Silt: Küte

Intervjuu Maja ehitus küttesüsteem

Pelletikamin on täisautomaatne kütteseade

27. jaan 2012 – 03:14

Küttesüsteemid arenevad pidevalt ja nüüd on Eesti turule jõudnud selline põnev küttelahendus nagu pelletikamin. Mida pelletikamin endast kujutab uurisin OÜ Tuiskar’ist. Mnu küsimustele vastas Taavi Õim.

Rohkem infot teema kohta leiad: www.pelletikamin.ee lehelt.


Küsimus: Pelletikatel on laiemalt tuntud, kuid mida kujutab endast pelletikamin? Kuidas toimub pelletikaminaga kütmine? Kui suurt tööd see majapidamises nõuab?

Vastus: Pelletikamin  täisautomaatne kütteseade, mis töötab pelletil (saepurugraanul). Kütmine toimub väga  lihtsalt. Alustuseks valame täis pelleti mahuti ja vajutame  Start  nuppu. Kamin alustab süütamist mis toimub elektriga, sega vajab kamin töötamiseks natuke ka elektrit. (Süütamisel mis kestab umbes 10 min-280w ja tavareziimil 60-130 w oleneb siis kamina võimsusest).

Määrame kamina peal oleval juhtnupustikul temperatuuri mida kamin saavutama peab. Kui kamin on määratu temperatuuri saavutanud hakkab ta seda hoidma. Lisaks on palju erinevaid programme millal ja kui palju kamin töötab (nädalaprogramm ja öö/päeva programm).

Korra päevas täidan ma mahuti ja korra nädalas puhastan ma tuhahimuriga kamina seest ning pesen klaasi puhtaks. Kamina puhastus võtab aega umbes 5-10 min.

Küsimus: Kui suurt maja saab pelletikaminaga kütta? Milliseid küttelahendusi on võimalik kasutada?

Vastus: Pelletikaminaga saab kütta alates 30-50 m2 korterist lõpetades 250 m2 elamuga. Kaminaid on kahte tüüpi:

-          Õhküttekaminad, mis on vähe lihtsam paigaldada ning väiksematele pindadele.

-          Kesküttekaminaid, mis on vähe kapitaalsemad ja mõeldud suurematele pindadele.

Küsimus: Kamin on alati olnud majapidamises aukohal, kas pelletikaminate valik on suur, et igaüks oma maitsele sobiliku kamina leiab?

Vastus: Kamina valik on küllaltki suur. Saadaval on väga erineva värvi ja disainiga kaminaid. Lisaks on võimalus osta südamiku kujul pelletikamin. See sarnaneb tavalisele puukütte südamikule aga töötab pelletil ning on täisautomaatne. Seega saab inimene ise valida milline tuleb kamin väljas poolt.

Küsimus: Milline on pealine eelis pelletikaminal võrreldes teiste analoogsete küttesüsteemide ees?

Vastus: Kõigepealt pean selgitama millega pelletikaminat üldse võrrelda.

Pelletikaminat ei saa võrrelda puuküttega kaminaid ega katlaid. Mõlemas on küll elav tuli aga erinevus tuleb sellest, et pelletikamin on täisautomaatne aga puuküttega süsteemid mitte. Seega saab seda võrrelda kõikide teiste küttelahendustega mis on täisautomaatsed. Kui võrrelda pelletikaminat õhksoojuspumbaga siis erinevus tuleb välja madalamatel temperatuuridel. Pelletikaminaga saab kütta ka väga suure miinus kraadiga kuid õhksoojuspump jääb seal hätta. Sellepärast valisingi endale selle süsteemi kuna ei tahtnud lisaks soojuspumbale veel kaminasse investeerida, et suure külmaga pumpa toetada.

Kateldega võrreldes oma eeliseks see, et sa ei pea ehitama eraldi katlaruumi ja lisaks saad elutoas nautida elavat tuld. Oma väikeste mõõtmete poolest on seda hea mahutada ka väiksesse korterisse.

Üldiselt võin öelda, väga mugav lahendus, kus on säilinud elava tule ürgsus kuid ära on jäänud puudest tekkiva prahi ja sodi koristamine.

Küsimus: Milline on u. 150 m2 maja  pelletikaminaga küttelahenduse suurusjärk?

Vastus: 150 m2 mõeldud pelletikamina küttelahenduse hinnaks tuleks umbes 2500-3000 eurot.

Sildid , , , , , , , , , , , , , , , , | Kommentaar (1)
Ehitushinnad Hinnaküsimine Maja ehitus

Kontrolli eritööde hinnataset

15. sept 2011 – 04:00

Ehitustöödele hinnapakkumiste võtmisel on tavapärane olukord, kus osade tööde osas on tellijal vähemalt mingisugunegi ettekujutus, kuidas töid tehakse ja mis on hinna suurusjärk. Seevastu eritööd nagu näiteks kütte-, ventilatsiooni-, automaatika- ja elektritööd ning nendega seotud seadmed on tellijale võõrad.

Kuna ehitusfirmad teavad seda siis sageli  on ehitustööde hinnapakkumistel suurem kate just eritöödel.  Seda enamasti just peatöövõtu korras ehitatavatel suurematel objektidel. 

Suurematel objektidel  käib sageli tellija ja ehitaja vahel põhjalik ja piinarikas läbirääkimine üldehitustööde iga rea osas, et hinda soodsamaks saada. Samal ajal keerulisema teema – eritööde osas pole tellijal teadmisi ja seetõttu ka hinnakauplemiseks argumente vähem. Kokkuvõttes eritööde hinnatase ei satu suure löögi alla ja see aitab ehitajal kasumit teenida.

Eramajade ehitamisel on eritööde osatähtsus võrreldes näiteks suurte büroohoonetega või kaubakeskustega väiksem ja seal ei ole eritööde osakaalul sellist rolli.  Eramute ehitajad võtavad ka ise alltöövõtjatelt – eritööde firmadelt pakkumisi või pakuvad välja, et tellija ise eritööde poolega tegeleks.

Kui aga siiski jääb kahtlus, et eritööde hinnad liiga kõrgeks kujunevad tasub tellijal selle teemaga vaeva näha.

Kontrolli hinnataset

Kõige lihtsamaks võimaluseks eritöödele õiglase hinnataseme leidmiseks on see, et küsida eritöödele ka ise tellijana eraldi hinnapakkumist mitmelt firmalt. Siis paneb konkurents hinnataseme paika.

Kui oled saanud eraldi võetud hinnapakkumised eritöödele siis on hea võrrelda tööde maksumusi peatöövõtja poolt esitatud pakkumisega. Peatöövõtu korras esitatud hinnad on üldjuhul veidi kallimad, sest peatöövõtja  lisab hinnale ka oma projektijuhtimise kulud. Kui aga eraldi võetud hinnad erinevad peatöövõtja poolt esitatud hindades olulisel määral siis on tegemist ehitaja poolse üritusega tellija teadmatust enda kasuks ära kasutada.

Selline topelt hinnaküsimine nõuab tellijalt lisatööd, kuid enamasti tasub parema hinna näol kokkuvõttes ära.

Sildid , , , , , , , , , , , , , , , , , , , | Kommentaare (0)
Maja ehitus ehitustööd küttesüsteem

Põrandaküttest vannitoas

6. aug 2011 – 03:23

Enamasti vannitoast rääkides kujutatakse seda ruumi ette mõnusa sooja põrandaga, kuhu on hea  ka palja jalaga peale astuda. Igati nõus, selline mugavus on tänapäeval standardiks ja põrandaküte on väga laialdaselt niisketes ruumides kasutusel.

Miks ma sellest teemast räägin?

Räägin seetõttu, et tundub, et mõnel juhul minnakse mugavuse tagaajamisega veidi liiale. Päris sageli näen projekte, kus on vannitubade puhul kasutusel lausa kaks põrandakütte süsteemi:

  1. Maja põhiküttelahendusel põhinev põrandaküte (soojuse kandjaks vesi)
  2. Elektripõrandaküte (küttekaablilahendus)

Sellise topeltsüsteemi kasutamise mõte on see, et suvel kui põhiküttesüsteemi ei vajata, saaks soovi korral siiski vannitoa põranda elektrikaabliga soojaks kütta.

Olen nõus, et mugavus on tähtis ja saan veidi aru ka neist, kes sellise lahenduse ellu rakendavad – tõepoolest tagab see igal ajal võimaluse mugavalt soojal põrandal vannitoas oma asju ajada.

Siiski pean ütlema oma isiklust kogemusest lähtuvalt, et suvisel perioodil, kus ilmad soojad, on kütmata põrandad vannitoas täiesti sobilikud ja pakuvad ülisoojadel päevade pigem mõnusat jahutust. Kogu suve peale tuleb ette mõni üksik päev, kus võiks põrand soojem olla. Aga vajadust kui sellist, et suvel vannitoas ilma töötava põrandakütteta hakkama ei saa, küll ei ole minul tekkinud.

Kokkuvõttes soovitan lähtuda igaühel enda harjumustest ja mugavuse soovidest, kuid minu isiklik seisukoht on see, et praktilise poole pealt vaadatuna ei ole selline topeltküttesüsteem vajalik.

Sildid , , , , , , , , , | Kommentaare (2)
Maja ehitus küttesüsteem

Päikeseenergiast saab kasu tugeva pakase perioodil

20. veebr 2011 – 09:08

Looduses on teatav seaduspärasus. Eks meist igaüks on märganud, et mida külmemaks ilm läheb seda selgemaks läheb ka taevas. Nii on ka käesoleval talvel  enamik päiksepistelisi päevi olnud just viimaste nädalate kõva külmaga.

See aga annab võimaluse kasutada päikseenergiat kasulikult ära just siis, kui seda kõige enam vaja läheb. Näiteks praeguste külmadega, kus temperatuur on üle 15-20 miinuskraadi, suudavad vaakumtorudega päikesepaneelid vett soojendada u. 45-50 plusskraadini, mis on majapidamises ja näiteks vesipõrandakütte jaoks täiesti sobilik temperatuur.

Suvisel perioodil suudab vee soojendamiseks mõeldud päikesepaneel tagada pea kogu sooja vee ja kui lisaväärtus ka talvel olemas on see järjest rohkem kaalumist vajav koht. Kas mitte panna oma majale ka päikesekollektorid katusele?

Sildid , , , , , , , | Kommentaare (4)
Maja ehitus ehitustööd

5 nõuannet elektriprojekti koostamiseks

10. dets 2010 – 02:38

Kodu peab olema mugav. Mugava kodu loomisel on elektriprojekti osatähtsus üllatavalt suur ja tundub, et selle tähtsus aina kasvab. Me vajame selleks, et ennast hästi tunda head valgustust, automaatika- ja nõrkvooluseadmeid ning suurel hulgal kodumasinaid.

Kõige selle juhtimiseks ja töös hoidmiseks on vajalik koostada korralik projekt. Millele peaks projekteerimisel tähelepanu pöörama? Allpool on toodud mõned mõtted selle töö abistamiseks:

1. Enne valgustite-, pistikute ja –lülitite asukohtade määramist koosta mööbli- ja sisustusjoonised.
Sageli unustatakse see tegemata ja siis on hiljem pistikupesad näiteks kapi taga kasutud. Hea oleks läbi mõelda ideaalis 2 mööblipaigutuse skeemi, mida sobiks antud elektri- ja valgustusprojektiga. Siis on hiljem lihtsam ruumides mööblit ümber tõsta ja kodu uuendada.

2. Valgustuse kavandamisel kasuta võimalusel alati üld- ja kohtvalgustust ning võimalda ruumide valgustamist osade kaupa.
Kuigi see toob kaasa suurema hulga valgusteid, annab see paindliku võimaluse valida ruumis vastavalt tegevusele või soovile sobilik valgustus.  Soovitav on viia nii üld- kui kohtvalgustuse sisse-väljalülitamine ühte punkti, nii ei unune enamasti valgustid ilmaasjata põlema, sest ruumist väljudes ja saab kõik valgustid ühest kohast korraga välja lülitada.

3. Elektripistikuid pane alati mõni rohkem, sest alati kipub neid puudu jääma.
TV asukohta on mõistlik panna piisavalt elektripistikud, TV antennipistik, arvutivõrgu kaabli pistik ja viia need plaanitavas kohas seinal õigele kõrgusele. Kuna enamik TV-sid kinnitatakse seinale siis on hea kui ka pistikud on õiges kohas. Õigupoolest peaks täna juba kaaluma, kas TV vaatamiseks antennipistikut on mõtet enam majja pannagi, sest  mitmed digitaallahendused on juba arvutivõrgu põhised ning antennilahendusi pole enam vaja.

4. Koosta nimekiri kõigist sinu majja plaanitud elektrit vajavatest seadmetest ja kodumasinatest.
Elektrit vajavad sisuliselt kõik automatiseeritud kütte- ja ventilatsioonisüsteemid aga näiteks ka elektriga toimivad veesegistid, rääkimata signalisatsiooni ja valvesüsteemidest. Koostades nimekirja, aitab see tagada, et seadme jaoks on toide olemas ja aitab arvutada elektritarbimist ning valida maja jaoks optimaalse peakaitse suurust.

5. Eelista seadmete valikul lahendusi, mis võimaldavad tsentraalset juhtimist nn. targa maja põhimõttel.
Näiteks võimaldavad sellised lahendused, majast väljumisel ja maja valve alla panekul, automaatselt välja lülitada kõik mittevajalikud elektriseadmed. Kuigi on olemas mitmeid kaugjuhitavaid süsteeme, on mõistlik uute majade puhul paigaldada seadmete juurde töökindlamad kaablilahendused ja projekteerimise faasis kõige sellega arvestada. Programmeeritav seadmete juhtimine aitab tagada maja turvalisust ja kokku hoida maja haldamise kulusid.

Sildid , , , , , , , , , , , , , , | Kommentaar (1)
Maja ehitus küttesüsteem

Küttesüsteemi valik: mugavus või kokkuhoid?

11. okt 2010 – 09:22

Ma usun kindlalt, et enamik inimesi on mugavad ja võimaluse korral eelistaksid alati sellist küttesüsteemi, mis ei vaja erilist käe pidevat külgepanemist.

Pea alati sellise teema tõstatamisel hakatakse võrdlema äärmusi. Äärmusi just jooksvate kulude mõttes. Võrreldakse alati puukütet või ahikütet ning mõnda mugavamat küttesüsteemi, näiteks õhk-vesisoojuspumpa. Kokkuvõttes võrreldakse puuküttega kaasnevat küttekulu, soojuspumba tööks vajaliku elektrikuluga.

Küttesüsteemi valimisel arvesta mugavusega

Küttesüsteemi valimisel arvesta mugavusega

Arvutuskäikudesse laskumata on selge, et selliselt on eelis alati puukütte lahendusel. Ma ei ole puukütte vastane ja olen seda ka ise kasutanud, kuid selle kütteviisi mugavus ei ole kindlasti selline, mis mulle meeldiks. Võtame kasvõi olukorra, kus talvel plaanis nädalaks kodust lahkuda, siis tuleb ainult puitküttega lahenduse korral leida keegi, kes vahepeal maja kütmas käiks. Ja juhul, kui ole akumulatsioonipaagiga küttesüsteem, on kütmine ebaühtlane. Kord ülemäära soe ja kord veidi külm.

Ajakirjandusest võib lugeda, et Ameerikas on juba tekkinud selline põlvkond inimesi, kes juba ka pildi tarvis kruvi seina keeramiseks, kutsuvad töömehe. Sellist olukorda ei usu ma Eestis niipea tekkimas. Kuid aga mõelda, miks siis selliseid töid ise ei tehta, siis usun, et  seepärast, et väärtustatakse oma vaba aega ja keskendutakse sellele, mida osatakse või mida peetakse tähtsaks.

Ka Eestis on aja märk see, et järjest rohkem tellitakse teenuseid sisse nende tööde osas, mida enne ise tehti. Kui varem tegi igaüks ise oma kodus remonti siis julgen väita, et nüüd umbes pooled tellivad töömehed. Sellega väärtustatakse oma aega ja saadakse professionaalse teenuse abil kvaliteetne tulemus.

Aga tagasi küttesüsteemi juurde. Ebamugav küttelahendus võtab palju aega, seob inimese talveperioodil majaga, nõuab lisaks mitmeid küttesüsteemi haldamise ja hooldamisega seotud töid. Puuhalgude küttesüsteemid on kasutusel olnud pikka aega ning sageli ei mõeldagi muudele lahendustele, põhjendusega, et see on odavaim kütteviis. Kui aga juurde panna see aeg ja töö, mis sellega kaasneb, ei pruugi see olla enam ka kõige odavam lahendus.

Need, kes täna kaaluvad oma majale küttesüsteemi valikut võiksid aga sellele kindlasti mõelda ning leida lahenduse, mis elu lihtsamaks teevad. Täna on olemas juba automaatikat kasutavad puuküttel põhinevad veeküttesüsteemid, mis akumuleerivad energia ning võimaldavad näiteks ühe küttekorraga 2-3 päeva hakkama saada. See on suur eelis ja minu sõnum ongi ennekõike see, et kasuta maja küttesüsteemis automaatikat, mis tagab stabiilse temperatuuri ja oluliselt suurema mugavuse.

Tõsi, selline automaatikaga küttesüsteem vajab ka suuremat investeeringut, kuid hästi läbimõeldud lahenduse korral on see enamikule jõukohane.

Vali endale küttelahendus, mis annab sulle vabaduse!

Sildid , , , , , , , , , , , | Kommentaare (0)
Maja ehitus ehitustööd

E-kursus: Küttesüsteemi valik avatud

29. juuni 2010 – 08:00
Avatud uus e-kursus: Küttesüsteemi valik

Avatud uus e-kursus: Küttesüsteemi valik

Täna on Eestimaal tõeliselt soe ja suvine ilm. Ja selle sooja ja kauni päeva puhul on tore avada uus e-kursus: Küttesüsteemi valik.

Kursus räägib sellest, kuidas ka talvel maja soe hoida ja millised on peamised võimalused eramaja kütmisel?

Kursusel saad teada, millised on iga küttesüsteemi plussid ja miinused? Millised küttesüsteemid sobivad suurematele ja millised väiksematele eramajadele ning palju muud.

Kursus on jõukohane igale majaehitajale ja ei nõua erialaseid ehitusteadmisi.

Vaata siit täpsemalt kursuse kohta >>

Esimestel päevadel on kursuse võimalik osaleda soodushinnaga! Tule osale uuel e-kursusel!

Sildid , , , , , , , , | Kommentaare (0)
Maja ehitus ehitustööd

Mida ette võtta akende „higistamisega”?

16. dets 2009 – 12:52

Seoses külmade tulekuga on paljudes majades ja korterites tekkinud probleem akende „higistamisega”.

 

aken

"Higistav" aken

Sageli arvatakse, et probleem on akendes, kuid enamikel juhtudel on tegemist majas oleva üleliigse niiskusega, mis kondenseerub aknapinnale, kui kõige jahedamale pinnale ruumis.

Kuidas tekib majja niiskus?

Ehitusaegne niiskus kaob aeglaselt
Näiteks uute kivimajade  puhul läheb sageli vaja kahte kütteperioodi enne kui ehitamisega tekkinud niiskus majast täielikult konstruktsioonidest eralduks.

Niiskusallikad ruumis
Niiskust eraldub majja vannis ja dušši all käies, süüa tehes, pesu pestes ja toas kuivatades. Ka toataimed ning ka inimene ise eraldab niiskust.

Kui see niiskus majast välja ei pääse siis tekibki kondensvesi  aknapindadele.

 

Enamikel juhtudel on probleemiks halb ventilatsioon ja ka küttekehade puudumine akende tsoonis, et akna sisepinna temperatuur ei langeks liiga madalale.

 

Mida ette võtta?

  • Ventilatsioonisüsteemi puhastada või täiustada, et tagada, et liigne niiskus ruumist välja viidaks.
  • Tagada sooja õhu juurdepääs aknapindadele. Mõnel juhul võivad näiteks ka kardinad takistada sooja juurdepääsu akna sisepinnale.
  • Tuulutada regulaarselt ruume aknaid mõneks ajaks avades.
  • Kuivatada kondenseerunud vesi, et ei tekiks hallitust.

Maja kavandamisel tuleks kondensvee probleemiga kindlasti arvestada ning tagada korralik ventilatsioon ning paigutada akende alla küttekehad, mis suudavad akende sisepindade temperatuuri hoida piisavalt kõrgel, et ei tekiks kastepunkti aknapinnale. Ja loomulikult kehtib siin ka reegel, et mida soojapidavamad aknad seda parem.

 

Kas Sinul on olnud probleeme akende „higistamisega”?

 

 

Sildid , , , , , | Kommentaare (12)
Maja ehitus

Millised on oma majas elamise kulud?

14. dets 2009 – 05:22

Oma maja ehitamisel on hea juba varakult arvesse võtta ka maja ülalpidamisega seotud kulud.

Nii ei teki hiljem halbu üllatusi, kui majaga seotud arveid hakatakse esitama. Kõige suurem kulu on seotud maja küttega, seejärel elekter ning vesi ja kanalisatsioon. Aga need ei ole kaugeltki kõik kulud.

Majaomanik peab hoolitsema muuhulgas ka lumekoristuse ja prügiveo eest

Majaomanik peab hoolitsema muuhulgas ka lumekoristuse ja prügiveo eest

Panen siinkohal kirja peamised püsikulud, mis ühe eramaja omanikul võivad tekkida.

 

  • Maamaks
    Maamaksu suurus sõltub krundi asukohast ja krundi suurusest. Näiteks Tallinna lähistel on 1500 m2 krundi maamaks u. 1500 kr aastas. Sellest maksust pääsu ei ole. Kohaliku omavalitsuse kaudu võib taotleda maamaksu alandamist või vabastust, kuid selle saamiseks peaks hea põhjus olema.

 

  • Küte
    Meie kliimavöötmes on küttekulud kõige olulisemad. Viimastel aastatel on kütteperioodid olnud suhteliselt lühikesed ja talved suhteliselt soojad. Samas on kasvanud kütte hinnad ja hindade tõusu on oodata ka edaspidi. Näiteks 150 m2 maja puhul on küttega seotud kulu kütteperioodil u. 1500-3000 kr /kuus. Kulud sõltuvad ennekõike kütteliigist ja maja soojapidavusest.

 

  • Vesi- ja kanalisatsioon
    Kulud veele ja kanalisatsioonile sõltuvad suuresti tarbimisest. Ka need hinnad on järjepidevalt tõusnud. Näiteks  Tallinna Vesi klientidele on ühe m3 vee- ja kanalisatsiooniteenuse hind 32,87 kr. Võttes 4-liikmelise pere veetarbimiseks kuus u. 10 m2 teeb see 328 kr /kuus.
    Kohtades, kus ühisveevärgiga liitumist pole, on enamasti oma puurkaev. Päris ilma kuludeta ei saa aga nemadki. Nimelt tuleb neil kasutada kanalisatsiooni tarvis reoveemahuteid ja nende tühjendamine on üsna kallis. Olenevalt mahuti suurusest ja vee tarbimisest võivad kulud kuus olla keskmiselt suuremad kui ühisveevärgi klientidel.

 

  • Elekter
    Kulud elektrile on seotud tarbimisega ja majas kasutatavate tehnosüsteemidega. Näiteks palju kasutatakse vee soojendamiseks elektriboilereid, elektrit kulub ventilatsioonisüsteemi tarbeks, rääkimata valgustusest ja majapidamistehnikast. Orienteeruvalt kulub elektri peale 4- liikmelise pere puhul keskmiselt u. 500-800 kr/ kuus. Elektrihinnad sõltuvad valitud paketist ning mõistlik on peale majja elama asumist mõne aja pärast üle vaadata, kas valitud pakett on ikka kõige soodsam.

 

  • Telefon
    Paljudes majapidamistest enam lauatelefone ei kasutata. Kõigil ju mobiilid. Kulud sõltuvad valitud paketist. Näiteks Elion pakub 99 ja 49 kr kuutasuga pakette, millele lisandub kõnetasu.

 

  • TV ja Internet
    Uuemate arendusprojektide korral on võimalik liituda sidekaabelduse kaudu TV ja Internetiga. Kui sellist kaabelühenduse võimalust ei ole, siis peab ise majale antenni hankima. Internetiühenduse eest siiski tuleb tasuda enamasti fikseeritud kuutasu. Olemas on ka mobiilsed lahendused, kuid need enamasti kallimad ja aeglasema kiirusega.

 

  • Prügiveo teenus
    Prügiteenuse kasutamine on kohustuslik kõikidele majaomanikele. Leping tuleb sõlmida vastava piirkonna jäätmekäitlusfirmaga, vastava info saab kohalikust omavalitsusest. Minimaalselt on võimalik teenust tellida selliselt, et prügi äravedu toimuks 1 kord kuus. Võimalik on tellida teenust, koos prügikasti rendiga või ilma. Mina ise ei näe prügikasti rendil mõtet ja seetõttu ostsin prügikasti ning kasutan ainult prügiveo teenust. Teenuse hinnad sõltuvad piirkonnast ja tühjenduskordade arvust. Näiteks firma Veolia hinnakirja järgi tuleb tasuda 0,24 m3 konteineri tühjendamise eest u. 100 kr. Keskmisel majapidamisel võib vaja minna 2 tühjenduskorda kuus.

 

  • Valveteenus
    Kutsumata külaliste ärahoidmiseks on valveteenus omal kohal. Täna on turul mitmeid pakkumisi, kus turvafirmad paigaldavad seadmed tasuta, kuid sellega kaasneb pikemaks ajaks kliendisuhe ja kuumaksete tasumine. Kuumaksete hinnad algavad 115 kroonist, tõsi küll, need ei sisalda väljakutsetele tasusid. On ka selliseid pakette kus näiteks 300 kr kuumakse eest sisalduvad ka väljakutsete tasud. Enne lepingu sõlmimist peaks paketis sisalduva endale selgeks tegema, et hiljem üllatusi ei tekiks ning teenus väga kalliks ei kujuneks.

 

 

  • Muru niitmine ja krundiga piirneva tänavapoolse aiataguse korrashoid (talvel lumekoristus, suvel näiteks muru niitmine)
    Heakorrastustöödega kaasnevad samuti teatud kulud. Teenuse korras muru niitmise sisseostmine maksab u. 20 senti/m2 eest ehk näiteks kui muru 1000 m2 siis selle niitmise tasu 200 kr/kord. Ühes kuus saab enamasti hakkama 2 -3 niitmisega ehk 400-600 krooniga. Enamasti teeb majaomanik neid töid ise ja tellib teenuse korras neid harva.
    Minule endale meeldib lund kühveldada ja ei raatsi seda tööd küll kellelgi anda.

 

Milliseid püsiteenuseid Sina kasutad?

 

Sildid , , , , , , , , , , , , , , | Kommentaare (0)