Hiljuti avaldatud riigikontrolli audit näitas, et Tartu ja Tallinnaga piirnevates valdades oli valitud 85 vaadeldud uusehitusest (peamiselt eramajad) ehitatud ehitusloata lausa 48 ehk üle poole kontrollitud ehitistest.

See näitab, et seni on paljudel juhtudel võetud riske või siis oldud kindlad, et küll hiljem õnnestub tagantjärgi ehitisi seadustada. See, et ehitusloata sellises mahus on ehitatud, on üllatav. Huvitav oleks teada, mis põhjusel ikkagi nii suur hulk inimesi on ehitusloata ehitamise ette võtnud.

Mõnel konkreetsel juhul olid inimesed taotlenud ehitusluba, mida detailplaneeringu või muu tingimusega vastuolus oleva projekti tõttu omavalitsuse poolt ei väljastatud. See aga ei takistanud inimestel sellele vaatamata oma plaane ellu viia.

Olenevalt  omavalitsustest on kontroll ehitustegevuse üle erinev, kuid eks see paraneb aasta-aastalt. Samas oli huvitav see, et erilisi sanktsioone, rääkimata ebaseaduslikult ehitatud majade lammutamisest ükski vald omanikelt ei nõudnud. Kas omanike poolt võetud risk on ennast õigustanud?!

Miks siis on ikkagi need põhjused, miks ehitatakse ilma ehitusloata? Pakun välja järgmise valiku:

• Piirkonna detailplaneeringu menetlemine võtab kaua aega ja ei jõuta oodata
• Piirkonna kehtiv planeering ei luba soovitud maja ehitamist või on tegemist  mõne keelutsooniga
• Plaanitav maja ei mahu krundil lubatud ehitusalasse
• Ehitusloa menetlemiseks vajalikke kooskõlastusi ei õnnestu saada
• Ehitustööde kallinemise hirmus alustatakse ehitustöödega
• Projekt pole piisav ehitusloa taotlemiseks
• Ja paljud teised põhjused

Kui veel veidi selle auditi tulemusi analüüsida siis võib arvata, et enamik kui mitte kõik ebaseaduslikult ehitatud majad ehitati ilma laenurahata või võeti laenu muu kinnisvara tagatisel. Üldjuhul on pangad enne laenu väljastamist alati nõudnud projekti ja ehitusloa esitamist.

Samuti on ehitusloata majade kindlustamine keeruline ja isegi kui see peaks õnnestuma, ei pruugi kindlustusfirmad kindlustusjuhtumi korral hüvitist välja maksta. Igal juhul väga suur majanduslik risk.

Lisaks toob ehitusloata ja tõenäoliselt kooskõlastamata projekt kaasa riski ehituskvaliteedile ja ohutusele.

Mida sellest auditi tulemusest eratellijal õppida?

Enne krundi ostu selgita välja, milline on krundi kasutusotstarve ja millised on projekteerimistingimused, kommunikatsioonidega liitumise võimalused ning selgita välja, kas sinu jaoks soovitud maja saab sinna ehitada.

Ära tee endale elu keeruliseks ja tee enne krundi hankimist eeltööd, sest minu arvates on peamised põhjused enamikus just tingitud krundiga seotud probleemidest. Ja pole mõtet jääda lootma ametnike lõputule vastutulekule ebaseaduslikult ehitatud majade seadustamisel. Ehitades ehitusloata tekitad endale palju lisapingeid ja muresid. Nii on oma majast küll raske rõõmu tunda.

Vali õige krunt oma majale ja ehitaja seaduslikult!