ka muinsuskaitse spetsialisti vahel head koostööd.

4. Rohkem piiranguid ehitamisel
Rekonstrueeritavatel objektidel on sageli mitmeid lisapiiranguid, mis takistavad ehitustööde tavapärast läbiviimist. Sellised piirangud on seotud enamasti elanikega, kes majas ka ehitustööde teostamise perioodil elavad või siis kitsaste oludega nii ehitusmaterjalide hoiustamiseks või tehnika juurdepääsuks. Kui kuskil põllurajoonis uut maja püsti panna, võid seda põhimõtteliselt teha 24/7, kui läheduses naabreid pole, keda häirida. Samas asulas pead arvestama öörahuga ja müra tekitavad tööd teostama ainult lubatud ajal või hoopis tuleb objektile pääsemiseks kasutada väiksemat tehnikat, kuna olemasolevad hooned ja puud ei võimalda tavapärase tehnikaga juurdepääsu.

5. Suurem pühendumine tulemusele
Head tulemust renoveerimisel – rekonstrueerimisel ei saavuta ilma korraliku pühendumiseta ja järjepidevusega. Maja korda tegemist tasub ette võtta inimesel, kes ei anna alla väiksemate tagasilöökide korral ja otsib igale olukorrale väljapääsu. Alati ei saa valida lihtsaid ja odavaid lahendusi ja et tööd pooleli ei jääks on vaja raudkindlat tahtmist ning sihikindlust, et alustatu ajastu nõuetele vastavalt valmis ehitada.

Kuigi eeltoodu võib tunduda veidi hirmutav, tasub pingutus unikaalse ja kordumatu maja näol ennast ära.

Kuidas alustada elektriprojekti koostamist?

Iga pistik ka lüliti peab projektis täpselt paika saama!

Iga pistik ja lüliti peab projektis täpselt paika saama!

Maja projekteerimise üheks oluliseks osaks on elektriprojekt.

Tänapäeva kodus on kasutusel väga palju erinevaid elektrit vajavat tehnoloogiat ja seadmeid, mis muudavad meie elu mugavamaks.

See kõik vajab sageli, ka eramaja puhul, kokku sadu meetreid elektri- ja nõrkvoolukaablite paigaldust, kümmnete pistikute, lülitite ja andurite paigaldamist.

 

Millest peaks alustama?

  • Esimese tööna tuleks kirja panna lähteülesanne. Lähteülesande koostamiseks on vajalik maja arhitektuursed joonised: plaanid, lõiked, vaated. Kui joonised olemas, tuleb kirja panna iga ruumi pistikute, lülitite, valgustite, TV, telefoni, artivõrgu, kõlarite, küttetermostaatide, signalisatsiooni jmt. vajadused.
    Tavaliselt käib töö selliselt, et töö tellija teeb iga ruumi kohta eraldi vajaminevate elektriseadmete nimekirja ja võimalusel märgib ka plaanile nende asukohad. Selleks tööks on suureks abiks, kui on juba plaanidel paigas mööbli paigutus ja ruumide kasutusotstarve. Kui sisekujundus paigas, siis on palju lihtsam ka kohe plaanile asukohad peale joonistada. Sisekujunduse projekti, mille üheks osaks on ka elektri ja valgusprojekt, saab tellida ka sisearhitektilt, siis on endal palju lihtsam.

  

  • Seejärel jõuab info projekteerija kätte, kes vaatab tehtud töö üle, vormistab selle ning täiendab seda mitmes etapis. Lisaks lähteülesandele tuleks projekteerijale anda ka võrguvaldaja poolt väljastatud tehnilised tingimused. Projekti täiendamisel arvestab elektriprojekti koostaja, lisaks ka teiste eriosadega nagu küte, vesi, kanalisatsioon, ventilatsioon, automaatikalahendused jmt. Elektriprojekti kooskõlastatakse kõigi osapooltega ning arvestatakse nii arhitektuursete kui tehniliste vajadustega. Peab meeles pidama, et iga muudatus mõnes projekti osas toob enamasti kaasa muudatused ka elektriprojektis.

 

  • Saadud andmete põhjal arvutab projekteerija ka summaarse tarbimise ning peakaitse suuruse. Nende andmete põhjal saab projekteerija soovitada optimaalse tarbimiskoha peakaitse suuruse – see info on vajalik siis kui elektrivõrgu liitumislepingut vaja sõlmida. See tasuks alati elektriprojekti koostajalt üle küsida ja seejärel varakult välja selgitada, kas võrguvaldaja suudab sellist peakaitse suurust pakkuda.

 

Meeles peab pidama, et elektriprojekt ei piirdu ainult majaga, arvestama peaks ka õueala vajadustega. Elektrit vajavad ka näiteks aiavalgustid, värava automaatika, värava valgustus ja paljud muud tehnilised lahendused.