Postitused

Millest alustada oma maja projekti ehk lähteülesanne või näidisprojekt?

Kuidas alustada oma maja projektiga, mis peaks olema esimene samm? Mis peaks olema esimene tegevus? Kas tormata näidisprojekte vaatama või rahulikult lähteülesandesse kirja panna panna oma soovid ja valikud?

Vaatame lähemalt neid variante ja võrdleme mõlema eeliseid.

Lähteülesanne on loogiliselt võetuna oma maja kavandamisel kõige esimene dokument, millesse koondatakse põhiinfo, missugust maja soovitakse ehitada. See on alusdokument, millest peaks kogu majaehitus alguse saama. Kuigi see kõlab loogiliselt siis praktikas rakendatakse seda peamiselt individuaalprojektide puhul ja arhitekti poole pöördumisel.

Kuna inimestel on järjest kiirem elutempo, siis on välja kujunemas justkui lihtsam viis oma majaprojekti leidmisel. Levinumaks on kujunemas majaehituse projekti käivitamine mõne nn. näidisprojekti alusel. Näidiste abil omale maja / majaprojekti valik tundub paljudele kiirem ja mugavam variant, kuna võimaldab kohe hoida silme ees maja kui tervikut. Ka see tundub loogiline argument.

Lähteülesande eelised

  • Võimaldab arvestada kõigi soovidega (vähemalt esmases lähteülesande versioonis), mida inimene oskab oma peas välja mõelda, oma uue maja osas. Ei teki nii lihtsalt mõtlemise piiranguid nagu mõnda valmisprojekti aluseks võttes, kus juba teatud ruumiplaanilised ja arhitektuursed valikud on tehtud.

  • Sunnib inimesi algetapis juba paremini kaasa mõtlema oma tegelikele majaga seotud vajadustele, nii jõutakse just nende mõtete ja ideedeni, mis muudavad oma kodu unikaalseks ja eriliseks.

  • Lähteülesande küsimustik puudutab ka neid küsimusi, mis näidisprojektidel ei kajastu nagu näiteks erinevad tehnosüsteemid ja näiteks küttelahendus, haljastus, piirdeaiad, sisustus jne. Mida varem tehnilistele valikutele hakatakse mõtlema seda läbimõeldum saab projekt.

  • Aitab kohe alguses saada ülevaate majaehitusega seotud töödest, millega maja ehitamisel tuleb kokku puutuda ning varem sellele tähelepanu pöörates on aega paremaid ja läbimõeldud lahendusi leida.

  • Lähteülesanne annab parema ettekujutuse orienteeruva majaprojekti tervikmaksumuse ning laseb väga varajases etapis hinnata oma majaehitusega seotud kulusid.

  • Lähteülesanne võimaldab algandmetega lihtsalt “mängida”, otsida sobivaimat lahendust enne projekteerimisega alustamist.

  • Lähteülesande lõpptulemus annab projekteerimiseks piisava sisendi ja võib vähenda projekteerimisele kuluvat aega, sest on eelnevalt läbimõeldud ning projektis saab keskenduda nendele põhieesmärkidele, mida on tellija eriliselt soovinud ja rõhutanud.

Näidisprojektide eelised

  • Hea terviklik ettekujutus nii maja ruumiplaanist kui ka arhitektuurist, mis aitab visuaalse tajumise teel kiiremini leida sobilikku projektilahendust. Annab ennekõike kiire ülevaate erinevatest arhitektuursetest lahendustest ja stiilidest ning aitab tellijal tunnetada milline arhitektuur temale sobib.

  • Maja ruumiplaanid ja funktsionaalsus on tüüpprojektide arhitektide poolt põhjalikult läbi mõeldud ning maja ruumikasutus on enamasti hea.

  • Näidisprojektidega sageli kaasnevad 3D ruumilised vaated nii seest kui väljast, aitavad paremini tajuda maja ja ruumide proportsioone ning väljanägemist.

  • Näidisprojektide väga suur arv annab suure valikuvõimaluse, kuigi toob kaasa ka väga suure töö väga paljude projektide läbivaatamisel, kuid mis aitab enda jaoks välja kujundada sellise majatüübi, mis enda vajadusega ja eelistustega kõige paremini sobib.

  • Näidisprojektid võimaldavad leida uusi ideid ja mõtteid nii ruumiplaani kui ka välise arhitektuuri osas.

  • Väga suur näidis- ja tüüpprojektide arv, mida saab üldjuhul kasutada ka pöördpildis annab sisuliselt võimaluse täiesti unikaalse majaprojekti koostamiseks.

Kokkuvõttes saab öelda, et tegelikult oleks mõistlik alati koostada nii projekti lähteülesanne kui ka kasutada tüüpprojekte ideede ning mõtete saamiseks nii ruumiplaani kui ennekõike maja arhitektuurse väljanägemise kujundamiseks.

Mõlemad variandid täiendavad teineteist ja aitavad kokkuvõttes kiiremini ja paremini teha oma maja osas läbimõeldud valikuid ja otsuseid. Stardi oma majaehitusega läbimõeldult koostades nii lähteülesande kui ka kasutades näidisprojektide eeliseid!

Palju on maja ehitamiseks raha vaja ja palju uus maja maksab?

Kuidas käivitub tavaliselt oma maja ehitamise projekt? Millest saab kõik alguse ja kuidas teeb tavaliselt tellija oma esimesed sammud oma maja ehitamise suunas?

Alustatakse oma rahaliste võimaluste hindamisega

Majaehitamine algab tavaliselt sellest, et hinnatakse umbkaudselt oma laenuvõimet või oma vabu rahalisi vahendeid ja olemasoleva kinnisvara väärtust ning kui kokkulöödud number tundub piisavalt suur siis käivitatakse edasised tegevused.

Algne umbkaudne laenuvõime hinnang võib sageli põhineda ka lihtsalt panga kodulehel oleva laenukalkulaatoril tehtud arvutustel või ka lihtsalt oma enda subjektiivsel hinnangul. See pole täpne ja tegelikult pole sellel hetkel ka selge, millist maja ehitada ja milliseks tegelikult kujunevad maja ehitamise kulud. Jutt käib alguses suurusjärgust, mida hüpoteetiliselt võiks kasutada oma maja ehitamiseks.

Kas ja mida selle raha eest saab?

Kuidas tellijad, majaprojekti käivitamiseks, kinnitust otsivad? Vaatame allpool kahte võimalust:

“Võtmed kätte” pakkumiste alusel

Kui enda umbkaudsed rahalised võimalused teada siis otsitakse tavaliselt esmalt internetist erinevaid nn. “võtmed kätte” majade pakkumisi, kus ka majade hinnad ära toodud. Seda ei tehta alguses mitte selleks, et valida endale kohe välja mõni tüüpmaja, vaid ennekõike selleks, et hinnata, milliseid maju on võimalik turult etteantud summa eest saada. See annab kindlust, kas majaprojektiga edasi liikuda või projektist loobuda.

Majade keskmise m2 hinna alusel

Maja ehitushinna suurusjärk täna on “võtmed kätte” maja puhul u. 1200 eurot/m2 (KM-ga). Kusjuures ei ole eriliselt vahet, kas ehitatakse puitkarkass- või kivimaja. Jah, puitkarkassmaja on enamasti natuke odavam, kuid algselt võib selles etapis tellija seda erinevust mitte arvestada.

Ruutmeetri hind võimaldab hinnata ennekõike seda, kui suure maja annaks ehitada. Näiteks, kui majaehitamiseks on tellija hinnanguline kasutada olev summa 100 000 eurot, saab selle m2 hinnaga läbi jagada ning teada umbes, kui suure maja saaks lasta ehitada. Näiteks siis 100 000 : 1 200 = 83 ehk tellija võiks arvestada maksimaalselt umbes 80 m2 majaga.

Krunt ja muud kulud

Kindlasti peaks arvestama, et lisaks maja enda ehitushinnale, tuleks oma arvutustesse võtta ka krundi maksumus, mis olenevalt kodu rajamise asukohast võib olla pea sama kallis, kui majaehitus ise.

Lisaks tasub ka hinnata kulusid, mis on vajalikud näiteks köögimööblile ja muule püsimööblile, rääkimata näiteks kardinatest või kodutehnikast.

Kas saaks odavamalt?

Kindlasti saab ka odavamalt ehitada, kui eespool toodud m2 hinnaga. Selliselt juhul tuleb aga tellijal endal ka tavaliselt palju rohkem oma aega ja energiat kulutada ning leida turult ise ülesse soodsamad variandid ehitusmaterjalide hankimiseks ning ka ehitamiseks.

Üks näide. Hiljuti puutusin kokku ühe tellijaga, kes sisuliselt on teinud oma majaehitamisest igapäevatöö. Ta müüs maha oma vana maja ning võttis töölt ennast lahti ning saadud rahaga ehitab ta nüüd juba ligemale 8 kuud oma uut maja või õigemini lausa kahte. Teine maja on garaaž-saunamaja. Ta hangib ise kõik materjalid ja teeb kõik tööd sisuliselt ise, kaasates ka mõnevõrra abijõude valikuliste tööde puhul. Tänaseks on jõutud sisetöödeni. Ta panustab kõvasti oma aega ja ta ehitab odavalt. Nagu eeltoodust näha saab ehitada oma maja suhteliselt odavalt, kuid igaühel tuleb enda jaoks leida sobilik variant.

Kas mugav lahendus “võtmed kätte” tellimusena, kus vastutus ja garantiikohustus langeb ehitajale või siis teise äärmusena, kõike ise teha. Enamik eramajade ehitajaid kasutab vahepealset varianti, osad tööd tellitakse tervikuna ühest firmast, osad tehakse ise või otsitakse turult üksikute tööde peale tegijaid.

Ise tehes aga peab aga olema ehitusalane kogemus või siis suur tahtmine kõik ehitusalane endale selgeks teha. Iseehitajate puhul olen kuulnud pea utoopilisi numbreid, millega on majad valmis ehitatud, kuid alati on nende ühiseks jooneks see, et nendes numbrites ei sisaldu inimese enda töö ja ajakulu.

Aga konkreetsemaks minnes on hea tahtmise korral võimalik iseehitajal ehitada u. 60-70% sellest hinnast, mis võtmed kätte lahendusena küsitakse.

Kokkuvõttes saabki öelda, et iga maja hind sõltub ennekõike tellijast endast. Läbimõeldud majaehitamist kõigile – nii neile, kes seda ise teevad, kui ka neile, kes ehitamise tellivad.

Kuidas oma majas palavusega hakkama saada?

Statsionaarne konditsioneer

Statsionaarne konditsioneer

Eestimaa kohta märkimisväärselt kõrge temperatuuriga ja pikk kuumalaine väsitab juba mõnda aega. Kuuma ilmaga tõuseb päevakorda küsimus, kuidas kodu oleks jahedam, et saaks veidi leitsakust puhata.

Mida siis tavaliselt ette võetakse? Enamasti üritatakse tuulutada maja aga päevasel ajal kui temperatuur väljas 30 kraadi kandis, ei anna tuulutamine erilist tulemust. Õhtul ja öösel on temperatuur mõnevõrra madalam ja siis on tuulutamise kasutegur suurem.

Järgmine variant on erinevate jahutussüsteemide kasutamine. Statsionaarsete konditsioneeride kasutamine ei ole Eestis eramajades levinud, kuna nende kasutamise vajadus on aasta peale tervikuna suhteliselt väike ning investeering ei tasu ära. Parem variant on kasutada portatiivseid konditsioneere ja sellisel juhul saab häda korral hakkama ka ainult ühe konditsioneeriga, mida liigutatakse majas sinna, kus jahedamat õhku kõige enam vaja.

Konditsioneeride puhul ei saa arvestamata jätta, et need võtavad elektrienergiat ja korralik maja jahutamine on sellisel moel kulukas ettevõtmine.

Aga mida siis ette võtta?

Kokkuvõttes aitab kõige paremini ülekuumenemise vastu läbimõeldud maja projekt. Arhitektuurselt võivad olla suured klaaspinnad maja lõunaküljel efektsed ja ilusad, kuid kuumalaine korral selline maja paratamatult kuumeneb üle. Just suuremad aknapinnad vajaksid varikatuseid või võresid, et vähendada ülemäärase soojuse jõudmist siseruumidesse akende kaudu.

Hästi projekteeritud maja peaks nn. passiivsete lahendustega suutma maja suvist ülekuumenemist vältida. Millised need võimalused põhiliselt oleksid:

  • Maja ja aknapindade paiknemine krundil läbimõeldult ilmakaarte suhtes
  • Akende optimaalsed suurused
  • Lõunasse jäävas küljes akende eest päikesevõred või varikatused
  • Massiivsed konstruktsioonid, mis hoiavad pikemalt maja seestpoolt jahedama

Ja see ongi põhiosas kõik mida teha annab ja mis ka toimib.

Tõsi küll, kindlasti peaks arvestama, et eelkirjeldatud meetmed toimivad päris edukalt kuumalaine 1 nädalal aga kui kuumalaine kestab nädalaid siis loomulikult mõnevõrra efekt väheneb, kuid maja jääb kindlasti hulga paremasse seisu võrreldes majadega, mille puhul passiivseid ülekuumenemist vältivaid lahendusi ei kasutata.

Täna ehitama asudes tasub projekteerimisfaasis, lisaks maja parema soojapidavuse saavutamisele, tähelepanu pöörata ka maja võimalikule ülekuumenemisele. Tee parem projektiga veidi rohkem tööd ja saad vastutasuks maja, mis ka suvel oma ülesannet täidab ja ennast hästi tunda laseb!

Teekond korterist oma majja

Karkassmaja ehitamine

Käesoleva aastanumbri sees olen tööalaselt kokku puutunud paljude inimestega, kes otsustavalt tegutsema asunud. Asunud oma korterit müüma või selle juba ära müünud ning oma majaehitamise osas esimesi samme teinud.

Kõigi puhul on ühine nimetaja olnud korteri kõrge turuväärtus ehk inimesed tunnetavad, et on õige aeg oma kalliks muutunud korteri müügiks. Lisaks on tegemist enamasti nooremate inimestega, kes pere juurdekasvu tõttu ka korterisse enam mugavalt ära ei mahu.

Vaatame veidi lähemalt seda protsessi, mis kaasneb ühe korteri müügiga ja maja ehitustööde käivitamisega.

Korteri müügiks kuluv aeg

Ajafaktor on üks kriitilisemaid teemasid. Nimelt korterit müüma asudes ei ole teada, kaua kestab müügiprotsess. Müügi kiirust saab mõnevõrra mõjutada korteri hinda alandades, kuid suuresti on see prognoosimatu. Võib õnnestuda kiiresti müüja soovitud hinnaga aga samahästi võib ka hinda alandades müügini jõudmine võtta aega näiteks aasta.

Tavaliselt ongi majaprojekti käivitumise päästikuks korteri õnnestunud müük, sest enamasti hangitakse müüdud korterist saadud summa eest krunt ja natuke jääb ka ehituseks. Sageli ei ole omanikule korteri müügist kätte jääv summa suur, sest korteri puhul on võetud laenu ning osa rahast läheb laenu kustutamiseks.

Krundi valik

Enamasti paralleelselt korteri müügiga otsitakse ka sobilikku krunti. Ideaalne on see, kui krunt on varasemast ajast olemas või seda saab osta ilma korteri müügist laekunud rahata. Peamine probleem krundi ostmisel on see, et pangad üldjuhul ei anna laenu tühja krundi ostmiseks.

Kui krundil mõni hoone peal siis antakse laenu veidi lihtsamini.  Seetõttu on ka mõnevõrra krundiostjate jaoks huvipakkuvamad vanemates suvilakoperatiivides olevad maatükid, millel väiksemad aiamajad või suvilad peal. Plaan on selliste kinnistute puhul enamasti olemasolevad ehitised, kas lammutada või siis rekonstrueerimise sildi all kapitaalselt ümber ehitada.

Kui krundil ei ole ehitisi, siis parim variant oleks see, et korteri müügist saadavast rahast jätkuks krundi ja näiteks vundamendi ehitamiseks. Kui vundament krundil olemas siis annavad pangad ka lihtsamini laenu ja  ülejäänud ehitustööd saaks juba laenuraha eest lõpuni ehitada. Arvestada tuleks kindlasti aga sellega, et vajalik teha kogu ehitusprotsessi jooksul mitu kinnisvara hindamist ja laenuraha ei maksta enne välja, kui turuväärtus kinnistul on ehitustegevuse tõttu suurenenud.

Krundi valikul lähtutakse peamiselt hinnast ja asukohast. Kindlasti ei tasu unustada krundi osas kommunikatsioonidega liitumiste väljaselgitamist ja eelistada tasuks krunte, mis sisaldavad vee, kanalisatsiooni ja elektriga liitumist.

Krundi valikul on muutunud järjest olulisemaks, et juba enne krundi ostu oleks selge, kas krundile saab paigaldada näiteks maakütte kollektori, sest säästlik küttesüsteem aitab pikemaajaliselt maja halduskulusid kokku hoida.

Maja projekt ja ehitusloa hankimine

Maja projektide osas eelistatakse võimalusel valmisprojekte ja kiiresti ehitatavaid elementmaju. Põhjuseks on kiirus. Nimelt pered, kes oma korteri maha müüvad, elavad kas ajutiselt oma sugulaste juures või üürivad selleks perioodiks korteri. Kulude kokkuhoiu eesmärgil on arusaadavalt huvi majaehitus võimalikult kiiresti läbi viia, et saaks uude koju sisse kolida.

Mõistlik oleks paralleelselt korteri müügiga ja pigem isegi varem teha enda jaoks nimekiri võimalikest kruntidest ning selgitada välja kõik vajalik kruntide kohta, et sellel hetkel kui korteri müük toimub, saaks läbimõeldult edasi tegutseda. Kasulik oleks ka varakult enda jaoks leida või tellida projekt ja hinnata selle sobivust väljavalitud kruntidele. Kasulik oleks ka vähemalt suurusjärgu hinnana välja selgitada maja maksumus.

Projekti kokkupanek ehitusloa taotlemiseks võtab samuti aega. Projektile kooskõlastuste võtmine, näiteks naabrite kooskõlastuste saamine, mida endiselt sageli kasutatakse omavalitsuste poolt, võtab paratamatult aega.

Ehitusloa taotlemine juhul kui kõik on dokumentatsiooniga korras ja lisaküsimusi ei teki, võtab aega umbes kuu aega  aga  võib võtta ka oluliselt kauem.

Paralleelselt ehitusloa taotlemisega tuleks võtta ka ehitajalt hinnapakkumised, sageli tehakse seda ka varem ning sõlmida kokkulepped. See kõik võtab samuti oma aja.

Hinnanguliselt võtab sellest hetkest kui korter müüdud uude majja sissekolimine aega u. 1 aasta või enam. Kui enne korteri müüki tehtud rohkesti eeltööd ja kiiresti on võimalik saada ka ehitusluba siis ideaalses olukorras võib kogu protsess võtta ka aega näiteks 6-8 kuud.

Kokkuvõttes

Niisiis kiiret ega kerget võimalust oma maja ehitada kahjuks ei ole. Tõsi alati saab, peale korteri müüki, otsida enda jaoks sobiliku valminud eramu ja see ära osta.

Kui aga eesmärgiks enda jaoks väljamõeldud sobiliku ruumiplaani ja väljanägemisega maja siis ei pääse pikemaajalisest oma elukorralduse muutmisest. Tuleb ju perel kolida alguses müüdavast korterist näiteks ajutisse üürikorterisse ja hiljem uuesti kolida oma uude kodumajja. See on pingeline aeg igale perele aga samas ka põnev ja huvitav ning seetõttu tasub läbimõeldult tegutseda, et kõik plaanide kohaselt õnnestuks!

Kodu rajamine ilma lisatagatiseta?

Maja ehitamine nõuab enamasti laenuraha kasutamist!

Kas on üldse võimalik oma kodu ehitama hakata, kui sul ei ole võimalik anda pangale lisatagatist? Selline küsimus huvitab paljusid peresid, kes elavad näiteks üürikorteris ja peale krundi pole võimalik täiendavaid tagatisi laenu saamiseks pangale anda?

Kui veel mõned head aastad tagasi ei olnud probleemi saada laenu ka krundi tagatisel siis viimasel 2-3 aastal on olukord muutunud. Nüüd annavad Eestis tegutsevad suuremad ja tuntumad pangad laenu üldjuhul vaid hoonestatud kinnistute tagatisel.

Kuigi alati peab ütlema, et tehakse ka erandeid ning kindlasti on mõistlik igal juhul panga käest konkreetset lahendust küsida. Panka üldjuhul huvitab ennekõike see, milline on sinu pere sissetulek ja laenu teenindamise võima ning millises suurusjärgus on omafinantseering. Kui sul juhtub olema krunt heas asukohas ja pangale aktsepteeritav, siis on võimalik ka nüüd krundi tagatisel laenu saada. Tõsi küll krundi tagatisel antakse laenu umbes 50-60% selle turuväärtusest.

Aga kui sellist head krunti ei ole, mis siis teha?

Siis on võimalikud lahendused järgmised:

  1. Teha pankadega koostööd variantide leidmisel ja jõuda mõlemaid osapooli rahuldava kokkuleppeni.  
    Pakkuda ise või paluda pangal pakkuda välja lahendusi, mille täitmisel nad laenu annaksid.  Näiteks koguda raha ja käivitada vundamendi ehitus ilma laenurahata. Selle sammuga kaasneb see, et tuleb koostada maja projekt ja panna kokku maja eelarve ning hankida ehitusluba. Sellisel juhul ei ole tegemist enam lihtsalt krundiga vaid poolelioleva ehitisega.
    Panka huvitab see, kas potentsiaalsel laenuvõtjal on olemas usaldusväärne maja eelarve või konkreetne hinnapakkumine mõne ehitusfirmalt, mis näitaks kogu maja rajamise kulusid. Pangad ei soovi üldjuhul anda laenu, kui nad ei näe reaalselt paberil võimalust, et maja ka tervikuna valmis saaks.  Seetõttu on oluline anda pangale alati tervikpilt, kuidas ja mis ajaks maja valmis saadakse.
  2. Küsida esmalt laenu mõnelt hüpoteeklaene väljastavalt firmalt ja hiljem laen refinantseerida.
    Sellised firmad annavad üldjuhul laenu  ka ainult krundi tagatisel. Laenu antakse kinnisvara turuväärtuses üldjuhul kuni 50% ja intressid algavad u. 16%-st. Tõsi, see laen on oluliselt kallim võrreldes tavapankade intressidega, kuid lühiajaliselt näiteks 1 aastaks oleks see vastuvõetav. Laenu eest ehitada maja sellisesse staadiumi, kus turuväärtuse kasv võimaldaks tavapangast võtta laenu ning siis laen refinantseerida. Maksta esialgne laen tagasi hüpoteeklaenu firmale ja ülejäänud summa kulutada maja lõpuni ehitamisesse. 

Tänases turuolukorras ei ole ette näha enam kinnisvarahinna suuremat kukkumist. Samas, kasvõi sellesama finantseerimise probleemi tõttu ei ole ka mootorit, mis laseks hõlpsasti laenu võtta ja survestaks kinnisvara hinda tõusma.

Ehitushinnad on asunud juba jõulisemalt tõusma, kuid niipea see veel ei kajastu kinnisvara turuhinnas. Majaehitaja peaks tänases olukorras võtma seda kui paratamatut fakti, kuid seda ka mitte üle tähtsustama.