Postitused

,

Projekteerimise vead ja kuidas need tekivad?

Kõikides töölõikudes, kus inimene oma panuse annab, võib esineda eksimusi. Inimene on paratamatult ekslik ja teeb vigu! Seetõttu ei ole ka projekteerimine mingi erand. Ei ole tõenäoliselt ühtegi projekti, kus ei ole mingeid vasturääkivusi joonistes, seletuskirjas ning väiksemaid või suuremaid eksimusi projekti detailides.

Selleks, et paremini aru saada, miks tekivad projekteerimisel eksimused, tuleb mõista projekteerimise töökorraldust ning võimalikke olukorda, mis toovad kaasa riske eksimusteks ning vigadeks.

Projekt koostatakse analoogse projekti alusel

Enamik projekte, ennekõike seletuskirja osa aga ka näiteks sõlmede joonised, võetakse alguses aluspõhjana kasutusele mõne analoogse projekti näidisest, mida hakatakse siis täiendama. See vähendab oluliselt projekteerija aega seletuskirja ja sõlmede vormistamisel ja kiirendab tööd. Samas toob see kaasa ka riske, sest kuigi projektid võivad olla suures osas analoogsed, siis ikkagi on alati erinevusi ning nii unustatakse teatud erinevused projekti sisse kanda. Ja nii saabki mõnikord lugeda seletuskirju, kus mõni seletuskirja osa ei vasta tegelikult projektile, kuna see on jäänud projekteerijal tegeliku projektiga vastavusse viimata.

Jah, iga projekteerija loeb ja vaatab oma töö üle, kuid töö sees ise olles ei märka tavaliselt kõiki puudusi.

Projekti joonistes on erinevusi

Kui sama projekti erinevates joonistes on vasturääkivusi siis tekitab see segadust ning võib kaasa tuua ka lisatööd. Näiteks oli ühel objektil asendiplaanile kantud kõik hoonest väljuvad trassid ning selle alusel teostati ka trasside ehitustööd. Samas tööde edenedes, kui alustati hoonesisese kanalisatsiooniga ja võeti ette seda töölõiku käsitlev joonis, selgus korraga, et seal oli üks täiendav õueala kanalisatsioonitrass, mida asendiplaani ja trasside joonisel ei olnud. Olukorra lahendamiseks tuli teha täiendava kanalisatsioonitrassi paigaldus, mida oleks saanud odavamalt ja lihtsamalt teha, kui see oleks ka asendiplaani joonisel olnud.

Seetõttu ongi sageli probleem just selles, et projekti mahus loodud joonised vajaksid enne ehitustööde alustamist võrdlemist ning kontrollimist ka järgnevate töölõikude joonistega, et nii võimalikke riske maandada. See on aga suur töö ja sageli ei märka selliseid vigu ja jooniseid mitu korda erinevate osapoolte poolt üle kontrollides.

Projektis toodud lahendus ei võimalda ehitamist või see on ilmselgelt tehniliselt vale lahendus

Projektis, ennekõike eelprojektides, on päris sageli olukord, kus polegi päris võimalik aru saada, kuidas tuleks ehitada või on pakutud lahendus vale. Näiteks võib olla projektis selline ava, mis vajaks kindlasti täiendavalt posti või on pakutud lahenduses puudu mõni kiht või projektis toodud lahendust kasutades tekiks piirdekonstruktsioonis külmasild.

Projekti muudatustest tekkivad vead

Päris sagedasti tekivad projekti vead ka projekti muudatustega. Sageli tekivad uued lahendused tellija uute soovide tõttu ja tihti tehakse muudatusi viimasel hetkel, vahetult enne töölõigu ehitustöid või ehitustööde ajal, nendega on alati kiire ning seetõttu ei jõuta läbi analüüsida nende muudatuste mõjusid. Selliselt tekivad vead, millega hiljem tuleb tegelema hakata ning mis võivad siis taas omakorda nõuavad uute muudatuste sisseviimist.

Suuremates projekteerimisfirmades on kasutusel küll vägagi kaasaegne tarkvara, mis võimaldab näiteks automaatselt kontrollida, kas tekib vastuolusid muudatuste korral teiste projekti osadega, kuid kiire töötempo tõttu ja tarkvara keeruka seadistamise tõttu, jääb selline kontroll nii mõnigi kord ebapiisavaks. Nii taandub siiski olulisem kontroll projekteerijapoolsele visuaalsele ülevaatusele ning keerukamata ja mahukamate projekti puhul esineb paratamatult vigu.

Kuidas saaks paremini?

Kui aga laiemalt vaadata siis üheks läbikumavaks probleemiks on see, et projekteerijat ei väärtustata piisavalt ei tellija ega kohati ka ehitaja. Projekteerija on pidevalt “tule all” ja temalt oodatakse väga kiiret ja läbimõeldud projekti, samas aga ei taheta selle töö eest vääriliselt maksta, info soovide osas jõuab temani viimasel minutil ja muudatuste koostamise eest ei taheta sageli tasu maksta.

Projekteerimisel tuleb lähtuda väga põhjalikest normide ja nõuete kogumistest, mis sageli on suurem töö, kui arhitektuurse joonise koostamine. See taustatöö jääb sageli tellijate ja ehitajate eest varju ning seetõttu ka seda ei märgata.

Arhitekte ja projekteerijaid tuleks võtta igas projektis kui täieõiguslikku liiget ja koostööpartnerit. Koostöö tähendab seda, et tööprotsessis tuleb ka projekteerijale anda aega oma tööd teha, arvestada projekteerimisega varakult ning mitte võtta projekteerimist kui sundkulu vaid kui investeeringut, mis aitab tagada kogu projekti kvaliteeti!

, ,

3 nõuannet oma maja ehitamise käivitamisel

 

Oma maja ehitamisel on alati kõige raskemad esimesed sammud, millest alustada ja kuidas võimalikult efektiivselt ja kvaliteetselt ehitusprotsessi juhtida? Siinkohal nõuanded, mis seda teekonda veidi lihtsustavad ja aitavad olulisematele teemadele tähelepanu juhtida.

1. Projekti kvaliteet määrab ka suuresti ehituskvaliteedi

Tellija peaks võimalusel olema alati kaasatud projekteerimise faasis, seda nii selleks, et anda tagasiside funktsionaalse ruumiplaani ja arhitektuurse väljanägemise osas, kuid ka selleks, et küsida projekteerijalt “Kas ehitaja saab selle projekti järgi ehitada?”

Üldjuhul levinud ja populaarne “eelprojekti” staadiumis projekt ei sisalda kogu ehitamiseks vajalikku infot ja soovitavalt tuleks, kas tellida detailsem “põhiprojekt” ja/või keerulisemate sõlmede osas vajadusel ka “tööprojekt”.

Tellijal otsustab projekti detailsuse valimisega ka selle, kui selgelt ja üheselt on välja toodud ehitustööde sisu, konstruktiivsed lahendused ehk kokkuvõttes selle, mille alusel on võimalik kontrollida ehitustööde teostamist ja nende kvaliteeti.

2. Ehitustööde hinnapakkumine ei sisalda enamasti kõiki töid

Tellijad eeldavad ekslikult, et kui nad esitavad ehitajale projekti ja paluvad hinnapakkumist siis saadud hinnapakkumises on kõik ehitustöödeks vajalik sisse arvestatud. Tegelikkuses isegi “võtmed kätte” majade hinnapakkumistes on tavaliselt osa töid puudu.

Hinnapakkumise puhul tuleks arvestada, et teostamisele kuuluvad ainult need selgelt väljatoodud tööd, mis on pakkumises kirjas. Keerukaks teebki tellijale pakkumise hindamise just see, et puudub erialane teadmine ja kogemus, mis tööd lisaks pakkumises toodule oleks veel vajalikud.

Tellija peaks saadud hinnapakkumise põhjalikult läbi töötama koos ehitajaga ning selgeks tegema, mis täpselt pakkumises sisaldub, küsides aga pidevalt “Kas konkreetses töölõigus on veel puudu töid, mis hetkel pakkumises ei sisaldu?” Kui seda ei tehta siis on hiljem ehitusfaasis tavaliselt ootamas pealesunnitud lisakulud, millega ei osatud arvestada.

3. Hinnapakkumises toodud viimistlusmaterjalide ja -toodete hinnaklass ei pruugi tellijale sobida

Ehitaja poolt esitatavates hinnapakkumistes on toodud välja sageli näiteks parkettpõrand, siseuksed, liistud, aknalauad, keraamilised plaadid, sanitaartehnika, kas konkreetse töölõigu osas tervikhinnaga /komplekti hinnaga või kasutatakse m2 hinda, millega täpsustatakse teatud materjalid osas m2 piirhinnad.

Probleem seisneb selles, et tellija ei vaata hinnapakkumises väljatoodud materjalide hindade alusel tavaliselt, kas hinnapakkumises toodud materjali hinnaga saab soovitud kvaliteedi ja väljanägemisega lõpptulemuse. Tavaliselt vaadatakse tellija poolt, et tööga seotud rida oleks hinnapakkumises olemas, kuid ei tehta sisulist materjalide/toodete hinna analüüsi.

Tulemuseks olukord, kus sõlmitakse ehitusleping ja alustatakse töödega ning tööde käigus ja enamasti just lõpufaasis hakkab selguma, et hinnapakkumises toodud hinnaga viimistlusmaterjale ei sooviks mitte mingil juhul oma maja puhul kasutada. Tulemuseks lisakulud ja ajaplaani nihkumine, sest kallimate materjalide hanked on tavaliselt pikema tarneajaga.

Seetõttu tasub tellijal alati hinnata kohe hinnapakkumise saamisel, kas pakkumises väljatoodud materjalid on tema maitsele ja soovidele vastavad. Tuleks käia enne ehituslepingu sõlmimist ehituspoodides ja veenduda, kas näiteks hinnapakkumises toodud m2 hinnaga keraamiliste plaatide kvaliteet ja valik on sobilik või soovitakse parema väljanägemisega interjööri tarvis kallima hinnaklassiga siseviimistluse tooteid.

Pööra nii projekteerimise kui ka hinnapakkumises staadiumis tähelepanu eeltoodud nõuannetele ja saad vastu ehitusfaasis kiirema ja sujuvama ehitamise.

, ,

Fassaad annab majale näo

Maja fassaad on maja visiitkaart. Fassaadi järgi antakse hinnang majale. Kuid lisaks ilule on fassaadi peamiseks ülesandeks kaitsta seinakonstruktsioone väliste tingimuste eest. Erinevad ilmastikuolud ja ennekõike kiire ilmastiku vaheldumine annab fassaadidele suure koormuse.

Fassaadikattematerjale on palju, kuid eramaja puhul on levinuimad lahendused:

  • Puitvooder
  • Krohvipinnad
  • Müürikivid

Ja loomulikult ka nende kombinatsioonid, mis aitavad fassaade arhitektuurselt rikastada ja tervikuna oluliselt huvitavamaks teha maja väljanägemist.
Lisaks on olemas mitmeid erinevad fassaadikattelahendusi, kus kaetakse välispinnad erinevate fassaadiplaatidega, plekkprofiili, erinevate materjalide immitatsioonid, alates plastikust või tsemendist voodrilaudadega lõpetades klassfassaadidega ning betoonpindadega.

Kuna järjest rohkem seatakse krundile väljastatud tehniliste tingimustega fassaadi väljanägemisele kindlad nõuded siis paraku väga ekstravakantseid lahendusi ei saa majaehitaja alati kasutada, kuid värvide ja pinnakatetega saab ka alati luua väga huvitavaid ja unikaalseid lahendusi.

Millist fassaadi valida?

Nagu iga ehitis vajab teatud aja pärast hooldamist ja remonti, vajavad seda ka pidevalt muutuvate ilmastikuolude käes olevad fassaadid.
Üks lähenemine fassaadimaterjali valikule on just see, kui töömahukas ja kulukas on fassaadikatte hilisem parandamine või uuendamine.
Vaatame lähemalt levinumate fassaadide näiteid:

Puitvooder

Näiteks puitfassaadi ülevärvimine või lahtitulnud laudu on lihtne ja taskukohane parandada. Samas hooldustöödega peaks arvestama u. iga 10-12 aasta tagant, mis aga tagab, et selliselt saab puitfassaadi eluiga järjest pikendada ning vajadust fassaadikatet täielikult vahetada ei pruugi maja projekteeritud eluea (50-100 aasta) jooksul tekkidagi. Pigem uuendatakse fassaade ennekõike seetõttu, et soovitakse täiendavalt fassaade soojustada, mitte seetõttu, et fassaadikate seda tingimata vajaks.

Krohvitud fassaadid

Krohvitud pinnad (ennekõike õhekrohviga pinnad) kipuvad esialgset head väljanägemist kaotama juba u. 6-7 aasta pärast (sageli ka varem), kuna kipuvad määrduma ning nähtavale ilmuvad ka esimesed mikropraod, mis vajaksid puhastamist, ülevärvimist või parandamist.

Paremate krohvisüsteemide püsivusajaks hinnatakse küll lausa u. 50 aastat, kuid praktikas ei õnnestu enamasti seda saavutada ja tavaliselt õhekrohvisüsteemi suurem remont ootab ees hiljemalt u. 20-25 aasta pärast.

Miks krohvisüsteemide puhul praod nii kergesti kipuvad tulema? Põhjus tundub olema peamiselt selles, et ei järgita enamasti täielikult krohvisüsteemide juhiseid ning ka lühike garantiiaeg (enamasti 2 aastat) ei sunni ehitajat probleemidega hiljem suurt tegelema. Kvaliteetsemat tööd ja fassaadi pikemat eluiga aitaks tagada, kui lepingusse sisse kirjutada pikem garantiiaeg (näiteks 5 või 10 aastat), siis muutuks ka suhtumine ja töid teostataks rohkem vastavalt juhistele.

Müürikividest fassaadid

Silikaatkivid, keraamilised tellised, paekivi ja muud võimalikud kivifassaadid lubavad suuresti hooldusvaba pinnakatet. Ideaalis ei ole vaja pikka aega teha muud, kui vajadusel mõnevõrra pindasid puhastama.
Müürikividest fassaadide puhul aga tuleb silmas pidada seda, et paremini peavad need vastu räästaga majade puhul, mis kaitseb müüritist rohkem ülemäärase niiskuse eest. Samuti peab olema tagatud korralik voodritagune tuulutus.

Hooldusvabad fassaadipinnad aga nõuavad ka kvaliteetset vundamenti ja müüri ladumist, sest võimalikud praod müüritises tähendavad ebakvaliteetset tööd ning vajadust teha kalleid parandustöid (mingi müüriosa lammutamist ja uuesti ladumist). Parandustööd aga eriti keraamiliste telliste puhul võivad olla probleemsed, sest erinevad partiid on mõnevõrra erineva värvusega ning parandatav koht võib näha jääda ning fassaadi üldilme rikkuda.

Milline on Sinu valik?

, ,

Kuidas oma maja kiiremini ehitada?

sorestikmajaOn üldteada, et majaehitamine võtab üldjuhul palju aega, kuid järjest enam on hakatud väärtustama kiiremat ehitamist. Kuidas ehitamise kiirus saavutatakse? Vaatame seda teemat veidi lähemalt.

Kaua eramaja ehitatakse?

Keskmise või suurema kivikonstruktsioonis eramaja ehitusaeg on enamasti mugava tempoga tehtuna umbes 8 – 12 kuud. Puitkarkassmajade puhul see aeg mõnevõrra väiksem, jäädes umbes 7-10 kuu vahemikku. Järjest populaarsust võitvate elementmajade puhul kulub ehitusplatsil ehitamiseks u. 3 – 5 kuud (millele lisaks tehases kulub detailide tootmisele ja elementide ehitamisele 2-4 nädalat ehk orienteeruvalt 1 kuu) ja moodulmajade puhul olenevalt lahendustest ehitusplatsil üldjuhul 1 nädal kuni 2 kuud olenevalt sellest, kas ka viimistlus oli tehases täies mahus tehtud (moodulite tootmisele kulub u. 2 kuud). Unikaalse lahendusena on võimalik tehases valmis ehitada valmismaja koos vundamendiga (milleks kulub paremal juhul ainult 1 kuu) ning seejärel see objektile transportida ja juba sisuliselt peale paigaldust paari päeva jooksul majja sisse kolida.

Tabel: Orienteeruvad keskmise suurusega eramaja (120-160 m2) ehitamise ajad (koos elementide- moodulite tootmisega ja ehitamisega ehitusobjektil)

Maja tüüp

Kivimaja

Puitkarkassmaja

Elementmaja

Moodulmaja

Vundamendiga valmismaja

Ehitamise aeg*

u. 8-12 kuud

Paralleelselt tehtavaid töid vähem.

u. 7-10 kuud

Ehitamist on võimalik täiendavalt kiirendada valmis ja mõõtu lõigatud saematerjali tellimisega – kasutamisega.

u. 3-5 kuud

Vundament ehitatakse paralleelselt elementide tootmisega. Mida parema valmidusastmega elemendid seda kiirem ehitus objektil.

u. 2-3 kuud

Vundament ehitatakse paralleelselt moodulite tootmisega. Moodulite viimistlustase määrab ajakulu objektil tehtavatele töödele.

u. 1 kuu

Vundamendi aluspinna ettevalmistus kuni 1 nädal.

Maja tootmine tehases 24 päeva ja paigaldus kohapeal 1-2 päevaga.

Näited:

Fibo või Aeroc

Timbeco pre-cut

Indrem

Astel House

Asko-Haus

* – ehitamise ajad olenevalt konkreetse ehitatava maja eripärast, ehitaja töökorraldusest, kasutatavatest lahendustest võivad olla, kas pikema või lühema kestusega, kui eeltoodud tabelis näidatud.

Millest tuleneb ehitamise kiirus?

Kui vaadata, millest tekib kiirem ehitusaeg objektil siis see tuleneb ennekõike element- ja moodulmajade puhul asjaolust, et osa tööd on võimalik teha paralleelselt ehk täpsemalt vundamendi ehitamisega paralleelselt saab toota elemente või mooduleid ning lisaks on sisetingimustes lihtsam luua süsteemne ja paremini mehhaniseeritud töökorraldus.

Tervikuna aga tagab ehitustööde kiiruse ennekõike see, kui hästi on ehitustööd korraldatud. Kas kõik tööetapid on sujuvad, kas kõik võimalused paralleelselt teostatavate tööde puhul on kasutatud ja kas ehitusmaterjalid on õigeaegselt kättesaadavad, et ei tekiks ooteaegasid tööetappide vahel, kas kõik projektisõlmed on läbimõeldud, et ehitamise käigus ei tekiks seisakuid sobiliku tehnilise lahenduse otsimiseks?

Kui korralikult planeerida ja projekti juhtida siis on võimalik ehitada ka kiiresti ning mitte ainult tehases, vaid ka ehitusobjektil. Mida mehhaniseeritum ja läbimõeldum on ehitamine ning ressursside haldamine, mida rohkem kasutada paralleelselt tööde teostamist ja valmis- või osaliselt valmisdetailide sisseostamist, õnnestub ehitustempot kiirendada. Ka ehitusobjektil ehitatavate majade korral on võimalik ehitada keskmise suurusega eramuid näiteks 6 kuuga ja isegi alla selle.

Tavaliselt siiski ehitusfirmad jätavad endale päris palju ajavaru, et mitte hätta jääda erinevate ootamatuste korral ning kindlustavad endid seeläbi lepingu tähtaja ületamiste vastu. Samas aga kehtib ka kirjutamata reegel, et kui on teada, et ajapuhver on suur, siis lastakse tempo maha ning hiljem ollakse ajaplaani täitmisega hädas.

Hea näide oli hiljuti üks objekt, kus ehitaja tegi tellijaga lepingu ühe töölõigu teostamiseks 2 kuu peale ja esimene kuu käidi objektil umbes 2 päeval nädalas ning järgmise kuu viimasel kahel nädalal läks järsku kiireks ning vaatamata suuremale hulgale töömeestele ei suudetud tähtajaks töid teostada. Kahjuks pole see erand vaid päris sagedane stsenaarium eramajade ehitamisel.

Kiiruse valem

Kvaliteetne projekt + läbimõeldud tööde ajagraafik + õigeaegsed materjalide ja teenuste tellimused + piisavad tööressursid + regulaarne kvaliteedikontroll + mõistlik ajapuhver = kiire ehitamine

Siia valemisse võiks lisada veel hulga muudki, kuid kui õnnestub needki valemis toodud komponendid realiseerida, on ehitamise kiirus tasemel.

Kiirus ei ole kindlasti majaehitamisel peamine eesmärk, kuid mõistliku tempoga ehitamine on enamasti alati odavam nii ehitaja kui ka tellija jaoks ning aitab paremini ehitusprojekti fookuses hoida.

Ehita oma maja mõistliku tempoga!

,

Ehitustööde vigade parandus

Kui mõni ehitustööde eksimus või viga on tehtud siis järgneb otsus, mida sellega edasi teha. Mida ehituse alguse poole, seda lihtsam on üldjuhul avastatud vigu parandada või teha näiteks muudatusi, mis vea kokkuvõttes kaotavad. Hoopis teine lugu on ehitustööde lõpufaasis, kus parandamine mõjutab juba tehtud töid või niigi pingelist ajagraafikut.

Seetõttu tuleks objekti lõpufaasis eriti keskendunult ja süsteemselt tehtud töid kontrollida ning teha seda suhteliselt väikeste ajaintervallide tagant. Ideaalis peaks veenduma enne iga töölõigu alustamist, kas töölõik on projektis piisavalt täpselt kirjeldatud ja joonistega kaetud, et eksimusi ei tekiks.

Paraku aga ka kõige hoolsamal tegijal juhtub eksimusi ning reeglina ühel hetkel leiab iga tellija või ehitaja ennast olukorras, kus tuleb teha otsus, kuidas tekkinud probleem lahendada?

Esimesena tuleks selgitada välja, mille tõttu on eksimus juhtunud? Kas selle põhjuseks on valede jooniste kasutamine, eksimus ehitusjooniste lugemisel või valed töövõtted ja tehnoloogia mittetundmine?
Eksimuse põhjuse väljaselgitamine on oluline ka seetõttu, et samal põhjusel järgmiseid töölõike valesti ei tehtaks ning teaks edaspidi sellega arvestada.

Enamasti selgub vea põhjus kiiresti ning vastavalt sellele, kelle süül on antud probleem tekkinud, kaasneb temale ka vigade parandamise kohustus.

Kuigi sageli arvatakse, et sellistes olukordades on süüdi alati ehitaja, ei pruugi see nii olla. Näiteks üks levinud viga on tellija poolt see, et kui soovitakse projektis muudatus, siis kantakse see projektis osadele joonistele aga mitte alati kõikidele. See tähendab praktikas näiteks seda, et üldehituse joonistel (plaanidel) on ruumiplaanide viimase hetke muudatused sisse viidud, siis eritööde projektides (vesi, kanal, küte, ventilatsioon, elekter ja nõrkvool) see ei kajastu ning nii võib juhtuda, et tehakse valesse kohta läbiviikude augud või kütteradiaatori ühenduskohad saavad valesse kohta. Sellises olukorras, kus kavandatud muudatused võivad mõjutada teisi tööprojekte – ja joonised, tuleks kas need muudatused lasta ka eritööde joonistele sisse viia või vähemalt eraldi see läbi rääkida selle töölõigu ehitajaga, et ehitaja teaks sellega arvestada.

Kui on selge, miks eksimus on juhtunud, siis järgmiseks tuleb otsustada lahendusvariant, kuidas antud probleemi või viga oleks kõige otstarbekam parandada. Otsus parandustööde täpsema lahenduse osas tehakse tavaliselt tellija ja ehitaja koostöös ning tavaliselt pakub ehitaja omapoolse lahendusvariandi, mida tellija siis kinnitab, kui see talle sobib.

Lahendusvariante on sisuliselt kaks:

1. Ümbertegemine
Kõige levinum variant, mis tähendab valesti tehtud töölõigu tervikuna või osalist lammutamist ning siis töö ümbertegemist kasutades õiget kvaliteetset lahendust või materjali.
Siia alla lähevad ka kõik avastatud ehitustööde kvaliteediprobleemid, mis kindlasti vajaksid parandamist. Mida hilisemas faasis on ümbertegemine vajalik seda enam tuleb jälgida ka seda, et parandustööde käigus ei saaks kahjustatud korrektselt tehtud pinnad või kommunikatsioonid ning vajadusel tuleks need enne tööde tegemist katta kinni.

Riskid: Tehtud tööde lammutamine toob kaasa täiendava materjali- ja ajakulu. Täiendavalt suurendab riske see, kui materjalil on pikad tellimis- ja ooteajad ning see takistab ehitustööde jätkamist.

2. Ümbertegemisest loobumine
Ennekõike on mõeldud siin selliseid olukordasid, kus näiteks on eksitud mõõtudega, näiteks aknaava on tehtud veidi valesse kohta või tehtud vale mõõduga aknaava või mõni sisesein on maha märgitud veidi valesti, näiteks 10 cm soovitud asukohast kaugemal. Probleem on selles, et selliseid eksimusi avastatakse teinekord alles tööde lõpufaasis ning ümbertegemine tähendaks siis juba väga palju lisatööd.
Sellises olukorras sageli tellija jätab asjad nii nagu on ning ümbertegemist ei tehta. Küll aga küsitakse ehitajalt natuke kompensatsiooni valesti tehtud töö osas, näiteks tasaarvelduse või siis täiendavate lisatööde tegemise vormis ning lisaks nõuda kulude katmist, mis on seotud projekti dokumentatsioonis valesti tehtud koha sissekandmisega joonistele.

Riskid: Enne iga ümbertegemisest loobumine tuleks siiski otsus põhjalikult läbi mõelda, kuna üldjuhul on iga lõik projektis läbimõeldud ja väiksemgi muudatus võib üldpilti rikkuda. Näiteks võib ruumiplaani muutmisel olla hiljem raskusi mööbli paigutamisega. Hinnata tuleks kõiki parandustöödest loobumisega kaasnevaid riske ning tee otsus sellest lähtuvalt.

Kokkuvõttes on alati kõige odavam reageerida kõigile ehitustööde puudustele kohe, kui see avastatakse. Selleks aga, et puudusi kohe avastada, tee süsteemset ehitustööde järelevalvet ja nii vähendad ehitustööde parandus- ja ümbertegemiste arvu!