Maja ehitus | Maja ehitaja e-kursus

Eestimaale üle pikema aja jõudnud korraliku lumega talv annab praegu hea võimaluse kontrollida oma maja katusealuse soojapidavust.

Kui sinu maja räästas on jääpurikad siis katusealune ei ole korralikult soojustatud ja soojus pääseb katuse pinda soojendama. Lumi katuse pinnal sulab ja seetõttu tekivad jääpurikad.

Oma räästa ülevaatamisel võid leida nii kohad, kus katuslae soojustuskihis on „augud” ning need hiljem täiendavalt soojustada.

Jääpurikate puhul lisaks sellele, et nad seavad ohtu möödakäijad või muu vara näiteks auto, võivad lõhkuda ka vihmaveerenne, neid väänata ja päris katki murda.

Praegu on hea aeg, sest sulailmasid ei ole olnud ja ka päike pole katuseid oluliselt soojendanud. Seetõttu leiab kõik katusealuse soojustamisega seotud vead hästi ülesse. Soovitan teha pildid neist kohtadest, kus jääpurikad tekivad, et kui remonditööd ette võtta, siis oleks hea täpselt üle vaadata, et kus on probleemsed kohad ja need ära parandada.

Majadel, millel on katusaknad, on teatud mahus jääpurikad katusakende piirkonnas paratamatud, sest aknale sadanud lumi sulab seest tuleva soojuse tõttu.

Jääpurikate tekkimisel räästasse tuleks need sealt eemaldada, et raskus ei lõhuks vihmaveerenne aga muidugi ka seetõttu, et need allakukkumisel viga ei teeks.

Kas Sinu majal on soojalekkest tekkinud jääpurikaid?

Viimasel ajal räägitakse üha rohkem säästlikest majadest nagu ökomajad, passiivmajad, nullenergia majad jne.

Kas see on MASU tagajärg, et rohkem kokkuhoiule hakatakse tähelepanu pöörama või pigem keskkonnateadlikkuse suurenemine? Ka mina olen selle teema vastu huvi tundnud ja püüdnud selgeks teha, mida see säästlik maja endast kujutab.

Peamised säästlike majade ühised tunnused on järgmised:

• Keskkonnasõbralike materjalide kasutamine
  • materjali tootmisel võimalikult väike energia kulu
  • inimese tervisele ohutu, naturaalne materjal
  • taaskasutatav materjal, et ümbritsevat keskkonda võimalikult minimaalselt koormata
• Ökonoomsed, aitavad kokku hoida raha
  Oluline on teada, et ökonoomsus ja kokkuhoid saavutatakse maja pikaajalisel kasutamisel maja ülalpidamiskuludelt ennekõike küttekuludelt. Esmane investeering on selliste majade puhul u. 30% suurem, kui klassikalistel majadel.
  • minimaalsed maja küttekulud
  • efektiivne energia kasutamine, tänu ruumiplaanile ja tehnilistele lahendustele (päikese- ja tuuleenergia, passiivne soojustagastusega ventilatsioonisüsteem)
• Võimalus loobuda tsentraalsetest liitumistest
  Täna päris sõltumatu lahenduse rajamine läheb tõenäoliselt liialt kalliks aga teotava funktsioonina saab kasutada neid kindlasti.
  • päikesepaneelid - energia kasutamine
  • vihmavee kasutamine - vihmavee kasutamine tarbeveeks
  • reovee käsitlemine - lokaalne veepuhastus ja komposteerimise süsteem
  • tuulegeneraator - tuuleenergia kasutamine

Nende majade põhimõtteline erinevus tavamajadest seisneb ennekõike selles, et need on soojustatud oluliselt paremini,  seina soojustuse paksus on u. 45 cm ja katusealuse soojustuskiht u. 50-60 cm. Samas kui tavamaja puhul on need näitajad umbes poole väiksemad. Väga oluline selliste majade puhul on ka hea õhutihedus, ilma milleta poleks võimalik saavutada madalaid küttekulusid.

Mina usun, et sellised säästlikud majad on tulevikus järjest populaarsemaks muutumas seetõttu, et kulud energiale kasvavad pidevalt ning ökonoomne maja aitab inimestel kulusid kokku hoida.

Tegelikult on praegu ülimalt soodne aeg ehitada säästlik maja, sest ehitushinnad on langenud keskmiselt 30% ja see on just seesama raha, mille võrra on ökonoomne maja tavamajast kallim. Kui plaanida säästlikku maja siis on just nüüd hea aeg oma plaan teoks teha.

Kui säästlik on Sinu olemasolev või plaanitav maja?