Postitused

,

Kui plaan ehitada oma maja võimalikult odavalt

piltMinu käest on palju küsitud, milline oleks kõige odavam võimalus oma maja ehitamiseks. Millise majatüübi peale mõelda? Kas see peaks olema ühekorruseline või 1,5 korruseline? Kas kivi- või puitmaja?

Kui hind oleks peamiseks kriteeriumiks oma maja ehitamisel, siis soovitan vaadata moodulmajade poole. Moodulmaja soovitan ennekõike seetõttu, et tänu tehase tingimustes tootmisele on ehituskulud optimaalsed ja kvaliteet tagatud. Samuti on oluline see, et moodulmaja saab ehitusobjektil kokku panna kiiresti. Kui vundament ja eeltööd tehtud pannakse majakarp kokku 1-3 päevaga. See kõik kokku annab soodsama hinna.

Ehituslikult on soodsam maja kindlasti 1,5 või 2 korruseline, sest nii vundamendi rajamise kui ka katuse ehituse kulud, kui ka hilisemad küttekulud, on siis väiksemad.

Mitmed moodulmajade tootjad pakuvad just sellised ilmastikukindlaid majapakette, mille hinnad algavad u. 100 m2 maja puhul ca. 400 000 – 500 000 kroonist. See on pakett, mis sisaldab soojustatud majakarbi püstitust koos akende ja ustega ning katust aluskattega. Lisaks soovitan sellise paketi hinna sisse kaupelda ka katusekatte (kivi- või plekk-katuse) ja katuslae soojustuse. Selliste moodulmajade puhul annab tehas kandekonstruktsioonidele ka pikaajalise garantii.

Toodud hinnale lisandub veel vundamendi maksumus, mis oleneb pinnasest ja vundamendi tüübist (u. 100 000 – 150 000 kr). Kui majakarp püsti siis saab jätkata omas tempos ka fassaadi- ja sisetöödega. Vajadusel saab osa töid ka inimene ise teha. Näiteks parketi paigaldamine on enamikule jõukohane ülesanne ning selline oma käe külgepanek annab kodu tunnet kõvasti juurde.

Maja hind sõltub palju ka kasutatavast küttesüsteemist, ventilatsioonilahendusest, viimistlusmaterjalidest ning paljudest muudest teguritest.

Mina soovitan vaadata kodu rajamise investeeringut tervikuna ehk siis mitte ainult ehitushinda vaid ka hilisemaid kulusid maja ülalpidamisel.

Võib ehitada väga odavalt, kuid aastate jooksul võivad maja halduskulud minna kokkuvõttes kallimaks, kui esmapilgul saadav kokkuhoid.

Mida annab oma maja hooldusraamat?

Aeg ajalt leiab ajakirjanduses soovitusi pidada erinevate toodete ja kaupade kohta hooldusraamatut.  Kõigile on meil tuttav näiteks auto hooldusraamat. Millist kasu annab selline raamat aga maja osas ja mida see peaks sisaldama? Need on esimesed küsimused, mis enamasti tekivad.

Hooldusraamat aitab teha töid õigel ajal

Hooldusraamat aitab teha töid õigel ajal

 

Vaatame lähemalt, mida maja hooldusraamat võiks sisaldada ja kuidas sellest majaomanik kasu võiks saada.

Minu arvates võiks maja hooldusraamat sisaldada:

  • Kinnistu ja ehitise põhiandmeid
  • Kinnistu ja ehitise tehniliste seadmete ja süsteemide andmeid
  • Andmeid maja projekteerijate ja ehitajate kohta, vastavalt teostatud töölõigule
  • Konstruktsioonide andmed ja lõiked
  • Viimistlusmaterjalide andmed
  • Ülevaatuste ja hooldustööde nimekiri:
    • 1 x päevas tehtavad tööd
    • 1 x nädalas tehtavad tööd
    • 1 x kuus tehtavad tööd
    • 1 x aastas tehtavad tööd
    • vajaduse tekkimisel tehtavad tööd
  • Kasutusjuhendid
    • Küttesüsteem
    • Ventilatsioonisüsteem
    • Aknad /uksed
    • Viimistlusmaterjalide hooldamine
    • Tuleohutuse tagamine
    • Signalisatsioon
    • Niisked ruumid
    • Õuealad
    • Tegevused eriolukordade ja avariide korral
  • Kulude jälgimine aastate kaupa ja võrdlemine
    • Kütteenergia (gaas, õli, elekter jne.) kulu
    • Elektrikulu
    • Veekulu
    • Muud kinnistu või maja hooldamisega seotud erinevad kulud

 

Selline hooldusraamat võiks tegelikult olla igas majapidamises, kindlasti paljudel midagi sellist on ka olemas.

Hooldusraamatu mõte on saada kiiresti vajalik info näiteks hooldustööde teostamiseks ning teha vajalikke tegevusi õigel ajal ja õigesti.  Samuti annab see ülevaate, milliseid tegevusi millalgi tehti ning kui suured on majaga seotud kulud.

 

Väga väärtuslikuks muutub selline hooldusraamat ka kinnisvara müügi korral, sest korralikult hooldatud ja korralike juhenditega maja on lihtsam müüa.

 

Maja ehitamise faasis tasuks samuti mõelda juba hooldusraamatule ning töölõigu teostamisel lisada vastavad juhendid või andmed hooldusraamatusse. Kui teha seda peale maja valmimist siis on vajalikke andmeid ja materjale sageli raske kokku saada ning nii võib hooldusraamat poolikuks jääda.

 

Kas Sinu majal on hooldusraamat olemas?

 

Millised on oma majas elamise kulud?

Oma maja ehitamisel on hea juba varakult arvesse võtta ka maja ülalpidamisega seotud kulud.

Nii ei teki hiljem halbu üllatusi, kui majaga seotud arveid hakatakse esitama. Kõige suurem kulu on seotud maja küttega, seejärel elekter ning vesi ja kanalisatsioon. Aga need ei ole kaugeltki kõik kulud.

Majaomanik peab hoolitsema muuhulgas ka lumekoristuse ja prügiveo eest

Majaomanik peab hoolitsema muuhulgas ka lumekoristuse ja prügiveo eest

Panen siinkohal kirja peamised püsikulud, mis ühe eramaja omanikul võivad tekkida.

 

  • Maamaks
    Maamaksu suurus sõltub krundi asukohast ja krundi suurusest. Näiteks Tallinna lähistel on 1500 m2 krundi maamaks u. 1500 kr aastas. Sellest maksust pääsu ei ole. Kohaliku omavalitsuse kaudu võib taotleda maamaksu alandamist või vabastust, kuid selle saamiseks peaks hea põhjus olema.

 

  • Küte
    Meie kliimavöötmes on küttekulud kõige olulisemad. Viimastel aastatel on kütteperioodid olnud suhteliselt lühikesed ja talved suhteliselt soojad. Samas on kasvanud kütte hinnad ja hindade tõusu on oodata ka edaspidi. Näiteks 150 m2 maja puhul on küttega seotud kulu kütteperioodil u. 1500-3000 kr /kuus. Kulud sõltuvad ennekõike kütteliigist ja maja soojapidavusest.

 

  • Vesi- ja kanalisatsioon
    Kulud veele ja kanalisatsioonile sõltuvad suuresti tarbimisest. Ka need hinnad on järjepidevalt tõusnud. Näiteks  Tallinna Vesi klientidele on ühe m3 vee- ja kanalisatsiooniteenuse hind 32,87 kr. Võttes 4-liikmelise pere veetarbimiseks kuus u. 10 m2 teeb see 328 kr /kuus.
    Kohtades, kus ühisveevärgiga liitumist pole, on enamasti oma puurkaev. Päris ilma kuludeta ei saa aga nemadki. Nimelt tuleb neil kasutada kanalisatsiooni tarvis reoveemahuteid ja nende tühjendamine on üsna kallis. Olenevalt mahuti suurusest ja vee tarbimisest võivad kulud kuus olla keskmiselt suuremad kui ühisveevärgi klientidel.

 

  • Elekter
    Kulud elektrile on seotud tarbimisega ja majas kasutatavate tehnosüsteemidega. Näiteks palju kasutatakse vee soojendamiseks elektriboilereid, elektrit kulub ventilatsioonisüsteemi tarbeks, rääkimata valgustusest ja majapidamistehnikast. Orienteeruvalt kulub elektri peale 4- liikmelise pere puhul keskmiselt u. 500-800 kr/ kuus. Elektrihinnad sõltuvad valitud paketist ning mõistlik on peale majja elama asumist mõne aja pärast üle vaadata, kas valitud pakett on ikka kõige soodsam.

 

  • Telefon
    Paljudes majapidamistest enam lauatelefone ei kasutata. Kõigil ju mobiilid. Kulud sõltuvad valitud paketist. Näiteks Elion pakub 99 ja 49 kr kuutasuga pakette, millele lisandub kõnetasu.

 

  • TV ja Internet
    Uuemate arendusprojektide korral on võimalik liituda sidekaabelduse kaudu TV ja Internetiga. Kui sellist kaabelühenduse võimalust ei ole, siis peab ise majale antenni hankima. Internetiühenduse eest siiski tuleb tasuda enamasti fikseeritud kuutasu. Olemas on ka mobiilsed lahendused, kuid need enamasti kallimad ja aeglasema kiirusega.

 

  • Prügiveo teenus
    Prügiteenuse kasutamine on kohustuslik kõikidele majaomanikele. Leping tuleb sõlmida vastava piirkonna jäätmekäitlusfirmaga, vastava info saab kohalikust omavalitsusest. Minimaalselt on võimalik teenust tellida selliselt, et prügi äravedu toimuks 1 kord kuus. Võimalik on tellida teenust, koos prügikasti rendiga või ilma. Mina ise ei näe prügikasti rendil mõtet ja seetõttu ostsin prügikasti ning kasutan ainult prügiveo teenust. Teenuse hinnad sõltuvad piirkonnast ja tühjenduskordade arvust. Näiteks firma Veolia hinnakirja järgi tuleb tasuda 0,24 m3 konteineri tühjendamise eest u. 100 kr. Keskmisel majapidamisel võib vaja minna 2 tühjenduskorda kuus.

 

  • Valveteenus
    Kutsumata külaliste ärahoidmiseks on valveteenus omal kohal. Täna on turul mitmeid pakkumisi, kus turvafirmad paigaldavad seadmed tasuta, kuid sellega kaasneb pikemaks ajaks kliendisuhe ja kuumaksete tasumine. Kuumaksete hinnad algavad 115 kroonist, tõsi küll, need ei sisalda väljakutsetele tasusid. On ka selliseid pakette kus näiteks 300 kr kuumakse eest sisalduvad ka väljakutsete tasud. Enne lepingu sõlmimist peaks paketis sisalduva endale selgeks tegema, et hiljem üllatusi ei tekiks ning teenus väga kalliks ei kujuneks.

 

 

  • Muru niitmine ja krundiga piirneva tänavapoolse aiataguse korrashoid (talvel lumekoristus, suvel näiteks muru niitmine)
    Heakorrastustöödega kaasnevad samuti teatud kulud. Teenuse korras muru niitmise sisseostmine maksab u. 20 senti/m2 eest ehk näiteks kui muru 1000 m2 siis selle niitmise tasu 200 kr/kord. Ühes kuus saab enamasti hakkama 2 -3 niitmisega ehk 400-600 krooniga. Enamasti teeb majaomanik neid töid ise ja tellib teenuse korras neid harva.
    Minule endale meeldib lund kühveldada ja ei raatsi seda tööd küll kellelgi anda.

 

Milliseid püsiteenuseid Sina kasutad?