Maja | Maja ehitus | Juhised oma maja ehitamiseks

Silt: maja

Krundi valik

Mul on siiralt kahju Sindi paisu piirkonna majaomanikest. Valdavalt üleujutuse piirkonnas olevad majapidamised on uued ning korralikud majad. Inimesed on investeerinud oma aega ja raha ning ehitanud oma kenad kodud kenasti valmis.

Üleöö on aga see kinnisvara suuresti väärtusetu. Ühelt poolt sellise veekahju korral, kus pea kogu maja või osa sellest on vee all, nõuab see suure osa konstruktsioonide lahtivõtmist ja uuestitegemist. Niiskus kuivab välja aeglaselt ja mõjutab maja veel pikka aega. Majade kordategemiseks kuluvad summad on suured. Kui majadel on kindlustus siis osad kulud saab kindlustuse abil tagasi.

Suurem probleem on aga kindlasti see, et mitte miski ei anna garantiid, et järgmisel aastal uuesti üleujutust ei teki.

Loodan, et selles piirkonnas siiski võetakse edaspidi erinevaid meetmeid kasutusse (jõesängi süvendamine, vajadusel jää purustamine jne.), et selliseid olukorda enam ei tekiks.

Mida sellest loost õppida?
Ennekõike seda, et krundi valikul tuleb lähtuda talupojamõistusest. Küsitleda piirkonnas pikaajaliselt elanud inimesi, uurida piirkonna ajalugu ja mitte pimesi usalda piirkonna arendajat.

Looduse vastu inimene ei saa, kuid me saame loodust mõista ja sellega rohkem arvestada!

Tee oma kodu turvalisemaks

Turvalisust vajab iga inimene. Turvatunne saab alguse kodust. Just seetõttu tunnemegi äärmiselt ebamugavalt ennast siis kui meie kodus on vargad käinud, meie asjades sorinud ja neid ära viinud.

Mida annab teha oma kodu turvaliseks muutmiseks? Valvesüsteemid, turvalukud, piirdeaiad, naabrivalve – see kõik aitab turvalisusele kaasa.

Üks näide elust

Mõnda aega tagasi pidasin oma kodurajooni suhteliselt turvaliseks. Olin küll kuulnud mõningatest sissemurdmistest korteritesse ja ka mõnedesse teistest majadest kaugemal asuvatesse vanematesse eramutesse, kuid üldmulje oli turvaline.

Kuni ühel heal päeval selgus, et see pole kaugeltki nii.

Nimelt alustas selle talve algul piirkonnas tegutsemist üks varaste punt, mis sõna otseses mõttes ei kohkunud millegi ees. Kuidagi teistmoodi ei saa nimetada ühte majja sissemurdmist pühapäevasel pärastlõunal, vägagi käidavas tänavas ja majja, kus oli korralikult toimiv turvasüsteem.

Mis siis toimus? Toimus see, et vargad võtsid täiesti teadlikult riski. Peale maja rõduakna sisselöömist ja turvaalarmi töölehakkamist nad toimetasid majas umbes minuti ning haarasid selle ajaga kaasa kõik väärtuslikuma ning kadunud nad olidki.

Turvasüsteem toimis majas eeskujulikult, hakkas koheselt tööle, kuid sellegi poolest ei takistanud see vargust, sest nii lühikese ajaga ei jõuta enamasti ka turvafirmadest reageerida.

Ainuüksi selle näite pealt võib väita, et turvalisust ei taga ainult turvasüsteemid. Turvasüsteem on ainult üks vahend, mis teeb veidi ebamugavamaks vargused ja aitab halbade kavatsustega inimesi eemale peletada.

Turvalisemaks saab elukeskkonna muuta ennekõike erinevate ennetavate meetmete kasutamisega ja üheks kõige olulisemaks teguriks on kindlasti inimeste ja ennekõike naabritega koostöö. Kas seda peab alati naabrivalveks nimetama on iseküsimus, kuid inimfaktor on peamine, mis aitab turvalisust luua. Sageli kipub just inimeste ükskõiksus ümbritseva suhtes olema just see asjaolu, mis võimaldab varastel vägagi jultunult tegutseda.

Mis aga on need meetmed, mis aitavad vargaid eemale peletada?

Piirdeaed
Kui eramu ümber on korralik aed ja väravad on lukustatud siis on palju ebamugavam varastel tegutseda. Tõsi küll ega aed inimest ei peata, kuid üle aia ronimine tõstab varga jaoks riske ning meelsamini eelistab ta sellist maja, kus aeda ei ole.


Koer

Mehitatud valve koera näol on läbi aegade olnud üks kindlamaid turvalahendusi. Küll aga peaks koer saama liikuda kogu aia ulatuses, mitte olema kuskil eraldi aias ketis. Kindlasti tasuks aiale kinnitada silt(e) kirjadega „Siin valvan mina“ või „Kuri koer“. Ainuüksi juba selline silt mõjub hästi ning aitab kõrvalisi isikuid eemale peletada.

Turvasüsteem / videovalve
Kui maja küljes on vilgub valveseadme tuluke ning lisaks on ka mõni valvekaamera siis kaob enamikel varastel selle maja külastamise soov ära. Korralik videovalve, mis suudab kvaliteetset ja teravat pilti toota, on suhteliselt kulukas lahendus ning sama välise efekti saamiseks võib kasutada ka valvekaamerate makette. Toimiva kaamera puhul aga peab meeles pidama, et see oleks suunatud oma aeda ja ei filmiks naabreid, sest juba on Eestis juhtumeid, kus politsei naabrite kaebuste alusel käsitleb sellist filmimist kui ebaseaduslikku jälitustegevust. See on jällegi üks näide, miks on oluline oma naabritega häid suhteid hoida, sest kui sellistest asjadest tekivad tülid siis pole lootustki, et sellised naabrid omavahel piirkonna turvalisuse tõstmiseks koostööd teeksid.

Ennetava meetmena on oluline, et kaugelt oleks võimalik aru saada, et majas on turvasüsteem. Näiteks turvasüsteemist teada andvad kleepsud akendel, alarmil või miks mitte ka sildina aial. Ka siin saab kasutada näiteks turvaalarmi maketti või hoiatussilte ka juhul kui majal pole tegelikult turvasüsteemi.

See, kas turvasüsteem on seotud turvafirma teenusega või saadab süsteem häire korral teate ainult omaniku poolt ette antud numbritele, sõltub paljuski igaühe enda vajadustest.

Valgustus
Ideaalne on see, kui on olemas korralik tänavavalgustus, see aitab hämarate kavatsustega tegelasi korrale kutsuda. Ka oma aia ja maja valgustus on tänuväärne ettevõtmine. Idee on ju kokkuvõttes see, et hästi valgustatud kohas ei taha varas riskida enda avastamisega.

Maja ja aed
Ka maja uksed ja aknad peaksid olema lukustatud, nii päevasel ajal kui ka kindlasti öösel. Jultunumaid vargaid ei sega seegi kui pere samal ajal maja II korrusel magab ja kui välisuksed on unustatud lukustamata siis on neil palju lihtsam tegutseda. Siin aitab ka see, et panna maja I korrus ööseks valvesse, enamik uuemaid valvesüsteeme seda võimaldavad. Mõistlik on ööseks akendele kardinad ette tõmmata, et vargal ei oleks võimalik sisse piiluda ja veenduda, et majas I korrusel keda ei ole.

Aias peaks olema väärtuslikumad asjad ära pandud, muruniidukid, jalgrattad ja gaasigrillid jne. Tõsi see teeb elu ebamugavaks, kuid kõik mis silma alt ära ei tekita ka ahvatlust.

Turvalisus on ennekõike protsess, millega tuleb igapäevaselt tegelda.

Hoia nii enda kui ka naabrite varal silma peal ja tee oma elu turvalisemaks!

 

Ära ütle ehitajale, et ei tea ehitamisest midagi

Kuigi vast iga inimene on oma elus mõnda teenust tellinud siis ehitustööde tellimisel jäädakse sageli hätta. Mis on need põhjused, miks ehitustööde tellimine ebaõnnestub? Miks ehitustööde käigus selgub, et tööd lähevad kallimaks kui algselt plaanitud, miks on tööd ebakvaliteetsed ja  miks tööd võtavad kauem aega? Allpool mõned sagedasemad põhjused, miks asjad kontrolli alt väljuvad.

 1. Tööde maht ja sisu jääb ebaselgeks

Väiksemate tööde puhul ei kirjeldata hinnaküsimisel piisavalt täpselt tööde sisu ja suuremate ehitustööde puhul pole projekt piisavalt detailne ning ei anna täpset ülevaadet, milliseid töid võib teha.

Kuna tööde tellija ei tea enamasti isegi kuigi täpselt, millised tööd ja kuidas tuleb need teostada, siis ei oska ka ehitaja tellija soovidest aru saada. Kui ehitustööde teostamiseks vajalik info või projektdokumentatsioon on ebapiisav siis saab iga ehitaja tööde mahust erinevalt aru ning koostab hinnapakkumise erinevalt. Kuna väga detailselt hinnapakkumist lahti ei kirjutata siis ollakse ühel hetkel tööde teostamisel olukorras, kus ehitaja ütleb, et nüüd on tema poolt tööd teostatud, samas kui tellija arvates tuleks veel teostada selle töö raames veel teisigi töid.

Täiendavalt on probleemiks konstruktsioonide sõlmede lahendused. Kui tellija poolt pole sõlmede lahendusi ette antud või pole sõlmede osas standardseid lahendusi, siis teostavad ehitusfirmad sõlmede osas omapoolsed lahendused, mis võivad olla sobilikud, kuid võivad ka mitte olla.

Ehitusfirmad ei ole üldjuhul projekteerimisfirmad ning tellija ei peaks eeldama, et konstruktiivsete sõlmede lahenduste väljatöötamine ehitusfirma ülesanne. Kui näiteks detailsete sõlmede projekteerimise ülesanne jäetakse ehitajale siis peaks see olema ka hinnaküsimise lähteülesandes kirjas, vastasel korral jäetakse ülesse risk, mis võib tähendada ebakvaliteetset tehniliste lahendust.

2. Ehitusfirmat valitakse ainult hinna järgi

Kuna ehitustööd on kallid siis loomulikult proovib iga ehitustöö tellija enda jaoks saada kõige soodsama hinna. See tähendab seda, et valitakse enamasti kõige soodsama hinna teinud ehitusfirma ja ei tehta selgeks, mis töid selle firma pakkumine tegelikult sisaldab.

Reeglina kipuvad just soodsama hinnapakkumise teinud firmad alati oma hinnapakkumist kõige vähem lahti kirjutama nii kasvab risk, et esitatud pakkumine sisaldab väiksemas mahus töid kui teistel pakkujatel.

Sellises olukorras on oluline ehitajaga maha istuda ja rida realt tööde sisu üle küsida ja mis kõige olulisem – pakkumise juurde koostada kirjalikult täiendav „tööde selgituste“ dokument. Sellisele kirjalikule dokumendile tuleks kindlasti võtta ka ehitusfirma esindajalt allkiri ja see dokument oleks lisa hinnapakkumise juurde.

Sageli sellise töö käigus selgub, et algselt odav pakkumine osutub oluliselt kallimaks, sest pole arvestatud osade töödega või küsimuste käigus selgub, et pakkuja annab ebakindlad vastuseid, mida töö sisaldub või mitte, ei jäta ehitusfirmast usaldusväärset muljet.

Loomulikult ka mina eelistan odavamat hinda, kuid ainult juhul kui mulle on selge, kuidas see hind on saavutatud. Kui hinnapakkumiste läbivaatamiste käigus selgub, mille tõttu on pakkumine odavam (näiteks plaanitakse tööd teostada mõne alternatiivse materjaliga, mis on odavam või kasutatakse uuemat tehnoloogiat, mis võimaldab näiteks kiiremini ehitada) siis on palju lihtsam otsustada. Alati peab selgeks tegema, kuidas teistega võrreldes odavam pakkumine on saadud ja kas selle pakkumisega kaasneb olulisi riske.

Pakkumiste osas küsimuste küsimine eeldab, et teostatavatest töödest ja tehnoloogiast saab ka tellija ise aru.  Kahjuks tellijal endal sageli ei ole seda kogemust ja teadmist siis jääb põhjalikum pakkumiste sisude analüüs tegemata.  Kui endal pole kogemust siis see on koht, kus tasub konsultant kaasata, kes aitab pakkumiste sisust selgust saada.

 3. Tööde teostamiseks ei koostata korrektset kokkulepet või lepingut

Kuigi pakkumine sisaldab tööde teostamise osas küllaltki palju infot, siis ainult pakkumise alusel tööde teostamise alustamisel jääb mitmeid olulisi teemasid kokku leppimata. Need kokkuleppimata teemad aga teevad sageli hiljem tõsist peavalu. Näiteks on oluline kokku leppida tööde täpsed teostamise tähtajad ja ka vahetähtajad,  millised tööde osas tehakse kaetud tööde aktid, millised on sanktsioonid tööde tähtaegade ületamise eest, kuidas toimub arveldamine, kes tasub ehitustöödega seotud elektri ja vee eest jne.

Kui omavahelisi tingimusi eelnevalt kokku ei lepita läheb koostöö varem või hiljem pingeliseks ning vaidlused tekivad pea iga eelnevalt kokkuleppimata teema osas.

See aeg, mis kulub kokkuleppe või lepingu kokkupanemiseks tasub kindlasti kulutada, sest see kaitseb nii tellijat ja kui ehitajat. Mõnikord tundub, et lepingut ei koostata mugavusest  või kuna on kiire, andmata aru, et just ühiste mängureeglite kokkuleppimine aitab ennekõike edukat koostööd saavutada.

Kindlasti peaks kõik arveldamised tellija ja ehitaja vahel olema tõendatavad. Siinkohal pean silmas seda, et tellija saaks alati tõestada, et ta on makse teinud ja ehitaja on selle kätte saanud. Kui tasumine toimub ülekandega siis pole probleemi, kui aga sularahas siis on oluline, et ehitaja ametlik esindaja sularaha saamisel oma allkirjaga kinnitaks konkreetse summa kättesaamist, kus oleks ka kirjas, mis summa, kes raha vastu võttis, mis kuupäeval ja mis tööde eest ning milline ettevõte raha vastu võttis.

Miks see on oluline? Kui pole selge, kes raha vastu võttis, siis probleemide korral kipuvad sularaha vastuvõtnud firmad väitma, et saadud raha võttis vastu füüsiline isik, mitte juriidiline isik ning taganevad näiteks garantiidest ja muudest kokkulepetest.

4. Tee ehitusfirma taustakontrolli enne lepingu sõlmimist

Taustakontrollil on määrav osa kvaliteetse tulemuse saavutamisel. Kui sageli vaadatakse seda, kaua ehitusfirma on tegutsenud ja kas firma on suutnud turul ellu jääda siis koostöö mõttes on vahest kõige olulisem uurida ettevõtte võtmeisikute tausta. Peamised võtmeisikud on ettevõtte juht või juhid ning ideaalne oleks teha taustauuring ka konkreetse töödejuhataja või projektjuhi osas, kes hakkab sinu objektiga tegelema.

Taustakontrolli tulemusel peaks eelistama sellist firmat, kus võtmeisikud on alati kättesaadavad ja tunnistavad ka oma probleeme, kuid otsivad neile alati ka lahenduse. Ehituses tuleb alati ette ootamatuid olukordi ning probleeme ning ei maksa loota, et neid sinu objektiga ei teki. Olulisem ongi just see, et probleemide korral nendega ehitaja tegeleb ning need koostöös lahendab.

Koostöö osas saab parimat tagasisidet ehitusfirma varasematelt tellijatelt ja alati tasub neilt uurida, kuidas probleemide korral ehitaja need lahendas.

5. Ära ütle ehitajale „ma ei tea ehitamisest midagi“

Väga sageli ütleb tellija ehitajaga esimest korda kokku saades, et ta ei tea ehitamisest mitte midagi. Selle lause välja ütlemisega annab tellija ehitajale võimaluse hakata kohe mõnevõrra tellijaga manipuleerima.

Ehitaja tajub, et ta saab lihtsalt asju suunata enda jaoks mugavamate lahenduste suunas, kuna vastaspool pole ehitusteemadega kursis. Tulemuseks olukord, kus näiteks ehitaja ütleb, et sellist lahendust ei saa teostada või seda tuleks teha teistmoodi, mis võib olla ehitaja jaoks odavam või lihtsam. Või küsib lisaraha tööde eest, mis peaks sisalduma kokkulepitud tööde mahus.

Kindlasti on ka aumeestest ehitajaid, kuid kindlasti pole neid palju.

Palju parem oleks kui öelda ehitajale, et ma kaasan omanikujärelevalve tööde kontrollimiseks või et teen alati tööde sisu endale selgeks ning jälgin selle õiget teostamist.

Edukat ehitustööde tellimist!

Endale müümine

Hiljuti kohtusin ühe majaehitajaga, kes kasutas oma maja puhul tehtavate valikute puhul väljendit „ma pean selle esmalt endale maha müüma“. See väljend iseloomustab väga ilmekalt seda, millega iga majaehitaja kokku puutub – tuleb endale selgeks teha materjali, tehnoloogia või teenuse kasud ja eelised ning seejärel hinnata, kas seda enda maja ehitamisel tasub kasutada või mitte.

Kõige sagedasemad põhimõttelised valikute kohad on maja põhimaterjalid, maja soojapidavus, ventilatsioonilahendus, küttesüsteem, aknad-uksed, fassaadi- ja siseviimistluse materjalid. Eks igaühel ole oma kindlad eelistused aga ennekõike on oluline läbi mõelda enda jaoks maja kandev idee.

Eesmärgiks võiks olla näiteks maja teatud kindla energiakulu väärtuse saavutamine või näiteks võimalikult palju looduslike materjalide kasutamine. Selge eesmärk paneb paika valikukriteeriumid, millele tuginedes on lihtsam valikut teha.

Kuigi sageli seab valikute tegemisele piirid rahaline ressurss, võiks iga majaehitaja jätta olulistes valikutes prioriteediks valitud eesmärgi ning sellest lähtuda. See pole lihtne, kuid selline oma reeglitest kinnipidamine tasub kokkuvõttes hilisema rahuloluga raudselt ära. Kindlasti tuleks kõik olulisemad valikud üritada teha ära projekteerimise etapis, sest see on alati odavaim viis ehitamiseks.

Müü parimad valikud endale maha ja hoia neist kinni!

Kogemus oma maja ehitamisest

Sain hiljuti kirja ühelt majaehitaja.ee lehe lugejalt ja soovin jagada kirjas toodud mõtteid, mis minu arvates kuluvad ära kõigile, kellel majaehitamine esmakordselt kavas.

Väljavõte kirjast:

Julgustatud teie kursusest eelmise aasta kevadel, tellisime omale maja „võtmed kätte“ paketi. Kursusest oli väga palju abi, sest paraku olime mõlemad ehituse alal täielikud võhikud. Täna on teist päeva võtmed käes ja väikene puidust maaküttega moodulmajake valmis.

Meie tagantjärgi tarkus näitab, et kui ise ehituses täielik võhik oled on väga oluline.

  1. Pea igapäevane tihe koostöö objektijuhi ja projektijuhiga.
  2. Usaldusväärse ja professionaalse ehitusjärelevalve kaasamine. Meie majakese ehitusekäigus oli ehitusjärelevalvel väga oluline roll ja kulutused sellele tasusid ennast mitmekordselt.
  3. Enese ehitusalane harimine alates vundamendi ehitusest kuni ventilatsiooni keerdkäikudeni.
  4. Mitte mingil juhul ei tohi jääda oma maja ehitusel kaugelseisjaks ja lihtsalt laiseldes oodata võtmeid.

Mida teistmoodi või paremini oleksime saanud teha, ei oska hetkel kosta, eks aeg näita. 2 aastane garantii kehtib ja  ei kahtle ehitajas, et ta selle aja jooksul ilmneda võivad möödalaskmised parandab.

Et minu kiri igav ei oleks, panen paar pildikestki juurde.

Veelkord tänud suurepärase ja kasuliku töö eest, mida teete. See on tõesti vajalik!

Kaks „hullu“ pensionieelikut, kes oma linnakorteri maha müüsid ja maale, metsaveerele, jõekääru suutsid omale väikese majakese ehitada.

Kommentaarina tahaksin omalt poolt just rõhutada samuti, et maja ehituses on tellijal väga oluline roll, mida ei saa mitte keegi peale tellija ise ära teha. Tellija teeb otsuseid ja valikuid ning selleks, et otsuseid õigesti teha peab teatud mahus ennast ehituslikult harima.

Ehituseelarve annab tellijale kindluse

Oma maja sooviva inimese üheks esimeseks küsimuseks on „kui palju see minule maksma läheb?“ Arusaadavalt huvitab see kõiki esimeses järjekorras, sest maksumuse järgi tehakse juba järgmised otsused.

Kuigi enamasti soovitan ma lähtuda umbkaudse m2 hinnast, ei ole see alati kõigile sobilik lahendus. Inimene tahaks ikka võimalikult täpselt teada saada palju tema maja maksma läheb. Seda soovitakse teada saada enamasti kahel põhjusel:

  1. Oma investeeringu üldsumma teadsaamiseks  eesmärgiga hinnata, kas selline summa on taskukohane või mitte;
  2. Ehitusmaksumuse analüüsiks ja odavama / parema lahenduse leidmiseks. Näiteks saades teada, et algselt soovitud konstruktsioon teeb hinna väga kalliks siis asendatakse see soodsama lahenduse vastu, kuni vastuvõetava summani jõutakse.

Selleks, et osata lahenduste muudatuste mõju hinnas näha, on vajalik korraliku ehituseelarve koostamine. Maja  ehitustööde eelarve kajastab juba piisavalt detailselt konkreetsete materjalide ja tööde hindasid.

Võtame näiteks olukorra, kus inimene leiab sobiliku tüüpprojekti ning tahab hinnata selle sobivust oma rahakotile.  Võimalik on küsida hinnapakkumisi ehitusfirmadelt ning loota, et ehitusfirmadel on ressursse ning soovi teha detailne konstruktsioonide kaupa lahti löödud pakkumine või tellida ehituseelarve teenuse korras, kus koostatakse omahindades eelarve.

Ehituseelarve annab üldjuhul väga hea pildi iga konstruktsiooniga seotud kuludest, kus on näha materjalide, tööjõu (töövõtu) ja soovi korral ka mehhanismide hinnad. Põhjalik eelarve annab kindluse, et kõik ehitustöödeks vajalik on hinda arvestatud.

Ehituseelarve tellimine tundub esmapilgul lisakuluna, kuid see annab tegelikult võimaluse sageli soodsama hinnaga maja ehitamiseks.  Ehituseelarve eelis tuleb mängu nii ehitajaga hinnaläbirääkimistel, sest tellijal on teada omahinna suurusjärgud ning kindlasti annab mugava võimaluse varajases staadiumis läbi mängida erinevate lahenduste hinnad.

Kui muidu hinnapakkumiste küsimisel jääb sageli ehitushind konkreetsete konstruktsioonide lõikes tellijale nähtamatuks, kuna ehitaja ei ole huvitatud tellijale kaartide avamisest siis eraldi ehituseelarve tellimisel on eelarvestaja tellijaga ühes paadis ning annab vajadusel kaasa oma soovitused ja kogemuse.

Võib-olla ainuke miinus, mis ehituseelarve tellimisel tekib, on see, et ehituseelarve on ennekõike turu keskmine hinnatase. Eelarvele lisatakse hinnanguline ehitusfirma kasum ja  üldkulud. Nüüd kui eelarve koos muude kuludega ( lõpphind tellijale) olemas ja asutakse ehitusfirmadelt tegelikke hinnapakkumisi võtma, võib selguda, et reaalsuses ei pruugi sarnaseid numbreid alati saada.

Tegelikud pakkumishinnad sõltuvad alati hetke turuolukorrast ja konkurentsist ehitusfirmadele vahel.

Hea eelarvestaja suudab turuolukorda piisavalt täpselt hinnata, kuid teatud risk jääb alati. Eelarvestamine sõltub suuresti kogutud ühikhindade kvaliteedist ja eelarvestaja kogemusest.

Eelarvestamise eelised on  eraisikust majaehitajale jäänud seni paljuski tähelepanuta. Eelarve annab kindluse, et kõik vajalikud ehitustööd on hinnas arvestatud ning annab enamasti kokkuhoidu nii ehitusprotsessi põhjalikumas läbitöötamises kui ka soodsama ehitushinna kauplemises.

Korralik ehituseelarve on kui lisakindlustus, mis aitab riske maandada ja tagada, et soovitud tööd normaalse hinnaga valmis saaksid!

 

Remondi kodu vastavalt vajadusele

Keskmiselt umbes iga 7-10 aasta tagant tekib vajadus või soov oma kodu uuendada ja remontida. Mida peaks enne siseremondi tegemist teadma ja millele keskenduda?

Rahvasuus kasutatakse sageli mõistet „sanitaarremont“, mis enamasti tähendab seda, et tehakse minimaalsus mahus viimistlustöid. Värvitakse laed või seinad, vahetatakse tapeet, uuendatakse vannituba puhastades keraamiliste plaatide vuuke või neid uuesti vuukides jne.

Enamasti tähendab see seda, et piirdutakse töödega, mis aitavad kodul uuendada veidi välisilmet ja peita / parandada võimalikke pragusid või näiteks niiskuskahjustusi.

 Populaarseks saanud ja kasutusele võetud sõna „euroremont“ tähendas algselt peamiselt seda, et tubade probleemsemad lae- ja seinapinnad kaeti kipsplaatidega, kasutati tahveluksi, vahetati aknad, põrandakate jne. Lõpptulemusena tehti sisuliselt kogu siseviimistluse väljavahetamine täies mahus.

Nüüd kasutatakse pea iga kvaliteetsemalt tehtud remonttöö osas sõna euroremont. Tänasel päeval tähendab see rohkem seda, et seinad ja laed üritatakse sirgeks ajada ja tänapäevane ilme saavutada.

Lisaks kasutatakse ka mõistet „kapitaalremont“, mis enamasti tähendab maksimaalset uuendamist alates küttesüsteemidest, sanitaartehnikast, akendest, ustest, põrandakatetest jne. Kui varem teostati kapitaalremont umbes iga 15-20 aasta tagant siis järjest kvaliteetsemate materjalide ja tehnika tõttu võib kapitaalremondi vajadus tekkida ka mõnevõrra hiljem.

Olenemata sellest, millises mahus remonti teha peaks lähtuma reaalsest vajadusest ja mitte üle investeerima. Pole ju mõtet iga prao puhul kohe sein kipslaadiga katta, sest on mitmeid teisigi lahendusi, mis pragude probleemi peita aitab.

Pigem on oluline mõelda, millist eesmärki remont saavutada aitaks? Kas on mõistlik uuendada küttesüsteemi, näiteks radiaatorid uuemate kaasaegsemate vastu vahetades või hoopis uuendada elektrijuhtmeid või lisada valvesignalisatsioon, et tagada kodu pikaajaline turvalisus? Millist emotsionaalset või praktilist väärtust remont kokkuvõttes pererahvale annab?

Kui põhieesmärk teada siis on palju lihtsam kirja panna need tööd, mis konkreetse remondiga on vajalik teostada. 

Umbkaudsed remonttööde hinnad:

Jämedalt võib arvestada, et minimaalse siseremondi saab tehtud alates 130-150 eurot /m2 kohta, millest umbes pool kuluks töörahaks ja teine pool materjalidele.

 Põhjalikuma remonttöö hinnad algavad alates 300 eurost/m2 kohta ja sealt ülespoole olenevalt kasutatavatest viimistlusmaterjalidest ja lahendustest.

Mina isiklikult ei näe mõtet siseviimistlusse üle investeerida, sest kodu väärtus sellega üldjuhul ei kasva ning elukvaliteet enamasti ka mitte. Kui kodu on puhas, piisava ventilatsiooniga, korras torustike ja tehnosüsteemidega on sellises kodus hea elada.

Investeeri kodu remonti mõistlikult!

 

Veebiseminar: Ehitushanke korraldamine

Elame ajal, kus järjest enam tuleb lugeda raha ja oma oskusi arendada, et tööde ja teenuste tellijana õigeid valikuid teha.  Ehitustööde hinnaküsimine ja hanke korraldamine on üks sellistest praktilistest oskustest, mis igale inimesele ära kuluvad.

Mida peab teadma, kui asuda ehitustöid tellima ja kuidas ehitushanget korraldada? Neile ja paljudele muudele küsimustele annab vastuse uus veebiseminar „Ehitushanke korraldamine“. See veebiseminar on mõeldud kõigile neile, kellel seisab ees mõne mahukama ehitustöö tellimine.

Veebiseminar „Ehitushanke korraldamine“ toimub reedel 27. aprillil, kell 19:00.

Seminarile registreerimine on lõppenud!

Üks õpetlik lugu

Sageli kujuneb küttesüsteemi lahenduse valimine üheks aeganõudvamaks ja kaalutletumaks protsessiks maja ehitamise juures. Selles loos tegi omanik ära suure töö ja uuris erinevaid küttelahendusi ning lõpuks jäi valik õhk-vesi soojuspumba peale ühe tuntud kaubamärgi kasuks.

Välja sai valitud üks uusim mudel, mis lubab korralikku kasutegurit ka suuremate miinuskraadide korral. Mõeldud-tehtud.

Õhk-vesi soojuspump pandi ülesse ja kõik paistis igati korras olevat. Soojuspumba displei näitas korrektselt töötavat lahendust ning omanik oli rahul tehtud investeeringuga ja mugavusega, mida soojuspump pakub.

Süsteemi kasutamise 3 kuul aga märkas omanik elektriarve olulist suurenemist. Ta kahtlustas esimese asjana soojuspumpa, kuid seda järjepidevalt kontrollima asudes näitas soojuspumba displei, et soojuspumba kompressor töötab ja süsteem kasutab minimaalselt elektrit.  Displeil ei olnud ühtegi veateadet, mis oleks öelnud, et midagi valesti toimiks.

Siiski ei jäänud omanik rahule ja kutsus kohale soojuspumba paigaldaja, kes vaatas kohapeal olukorra üle ja avastas, et kuigi süsteem on õigesti seadistatud ja displei näitas, et kõik toimib korrektselt, ei töötanud tegelikult soojuspumba kompressor. Sisuliselt soojendas see soojuspump vett puhtalt elektri pealt ja mingist soojuspumba kasutegurist ei olnud juttugi.

Veidi hiljem tunnistas soojuspumba tehnik, et selliseid vigasid soojuspumpadega on uuematel mudelitel ka varem esinenud.

Kokkuvõttes:

  • Mitte alati ei ole kõige uuemad tehnilised lahendused kõige töökindlamad ning vajavad vähemalt esialgu jooksvat jälgimist, kas kõik ikka korrektselt toimib.
  • Isegi siis kui soojuspumba (või mõne muu tehnilise lahenduse) tootja/maaletooja teab, et süsteemide töös võib vigu esineda, ei pruugi nad alati sellest teada anda. Võimalusel palu plaanitava  süsteemi  kohta mõne kasutaja kontakti, et saada usaldusväärsemat infot.

Usalda aga kontrolli!  Kehtib nii inimeste kui ka tehnika kohta.

Püsimööbel annab kokkuhoidu

Majapidamisruum

Maja ehitamisega seoses jäetakse sageli ülekohtuselt väikse tähelepanuta sisustus ja ennekõike püsimööbel. Miks on see oluline?

Mida pean silmas püsimööbli all?

Püsimööblina käsitlen erinevaid peamiselt eritellimusena loodavat ja täpselt ruumide mõõtmeid arvestavat mööblit. Selline mööbel võimaldab kõige efektiivsemalt ruumi pinda kasutada. Nii põrandapinda kui  ka seinapinda.

Sellise mööbli tellimine on mõnevõrra kallim kui valmismööbli ostmine, kuid tasub ära.

Miks on selline püsimööbel nii oluline?

Ma julgen välja käia mõtte, et korralikult planeeritud püsimööbel võimaldab ehitada väiksema üldpinnaga maja ilma, et kaotaks mugavuses. Vastupidi – korralikult läbimõeldud sisseehitatud mööbel annab erilise funktsionaalsuse, mis elukvaliteeti tõstab.

Täiesti tavaline on see, et oma kodu ehitaja hakkab kappidele või muule mööblile mõtlema alles siis kui maja peaaegu valmis. Tulemuseks olukord, kus hangitakse mööbel, mis enam-vähem sobib, kuid mis hakkab tubades märgatavalt rohkem ruumi võtma kui seda algul sooviti või tehakse mööbli funktsionaalsuses allahindlust ning lepitakse põhjalikult läbimõtlemata lahendustega.

Tulemuseks olukord, kus igale vajaliku esemele ei ole sobilikku kohta ja asjad hakkavad kuhjuma ning kaduma. Mööblit, mis ei suuda täita oma ülesannet, ei ole mõtet hankida!

Püsimööbel ei pea olema tingimata kallis, ennekõike on tähtis idee ja funktsionaalsus, milleks mööblit täpselt kasutatakse.

Minu soovitus on koos maja plaanide valmimisega mõelda läbi alati ka mööbli teema ning miks mitte visandada ka juba võimalikud mööblijoonised, millega ehitamise käigus saaks vajadusel arvestada.

Selle töö jaoks kaasa näiteks sisekujundaja – sisearhitekt või  käi mööblifirmades nõu ja abi saama või tutvu erinevate sisustusajakirjadega ning hangi varakult ideid, mis sinu kodus töötaksid.

Tee oma maja panipaikadega ja mööbliga tööd paberil projekteerimise etapis ning naudi praktilist maja!