Postitused

,

Jääpurikad räästas, mida ette võtta?

Sellel aastal on talv alanud varakult, kopeerides seni pea täpselt eelmise aasta lumerohket talve. Lund tuleb aina juurde, kuid ilm püsib miinuskraadidel ning pole olnud sulapäevi.

Mis aga jälle kohe majade juures seoses sellega silma hakkab on kiiresti tekkinud jääpurikad. Soojalekked katusealustes sulatavad lund ja allapoole räästasse jõudes need jäätuvad.

Silma on hakanud, et eramajade puhul selliseid soojalekkeid hulga vähem, kuid seevastu vanemate kortermajade puhul on pilt halvem. Leidub isegi selliseid kortermaju, kus ühistu on teinud küll fassaadi soojustamise, kuid kuna majal on katus veel heas seisus siis pole seda uuendatud. Tulemuseks aga see, et katusealuse halva soojustuse tõttu on majal väga palju jääpurikaid, mis ohustavad mööduvaid inimesi ja parkivaid autosid. Vähemalt sama oluline on ka see, et tekkinud jää lõhub räästaid, vihmaveerenne ja –püstikuid ning katusekatet.

Kui mõni ühistu või eramaja seisab valiku ees, millest maja kordategemist alustada, siis soovitav oleks töid alustada katusest või siis võimaluse korral teha katuse ja fassaaditööd korraga ning kindlasti ka jälgima seda, et soojustus saaks korralikult tehtud.

Selliste, jääpurikate käes vaevlevate, majade puhul on lahendus sageli aga lihtne. Näiteks tuulutatava suurema pööninguga katuste puhul on katusealuse soojustamiseks hea juurdepääs ning töid võimalik ette võtta ka talvisel perioodil.

Kui tegemist aga soojustatud katuslaega siis on mõistlik soojalekete parandamine ette võtta suvisel perioodil, sest selliste töödega kaasneb vajadus katusekatte eemaldamiseks.

Samuti näitab selline talv hästi kätte ka muud soojalekke kohad. Lisaks katuseräästasse tekkivatele purikatele on  jääpurikaid näha maja fassaadil, akende all aknaplekkidel. Sellistel juhtudel näitavad jääpurikad kätte kohad, kus on akende alt pääseb soe välja.

Kuigi täpse ülevaate saamiseks oma maja soojalekete kohta tasub tellida termokaamera pildid, kus temperatuurierinevused väga hästi nähtavad, siis suuremad lekkekohad on leitavad ka praegu oma maja pildistades ehk tavalisi fotosid tehes. Neilt piltidelt saab tänu tekkinud jääle hea ülevaate, kus asuvad soojalekked, mis vajavad korda tegemist.

Igal juhul tasub soojustamine ära. Näiteks kortermajade puhul mitu korda talve jooksul kohale kutsutav tõstuk koos töömeestega, kes jääpurikaid eemaldavad, tekitab ühistule kulusid, millest mõnel juhul saaks soojalekete kohad juba korda teha.  Samuti annab korralikult soojustatud maja säästu ka küttearvete tasumisel.

 

,

Kuidas jääpurikate abil soojalekkeid avastada?

Eestimaale üle pikema aja jõudnud korraliku lumega talv annab praegu hea võimaluse kontrollida oma maja katusealuse soojapidavust.

 

Kui sinu maja räästas on jääpurikad siis katusealune ei ole korralikult soojustatud ja soojus pääseb katuse pinda soojendama. Lumi katuse pinnal sulab ja seetõttu tekivad jääpurikad.

 

Oma räästa ülevaatamisel võid leida nii kohad, kus katuslae soojustuskihis on „augud” ning need hiljem täiendavalt soojustada.

Jääpurikad räästas näitavad kätte soojalekke piirkonna
Jääpurikad räästas näitavad kätte soojalekke piirkonna

 

Jääpurikate puhul lisaks sellele, et nad seavad ohtu möödakäijad või muu vara näiteks auto, võivad lõhkuda ka vihmaveerenne, neid väänata ja päris katki murda.

 

Praegu on hea aeg, sest sulailmasid ei ole olnud ja ka päike pole katuseid oluliselt soojendanud. Seetõttu leiab kõik katusealuse soojustamisega seotud vead hästi ülesse. Soovitan teha pildid neist kohtadest, kus jääpurikad tekivad, et kui remonditööd ette võtta, siis oleks hea täpselt üle vaadata, et kus on probleemsed kohad ja need ära parandada.

 

Majadel, millel on katusaknad, on teatud mahus jääpurikad katusakende piirkonnas paratamatud, sest aknale sadanud lumi sulab seest tuleva soojuse tõttu.

 

Jääpurikate tekkimisel räästasse tuleks need sealt eemaldada, et raskus ei lõhuks vihmaveerenne aga muidugi ka seetõttu, et need allakukkumisel viga ei teeks.

 

 

Kas Sinu majal on soojalekkest tekkinud jääpurikaid?

,

Ökonoomsed ja säästlikud majad – kas tuleviku majad?

Viimasel ajal räägitakse üha rohkem säästlikest majadest nagu ökomajad, passiivmajad, nullenergia majad jne.

majavalik
Kas säästlikud majad on tulevik?

Kas see on MASU tagajärg, et rohkem kokkuhoiule hakatakse tähelepanu pöörama või pigem keskkonnateadlikkuse suurenemine? Ka mina olen selle teema vastu huvi tundnud ja püüdnud selgeks teha, mida see säästlik maja endast kujutab.

 

Peamised säästlike majade ühised tunnused on järgmised:

  • Keskkonnasõbralike materjalide kasutamine
    • materjali tootmisel võimalikult väike energia kulu
    • inimese tervisele ohutu, naturaalne materjal
    • taaskasutatav materjal, et ümbritsevat keskkonda võimalikult minimaalselt koormata
  • Ökonoomsed, aitavad kokku hoida raha
    Oluline on teada, et ökonoomsus ja kokkuhoid saavutatakse maja pikaajalisel kasutamisel maja ülalpidamiskuludelt ennekõike küttekuludelt. Esmane investeering on selliste majade puhul u. 30% suurem, kui klassikalistel majadel.

    • minimaalsed maja küttekulud
    • efektiivne energia kasutamine, tänu ruumiplaanile ja tehnilistele lahendustele (päikese- ja tuuleenergia, passiivne soojustagastusega ventilatsioonisüsteem)
  • Võimalus loobuda tsentraalsetest liitumistest
    Täna päris sõltumatu lahenduse rajamine läheb tõenäoliselt liialt kalliks aga teotava funktsioonina saab kasutada neid kindlasti.

    • päikesepaneelid – energia kasutamine
    • vihmavee kasutamine – vihmavee kasutamine tarbeveeks
    • reovee käsitlemine – lokaalne veepuhastus ja komposteerimise süsteem
    • tuulegeneraator – tuuleenergia kasutamine

 

Nende majade põhimõtteline erinevus tavamajadest seisneb ennekõike selles, et need on soojustatud oluliselt paremini,  seina soojustuse paksus on u. 45 cm ja katusealuse soojustuskiht u. 50-60 cm. Samas kui tavamaja puhul on need näitajad umbes poole väiksemad. Väga oluline selliste majade puhul on ka hea õhutihedus, ilma milleta poleks võimalik saavutada madalaid küttekulusid.

 

Mina usun, et sellised säästlikud majad on tulevikus järjest populaarsemaks muutumas seetõttu, et kulud energiale kasvavad pidevalt ning ökonoomne maja aitab inimestel kulusid kokku hoida.

Tegelikult on praegu ülimalt soodne aeg ehitada säästlik maja, sest ehitushinnad on langenud keskmiselt 30% ja see on just seesama raha, mille võrra on ökonoomne maja tavamajast kallim. Kui plaanida säästlikku maja siis on just nüüd hea aeg oma plaan teoks teha.

Kui säästlik on Sinu olemasolev või plaanitav maja?