Postitused

,

Ehitustööde vigade parandus

Kui mõni ehitustööde eksimus või viga on tehtud siis järgneb otsus, mida sellega edasi teha. Mida ehituse alguse poole, seda lihtsam on üldjuhul avastatud vigu parandada või teha näiteks muudatusi, mis vea kokkuvõttes kaotavad. Hoopis teine lugu on ehitustööde lõpufaasis, kus parandamine mõjutab juba tehtud töid või niigi pingelist ajagraafikut.

Seetõttu tuleks objekti lõpufaasis eriti keskendunult ja süsteemselt tehtud töid kontrollida ning teha seda suhteliselt väikeste ajaintervallide tagant. Ideaalis peaks veenduma enne iga töölõigu alustamist, kas töölõik on projektis piisavalt täpselt kirjeldatud ja joonistega kaetud, et eksimusi ei tekiks.

Paraku aga ka kõige hoolsamal tegijal juhtub eksimusi ning reeglina ühel hetkel leiab iga tellija või ehitaja ennast olukorras, kus tuleb teha otsus, kuidas tekkinud probleem lahendada?

Esimesena tuleks selgitada välja, mille tõttu on eksimus juhtunud? Kas selle põhjuseks on valede jooniste kasutamine, eksimus ehitusjooniste lugemisel või valed töövõtted ja tehnoloogia mittetundmine?
Eksimuse põhjuse väljaselgitamine on oluline ka seetõttu, et samal põhjusel järgmiseid töölõike valesti ei tehtaks ning teaks edaspidi sellega arvestada.

Enamasti selgub vea põhjus kiiresti ning vastavalt sellele, kelle süül on antud probleem tekkinud, kaasneb temale ka vigade parandamise kohustus.

Kuigi sageli arvatakse, et sellistes olukordades on süüdi alati ehitaja, ei pruugi see nii olla. Näiteks üks levinud viga on tellija poolt see, et kui soovitakse projektis muudatus, siis kantakse see projektis osadele joonistele aga mitte alati kõikidele. See tähendab praktikas näiteks seda, et üldehituse joonistel (plaanidel) on ruumiplaanide viimase hetke muudatused sisse viidud, siis eritööde projektides (vesi, kanal, küte, ventilatsioon, elekter ja nõrkvool) see ei kajastu ning nii võib juhtuda, et tehakse valesse kohta läbiviikude augud või kütteradiaatori ühenduskohad saavad valesse kohta. Sellises olukorras, kus kavandatud muudatused võivad mõjutada teisi tööprojekte – ja joonised, tuleks kas need muudatused lasta ka eritööde joonistele sisse viia või vähemalt eraldi see läbi rääkida selle töölõigu ehitajaga, et ehitaja teaks sellega arvestada.

Kui on selge, miks eksimus on juhtunud, siis järgmiseks tuleb otsustada lahendusvariant, kuidas antud probleemi või viga oleks kõige otstarbekam parandada. Otsus parandustööde täpsema lahenduse osas tehakse tavaliselt tellija ja ehitaja koostöös ning tavaliselt pakub ehitaja omapoolse lahendusvariandi, mida tellija siis kinnitab, kui see talle sobib.

Lahendusvariante on sisuliselt kaks:

1. Ümbertegemine
Kõige levinum variant, mis tähendab valesti tehtud töölõigu tervikuna või osalist lammutamist ning siis töö ümbertegemist kasutades õiget kvaliteetset lahendust või materjali.
Siia alla lähevad ka kõik avastatud ehitustööde kvaliteediprobleemid, mis kindlasti vajaksid parandamist. Mida hilisemas faasis on ümbertegemine vajalik seda enam tuleb jälgida ka seda, et parandustööde käigus ei saaks kahjustatud korrektselt tehtud pinnad või kommunikatsioonid ning vajadusel tuleks need enne tööde tegemist katta kinni.

Riskid: Tehtud tööde lammutamine toob kaasa täiendava materjali- ja ajakulu. Täiendavalt suurendab riske see, kui materjalil on pikad tellimis- ja ooteajad ning see takistab ehitustööde jätkamist.

2. Ümbertegemisest loobumine
Ennekõike on mõeldud siin selliseid olukordasid, kus näiteks on eksitud mõõtudega, näiteks aknaava on tehtud veidi valesse kohta või tehtud vale mõõduga aknaava või mõni sisesein on maha märgitud veidi valesti, näiteks 10 cm soovitud asukohast kaugemal. Probleem on selles, et selliseid eksimusi avastatakse teinekord alles tööde lõpufaasis ning ümbertegemine tähendaks siis juba väga palju lisatööd.
Sellises olukorras sageli tellija jätab asjad nii nagu on ning ümbertegemist ei tehta. Küll aga küsitakse ehitajalt natuke kompensatsiooni valesti tehtud töö osas, näiteks tasaarvelduse või siis täiendavate lisatööde tegemise vormis ning lisaks nõuda kulude katmist, mis on seotud projekti dokumentatsioonis valesti tehtud koha sissekandmisega joonistele.

Riskid: Enne iga ümbertegemisest loobumine tuleks siiski otsus põhjalikult läbi mõelda, kuna üldjuhul on iga lõik projektis läbimõeldud ja väiksemgi muudatus võib üldpilti rikkuda. Näiteks võib ruumiplaani muutmisel olla hiljem raskusi mööbli paigutamisega. Hinnata tuleks kõiki parandustöödest loobumisega kaasnevaid riske ning tee otsus sellest lähtuvalt.

Kokkuvõttes on alati kõige odavam reageerida kõigile ehitustööde puudustele kohe, kui see avastatakse. Selleks aga, et puudusi kohe avastada, tee süsteemset ehitustööde järelevalvet ja nii vähendad ehitustööde parandus- ja ümbertegemiste arvu!

, ,

Arvustus: “Naabrist parem” saatele

TV3 näidatav “Naabrist parem” telesaade on hea näide sellest, kuidas hakkajad inimesed peavad ehitusmaailma uksest hooga sisse astuma. Kas ja kuidas saate osalejad ülesannetega hakkama saavad?

Saate formaat on tegelikult hea läbilõige sellest, kuidas inimesed remonttöid oma kodudes ise teevad. Nagu selliste saadete puhul ikka, üritatakse osavõtjate valikuga luua mõnevõrra intriige, et vaatajal põnevam oleks. Samas täpselt nii on ka igapäevaelus, kus kõik inimesed on veidi isesuguse tausta ja oskustega.

Sattusin vaatama selle hooaja 2. saadet, kus teemaks oli pahteldamine. Pahteldamine on viimistlustöödest üks selline, mis nõuab kogemusi ja teadmisi. Kuigi vilksamisi oli näha ühe saatest osavõtja käes ka pahteldamise tööjuhendit, siis arusaamine, miks nii või teisiti tuleb teha, saab selgeks tegelikult ainult praktilise töö käigus.

Pahteldamise tüüpprobleemiks on algajatel viimistlejatel enamasti pahtli liigne kasutamine, mis toob kaasa lisatööd lihvimisel ja ümbertegemisel. Ainult üks paar suutis saates antud ülesandega peaaegu kenasti hakkama saada, kusjuures selgus, et seal oli osavõtjatel varasem pahteldamise kogemus olemas.

Lisaks pahtli ülemäärasele kasutamisele oli probleeme vuugilindi korrektse paigaldamisega, mis jäi korralikult pahtlisse surumata ning jäi lainetama, kuna nake aluspinnaga puudus. Samuti oli probleeme ka välise nurga tugevdusliistu panemisega. Neid samu vigu teevad enamik ise oma kodu remontijad samuti. Seetõttu võiks lisaks meelelahutuslikule poolele, saatest veidi kasu saada ka kõik need kellel kodu remonttööd ees seisavad ja ehitusplaane peavad.

Tööde ülevaatajad / kohtunikud oli saates konkreetsed ja armu ei antud, kui midagi oli ikka valesti siis võeti kohe vuugilindid seinast maha ja lasti töö uuesti teha. Ehituses paraku täpselt nii asi käibki ja see saade näitas tegelikult ilmekalt kui kergelt tegelikult ehituses lisatööd / parandustööd tekivad, eriti algajatel ehitajatel.

Ilmselgelt on saates ehitustööde etapis eelis neil paaridel, kellel on varasem remonttööde ehituskogemus või parem ettevalmistus igaks järgnevaks töölõiguks tehtud. Aga needki, kes alguses ettevalmistöödele ja teadmiste hankimisele suurt rõhku ei pane, saavad seda muuta.

Järgnevad sammud korteri sisekujunduse osas nõuavad rohkem ilu- ja kunstimeelt. Saates osalejatel tuleb osata segada ehitus, sisekujundus ja oskuslik projektijuhtimine ning ennekõike ka paaride omavaheline koostöö üheks tervikuks!

Saate võitja saab olla ainult üks paar aga hea kogemuse saavad kõik osalejad ja võib-olla ka mõni terane televaataja, kes saates nähtud vead oma korteri või maja viimistlemisel tegemata jätab!

,

5 põhjust, miks on ohtlik ehitada eskiisprojekti järgi

Täna Eestis kehtiv seadus lubab ehitusloa eramule väljastada sisuliselt eskiisprojekti alusel. Ja teatud hulk inimesi võtavad seda kui piisavat projektdokumentatsiooni ning käivitavad maja ehituse.

Inimene mõtleb lihtsalt. Kui seadus ei nõua põhjalikumat projekti , siis miks ma peaksin sinna investeerima? Miks ma peaksin kulutama põhiprojektile või tööjoonistele? Parem kulutan iga sendi ehitusmaterjalidele ja  ehitustöödele.  Sageli hakkab tellija raha kokkuhoiu nimel ise projekti juhtima, mis tähendab seda, et ta otsib materjali, otsib ehitajad ja teeb üldjuhul kõik tööd etapikaupa. Keskendudes ainult konkreetsele etapile, mitte majale kui tervikprojektile.

Mida selline ehitamine siis kaasa toob?

1. Iga ehitusetapp on eraldiseisev ja ei pruugi haakuda järgmisega
Kuna korralikku projekti ei ole siis ei ole ka etapi alguses teada, kuidas töö peab teostama ja milliseks kujuneb lõpptulemus. Seega iga tööetapi algul otsib tellija infot,  kuulab erinevate tuttavate ja ehitajate arvamusi ning lõpuks valib ühe variandi välja ja paneb selle töösse. 

Sellise töökorraldusega tekib palju lahendusvariante, millest osad on head aga osad halvad. Halvad selles mõttes, et neid pakuvad välja näiteks konkreetset tööd soovivad ehitajad ning nende huvi on teha töid endale harjumuspärasel viisil arvestamata seda, kas antud majale on see sobilik ja mõistlik lahendus.

Üks kõige levinuim ehitajate väide „me oleme seda koguaeg nii teinud“ on mõeldud selleks, et tellijat rahustada, kuid tegelikkuses on „koguaeg nii teinud“ lahendus sageli antud konkreetse tellija maja puhul halb lahendus. Selliselt igas etapis luuakse tellija jaoks konstruktiivseid lahendusi, mis on eraldiseisvad ja mis alati üksteisega kokku ei sobi.

2. Sõlmede lahendused ei saa kvaliteetsed
Erinevad konstruktiivsed sõlmed, mis on olulised nii kandevõime tagamiseks kui ka külmasildade ärahoidmiseks lahendatakse sageli ilma hea projektita valesti.  Sellega riskib tellija sõna otseses mõttes oma ohutusega ja paremal juhul  suurema küttevajadusega või külmasildadest põhjustatud niiskusprobleemidega.  Selliselt võtab tellija endale asjatu riski ja vastutuse.

3. Tekivad pealesunnitud lisatööd
Ilma korraliku projektita tekib  sage vajadus teha igas etapis muudatusi ja sisuliselt toimub jooksev projekteerimine tööde käigus. See võib ja enamasti ka toob kaasa lisatöid, näiteks proovitakse järgnevates etappides esialgsed halvad lahendused paranda või üritatakse hiljem teha töid, mis oleks pidanud varasemas etapis tegema ja mis hiljem tehes toob kaasa esialgse töö osalise lõhkumise ning parandamise.

4. Odavaima hinnaga ja lepinguta ehitades võetakse ehitajalt vastutus
Sageli otsib eramaja tellija, kes eskiisprojektiga tööd alustab ka kõige odavamat töö tegijat ja  soodsa hinna saavutamiseks üritatakse ka mitteametlikult tööde eest tasuda. Tavaliselt mustalt makstes ei koostata ka mingeid lepinguid ning kokkuvõttes ei vastuta tööde eest mitte ehitusmehed vaid tellija. Tellija võtab sellega täiendava riski ja samal ajal ehitaja ei vastuta enam millegi eest.  Samuti ei ole sellises olukorras ka garantiiajast juttugi.

5. Ehitamise aeg pikeneb
Alustades ehitustöödega seatakse enamasti kindel tähtaeg millal maja peaks valmis olema.  Kui on kasutada korralik projekt siis hinnapakkumises võetakse kõik detailid arvesse ja suudetakse hinnata enam vähem täpselt ehitustöödeks kuluvat aega.  Eskiisprojektiga ehitust alustades kipub  lõpptähtaeg pidevalt pikenema, sest tööde käigus lahendusvariantide leidmisele kulub aega rohkem kui algselt osatakse arvata.

Eeltoodut arvesse võttes ei soovita kellelgi alustada ehitustöid eskiisprojekti mahus projektiga, sest näiline võit projekteerimise faasis, kaob ehitamise faasis väga kiiresti suureks miinuseks.

, ,

Hea maja algab tellijast

Enamasti mõeldakse selliselt, et ma hakkan majaehitamise teemadega tegelema alles siis kui selleks juba konkreetne vajadus. Sageli eeldatakse, et projekteerija teab ja oskab või küll ehitaja lahenduse leiab. Ja siis kui ühel hetkel projekteerija või ehitaja konkreetselt tellija käest küsimusi küsima hakkavad on asjad juba sealmaal, mis võib kaasa tuua suuremaid muudatusi kas projektis või halvemal juhul juba lisatöid ehitusplatsil.

Sellises olukorras kipub tellija väga lihtsalt minema kompromissile või järeleandmistele oma soovides. Tellijal seisab otsustamise hetkel kaalukausil, kas leida lisaraha, mis võimaldaks oma soovid realiseerida või minna kaasa projekteerijale või ehitajale kergema lahenduse teed, mis ei tooks kaasa lisakulusid.

Ma usun, et enamikel  eramutel on vähemalt mõni  koht, millel on rääkida oma lugu ja põhjendus, miks see olude sunnil nii lahendati.

Enamjaolt minnakse sellises olukorras odavamat teed ning nii kerkivad majad, kus majaomanik hiljem oma sõpradele peab seletama, miks näiteks selline imelik ruumilahendus sai tehtud või miks siin lagi nii madalale on toodud.

Mida saaks ette võtta?

Pole teist võimalust, kui pühenduda oma maja projekteerimisele ja planeerimisele, kohe esimesest päevast alates. Hea oleks kui alustaksid oma ideede ja lahenduste korjamist juba näiteks pool aastat enne kui projekteerija juurde jõuad. Seejärel tööta projekteerijaga kaasa iga ruumi ja iga detaili osas. Uuri ajakirju ja katalooge, visanda ka ise lahendusi ja käi tutvumas erinevate ruumilahendustega võimalusel sinu planeeritava majaga analoogsetes majades. Nimelt on oluline, et tajuksid hästi ruumide suurusi reaalselt, mitte ainult paberil.

Selline kaasatöötamine aitab kokkuvõttes näha tervikut. Tajuda, kuidas maja funktsionaalsus kujuneb paberil ning leida kokkuvõttes õiged lahendused sinu pere jaoks. Pead jätma aega mõtetel settida ning siis parimad mõtted projekti viima.

Selline ettevalmistamine ei anna garantiid, et ühtegi pealesunnitud lahendust ei tule kasutada, kuid vähendab selle riski oluliselt.

Jäta endale aega, et mitte kiirustada ja alusta varakult!

, ,

Kontrolli eritööde hinnataset

Ehitustöödele hinnapakkumiste võtmisel on tavapärane olukord, kus osade tööde osas on tellijal vähemalt mingisugunegi ettekujutus, kuidas töid tehakse ja mis on hinna suurusjärk. Seevastu eritööd nagu näiteks kütte-, ventilatsiooni-, automaatika- ja elektritööd ning nendega seotud seadmed on tellijale võõrad.

Kuna ehitusfirmad teavad seda siis sageli  on ehitustööde hinnapakkumistel suurem kate just eritöödel.  Seda enamasti just peatöövõtu korras ehitatavatel suurematel objektidel. 

Suurematel objektidel  käib sageli tellija ja ehitaja vahel põhjalik ja piinarikas läbirääkimine üldehitustööde iga rea osas, et hinda soodsamaks saada. Samal ajal keerulisema teema – eritööde osas pole tellijal teadmisi ja seetõttu ka hinnakauplemiseks argumente vähem. Kokkuvõttes eritööde hinnatase ei satu suure löögi alla ja see aitab ehitajal kasumit teenida.

Eramajade ehitamisel on eritööde osatähtsus võrreldes näiteks suurte büroohoonetega või kaubakeskustega väiksem ja seal ei ole eritööde osakaalul sellist rolli.  Eramute ehitajad võtavad ka ise alltöövõtjatelt – eritööde firmadelt pakkumisi või pakuvad välja, et tellija ise eritööde poolega tegeleks.

Kui aga siiski jääb kahtlus, et eritööde hinnad liiga kõrgeks kujunevad tasub tellijal selle teemaga vaeva näha.

Kontrolli hinnataset

Kõige lihtsamaks võimaluseks eritöödele õiglase hinnataseme leidmiseks on see, et küsida eritöödele ka ise tellijana eraldi hinnapakkumist mitmelt firmalt. Siis paneb konkurents hinnataseme paika.

Kui oled saanud eraldi võetud hinnapakkumised eritöödele siis on hea võrrelda tööde maksumusi peatöövõtja poolt esitatud pakkumisega. Peatöövõtu korras esitatud hinnad on üldjuhul veidi kallimad, sest peatöövõtja  lisab hinnale ka oma projektijuhtimise kulud. Kui aga eraldi võetud hinnad erinevad peatöövõtja poolt esitatud hindades olulisel määral siis on tegemist ehitaja poolse üritusega tellija teadmatust enda kasuks ära kasutada.

Selline topelt hinnaküsimine nõuab tellijalt lisatööd, kuid enamasti tasub parema hinna näol kokkuvõttes ära.