Maja ehitus | Maja ehitaja e-kursus

Avatud uus e-kursus: Küttesüsteemi valik

Täna on Eestimaal tõeliselt soe ja suvine ilm. Ja selle sooja ja kauni päeva puhul on tore avada uus e-kursus: Küttesüsteemi valik.

Kursus räägib sellest, kuidas ka talvel maja soe hoida ja millised on peamised võimalused eramaja kütmisel?

Kursusel saad teada, millised on iga küttesüsteemi plussid ja miinused? Millised küttesüsteemid sobivad suurematele ja millised väiksematele eramajadele ning palju muud.

Kursus on jõukohane igale majaehitajale ja ei nõua erialaseid ehitusteadmisi.

Vaata siit täpsemalt kursuse kohta >>

Esimestel päevadel on kursuse võimalik osaleda soodushinnaga! Tule osale uuel e-kursusel!

Küttesüsteem valitakse pikaks ajaks ning seetõttu on õige otsuse tegemine väga oluline. Üldjuhul kehtib reegel, et mida suurem on küttesüsteemi tehtav alginvesteering seda soodsamad on hilisemad kasutuskulud. Vaata ka teemat käsitlevat videot.

Uus e-kursus „Küttesüsteemi valik” alustab 29. juunil 2010.a.

See uus e-kursus on mõeldud kõigile, kes tahavad enda jaoks selgeks mõelda, millised on erinevate küttesüsteemida plussid ja miinused ning teha õige valiku.

Küttesüsteemi valik on üks olulisemaid teemasid igale oma maja ehitajale. Millised nõuded võiks olla küttelahendusele? Millist küttelahendust valida väiksemale eramajale?

Tavaliselt liigub küttesüsteemi valikul esimesena mõte soodsamate küttekuludega lahenduste suunas. Odavaks lahenduseks peetakse näiteks puit- või hakkepuidu-küttesüsteeme ning õhk ja maakütte soojuspumpadega lahendusi. Kas teha kallis investeering ja ehitada maakütte lahendus, mis võimaldab küttekulud viia väikseks? Või investeerida odavamalt väljaehitatud küttesüsteemi nagu näiteks elektriküte?

Vesipõrandakütte paigaldus

Näiteks väiksema maja puhul tähendaks see numbrite keeles umbes maaküttele koos põrandaküttega u. 200 000 kr ja elektrikütte väljaehitamisele umbes 50 000 kr. Maakütte tasuvusaeg võrreldes kallimate kuludega küttelahendustega võrreldes on umbes 7-8 aastat. Tundub, et tänasete energia hindade puhul, tasub igal juhul investeerida maaküttesse? Kas see on ikka alati nii?

Kui läheneda aga samale teemale teistmoodi ja investeerida hoopis kallima küttesüsteemi väljaehitamise asemel maja soojapidavusse. Ehitada madalaenergia maja.  Selliselt väheneb oluliselt maja kütmisvajadus ning saab edukalt kasutada ka näiteks elektrikütet. Täna, kus ehitushinnad on veel soodsad, soovitan seda võimalust kaaluda.

Järjest rohkem hakkab küttesüsteemi valik muutuma maja energiatüübi valikuks.

Kui ehitada passiivmaja või madala energiatarbega maja, siis küttesüsteemi osatähtsus muutub oluliselt väiksemaks kui seni.

Kohe algab uus kütteperiood ja sobilik arutada erinevate küttelahenduste üle.

Mida arvata maaküttest? Millised on selle valiku plussid ja miinused? 

Soojuspumba ruum

Maaküttega seoses räägitakse alati esimesena hinnast, mis keskmise suurusega maja puhul (150m2) jääb umbes suurusjärku 150 000 krooni. See hind sisaldab maakollektori  ja soojuspumba paigaldust. Eraldi kulu on majasisese küttesüsteemi väljaehitamine. Maakütte puhul on soovitav betoonivaluga vesipõrandaküte, sest seal ei pea vee temperatuur olema väga kõrge (u. 35-40 kraadi) ja sellega maakütte soojuspumba kasutegur kõrge. 

Maakollektori paigaldamisel on oluline, see saaks tehtud varakult enne krundi haljastustöid. Kuigi on olemas mitmeid tehnoloogiad, mis võimaldavad kollektorit paigaldada peaaegu kinnisel meetodil (näiteks kaldpuurimisega), on odavam seda teha klassikaliselt kopaga kraavi kaevates ja toru paigaldades. 

Kui maakütte hinna ja  krundi ülekaevamise probleemist üle saab, siis muus osas on maaküte küll väga mugav ja ökonoomne. Seda võin kinnitada oma kogemusest, minu majal töötab maaküte suurepäraselt ja eriti meeldib mulle see, et süsteem on täielikult automatiseeritud ning osutunud väga töökindlaks.

Mida peaks arvestama maakütte plaanimisel?

1. Maakütte kasutegur sõltub pinnasest ja seetõttu oleks mõistlik uurida maakütet paigaldavate firmade käest, kas Sinu krundi pinnas on sobilik. Enamasti leitakse lahendus. Väga sobilikud on kergelt kruusased ja niisked pinnased.
2. Maakollektori paigaldamiseks on vaja piisavalt suurt krunti. Näiteks 150 m2 maja puhul on vajalik umbes 500 jm paigaldada maaküttetoru ja seda selliselt, et torude vahekaugus teineteisest oleks vähemalt 1 m.
3. Soojuspump ei võta palju ruumi ja on suurema külmakapi suurune. Katel on soovitav paigaldada eraldi ruumi ja seda seetõttu, et soojuspump sisaldab kompressorit ja selle tööhääl on u. 55dB. See pole just suur müra, kuid võib häirima hakata.
4. Soojuspumbaruumi põranda võiks võimalusel valada muust põrandast lahus paigaldades ruumi piiridele 1 cm vahtpolüstürooli ribad.

Millist küttelahendust kasutad Sina?