Silt: oma maja

Milline peaks olema eramu energiamärgise klass?

Enne oma maja ehitama asumist tuleb teha põhimõtteline valik. Milline kontseptsioon valida oma kodule?

Üheks võimaluseks on lähtuda maja energiatõhususest. Vaadates täna eramuehitust üldpildis jääb silma, et põhiliselt minnakse oma maja ehitamisel 3 teed pidi:

1) Tavalised, kehtivatele normidele vastavad eramud. Veel mõni aeg tagasi ei olnudki nagu muid alternatiive ja rohkem pandi rõhku maja suurusele, kui näiteks soojapidavusele või optimaalsele ruumiplaanile. Energiamärgise klass enamasti C või D klass.

2) Ülisäästlikud, rohkelt tehnikat ja automaatikat kasutavad majad. Automaatika, mis on mõeldud säästlikkuse, turvalisuse ja mugavuse tagamiseks. Nende majade all pean silmas nn. targa maja kontseptsiooniga ehitatavaid maju. Samuti kuuluksid selle suuna alla näiteks ka passiivmajasid, mis oma toimimiseks kasutavad ülimoodsaid automaatikaseadmeid lisaks paremini soojustatud ja lahendatud konstruktsioonidele. Energiamärgis: A, B ja C klass.

3) Traditsiooniliselt ja looduslähedaselt ehitatavad majad. Näiteks palkmajad, puitkarkassil ehitatavad majad või muud naturaalsete soojustus- ja ehitusmaterjalidega majad (näiteks ökomajad, põhimajad jne.). Olenevalt lahendusest võib energiamärgis olla A, B, C või D klass.

Meeles peaks pidama, et konkreetse majatüübiga ei kaasne automaatselt konkreetne energiamärgise klass, vaid tegemist ikkagi iga konkreetse projekti põhjal koostatava arvutusliku näitajaga.  

Kehtivate nõuete järgi ei tohi Eestis ehitatavate hoonete energiatõhususarv ei tohi ületada väikeelamutes (sh paarismajad ja ridaelamud) 180 kWh aastas ruutmeetri kohta ehk siis minimaalselt D klassi.

Kui vaadata täna ehitatavaid üksikelamuid Ehitisregistrist siis hakkab silma, et valdav enamik maju ehitatakse energiamärgise klassiga D ja vähesel määral ka C klassiga. Teiste sõnadega ehitatakse täna just neid maju, mida kehtiv seadusandlus miinimumnõuetena lubab ehitada.

Kas tõesti tasub ehitada täna D klassiga eramut? Minu arvates mitte ja ma usun, et probleem pole mitte see, et näiteks C klassiga maja ehitamine oluliselt kallimaks kujuneks vaid selles, et oma maja ehitajad ei ole seda enda jaoks piisavalt teadvustanud.

Euroopa komisjoni plaan näeb ette, et aastast 2020 tohiks ehitada sisuliselt ainult A klassiga maju. Kas see konkreetne tähtaeg jääb kehtima on iseküsimus, kuid on vaid aja küsimus, sest varem või hiljem see nõue hakkab kindlasti kehtima.

Minu meelest tasub igal majaehitajal teadvustada, et energiatõhus maja aitab reaalselt energiakulusid säästa ning seada eesmärgiks vähemalt C või parema klassiga maja ehitamise. See on otsus, mida saab teha ainult tulevane majaomanik ise.

E-kursus “Oma maja ehitus” on avatud

See kursus on "võti" oma majani!

Käivitus uus e-kursus, mille eesmärgiks on anda tervikpilt oma maja ehitamisega seotud teemadele. Kursus katab ära kõik peamised tegevused, millega eramaja ehitamisel tuleb omanikul kokku puutuda.

Kursuse rõhuasetus on eraisiku keskne ja keskendub alates kavandamise etapist kui ehitustööde kontrollimiseni ja vastuvõtmiseni ning seda kõike tellija vaatenurgast.

Kursuse ülesandeks on aidata läbi mõelda ja anda soovitusi valikute ja otsuste tegemiseks. Üheks märksõnaks kursuse juures on energiasääst ja mõistlikud valikud pikaajalise energiasäästu saavutamiseks.

Kursus on mahukas: 10 moodulit, 80 peatükki, tekste, pilte, videosid, näidisdokumente!

Vaata kursusest lähemalt juba siit: http://www.majaehitaja.ee/pakkumine/

 NB! Kursuse avamise puhul 10 esimesele kursuse tellijale lisaboonus!

Kas kõik ehitustööd tellida ühest firmast või erinevatest?

Eramu ehitustöid tellitakse peamiselt, kas peatöövõtu korras või siis erinevate töövõttudena mitmelt firmalt. Milline lahendus valida, mida eelistada?

Kuidas projekteerimisvigu ära hoida?

Ehitustöödega seotud probleemide korral on tavapärane, et süüdistatakse ehitajat. Kuigi sageli on selleks ka põhjus olemas, ei ole see siiski alati nii.

Ehitaja ülesanne on teostada tööd vastavalt projektile. Kui ehitaja seda suudab korrektselt teha on tema ülesanne täidetud. Ehitajal võib küll olla kogemus ja head oskused, kuid kui ehitaja ei ole projekteerija ei oska ta detailides projekte koostada ning head projekti koostada.

Ehituse tellijal on sageli vale ettekujutus, et ehitaja vastutab alati ka projekti ja selle vigade eest. Tegelikkuses on projekteerimine eraldi töölõik, mida ehitaja võib peatöövõtu korras küll teenusena sisse osta ja selliselt tellija ees vastust kanda. Sellisel juhul sõlmib ehitaja omakorda alltöövõtulepingud projekteerijatega. Tavapärane on suurematel objektil kasutada ka peaprojekteerijat, kes siis omakorda korraldab erinevate töölõikude projekteerimise juhtimist ning kokkusobivuse tagamist.

Eratellija peaks arvestama, et tööde kvaliteet algab projekteerimisest. Eramu projekti hankimisel peaks sellega arvestama ja otsima võimalikult hea projekteerija. Sageli tähendab hea projekteerija ka kallimat hinda ning kallimat projekti. Siiski raha kokkuhoiu nimel otsib eratellija sageli odavamaid lahendusi.

Üheks suhteliselt levinud halvaks lahenduseks on see, et oma maja ehitamist soovitakse alustada eskiis- või arhitektuurse projekti alusel. Sellega aga loob tellija endale juba suure riski võimalike projekteerimis- ja ehitusvigade tekkimiseks. Kui eskiisprojekti alusel ehitama hakata võib juba ette kindel olla, et kõigi sõlmede ja tehniliste lahenduste puhul ei õnnestu kehtivaid projekteerimisnorme täita.

Projekteerimisvigade puhul on probleemiks see, et need avastatakse sageli hiljem, siis kui garantiiaeg on juba läbi ning siis on tellijal juba palju raskem leida lahendusi. Samuti vajavad projekteerimisvead enamasti konstruktsioonide lahtivõtmist ja ümberehitamist, mistõttu on selliste tööde teostamine tellijale ebamugav ja kallis.

Kokkuvõttes peaks eratellija meeles pidama, et enne ehitamist tuleks hankida kvaliteetne projekt ning seejärel pöörata tähelepanu sellele, et tööd saaks teostatud vastavalt projektile.

Elamupiirkond vajab kaitset

Kui täna osta krunt mõnes uuemas arendusrajoonis, võib ostjat tabada mõne aja pärast probleemid, millele ostmisel ei oska tähelepanu pöörata. Milles siis täpsemalt probleem seisneb?

Täna on üle Eesti järjest rohkem juhtumeid, kus ööpimeduse varjus viiakse elamurajoonidest ära kaevuluuke, tänavakive, elektriposte, äärekive – ühesõnaga kõike, mida annab lahti kangutada ja ära viia.

Lahtine kaevuliik keset teed ühes Tallinna lähistel asuvas elamurajoonis

Lahtine kaevuluuk keset teed ühes Tallinna lähistel asuvas elamurajoonis

Tulemuseks on lausa eluohtlikud tänavad, kus ka täiskasvanud inimene võib ohtu sattuda, rääkimata lastest. Samuti ilma luukideta kanalisatsioonikaevud ummistuvad kiiresti, sest sinna kiputakse viskama kõikvõimalikku prügi.

Rohkem on  probleeme just sellistes piirkondades, kus on veel palju vabasid krunte ja püsielanikke elurajoonis vähe. Seal ju lihtsam varastel toimetada. Kuigi põhireeglina hea tänavavalgustusega piirkondi ei rüüstata, ei pea see alati paika. Näiteks hiljuti tabas varguste laine Tallinna Nõmme elamupiirkonda, kus viidi minema hulga malmist kaevuluuke.

Kuidas see on seotud krundiostjaga?

Arendusprojekti raames krundi ostja peaks arvestama, et uute elamurajoonide puhul võivad olla rajoonisisesed teed ja trassid kohalikule omavalitsuse üle andmata. Seda tehakse enamasti siis kui kogu piirkond on vastavalt planeeringule ja projektidele välja ehitatud.

Ostes sellises elamurajoonis krundi, kus teed ja trassid kuuluvad arendajale ning kui seda piirkonda peaks tabama varguste või rüüstamiste laine, siis võib tänases majanduse olukorras tõenäoliselt juhtuda see, et arendajal ei pruugi oma ülesandeid täita. Arendusprojekti omanikul lihtsalt pole sellist raha, et taastada kiiresti lõhutud tänavavalgustus või paigaldada uued kaevuluugid, kuigi see on sellisel puhul tema ülesanne.

Kui on tegemist omavalitsuse omanduses olevate teede ja trassidega, on tõenäosus leida probleemile lahendus kiiremini. Sellisel juhul on tavaliselt trassid üle antud mõnele vee- ja kanalisatsiooniteenusega tegelevale ettevõttele, kelle ülesanne on tagada trasside korrashoid.

Selliste varguste ja rüüstamiste tagajärgede likvideerimine nõuab suuri väljaminekuid. Juba ainuüksi tavaline malmist kanalisatsioonikaevu komplekt maksab u. 1500 – 2000 kr ringis, rääkimata tööde teostamise  kuludest, mis vajalik lõhutud vara taastamiseks. Arusaamatuks jääb, miks sellised vargusi toime pannakse, sest sellised kaevuluuke metalli kokkuhoiupunktides vastu ei võeta. Tõenäoliselt üritatakse neid siiski odavalt edasi müüa.

Täna peaks igaüks hoolikalt silma peal hoidma oma varal aga ka oma piirkonnal tervikuna, et selliseid vargusi ära hoida. Krundi ostmisel on mõistlik seda aspekti arvesse võtta. Ennekõike tuleks välja uurida, kas teed ja trassid on arendaja või kohaliku omavalitsuse omandis ning kas piirkond on kuidagi turvatud (tõkkepuu piirkonda sissesõidul, videovalve, naabrivalve).

 

Asu kohe tegutsema!

Oleme harjunud sellega, et iga asi elus peab tulema omal ajal. Eriti sageli öeldakse seda eesmärkide puhul, mis tunduvad esmapilgul kättesaamatud. Võtame näiteks oma maja ehitamise. Usun, et suurem osa inimestest sooviksid elada oma majas. Aga tegelikkuses on olukord, kus selleni jõuavad suhteliselt vähe inimesi.

Tee oma unistus teoks - ehita oma maja!

Tee oma unistus teoks - ehita oma maja!

Tean, kohe öeldakse vastu, et elaksin oma majas küll aga mul pole sellist raha, et seda endale lubada. Saan sellest väitest aru ja nõustun, et ei ilma rahata hakkama ei saa, kuid selliselt mõeldes ei saa enamasti kunagi olema sellist raha, et oma majani jõuda.

 

Väide „mul ei ole raha” on nagu õigustus iseendale, mille taha on hea varjuda, mitte alustada enda jaoks lahenduse leidmist, mis viiks eesmärgi täitmiseni. Lihtne on ju mõelda, et järgmisel aastal proovin leida parema töökoha, leida soodsa hinnaga krundi või oodata loteriivõitu.

Õigustamine viib ootamiseni. Samal ajal jääb rahulolematus oma eluga ja pidev kiirustamine igapäevaasjades ning nii lükkub oluliste eesmärkide saavutamine pidevalt edasi.

Kui eesmärgiks jõuda oma majani, siis tuleks selle eesmärgi saavutamiseks hakata tegutsema kohe. Täna ja kohe praegu! Tuleb otsida võimalusi, tuleb olla avatud, et leida üles need võimalused, mida elus on alati ja igal ajal olemas.

Oma unistusi saab täita ainult siis kui neid teostama asuda.

Kui me sulgeme ennast õigustamisega ja otsitud põhjustega, miks ei saa asja ära teha, ei näe ja leia me ka kunagi tekkinud võimalusi.

Nüüd konkreetsemaks minnes, mida pean silmas, et tuleb kohe alustada oma eesmärgi saavutamist. Räägin lühidalt oma maja otsuse tegemise loo.

Palju aastaid tagasi ühel pühapäevasel päeval tuli mulle külla vend. Elasin siis veel korteris, mis oli hangitud suure pangalaenuga. Ühel hetkel läks jutt oma majale. Ta teadis, et oma olin alati tahtnud elada oma majas. Ta ütles: „Tee see plaan siis teoks ja ehita omale maja. Hakka  kohe peale!”

Varasemalt ja veel tollelgi hetkel tundus see mulle ilmvõimatu, olin ju pidevalt enda jaoks mõelnud, et teen selle teoks kunagi tulevikus, kui on piisavalt raha.

Sama päeva õhtul aga ei andnud see mõte enam rahu ja ma küsisin endalt, mida ma ootan? Miks mitte tõesti kohe asuda oma maja plaani kallale? Ootamine ei aita seda ju ellu viia.

Tollest õhtust alates ei mõelnud ma enam, kas hakata oma maja ehitama, vaid hakkasin otsima konkreetseid võimalusi, kuidas see plaan ellu viia. Ma otsisin erinevaid võimalusi, töötasin läbi väga mitmeid variante, kuidas majanduslikult hakkama saada. Otsisin sobilikke krunte, arvutasin läbi mitmeid majatüüpe, selgitasin laenuvõimalusi jne. See ei olnud lihtne ja see võttis aega, kuid ühel hetkel leidsin sellise lahenduse, mis minu väheste rahadega oli tollel hetkel võimalik teostada. Veidi vähem kui aasta otsuse tegemisest elada oma majas, kolisin oma uude majja.

Olen oma vennale väga tänulik, et ta mind julgustas oma plaani ellu viima.  See väike tõuge aitas mind otsuse tegemisel ja ilma selleta, kes teab, elaksin veel endiselt korteris ja ootaksin paremaid aegu.

Tee oma otsus ja asu kohe tegutsema!

Kas panna oma majja konditsioneer?

Soojad ilmad, mis juba mõnda aega püsinud, muudavad kodud liigselt palavaks ning ei lase ennast ka toas hästi tunda.

Kui hästi soojustatud majad enamasti taluvad temperatuuri kõikumisi hästi ja ei kuumene kiiresti ülesse, siis nüüd, kus soojad ilmad juba pikemat aega, hakkavad ka enamik maju soojust akumuleerima.

Kas kätte on jõudnud aeg konditsioneeri kasutamiseks?

Statsionaarne konditsioneer

Statsionaarne konditsioneer

Konditsioneeri kasutamise vajadus oma kodudes on, minu arvates, kasvanud kahel põhjusel:

  • Järjest enam on suviti temperatuur üle 25 kraadi ja seda pikemat aega. Kas ülemaailne soojenemine?
  • Järjest rohkem on ka eramajadel aknapinda, mis suvise päiksega ruumide temperatuuri kiiresti tõstab.

Tõsi, on olemas ja kasutuses kõikvõimalikke kardinate ja varjude lahendusi ning spetsiaalseid aknaklaase, mis ülekuumenemist vähendavad, kuid sellegi poolest kipub ruumides temperatuur tõusma liiga kõrgele.

Statsionaarse konditsioneeri kasutamise üheks peamiseks probleemiks on selle kallidus. Kõige enamlevinud konditsioneerid on seina või lakke kinnitatavad. Nimelt ruumide jahutamisel on vajalik igasse ruumi oma konditsioneeri. Ei õnnestu näiteks nii, et paned ühe konditsioneeri ja kõik toad on hea temperatuuriga.

Näiteks õhk-soojuspump (mis on tegelikult talvevarustusega konditsioneer), paneb kütmisel sooja õhu hästi liikuma ja viib sooja ka näiteks II korrusele, kuna soe õhk tõuseb ülesse. Konditsioneeri kasutamisel aga sellist hüve ei kaasne, ruumi temperatuuri saab muuta ainult selles ruumis, kus konditsioneer asub.

 

Seetõttu, võib majas väga lihtsalt vaja minna vähemalt 4-5 konditsioneeri (hind koos paigaldusega u. 80 000 – 100 000 kr), et kogu maja temperatuuri kontrolli all hoida. Kui nüüd seda suurt investeeringut maja konditsioneeridele vaadata kasutamise mõttes, reaalne kasutamisvajadus on sageli ainult 2-5 nädalat aastas, siis sellise suure investeeringu tegemine on küsitav. Kas kannatada palavust või teha kallis investeering?

Õhk-soojuspumpa saab kasutada suvisel perioodil väga edukalt konditsioneerina ja seetõttu kellel õhk-soojuspump olemas saavad oma maja jahutamise muret sellega leevendada ning investeeringuna kindlasti tasuv.

Üheks võimaluseks on kasutada mobiilseid konditsioneere, mida siis vastavalt vajadusele tõsta ühest ruumist teise.  Mobiilse lahenduse miinusteks on aga kondentsveeanuma tühjendamise ja sooja õhu välja juhtimise vajadus. Plussiks aga kindlasti hind.

 

Kas Sina kasutad oma majas konditsioneeri või plaanid seda oma ehitatavasse majja?

Oma maja suuruse arvutusvalem

Maja planeerimisel on üheks esimeseks ülesandeks määrata maja umbakaudne suurus. Kui palju peaks olema pinda ühe inimese kohta? Sõltub ju kokkuvõttes maja suurusest nii ehitusmaksumus kui ka igakuised kasutuskulud.

Kuidas arvutada umbkaudselt maja suurust?

Maja suuruse võiks arvutada umbkaudselt järgmiselt:
- Iga majas elama asuva inimese tarvis võiks arvestada 30 m2 elamispinda.
- Lisaks arvestada maja kohta veel täiendavalt umbes 20-30 m2 üldist pinda.

Suuremi, üle 300 m2 eramuid ehitatakse harvemini, kuna sellise maja küttekulud on vähestele taskukohased.

Üle 300 m2 eramuid ehitatakse harvemini, kuna sellise maja küttekulud on vähestele taskukohased.

Näiteks, kui pere on  4-liikmeline, siis võiks umbkaudne maja suuruse arvutus olla järgmine: (4 inimest x 30 m2 inimese kohta) + 30 m2 üldine pind = 150 m2.

Selline rusikareegel ei võta loomulikult arvesse kõiki võimalikke ruumivajaduse nüansse, kuid on heaks orientiiriks.

Kui vaadata ehitisregistri statistikat, siis on näha, et ühepereelamute keskmine suurus on erinevate maakondade lõikes suuresti erinev. Üle Eesti oli keskmine ühepereelamu suurus ehitisregistri statistika alusel 2009 aastal 175 m2. Kasutades eeltoodud valemit, tähendaks see 5- liikmelist peret.

Maja suuruse otsustamisel tuleks aga kindlasti hetkeolukorra arvestamise juures, vaadata ka tulevikku. Kas on oodata pere juurdekasvu?  Või, kas siis, kui lapsed omaette elama asuvad, maja liiga suureks ei jää.

Tõsi on see, et varem ehitati oma eramaja väga pika perspektiiviga ja maja sai koduks mitmetele põlvkondadele. Tänapäeval, kus näiteks parema töö leidmiseks tuleb elukohta vahetada, vaadatakse kodu juba rohkem nagu investeeringut. Vajaduse tekkimisel müüakse olemasolev eluase ja soetatakse sobiliku suurusega valmismaja või ehitatakse sootuks uus maja.

Kui aga maja asukoht ja krunt meeldib, tasub maja rajada nii, et see sobiks kasvavatele ja muutuvatele vajadustele pika aja jooksul.

Kuidas hankida pikem garantii ehitustöödele?

Enne ehitustööde lepingu sõlmimist ära unusta selgeks teha, kas on võimalik saada pikemat garantiiaega oma ehitustöödele?

Levinud garantiitööks on viimistluspragude parandamine

Levinud garantiitööks on viimistluspragude parandamine

Vastavalt kehtivale seadusandlusele peab ehitaja andma valminud ehitisele garantii ja see peab kehtima vähemalt 2 aastat.  Seda enamasti iga tellja teab.  Kuid, kas on võimalik hankida ka  pikem garantiiperiood?  Jah, see on võimalik!

Selleks on kaks võimalust:

  • Korralda ehitushange ja sea üheks pakkumise kriteeriumiks pikem garantiiaeg, näiteks 3 aastat. Kui see on hankes konkreetselt kirjas, siis teab ehitusfirma sellega arvestada. Selliseid nõudeid seatakse sageli riigitellimustes, kuid samahästi võib pigemat garantiiaega küsida ka eratellija oma maja ehitamisel.

 

  • Otsi ehitusfirmasid, mis pakuvad ise pikemat garantiiaega. Otsisin veidi selliseid firmasid ja leidsin hetkel ühe firma, mis pakub pikemat garantiiaega kui seadus ette näeb. See firma on 1Partner Ehitus. Nemad pakuvad oma klientidele 3 aastast garantiid. Usun, et ka mitmed teised ehitusfirmad järgivad varsti seda eeskuju.

Igal juhul näitab pikema garantii andmine ehitusfirma usaldusväärsust. Ollakse oma tööde kvaliteedis kindel ja see on iga tellija jaoks väga oluline.

Tellija peaks arvestama, et pikem garantii võib teha ehitushinna veidi kallimaks, kuna ehitusfirma võtab enda kanda suuremaid riske. Kuid see hinnalisa ei ole kindlasti selline, mida tasuks karta. Pikem garantii annab tellijale oluliselt suurema kindluse, et tema võimalikud ehitusprobleemid korrektselt lahendatud saavad.

Täna, kus väga paljud ehitusfirmad võistlevad iga töö pärast, on pikem garantiiaeg kindlasti oluline konkurentsieelis.

Küsi ka oma ehitajalt pikemat garantiiaega!
Kui leiad pikemat garantiiaega pakkuvaid ehitusfirmasid, anna ka mulle teada.

Miks kasutada oma kodu loomisel sisekujundaja abi?

Sisekujundaja Heldi Rebane annab alltoodud artiklis põhjaliku ülevaate sellest, miks on kasulik oma kodu rajamisel sisekujundajalt abi küsida. Head lugemist!

 

Hea arhitektuur, õnnestunud sisustus, piisav valgustus ja kõik teie hommikud algavad päikesepaisteliselt.

Sisekujundaja aitab luua unistuste kodu

Sisekujundaja aitab luua unistuste kodu

Kõik algab unistusest luua oma kodu, millel oleks väärtus. Alustuseks tuleb leida koht, mis vastab teie soovidele. Seejärel valitakse majale sobilik valmisprojekt või tellitakse individuaalne projekt arhitektilt, kes projekteerib kodu vastavalt teie vajadustele ja soovidele ning sobitab selle teie poolt valitud krundi maastikuga kokku. Samuti on hea alustada kohe alguses koostööd ka sisekujundajaga.

 

Miks kasutada oma kodu loomisel sisekujundaja abi ja millest koosneb kodu sisekujundus?

Sisekujundus algab ruumide planeerimisest. Selgitatakse, milliseid ruume ja millisteks tegevusteks vajatakse, et need oleksid vastavuses elanike hobide ja eluviisidega. Alati on küsimus aga tervikus, mitte üksikute ruumide ja nende eesmärkide kavandamises. Sisekujundaja näeb paremini tervikut ja kogemused aitavad tal näha ettepoole kõiki üksikasju ning ta oskab lahendada neid probleeme professionaalselt.

Kujundaja abi säästab teie aega ja tihti ka raha, sest hea planeerimine võib aidata vältida hiljem ilmnevaid vigu. Kui ruumid on planeeritud, siis kujundamise peamiseks osaks on hubase meeleolu loomine vastavalt kodu elanike nägemustele ja vajadustele.

Kodu on inimesele see paik, kus ta lõõgastub, rahuneb, taastub ja kogub energiat. Seetõttu mõjutab kodu kujundus otseselt meie enesetunnet. Mida kõledam ja elutum on meie ümbrus, seda väsinumad, pingestatumad ja elujõust tühjemad me oleme. Mida leebem ja elavam see on, seda paremini me taastume ja terveneme. Seega on väga tähtis, et meie kodu vastaks meie olemusele.

Paljudel meist on hea maitse ja originaalsed ideed ning selge nägemus oma tulevasest kodust. Et need ideed ja nägemused mõjuksid aga ühtse harmoonilse tervikuna on vaja oskust ja tihti ka julgust.

 

Kuidas koostöö sisekujundajaga toimub?

Enne sisekujundajaga kohtumist on hea, kui koostate albumi teile meelepärastest piltidest ning mõtlete, miks need teile meeldivad: loodusvaated, erinevad meeleolud interjööridest ning valikud mööblist, valgustitest, dekoratiivesemetest. Kõik need on suureks abiks sisekujundajale teie stiili tajumisel ning tagab lõpptulemuse, mis ühtib teie soovide ja nägemustega. Rikkalik kaubavalik ning miljonid värvitoonid tekitavad sageli segadust ning sisekujundajaga koos on kergem teha valikuid, mis on sobivad just teile.

Tööperioodi jooksul peab sisekujundaja teiega dialoogi, küsib arvamusi ja täpsustab ning aitab luuakoostöös arhitektiga selle alusel kauni, harmoonilise ja toimiva kodu.

 

Mõned mõtted, millele sisekujunduse loomisel tähelepanu pöörata:

  • põrandad, seinad ja lagi ei ole eraldiseisvad elemendid, nende materjalist ja värvist sõltub mööbli, tekstiilide ja muude sisustuselementide valik
  • valgustus on tähtis osa kujundusest, sest ta mõjub nii meie meeleolule kui ka kujunduseskasutatud värvidele
  • elutuba on avatud ruum, keskne paik, millest algab kogu kodu kujundamine
  • esik annab esimese pildi meie kodust, selle olemusest ja vaimust, esiku ülesanne on olla sillaks erinevate ruumide vahel
  • köök on perekonna igapäevaeses elus kõige tähtsam koht, seal me alustame päeva hommikukohviga ja lõpetame päeva õhtusöögiga, oluline on funktsionaalsus ja mugavus
  • mööbel teeb kodust kodu, mööbli paigutus toas on oluline ja sisekujundaja aitab mõelda, kuidas erinevad mööblitükid koos toimivad
  • tekstiilil on oluline osa sisustusest, nad lisavad soojust, annavad värvi, loovad kodutunnet ning leevendavad akustikaprobleeme ja summutavad hääli
  • jälgige uues kodus päikese liikumist hommikust õhtuni, sisekujundaja annab häid näpunäiteid, millised värvid aitavad lisada soojust ja millised annavad jahedust

 

Hubase ümbruse loomine on panustamine iseenda ja lähedaste heaoluks.

Heldi Rebane
sisekujundaja
www.sisekujundus.eu
http://heldirebane.wordpress.com