Postitused

,

Hinnaküsimisel peab olema põhjalik

Iga ehitus algab hinnaküsimisest. Kõik tellijad tahavad teada, palju tellitavad ehitustööd maksma lähevad ja seda võimalikult usaldusväärselt ja täpselt. Kuid paljude tellijate jaoks selgub hinnaküsimise käigus, et terviklikku hinnaküsimist saada on sageli päris keeruline saada. Miks esitatakse ehitusfirmade poolt hinnapakkumised poolikult?

Hinnapakkumine põhineb projektil

Eratellijate puhul on sageli üheks suuremaks probleemiks see, et hinnaküsimise alusdokument – ehitusprojekt on eelprojekti tasemel. Kuna eelprojektis ei ole täpselt lahendatud konstruktiivseid sõlmi ja valitud lahendusi nii tehnosüsteemide kui ka teatud materjalide osas siis ehitaja jätabki hinnapakkumise umbmääraseks.

Selliselt saab tellija moonutatud hinnapakkumise, kus lõppsumma teadasaamiseks tuleb tellijal esitatud pakkumine rida realt koos ehitajaga üle vaadata ja välja selgitada, mis täpselt pakkumises sisaldub ja mis mitte.

Praktikas on probleemiks ka see, et isegi kui tellija saab teada, et midagi on pakkumisest välja jäetud siis puudub tellijal endal teadmine, millist lahendust või süsteemi peaks valima. Seetõttu sageli teeb tellija oma otsuse ehitaja poolt toodud välja pakutud võimaliku lahenduse poolt- ja vastuargumente kuulates. Sellisel juhul muutub sageli sisuliseks otsustajaks ehitaja, mitte tellija, kuna ehitaja saab tellijat oluliselt mõjutada valikute tegemisel. Enamasti ei ole ehitaja poolt väljapakutud lahendused kaugeltki mitte halvad, kuid sageli ehitaja jaoks mugavamad valikud, mis võivad tähendada tellijale näiteks teatud lisakulusid või muudatusi maja sise- või välisilmes.

Millised on peamised hinnapakkumise read/tööd, mille osas jäetakse hinnapakkumine lahtiseks?

Viimistlusmaterjalid

Enamasti ei ole maja algse hinnaküsimise staadiumis paika pandud täpsed viimistlusmaterjalid ega ka sisekujunduse nüansid. Seetõttu sageli suur hulk siseviimistluse materjale jäetakse hinnapakkumises lahtiseks või pannakse pakkumisse fikseeritud m2 hind.
Kõige sagedamini tuleb tellijal viimistlusmaterjalide osas teha täiendav valik ja otsus järgmiste materjalide osas: parkett, keraamilised või looduskivist plaadid, liistud, aknalauad, siseuksed, sisetrepp ja erinevad dekoratiivkrohvid.

Elekterpistikud, -lülitid ja valgustid

Elektritööde osas puudub sageli projektis täpsem ülevaade, millist pistikute või lülitite tootesarja tuleks kasutada. Jällegi kas jäetakse see pakkumisest välja või tehakse ehitaja poolne valik, konkreetse tootesarja osas.

Valgustite puhul enamasti ehitaja pakkumist ei tee, erandiks võivad olla osad süvistatud valgustid, kuid ka see lepitakse eraldi kokku.

Sanitaartehnika ja tehnosüsteemide seadmed

Projektis on küll sageli viited mõnele konkreetsele sanitaartehnika tootesarjale, kuid sageli eelprojekti staadiumis ei pöörata sellele tähelepanu ning selle teema juurde tuleb tellija tagasi sageli vahetult enne kui vaja sanitaartehnika paika panna. Siis võib selguda, et pakkumises olev toode ei sobi kuidagi ning tuleb valida mõnevõrra kallim toode.

Enamasti katab tüüpiline hinnapakkumine sanitaartehnika osas ära WC-potid, heal juhul ka vanni, osad kraanikausid ja segistid, kuid see valik sageli väga individuaalne.

Tehnosüsteemide seadmed samuti eelprojektis tavaliselt konkreetse mudelina ei kajastu ning seetõttu võib vajalik olla tellijal hinnapakkumises pakutud seadmete ja lahenduste mudelid kriitiliselt üle vaadata ning vajadusel ümber vahetada.

Samuti ei hõlma enamik maja hinnapakkumisi ka kaminad või ahjusid ning näiteks ka sauna kerist.

Kokkuvõttes on igal tellijal vaja hinnapakkumise küsimise etapis (või projekteerimise etapis) teha ära suur eeltöö ja teha valikuid ja otsuseid ning niimoodi jõuda välja olukorrani, kus kõik olulisemad positsioonid hinnapakkumises oleksid läbi räägitud ja hind võimalikult üheselt fikseeritud.

Kui see töö hinnapakkumiste küsimise etapis tegemata jätta siis kipub hilisemas ehitustööde etapis hind kontrollimatult suurenema ja see ei meeldi ühelegi tellijale!

Panusta oma aega usaldusväärse hinnapakkumise teada saamiseks! Anna omapoolne sisend hinnapakkumise tegemiseks võimalikult täpne!

 

, ,

Kuidas viimistluspragusid ära hoida?

Asudes ehitustööd tellima eeldame, et saame ehitustööd hea kvaliteediga. Sageli mõeldakse selle all kitsamalt ka seda, et ei tekiks näiteks ruumide seintesse pragusid.

Ehitustööde kvaliteedi pärast hakkab tavaliselt tellija muretsema peamiselt viimistlustööde faasis.  Seetõttu saavad suurima kvaliteedikoormuse pindade viimistlejad ja maalritööde teostajad, kes peavad parandama teiste vigu ja arvestama tellija kõrgendatud tähelepanuga nende töö suhtes. Varasemad möödapanekud ehitamisel ei hakka ju tellijale kohe silma ja alles siis kui värv seintel, tekib tellijal suurem huvi kontrollida, kas seinad ikka sirged ja pinnad siledad.

Viimistluspragude ärahoidmiseks on põhireegel lihtne. Tuleb üritada vältida erinevate tihedusega materjalide kasutamist ühes konstruktsioonis. Näiteks kui kasutad poole seina viimistluses Cyproci ja jätkad sama seina näiteks kivi- või betoonmaterjaliga, siis nende materjalide liitumiskohas tekib suure tõenäosusega pragu. Enamasti ei aita ka korralikult paigaldatud vuugilindid, akrüülid ja pahtlid, mõne aja pärast on pragu tekkinud, kuna materjalid toimivad mahukahanemisel ja niiskusrežiimides erinevalt.

Peamiselt tekivad praod, kas maja konstruktsioonide vajumisest või siis niiskuse kõikumise tõttu või ka näiteks betoonpindadel mahukahanemise tõttu. Ohtlikumad on kindlasti vajumisest tingitud praod. Näiteks kui vajumine on saanud alguse vundamendist ning ebaühtlase vajumise tõttu on juba vundamendis pragu siis jõuab see üldjuhul varem või hiljem ka seintesse või põrandasse. Põhiline probleem selliste pragudega on tingitud sellest, et selline vajumine lõhub ära niiskusisolatsiooni ja pinnasest liigub niiskus takistamatult maja konstruktsioonidesse. Kui niiskus on jõudnud seinakonstruktsiooni siis tekivad sellest  juba rida järgmisi probleeme, mis halvemal juhul muudavad maja kiiresti elamiskõlbmatuks.

Viimistluspraod ei ole majale otseselt ohtlikud. Kuigi esteetilisest küljest igasugune pragu kindlasti häirib inimest, ei tasuks siiski väikse prao pärast ülemäära muretseda.

Pole olemas maja, millel ei oleks viimistluspragusid.

Enamasti tekivad viimistluspraod seinte nurkadesse või siis seina ja lae piirile, samuti uste ümbrusesse ja mujale, kus kas mehhaanilist liikumist või siis erinevate materjali kokkupuutumise kohta. Vajumisest tingitud praod on sageli välisseinte nurkades ja need ka enamasti suuremad praod, kui klassikalised viimistluspraod.

Mida pragude vastu ette võtta?

Pragude vastu aitab veidi võidelda materjalivalikuga, õigete töövõtetega  ja tehnoloogia tundmisega. Näiteks lagede ja ka seinte puhul kasutatakse sageli topelt kipsplaate metallkarkassil, et vältida pragude tekkimist.  Esimene kiht ja teine kiht paigaldatakse selliselt, et nende vuugid ei kattuks ja töötaks ühe tervikuna. Samuti näiteks peab uste ümbruses jälgima, et kipsplaat paigaldataks selliselt, et vuugi ülemineku kohad ei jääks uste perimeetrisse, vaid viidaks kaugemale. Või kui on teada, et puitlae puhul on oodata puidule omast „mängimist“ siis kasutatakse liistusid seina ja lae nurkades, tavapärase puhta nurga asemel.

Milliseid võtteid keegi oma kodu puhul kasutab on juba igaühe enda valida. Kui varakult läbi mõelda need kohad, kus praod on võimalikud siis on võimalik pragude tekkimist vähendada.