Silt: maja

Püsimööbel annab kokkuhoidu

Majapidamisruum

Maja ehitamisega seoses jäetakse sageli ülekohtuselt väikse tähelepanuta sisustus ja ennekõike püsimööbel. Miks on see oluline?

Mida pean silmas püsimööbli all?

Püsimööblina käsitlen erinevaid peamiselt eritellimusena loodavat ja täpselt ruumide mõõtmeid arvestavat mööblit. Selline mööbel võimaldab kõige efektiivsemalt ruumi pinda kasutada. Nii põrandapinda  ka seinapinda.

Sellise mööbli tellimine on mõnevõrra kallim kui valmismööbli ostmine, kuid tasub ära.

Miks on selline püsimööbel nii oluline?

Ma julgen välja käia mõtte, et korralikult planeeritud püsimööbel võimaldab ehitada väiksema üldpinnaga maja ilma, et kaotaks mugavuses. Vastupidi – korralikult läbimõeldud sisseehitatud mööbel annab erilise funktsionaalsuse, mis elukvaliteeti tõstab.

Täiesti tavaline on see, et oma kodu ehitaja hakkab kappidele või muule mööblile mõtlema alles siis kui maja peaaegu valmis. Tulemuseks olukord, kus hangitakse mööbel, mis enam-vähem sobib, kuid mis hakkab tubades märgatavalt rohkem ruumi võtma kui seda algul sooviti või tehakse mööbli funktsionaalsuses allahindlust ning lepitakse põhjalikult läbimõtlemata lahendustega.

Tulemuseks olukord, kus igale vajaliku esemele ei ole sobilikku kohta ja asjad hakkavad kuhjuma ning kaduma. Mööblit, mis ei suuda täita oma ülesannet, ei ole mõtet hankida!

Püsimööbel ei pea olema tingimata kallis, ennekõike on tähtis idee ja funktsionaalsus, milleks mööblit täpselt kasutatakse.

Minu soovitus on koos maja plaanide valmimisega mõelda läbi alati ka mööbli teema ning miks mitte visandada ka juba võimalikud mööblijoonised, millega ehitamise käigus saaks vajadusel arvestada.

Selle töö jaoks kaasa näiteks sisekujundaja – sisearhitekt või  käi mööblifirmades nõu ja abi saama või tutvu erinevate sisustusajakirjadega ning hangi varakult ideid, mis sinu kodus töötaksid.

Tee oma maja panipaikadega ja mööbliga tööd paberil projekteerimise etapis ning naudi praktilist maja!

Ehitustööde vastuvõtmine

Ehitustööde või –etapi vastuvõtmine on alati üheks suurimaks probleemide allikaks tellija ja ehitaja vahel. Miks?

Ehitaja ja tellija saavad tööde vastuvõtmisest erinevalt aru ning sealt algavadki tülid ja probleemid.

Millest erinev arusaamine tekib?

Kui meie tervisel on miskit viga siis lähme arsti juurde. Me lähme arstile ja eeldame, et ta teab täpselt kuidas ravida.  Me usaldame arsti ja arstiteenust.  Ravi kvaliteedi pärast hakkame muret tundma alles siis kui näeme, et ravi ei mõju ja siis lähme arstile tagasi või otsime uue arsti.

Samamoodi käitub sageli eratellija ka ehitusteenuse ostmisel. Lepitakse ehitajaga kokku, et tuleb teha ehitustöö ja eeldatakse, et ehitaja teab, kuidas seda täpselt tehakse. Seetõttu ei pöörata erilist tähelepanu projektile, lepingule ja tööde kirjeldamisele.

Kui aga saabub aeg töö vastuvõtmiseks siis aga hakkab tellija eeldama, et selle töö juurde kuuluvad ka veel täiendavalt muud tööd või olemasoleva töö kvaliteet ei ole piisav. Kuna enne tööde algust täpselt ei käsitletud, millises mahus, millised tööd ja millise kvaliteediga tuleb tööd teostada siis ongi tüli majas.

Lepi kokku töö sisu
Selleks, et ehitustööde üleandmine ja vastuvõtmine mõlema osapoole jaoks edukaks kujuneks on vajalik enne tööde alustamist lepingus kokku leppida:

  • Tööde mahud ja kirjeldused (parimal juhul viidata konkreetsele projektile, tööjoonistele)
  • Tööde kvaliteedinõuded, üldjuhul kasutatakse eramute puhul RYL  2 klassi (Soome ehitustööde üldised kvaliteedinõuded)
  • Täitedokumentatsioon, mis antud etapiga või tööga üle antakse
  • Tööde maksumus

Tööd antakse üle tööde üleandmise-vastuvõtmise aktiga.

Kui eeltoodu on kokku lepitud siis on mõlemal poolel selge arusaam, mille alusel tööd üle vaadatakse ning kontrollitakse.

Tööde ülevaatamine
Enamasti on töövõtulepingus kirjas, et tellijal on võimalus tööd üle vaadata ja vastu võtta näiteks hiljemalt 3 päeva jooksul . Seevastu praktikas tavaline, et ehitaja soovib töö ettenäitamisel kohe sinu käest tööde vastuvõtuaktile allakirjutamist, et järgmise töölõiguga edasi minna.

Mõnel juhul võib kiirus olla väga oluline ning kiire tööde vastuvõtmine on õigustatud, kuid minu soovitus on jätta endale aega tööde ülevaatamiseks, täitedokumentatsiooni korrasoleku kontrollimiseks ja kvaliteedi hindamiseks ning alles siis tööd vastu võtta.

Akti allkirjastamine
Kui tööde vastuvõtmisel selgub, et kõik tööd pole nõuetekohaselt tehtud või tehtud osaliselt siis sageli otsustab tellija akti mitte allkirjastada ja tasu maksmata jätta. Sellisel juhul läheb koostöö ehitajaga kaunis keeruliseks.

Tänane seadusandlus käsitleb tööde vastuvõtmist selliselt, et kui enamik töödest on nõuetekohaselt ja ei takista lõpptulemuse kasutamist (lõplikult valmis töö puhul)  tehtud siis ei tohiks akti allkirjastamisest keelduda, küll aga tuleks aktis välja tuua kõik need tööd, mis pole nõuetekohaselt tehtud ning arvutada tegemata tööde maksumus akti summast maha.

Tegemata tööd teostatakse järgmises etapis või eraldi kokkulepitud tähtajaks ning võetakse vastu eraldi ning tasustatakse siis kui need tööd on nõuetekohaselt valminud.

Kokkuvõttes ära käsitle ehitustöid nagu arstiteenust vaid kui tellimustööd ja ära unusta täpselt kirja panna, millised tööd, millises mahus ja millise kvaliteediga tuleb teostada!

Alustas uus e-kursus: Moodulmajade võrdlus

Vastu uut aastat on tavaks teha plaane ja seada uusi eesmärke. Kindlasti on nii mõnigi mõelnud, et just algaval uuel aastal võiks oma maja ehitamise plaani teoks teha. Kindlasti on ka palju neid, kes otsivad mõnevõrra lihtsamat lahendust ja on vaadanud moodulmajade poole.  Samas on moodulmajade tootjaid palju ning tervikpilti turul pakutavate pakettide kohta võrreldaval kujul keeruline kokku panna.

Nüüd on see mure lahenenud.


Panin kokku spetsiaalse erikursuse Moodulmajade võrdlus, milles on viidud majatootjate paketid võrreldavale kujule.  Kursus sisaldab erinevate majatootjate pakettide, hindade ja tehniliste lahenduste, konstruktsioonide soojapidavuse näitajate ja muu taustainfo võrdlemist. Kursuse eemärk on anda ülevaade, millised on erinevate majatootjate eelised ning millele peaks tähelepanu pöörama ja mida peaks nende majapakettide ostmisel teadma.

Vaata täpsemalt: http://www.majaehitaja.ee/moodulmaja.html

Praegu on parim aeg moodulmaja ostu planeerimiseks. Kursuse abiga saad teadmised, mis aitavad teha enda jaoks parima ostu.

Tule osale e-kursusel ja uuri järele.

PS! Moodulmaja nimetus on tinglik. Enamik e-kursusel kajastatud majatootjaid pakuvad elementmaju, mitte moodulmaju.

Milline peaks olema eramu energiamärgise klass?

Enne oma maja ehitama asumist tuleb teha põhimõtteline valik. Milline kontseptsioon valida oma kodule?

Üheks võimaluseks on lähtuda maja energiatõhususest. Vaadates täna eramuehitust üldpildis jääb silma, et põhiliselt minnakse oma maja ehitamisel 3 teed pidi:

1) Tavalised, kehtivatele normidele vastavad eramud. Veel mõni aeg tagasi ei olnudki nagu muid alternatiive ja rohkem pandi rõhku maja suurusele, kui näiteks soojapidavusele või optimaalsele ruumiplaanile. Energiamärgise klass enamasti C või D klass.

2) Ülisäästlikud, rohkelt tehnikat ja automaatikat kasutavad majad. Automaatika, mis on mõeldud säästlikkuse, turvalisuse ja mugavuse tagamiseks. Nende majade all pean silmas nn. targa maja kontseptsiooniga ehitatavaid maju. Samuti kuuluksid selle suuna alla näiteks ka passiivmajasid, mis oma toimimiseks kasutavad ülimoodsaid automaatikaseadmeid lisaks paremini soojustatud ja lahendatud konstruktsioonidele. Energiamärgis: A, B ja C klass.

3) Traditsiooniliselt ja looduslähedaselt ehitatavad majad. Näiteks palkmajad, puitkarkassil ehitatavad majad või muud naturaalsete soojustus- ja ehitusmaterjalidega majad (näiteks ökomajad, põhimajad jne.). Olenevalt lahendusest võib energiamärgis olla A, B, C või D klass.

Meeles peaks pidama, et konkreetse majatüübiga ei kaasne automaatselt konkreetne energiamärgise klass, vaid tegemist ikkagi iga konkreetse projekti põhjal koostatava arvutusliku näitajaga.  

Kehtivate nõuete järgi ei tohi Eestis ehitatavate hoonete energiatõhususarv ei tohi ületada väikeelamutes (sh paarismajad ja ridaelamud) 180 kWh aastas ruutmeetri kohta ehk siis minimaalselt D klassi.

Kui vaadata täna ehitatavaid üksikelamuid Ehitisregistrist siis hakkab silma, et valdav enamik maju ehitatakse energiamärgise klassiga D ja vähesel määral ka C klassiga. Teiste sõnadega ehitatakse täna just neid maju, mida kehtiv seadusandlus miinimumnõuetena lubab ehitada.

Kas tõesti tasub ehitada täna D klassiga eramut? Minu arvates mitte ja ma usun, et probleem pole mitte see, et näiteks C klassiga maja ehitamine oluliselt kallimaks kujuneks vaid selles, et oma maja ehitajad ei ole seda enda jaoks piisavalt teadvustanud.

Euroopa komisjoni plaan näeb ette, et aastast 2020 tohiks ehitada sisuliselt ainult A klassiga maju. Kas see konkreetne tähtaeg jääb kehtima on iseküsimus, kuid on vaid aja küsimus, sest varem või hiljem see nõue hakkab kindlasti kehtima.

Minu meelest tasub igal majaehitajal teadvustada, et energiatõhus maja aitab reaalselt energiakulusid säästa ning seada eesmärgiks vähemalt C või parema klassiga maja ehitamise. See on otsus, mida saab teha ainult tulevane majaomanik ise.

Lepi ehitustööde sisu alati enne kokku

Ehituses algab suur osa probleeme sellest, et teostatavate tööde mahust ja sisust saavad tellija ja ehitaja erinevalt aru. Seda muret leevendab veidi hea ja põhjalik projekt, kuid ka see ei hoia alati arusaamatusi ära.

Kuidas tellija saaks kaasa aidata, et tema ja ehitaja ühtmoodi teostamisele kuulutavatest töödest aru saaksid? Pakun välja lihtsa lahenduse, mis seda muret leevendaks.

Tegevused:

1. Koosta hinnaküsimine ja anna hinnaküsimisel ehitajale võimalusel alati kaasa projekt, mahutabel või hinnapakkumise tabel või vähemalt koosta selgitused, skeemid töö kirjeldamiseks.

2. Küsi alati ehitajalt kirjalik hinnapakkumine nii suurtele kui väikestele töödele. Palu ehitajalt lahtikirjutatud hinnapakkumist.

3. Saades lahtikirjutatud hinnapakkumise kirjuta nüüd ise iga töö (iga pakkumise rea) kohta enda arusaamine, milliseid konkreetseid töid ja tegevusi selles lõigus teostatakse.

4. Saada enda poolt täiendatud hinnapakkumine ehitajale tagasi ja palu kinnitust, et kirjeldatud tööd on hinnapakkumise mahus. Veel parem kui saad ehitajaga kokku ja koos temaga vaatad täiendatud lahtikirjutusega hinnapakkumise üle.

Sellise tegevuse tulemuseks on kokkuvõttes see, et tellija ja ehitaja saavad tööde mahust ja sisust enne tööde alustamist ühtemoodi aru ning võimalikke arusaamatusi tekib reaalses ehitusprotsessis vähem.

Kuigi eelkirjeldatud tegevused ei ole midagi keerulist, ei tehta seda tegelikkuses kuigi sageli. Ära eelda, et teine pool saab sinust samamoodi aru, vaid selgita oma arusaama ja lepi ehitustööde sisu enne tööde algust täpselt kokku.

5 põhjust, miks on ohtlik ehitada eskiisprojekti järgi

Täna Eestis kehtiv seadus lubab ehitusloa eramule väljastada sisuliselt eskiisprojekti alusel. Ja teatud hulk inimesi võtavad seda kui piisavat projektdokumentatsiooni ning käivitavad maja ehituse.

Inimene mõtleb lihtsalt. Kui seadus ei nõua põhjalikumat projekti , siis miks ma peaksin sinna investeerima? Miks ma peaksin kulutama põhiprojektile või tööjoonistele? Parem kulutan iga sendi ehitusmaterjalidele ja  ehitustöödele.  Sageli hakkab tellija raha kokkuhoiu nimel ise projekti juhtima, mis tähendab seda, et ta otsib materjali, otsib ehitajad ja teeb üldjuhul kõik tööd etapikaupa. Keskendudes ainult konkreetsele etapile, mitte majale kui tervikprojektile.

Mida selline ehitamine siis kaasa toob?

1. Iga ehitusetapp on eraldiseisev ja ei pruugi haakuda järgmisega
Kuna korralikku projekti ei ole siis ei ole ka etapi alguses teada, kuidas töö peab teostama ja milliseks kujuneb lõpptulemus. Seega iga tööetapi algul otsib tellija infot,  kuulab erinevate tuttavate ja ehitajate arvamusi ning lõpuks valib ühe variandi välja ja paneb selle töösse. 

Sellise töökorraldusega tekib palju lahendusvariante, millest osad on head aga osad halvad. Halvad selles mõttes, et neid pakuvad välja näiteks konkreetset tööd soovivad ehitajad ning nende huvi on teha töid endale harjumuspärasel viisil arvestamata seda, kas antud majale on see sobilik ja mõistlik lahendus.

Üks kõige levinuim ehitajate väide „me oleme seda koguaeg nii teinud“ on mõeldud selleks, et tellijat rahustada, kuid tegelikkuses on „koguaeg nii teinud“ lahendus sageli antud konkreetse tellija maja puhul halb lahendus. Selliselt igas etapis luuakse tellija jaoks konstruktiivseid lahendusi, mis on eraldiseisvad ja mis alati üksteisega kokku ei sobi.

2. Sõlmede lahendused ei saa kvaliteetsed
Erinevad konstruktiivsed sõlmed, mis on olulised nii kandevõime tagamiseks kui ka külmasildade ärahoidmiseks lahendatakse sageli ilma hea projektita valesti.  Sellega riskib tellija sõna otseses mõttes oma ohutusega ja paremal juhul  suurema küttevajadusega või külmasildadest põhjustatud niiskusprobleemidega.  Selliselt võtab tellija endale asjatu riski ja vastutuse.

3. Tekivad pealesunnitud lisatööd
Ilma korraliku projektita tekib  sage vajadus teha igas etapis muudatusi ja sisuliselt toimub jooksev projekteerimine tööde käigus. See võib ja enamasti ka toob kaasa lisatöid, näiteks proovitakse järgnevates etappides esialgsed halvad lahendused paranda või üritatakse hiljem teha töid, mis oleks pidanud varasemas etapis tegema ja mis hiljem tehes toob kaasa esialgse töö osalise lõhkumise ning parandamise.

4. Odavaima hinnaga ja lepinguta ehitades võetakse ehitajalt vastutus
Sageli otsib eramaja tellija, kes eskiisprojektiga tööd alustab ka kõige odavamat töö tegijat ja  soodsa hinna saavutamiseks üritatakse ka mitteametlikult tööde eest tasuda. Tavaliselt mustalt makstes ei koostata ka mingeid lepinguid ning kokkuvõttes ei vastuta tööde eest mitte ehitusmehed vaid tellija. Tellija võtab sellega täiendava riski ja samal ajal ehitaja ei vastuta enam millegi eest.  Samuti ei ole sellises olukorras ka garantiiajast juttugi.

5. Ehitamise aeg pikeneb
Alustades ehitustöödega seatakse enamasti kindel tähtaeg millal maja peaks valmis olema.  Kui on kasutada korralik projekt siis hinnapakkumises võetakse kõik detailid arvesse ja suudetakse hinnata enam vähem täpselt ehitustöödeks kuluvat aega.  Eskiisprojektiga ehitust alustades kipub  lõpptähtaeg pidevalt pikenema, sest tööde käigus lahendusvariantide leidmisele kulub aega rohkem kui algselt osatakse arvata.

Eeltoodut arvesse võttes ei soovita kellelgi alustada ehitustöid eskiisprojekti mahus projektiga, sest näiline võit projekteerimise faasis, kaob ehitamise faasis väga kiiresti suureks miinuseks.

Kontrolli maja enne ostu põhjalikult

Kuigi viimasel aastal on veidi paranenud finantseerimisvõimalused ei ole ehituseks laenu endiselt lihtne saada. Seetõttu vaatavad paljud algselt maja ehitamise mõtetega inimesed aina rohkem ringi juba mõne valmismaja ostjana.

Maja ostu peamiseks eeliseks võrreldes pikaajalise ehitamisega on see, et saad kohe sisse kolida ja ostetava maja vajalikus mahus koge ka tagatisena kasutada.

Ehk siis kokkuvõttes annab maja ost aja kokkuhoidu uude koju kolimisel ja veidi lihtsamat ning odavamat lahendust  finantseerimisel. Aga see on ka kõik.

 

Enne ostu kontrolli maja hoolikalt üle

Jättes siinkohal kõrvale kõik tingimata kontrollimist nõudvad teemad nagu näiteks ehitusloa või kasutusloa olemasolu,  projektdokumentatsioon, hooldusjuhised jne. tasub keskenduda kodu ostmisel ennekõike ehitustööde  ja tehnosüsteemi kvaliteedile.

Siinkohal aga algabki kõige keerulisem töö. Konstruktsioonid on kaetud ja nende seisukorda ei näe.  Abi on projektdokumentatsioonist, kuid kas ikka täpselt nii ehitati nagu projektis, selles osas garantiid ei ole.

Mida vaadata ostetava kodu ülevaatamisel?

Siinkohal olulisemad kohad, mis vajaksid enne maja ostu alati ülevaatamist:

Vundament
Kas on pragusid? Üldjuhul mõne prao leiab ikka, kuid murekohaks on pragu, kui see läbib kogu nähtavat vundamendiseina. See näitab üldjuhul, et tegemist vajumisest tingitud praoga ja selliste vigade parandamine on kallis. Pragu on ainut mündi üks pool ja üldjuhul kandevõime osas probleeme ei ole, kuid sellised paod lasevad niiskusel pääseda vundamendist seina ja põrandakonstruktsiooni.  Vundamendi osas tasub alati vaadata ka seda, kas seal on niiskuskahjustusi, näiteks krohvikiht maas või on mingil põhjusel mõni osa tumedamat värvi (niiske). Proovi aru saada, millest on see tekkinud. Kas näiteks katkine vihmaveetoru või on maapind kaldu vundamendiseina poole? Nii saad hinnata, millised kulutusi pead tegema asja kordategemiseks.

Avade sillused
Vaata akende ja uste silluseid. Kui seal on leida enamasti pragusid ning ka seal ei ole enamasti probleemiks kandevõime vaid just see, et niiskus pääseb läbi tekkinud pragude seinakonstruktsioonidesse.

Katus
Võimalusel kontrolli katus üle. Nii väljast kui ka näiteks avatud pööninguga katus kindlasti ka altpoolt. Kontrolli katusekatte olukorda ja vihmavee äravoolu korrasolekut. Otsi võimalikke lekke kohti. Vaata üle korstna ümbrus ja muud läbiviigud ning veendu nende veekindluses. Katusest algab maja pikaealisus ning see on iga maja puhul ülioluline.

Soojapidavus
Talvisel perioodil on mõistlik tellida termokaameraga maja pildistamine, mis annab kiiresti hea ülevaate tegelikust olukorrast. Soojapidavus ei tähenda ainult seintes paksu soojustuskihti. Olulisem on hoopis see, et kogu maja oleks korralikult ühtlaselt soojustatud ja ei oleks külmasildu. Väga oluline on lisaks seintele ka põranda ja katuse soojustus. Tänapäeval võiks põranda soojustus olla vähemalt 20 cm, seintel 15-20 cm ja lael 30 cm. Soojustuse kvaliteeti võib kaudselt hinnata selle järgi, kas näiteks seintel  või nurkades on niiskuskahjustusi, mis võivad olla tekkinud nn. külmasildadest.

Ventilatsioon
Tänapäeva maja puhul, kus just soojapidavuse tõstmise pärast on majad suure õhupidavusega, on tingimata vajalik korralik ventilatsioon. See tähendab, et ostetaval majal peab olema kas loomulik või sundventilatsioon. Halvast ventilatsioonist annab märku ka akende sisepinnale tekkiv kondentsvesi, mis võib tekitada näiteks puitaknaraamide kahjustusi.

 Küttesüsteem
Küttesüsteeme on väga erinevaid, kuid ennekõike tuleks üle vaadata küttekolded ja hinnata nende seisukorda. Küttekolded ja  -lahendused peavad olema hooldatud ja töökorras. Uuri, millal viimati küttesüsteemi hooldati ja kuidas seda tehti. Tee selgeks, millised on küttesüsteemi hooldus- ja halduskulud aastas.

Maja ost on pikaajaline investeering ning seetõttu tuleb võtta see aeg ja üks korralik ring majale peale teha. Soovitav on ülevaatuse käigus panna kirja leitud probleemid. Hiljem saab märkmete abil umbkaudselt arvutada, millised täiendavad investeeringud on mõistlik tulevikus maja korrashoiu nimel teha ning vaadata siis kodu soetamist tervikuna: ostuhind + korrastamise hind.

Kokkuvõttes ära tee kodu ostmist ainult emotsioonide põhjal vaid hinda maja ka ehituslikust küljest, sest nii teed otsuse, mida ei pea hiljem kahetsema.

Hea maja algab tellijast

Enamasti mõeldakse selliselt, et ma hakkan majaehitamise teemadega tegelema alles siis kui selleks juba konkreetne vajadus. Sageli eeldatakse, et projekteerija teab ja oskab või küll ehitaja lahenduse leiab. Ja siis kui ühel hetkel projekteerija või ehitaja konkreetselt tellija käest küsimusi küsima hakkavad on asjad juba sealmaal, mis võib kaasa tuua suuremaid muudatusi kas projektis või halvemal juhul juba lisatöid ehitusplatsil.

Sellises olukorras kipub tellija väga lihtsalt minema kompromissile või järeleandmistele oma soovides. Tellijal seisab otsustamise hetkel kaalukausil, kas leida lisaraha, mis võimaldaks oma soovid realiseerida või minna kaasa projekteerijale või ehitajale kergema lahenduse teed, mis ei tooks kaasa lisakulusid.

Ma usun, et enamikel  eramutel on vähemalt mõni  koht, millel on rääkida oma lugu ja põhjendus, miks see olude sunnil nii lahendati.

Enamjaolt minnakse sellises olukorras odavamat teed ning nii kerkivad majad, kus majaomanik hiljem oma sõpradele peab seletama, miks näiteks selline imelik ruumilahendus sai tehtud või miks siin lagi nii madalale on toodud.

Mida saaks ette võtta?

Pole teist võimalust, kui pühenduda oma maja projekteerimisele ja planeerimisele, kohe esimesest päevast alates. Hea oleks kui alustaksid oma ideede ja lahenduste korjamist juba näiteks pool aastat enne kui projekteerija juurde jõuad. Seejärel tööta projekteerijaga kaasa iga ruumi ja iga detaili osas. Uuri ajakirju ja katalooge, visanda ka ise lahendusi ja käi tutvumas erinevate ruumilahendustega võimalusel sinu planeeritava majaga analoogsetes majades. Nimelt on oluline, et tajuksid hästi ruumide suurusi reaalselt, mitte ainult paberil.

Selline kaasatöötamine aitab kokkuvõttes näha tervikut. Tajuda, kuidas maja funktsionaalsus kujuneb paberil ning leida kokkuvõttes õiged lahendused sinu pere jaoks. Pead jätma aega mõtetel settida ning siis parimad mõtted projekti viima.

Selline ettevalmistamine ei anna garantiid, et ühtegi pealesunnitud lahendust ei tule kasutada, kuid vähendab selle riski oluliselt.

Jäta endale aega, et mitte kiirustada ja alusta varakult!

Kas enne krunt või maja projekt?

Millest peaks alustama oma kodu rajamist? Kas kõigepealt hankida krunt või alustada hoopis oma maja projekti koostamisega? Kuigi enamikel juhtudel võiks alustada krundi valikust, ei pruugi see alati õige järjekord olla. Miks? Sellest allpool lähemalt.

Kas krundi valik on prioriteet?

Kui paluksin ette kujutada, milline on sinu tulevane kodu, milline on sinu aed ja maja, kujutab  enamik  oma maja ette kõrghaljastusega loodulikult kaunis kohas. Näiteks mõnel metsalagendikul või kuskil järve kaldal või mõnes muus ilusas paigas.

Ehk teisiti öeldes mõtleb oma maja soovija esimesena krundile ja asukohale, kus ta elada sooviks. Krundile keskendudes unustatakse aga sageli see, et igale krundile ei pruugi saada ehitada just sellist maja, mida soovitakse. Näiteks võib selguda, et väljavalitud krundile tohib ehitada ainult kindlat stiili maja, näiteks maja fassaadis tohib kasutada ainult kindlat materjali kindlas mahus või soovitud maja ei mahu krundile ära.

Selliste murede ennetamiseks tuleb enne krundi ostu minimaalselt selgeks teha järgmine:

1.  Kas on krundile ehitamiseks piiranguid?
Kas on antud krundil piiranguid maja tüübile, fassaadimaterjalidele, katusekalde või näiteks piirdeaia osas, mis läheb vastuollu Sinu soovidega.

2. Milline on maja stiil?
Otsusta ära oma maja põhimõtteline stiil (näiteks moderne) ja kas selline maja sinna krundile sobib ja kas ta sobitub ümbritsevate majadega?

3.  Milline on maja suurus ja korruselisus?
Arvuta umbkaudne maja suurus ja otsusta ära, kas maja peaks olema I või näiteks II korruseline. Seejärel saab hinnata, kas maja krundile ikka ära mahub ning kas maja saaks sobituda ka ilmakaarte suhtes võimalikult hästi ning kas krundile ka mõnusa aianurga saaks rajada?

Kuidas saada infot?
Parim variant on see, kui on olemas krundi tehnilised tingimused, mis võib olla varem hangitud krundi omaniku poolt.  Tehnilised tingimused on olemas enamasti uusarenduste puhul ja sellevõrra on krundi kohta info hankimine lihtsam. Kuid suurem enamik müügis olevaid krunte vajavad uute tehniliste tingimuste võtmist kohalikust omavalitsusest. Seda aga krundi omanik enamasti teha ei soovi, sest see seotud kuludega. Tehniliste tingimustega kaasneb uue topo-geodeetilise alusplaani tellimise vajadus, sest alusplaan peaks olema tehniliste tingimuste väljastamisel mitte vanem kui 2 aastat.

Sellisel juhul hangi vähemalt piirkonna üld- või detailplaneering või vähemalt käi kohalikus omavalitsuses korra valdkonna vastutajaga rääkimas. Vajaliku info saamisega väheneb võimalus halbadeks üllatusteks ja õnnestub väljavalitud krundile ehitada just selline maja nagu just Sina seda soovid.

Kokkuvõttes on  krundi valikul on väga soovitav  teha  eelnevalt selgeks vähemalt oma maja suurus ja maja stiil ning koos krundi piirangutega võimalikud lahendused läbi mängida.

Veel parem kui olemas juba maja eskiisprojekt, sest siis kujutad krundi valikul oma tulevast maja veel paremini ette ning suudad krundi valimist oma soovidega veelgi täpsemini kooskõlla viia.

Mis asi on tark maja?

Juba mitmeid aastaid räägitakse ajakirjanduses järjest sagedamini nn. targast majast. Mis on selle mõiste taga ja mida peaks teadma kui plaanis oma majasse tarkust panna?

Nagu paljude muude uute ja huvitavate asjadega, mis tõotavad klientide tähelepanu, kiputakse ka praegu igale majale või lahendusele targa maja silti külge kleepima. 

Seda  võimaldab asjaolu, et kindlat määratlust, mis ikkagi tark maja peaks sisaldama, ei ole. Seetõttu saavadki kõik firmad oma lahendusi nimetada targa maja lahendusteks, kui väiksemalgi määral veidi automaatikat kasutatakse.

Klientidel on seevastu palju raskem aru saada, mida võiks targalt majalt oodata. Ka Eestis on firmasid, mis tegelevad arendustööga ja töötavad välja targa maja lahendusi. Samuti on palju piiritaguseid lahendusi, mida Eestis turustada püütakse.

Tänasel päeval tähendab tark maja ennekõike energiasäästu, turvalisust, mugavust ja kõike seda peab olema võimalik juhtida ühtse maja juhtimistarkvara abil.

Täna on kitsaskoht ennekõike see, et kuidas kõik erinevad seadmed  ühtse juhtimise alla saada, samal ajal leides nende omavahelised seosed ja sõltuvused.

Kui nn. tavapärasel majal on enamasti mitmeid lokaalseid automaatikasüsteeme nagu näiteks küttesüsteemi, valvesüsteemi, ventilatsiooni, kodutehnika ja -seadmete  juhtimine siis targa maja peamine ülesanne on kõik seadmed saada tsentraalse juhtimise alla, mis võimaldab programmeerida erinevate sündmuste korral tegevusi, mis kõige paremini maja ja omaniku soovidega kokku sobivad.

Millest konkreetsemalt tekib kasu?

1.  Energia säästmine
Küttesüsteem näiteks lokaalsel ja  ilmaennustusel põhineval ja omaniku elustiili arvestava lahendusega, mida toetab täiendavalt ruumide kasutamist arvestav ventilatsioonisüsteem. Kardinate automaatne avamine päikseenergia kasutamiseks  ja samal ajal ka loomuliku valgustuse maksimaalne kasutamine. Lisaks valgustuse ja elektrienergia optimaalne juhtimine, mis tagab mittevajalike valgustite ja seadmete automaatse väljalülitamise ajal kui neid ei vajata.

2.  Turvalisuse tagamine
Akende – uste avamise jälgimine valvesignalisatsiooni sisselülitamisel, valve ja turvalisusega seotud  häirete automaatne edastamine või näiteks kohaloleku simuleerimine vargust ennetava tegevusena. Valvekaamerate abil maja olukorra jälgimine näiteks läbi interneti.

3.  Mugavus
Tsentraalne süsteemi juhtimine (ka näiteks nutitelefoniga), energia ja vee näitude võtmine või näitude automaatne saatmine. Valgustuse automaatne juhtimine, näiteks kodust lahkudes lülitab süsteem automaatselt välja kõik mittevajalikud seadmed või seadmete automaatne regulaarne monitooring, mis teavitab kõrvalekalletest kohe kui need tekivad või juhivad ennetavalt tähelepanu, kui selline olukord on tekkimas.

Nagu eeltoodust näha ei ole tark maja mingi konkreetne valmistoode vaid see tõepoolest luuakse nagu hea ülikond vastavalt kliendi vajadustele. On olemas küll teatud baasfunktsionaalsus, kuid kasu annab süsteem alles siis kui süsteem rakendub konkreetse majapidamise vajadusi arvestavalt. Targa maja loomine algabki ennekõike oma vajaduste kaardistamisega ning seejärel parima tehnilise lahenduse otsimisega.

Tark maja muutub ainult siis väärtuslikuks kui selle kasutamise abil reaalselt ka elukvaliteeti  on võimalik tõsta. Targaks ei tee maja mitte seadmed iseenesest vaid ikkagi tarkvara. Tarkvara abil luuakse eelised, näiteks tarbimisharjumuste analüüsi abil optimeerides maja süsteemide säästlikumat kasutamist. Tõenäoliselt areneb maja juhtimistarkvara just sellest suunas, et inimese poolt süsteemi reguleerimisvajadus väheneb või kaob hoopiski ning inimese rolliks jääb ülevaate saamine ja süsteemi töö aeg- ajalt kontrollimine.

Peab aga kohe kindlasti ütlema, et suurimat efekti annavad intelligentsed targa maja süsteemid ennekõike suurtes elamutes, büroohoonetes, kus ka väiksed muudatused  näiteks küttetemperatuuri või ventilatsiooni juhtimisel annavad suurt kokkuhoidu. Eramajade puhul on kindlasti samuti võimalik saavutada kokkuhoidu, kuid  väiksemas mahus ja pigem on eramaja puhul esmatähtis ennekõike turvalisus ja mugavus ning see on just see, mida me oma kodult ootame.