Silt: krunt

Kas enne krunt või maja projekt?

Millest peaks alustama oma kodu rajamist? Kas kõigepealt hankida krunt või alustada hoopis oma maja projekti koostamisega? Kuigi enamikel juhtudel võiks alustada krundi valikust, ei pruugi see alati õige järjekord olla. Miks? Sellest allpool lähemalt.

Kas krundi valik on prioriteet?

Kui paluksin ette kujutada, milline on sinu tulevane kodu, milline on sinu aed ja maja, kujutab  enamik  oma maja ette kõrghaljastusega loodulikult kaunis kohas. Näiteks mõnel metsalagendikul või kuskil järve kaldal või mõnes muus ilusas paigas.

Ehk teisiti öeldes mõtleb oma maja soovija esimesena krundile ja asukohale, kus ta elada sooviks. Krundile keskendudes unustatakse aga sageli see, et igale krundile ei pruugi saada ehitada just sellist maja, mida soovitakse. Näiteks võib selguda, et väljavalitud krundile tohib ehitada ainult kindlat stiili maja, näiteks maja fassaadis tohib kasutada ainult kindlat materjali kindlas mahus või soovitud maja ei mahu krundile ära.

Selliste murede ennetamiseks tuleb enne krundi ostu minimaalselt selgeks teha järgmine:

1.  Kas on krundile ehitamiseks piiranguid?
Kas on antud krundil piiranguid maja tüübile, fassaadimaterjalidele, katusekalde või näiteks piirdeaia osas, mis läheb vastuollu Sinu soovidega.

2. Milline on maja stiil?
Otsusta ära oma maja põhimõtteline stiil (näiteks moderne) ja kas selline maja sinna krundile sobib ja kas ta sobitub ümbritsevate majadega?

3.  Milline on maja suurus ja korruselisus?
Arvuta umbkaudne maja suurus ja otsusta ära, kas maja peaks olema I või näiteks II korruseline. Seejärel saab hinnata, kas maja krundile ikka ära mahub ning kas maja saaks sobituda ka ilmakaarte suhtes võimalikult hästi ning kas krundile ka mõnusa aianurga saaks rajada?

Kuidas saada infot?
Parim variant on see, kui on olemas krundi tehnilised tingimused, mis võib olla varem hangitud krundi omaniku poolt.  Tehnilised tingimused on olemas enamasti uusarenduste puhul ja sellevõrra on krundi kohta info hankimine lihtsam. Kuid suurem enamik müügis olevaid krunte vajavad uute tehniliste tingimuste võtmist kohalikust omavalitsusest. Seda aga krundi omanik enamasti teha ei soovi, sest see seotud kuludega. Tehniliste tingimustega kaasneb uue topo-geodeetilise alusplaani tellimise vajadus, sest alusplaan peaks olema tehniliste tingimuste väljastamisel mitte vanem kui 2 aastat.

Sellisel juhul hangi vähemalt piirkonna üld- või detailplaneering või vähemalt käi kohalikus omavalitsuses korra valdkonna vastutajaga rääkimas. Vajaliku info saamisega väheneb võimalus halbadeks üllatusteks ja õnnestub väljavalitud krundile ehitada just selline maja nagu just Sina seda soovid.

Kokkuvõttes on  krundi valikul on väga soovitav  teha  eelnevalt selgeks vähemalt oma maja suurus ja maja stiil ning koos krundi piirangutega võimalikud lahendused läbi mängida.

Veel parem kui olemas juba maja eskiisprojekt, sest siis kujutad krundi valikul oma tulevast maja veel paremini ette ning suudad krundi valimist oma soovidega veelgi täpsemini kooskõlla viia.

5 soovitust oma kodu ehitamisel

Iga ehitusega kaasneb vähemal või suuremal määral projekti juhtimine. Üsna sageli kujutab ehitustööde tellija ette, et projektijuhtimises osalemine on puhtalt projekteerija ja ehitaja rida ning teda see eriti ei puuduta. See on esimene samm vales suunas, mis ei aita kaasa hea lõpptulemuse saavutamisele.

Iga tellija on paratamatult ka projektijuht ja tema ülesandeks on korraldada lähteülesande ja projekti koostamine, edasi korralda hinnapakkumiste küsimist ja lepingu sõlmimist ning hiljem tööde teostamise etapis korraldada tööde kontrollimist ja vastuvõtmist.

Kui järjest enam tellijaid mõistab ehitustööde kvaliteedi kontrollimise tähtsust ja palkab näiteks teenuse korras omanikujärelevalve siis lähteülesandele ja projektile ei pöörata enamasti piisavalt tähelepanu.

Projekti lõpptulemus aga algab heast lähteülesande püstitamisest ning ettevalmistusest ja projekti koostamisse kulutatud aeg annab tagasi kvaliteedi ja ennekõike tellijapoolse rahulolu. Kas panustad tellijana piisavalt oma aega eesmärkide kirjeldamisele ning lahenduste leidmisele?

Millele kõige enam rõhku panna, et suurem rahuolu saavutada? Minu versioon on järgmine:

1.       Maja funktsionaalne ruumiplaan
Funktsionaalse ruumiplaani koostamine on keeruline ülesanne. Sobilik ruumiplaan peab toetama sinu elustiili ja vajadusi. Hea planeering ei tähendab üldjuhul ruumi otstarbekat ärakasutamist, kuid mitte mugavuse arvelt. Samamoodi nagu on raske lühidalt ja täpselt oma mõtteid kirja panna, on ka üllatavalt raske  funktsionaalset ruumiplaani luua.

2.       Maja paigutus krundil ja maja fassaadid
Maja paigutamisel krundile on küll mitmeid nõudeid ja soovitusi, kuid alati on võimalik tellijal ka ise kaasa rääkida. Mõtle, milliseid emotsiooni sa tahaksid kogeda, kui õhtul oma kodumaja ette jõuad? Kasuta seda emotsiooni oma maja krundi suhtes paigutamisel ja fassaadi kujundamisel ära. Selliselt muudad oma kodu teistest eristuvaks  ja ilusaks!

3.       Energiasääst
Energia säästmine on täna praktiline vajadus, millega on mõistlik kohe arvestada. Pea iga otsus mida teed maja projekteerimisel mõjutab energiakulu. Kasulik on projekteerimise faasis kohe keskenduda ka energiasäästu teemadele. Pea kõik hilisemad lahendused energia säästmisel teevad üldjuhul ehitamise kallimaks, kui kohe nendega arvestada.

4.       Tehnilised lahendused
Ehitusmaterjalid ja tehnoloogiad arenevad kiiresti ning nendest osasaamiseks tuleb panustada aega parimate lahenduste otsimisele. Tehnilised lahendused loovad sinu maja jaoks energiasäästu,  mugavust ja turvalisust.

5.       Sisekujundus
Nii nagu maja välisilme loob emotsioone, tekitab hea sisekujundus mõnusa enesetunde. Läbimõeldud sisekujundus teeb imet ja muudab maja koduks, kus on alati hea olla! Tänapäeval kasutada olevad viimistlusmaterjalid, värvid, sisustus ja valgustus ei lase ühtegi head ideed raisku minna. Sisekujunduse projekti koostamine ei ole ammu enam eksklusiivsus vaid praktiline investeering elukvaliteeti.

Kõige eelneva läbimõtlemine nõuab nii oma pere siseselt kui ka projekteerijatega head koostööd. Tellija ülesanne on koostöös õppida, salvestada parimad ideed projektis ja  jõuda kokkuvõttes parima tulemuseni. On asju, mida saad delegeerida teistele aga on asju, mida peaks tellija ise tegema. Oma maja projektist visiooni loomine ja põhilahendustes aktiivne osalemine on tellija töö!

Kas põllukrunt või kõrghaljastusega krunt?

Krundi valikut ei saa ületähtsustada. Millist krunti valida, et ei peaks hiljem kahetsema? See on paljudel inimestel esimene ülesanne millega tuleb oma kodu rajamisel kokku puutuda.

Mina soovitan läheneda krundi valikule järgmiselt:

1.       Asukoht
Krundi asukoht taandub enamasti kaugusele töökoha, lasteaia või kooli, poe või muude oluliste asutuste suhtes. Kui krunt asub igapäevaeluks vajalikest punktidest kaugel või on sinna ühiskondliku transpordiga juurdepääsuks võimalused halvad siis kulub oma transpordi organiseerimisele arvestatav summa.  Võimalik, et soodsam krundi hind võib kujuneda ajapikku tänu transpordile kallimaks, kui logistiliselt parema asukohaga krundiga võrrelda.

2.       Piirkonna läbimõeldud infrastruktuuri või uue nimega taristu olemasolu
Krundi kasutamine sõltub kokkuvõttes sellest, kas seal on võimalik kasutada kõiki vajalikke kommunikatsioone: vesi, kanal, elekter, side, küte (gaas), sadevesi .  Kas piirkonnas on teostatud maaparandust (nt. kuivenduskraavid), kas on olemas kõvakattega teed ja hea juurdepääs krundile igal aastaajal? Ja mis väga oluline, kas kõigil trassidel ja teedel on konkreetne ja usaldusväärne haldaja, kes suudab jätkusuutlikult teenust pakkuda. Kas trassidele on väljastatud kasutusload?

3.       Kõrghaljastus või  lage põllukrunt
Valdav enamik valiks võrdväärse hinna puhul kõrghaljastusega krundi, mis on kindlasti arusaadav. Puude kasvamine võtab aastakümneid aega. Puud ilmestavad krunti ning pakuvad varju nii tuule kui päikese eest.  Põllukrundi suurimaks miinuseks ongi enamasti see, et on avatud tuultele. Küll aga on leidub aeg-ajalt põlluarendusi, mis piirnevad metsaga. Sellisel juhul võib leiduda nii mõnigi väga hea krunt, mis tänu lähedal asetsevale metsale ka tuulevarju saab.  Igal juhul tuleks põllukrunti kohapeal üle vaadata ja hinnata tegelikku olukorda. Ainult nimi põllukrunt ei tähenda veel seda, et sinna kodu rajada ei kõlbaks.

4.       Naabrid
Ühtpidi on ahvatlev elada privaatselt ja eraldatult. Eemal kõigist müraallikatest ja nautida oma kodus ümbritsevat loodust. Siiski kujuneb see just juurdepääsuteede ja kommunikatsioonide loomise ning korrashoiu tõttu keeruliseks ja kalliks. Seetõttu enamik peab leppima krundiga, millega piirnevad naaberkrundid. Krundi valikul on olemasolevad elanikud naaberkruntidel  kõige õigemad ütlema, millised on piirkonna plussid ja miinused ning alati tasuks mõne naabriga enne krundi ostu juttu puhuda.

Kui jälgida krundi valikul selle logilist aluskohta, trasside ja infrastruktuuri olemasolu, krundi kaitset tuulte eest ja naabrite arvamusi siis on palju lihtsam teha otsus, millist krunti valida. Head krundivalikut!

Miks on kruntidel piirangud?

Üks küsimus:
Mks paljudes piirkondades, kus krunte müüakse, on palkmajade ehitus keelatud. Kas see on tuleohutuse eesmärgil?

Vastus:
Detailplaneeringuga pannakse paika piirkonna hoonestamise nõuded ja piirangud. Detailplaneering omakorda kujuneb üldplaneeringutest.

Konkreetsete arendusprojektide puhul seatakse sageli ka arendajate ja kohaliku omavalitsuse arhitekti koostöös täiendavaid piiranguid, mille eesmärgiks on see, et ehitatavad majad oleksid piirkonna stiili arvestavad.
Kruntidele väljastatavate tehniliste tingimustena on sagedased näiteks kindlad fassaadinõuded, millisest materjalist ja millised mahus võib kasutada, katusekalded, aia materjali ja kõrguse nõuded.

Selliste nõuete eesmärgiks on hoida piirkonna areng raamides, mis oleks esteetiline ja looks või säilitaks eesmärgiks seatud piirkonna mainet ning koos sellega kinnisvara väärtust.

Kodu rajamine ilma lisatagatiseta?

Maja ehitamine nõuab enamasti laenuraha kasutamist!

Kas on üldse võimalik oma kodu ehitama hakata, kui sul ei ole võimalik anda pangale lisatagatist? Selline küsimus huvitab paljusid peresid, kes elavad näiteks üürikorteris ja peale krundi pole võimalik täiendavaid tagatisi laenu saamiseks pangale anda?

Kui veel mõned head aastad tagasi ei olnud probleemi saada laenu ka krundi tagatisel siis viimasel 2-3 aastal on olukord muutunud. Nüüd annavad Eestis tegutsevad suuremad ja tuntumad pangad laenu üldjuhul vaid hoonestatud kinnistute tagatisel.

Kuigi alati peab ütlema, et tehakse ka erandeid ning kindlasti on mõistlik igal juhul panga käest konkreetset lahendust küsida. Panka üldjuhul huvitab ennekõike see, milline on sinu pere sissetulek ja laenu teenindamise võima ning millises suurusjärgus on omafinantseering. Kui sul juhtub olema krunt heas asukohas ja pangale aktsepteeritav, siis on võimalik ka nüüd krundi tagatisel laenu saada. Tõsi küll krundi tagatisel antakse laenu umbes 50-60% selle turuväärtusest.

Aga kui sellist head krunti ei ole, mis siis teha?

Siis on võimalikud lahendused järgmised:

  1. Teha pankadega koostööd variantide leidmisel ja jõuda mõlemaid osapooli rahuldava kokkuleppeni.  
    Pakkuda ise või paluda pangal pakkuda välja lahendusi, mille täitmisel nad laenu annaksid.  Näiteks koguda raha ja käivitada vundamendi ehitus ilma laenurahata. Selle sammuga kaasneb see, et tuleb koostada maja projekt ja panna kokku maja eelarve ning hankida ehitusluba. Sellisel juhul ei ole tegemist enam lihtsalt krundiga vaid poolelioleva ehitisega.
    Panka huvitab see, kas potentsiaalsel laenuvõtjal on olemas usaldusväärne maja eelarve või konkreetne hinnapakkumine mõne ehitusfirmalt, mis näitaks kogu maja rajamise kulusid. Pangad ei soovi üldjuhul anda laenu, kui nad ei näe reaalselt paberil võimalust, et maja ka tervikuna valmis saaks.  Seetõttu on oluline anda pangale alati tervikpilt, kuidas ja mis ajaks maja valmis saadakse.
  2. Küsida esmalt laenu mõnelt hüpoteeklaene väljastavalt firmalt ja hiljem laen refinantseerida.
    Sellised firmad annavad üldjuhul laenu  ka ainult krundi tagatisel. Laenu antakse kinnisvara turuväärtuses üldjuhul kuni 50% ja intressid algavad u. 16%-st. Tõsi, see laen on oluliselt kallim võrreldes tavapankade intressidega, kuid lühiajaliselt näiteks 1 aastaks oleks see vastuvõetav. Laenu eest ehitada maja sellisesse staadiumi, kus turuväärtuse kasv võimaldaks tavapangast võtta laenu ning siis laen refinantseerida. Maksta esialgne laen tagasi hüpoteeklaenu firmale ja ülejäänud summa kulutada maja lõpuni ehitamisesse. 

Tänases turuolukorras ei ole ette näha enam kinnisvarahinna suuremat kukkumist. Samas, kasvõi sellesama finantseerimise probleemi tõttu ei ole ka mootorit, mis laseks hõlpsasti laenu võtta ja survestaks kinnisvara hinda tõusma.

Ehitushinnad on asunud juba jõulisemalt tõusma, kuid niipea see veel ei kajastu kinnisvara turuhinnas. Majaehitaja peaks tänases olukorras võtma seda kui paratamatut fakti, kuid seda ka mitte üle tähtsustama.

Suure krundi plussid ja miinused?

Majaehitaja.ee lehel oli mõnda aega küsitlus: “Kui suur on Sinu olemasoleva või plaanitava maja krunt?”

Minu jaoks oli veidi üllatav, et 41 % vastajatest kas plaanivad või juba on hankinud üle 2000 m2 suuruse krundi. Allpool lisatud küsitluse tulemused:

Seoes krundi suurusega tahan jagada mõningaid mõtted ja välja tuua suurema krundiga seotud plussid ja miinused. Vaata täpsemalt videost.

Milliste kriteeriumite järgi Sina oma krundi suurust valid? Mis on Sinu jaoks plussid ja miinused?

Sulavee ärajuhtimine on oluline

Selle aasta suur lumekiht vajab sulamist ja see toob kaasa suure sulavee. Nüüd, kus suurem sulamine just tuleku, on paras aeg rääkida sellest, mida kurja võib vesi teha maja vundamentidele.

Kõige suurem probleem võivad tekkida selliste vundamentidega, kus valatud põrandaplaat on toetub pinnasele, näiteks liivale või tuhale. Selliste majade puhul on äärmiselt oluline suunata krundil sulamisvesi vundamendist mööda. Kui suured veekogused vundamendi piirkonnast läbi püüavad joosta võivad need põhjustada pinnase äravoolu. Tulemuseks on tühimikud, mistõttu võivad tekkida vajumised ka põrandaplaadis või näiteks ka vundamendiseinas.

Vajumised lõhuvad omakorda hüdroisolatsiooni ja niiskus pääseb majja, kas läbi põranda või liigub läbi vundamendiseinte ülespoole maja seina kaudu. Kui selline asi tekkinud siis lahendused on juba kallid ja keerulised ning alati on probleemi ennetamine lihtsam, kui hiljem tagajärgedega võidelda.

Sulavee muredest pääsevad need, kes oma majaga mõnel kõrgemal künkal asuvad. Kui maja asub kallakul siis on oluline, et kaevata väiksed kraavid vee juhtimiseks majast mööda. Algul piisab ka lume sisse kraavide tegemisest ja hiljem pinnasesse 10 cm kraavide tegemisest, et suurem hulk vett mujale suunata. Vee suunamisel peaks muidugi arvestama, et seda ei tehta naabri aeda ja üritatakse lihtsalt vesi vundamendist oma krundi piires mööda juhtida.

Eraldi temaatika on sellised piirkonnad, kus krundid ja majad on ehitatud nii madalale, et sulavee ajal on kogu krunt vee all. Sellised majad kipuvad paratamatult saama kahjustusi ning ega mingit imerohtu sellisel juhul olegi. Ainuke lootus sellistes piirkondades on korraliku sadeveedrenaaži väljaehitamine kogu piirkonna jaoks. Alati aga ei aita seegi, kui on ikka madal koht siis ei suuda ka drenaaž vett ära viia.

Neil, kellel pole veel maja jaoks krunt valitud võiksid krundivalikul ka sulavee teemaga arvestada ning võimalusel valida selline krunt, mida lihtsam suurvee ajal kaitsta.

Elamupiirkond vajab kaitset

Kui täna osta krunt mõnes uuemas arendusrajoonis, võib ostjat tabada mõne aja pärast probleemid, millele ostmisel ei oska tähelepanu pöörata. Milles siis täpsemalt probleem seisneb?

Täna on üle Eesti järjest rohkem juhtumeid, kus ööpimeduse varjus viiakse elamurajoonidest ära kaevuluuke, tänavakive, elektriposte, äärekive – ühesõnaga kõike, mida annab lahti kangutada ja ära viia.

Lahtine kaevuliik keset teed ühes Tallinna lähistel asuvas elamurajoonis

Lahtine kaevuluuk keset teed ühes Tallinna lähistel asuvas elamurajoonis

Tulemuseks on lausa eluohtlikud tänavad, kus ka täiskasvanud inimene võib ohtu sattuda, rääkimata lastest. Samuti ilma luukideta kanalisatsioonikaevud ummistuvad kiiresti, sest sinna kiputakse viskama kõikvõimalikku prügi.

Rohkem on  probleeme just sellistes piirkondades, kus on veel palju vabasid krunte ja püsielanikke elurajoonis vähe. Seal ju lihtsam varastel toimetada. Kuigi põhireeglina hea tänavavalgustusega piirkondi ei rüüstata, ei pea see alati paika. Näiteks hiljuti tabas varguste laine Tallinna Nõmme elamupiirkonda, kus viidi minema hulga malmist kaevuluuke.

Kuidas see on seotud krundiostjaga?

Arendusprojekti raames krundi ostja peaks arvestama, et uute elamurajoonide puhul võivad olla rajoonisisesed teed ja trassid kohalikule omavalitsuse üle andmata. Seda tehakse enamasti siis kui kogu piirkond on vastavalt planeeringule ja projektidele välja ehitatud.

Ostes sellises elamurajoonis krundi, kus teed ja trassid kuuluvad arendajale ning kui seda piirkonda peaks tabama varguste või rüüstamiste laine, siis võib tänases majanduse olukorras tõenäoliselt juhtuda see, et arendajal ei pruugi oma ülesandeid täita. Arendusprojekti omanikul lihtsalt pole sellist raha, et taastada kiiresti lõhutud tänavavalgustus või paigaldada uued kaevuluugid, kuigi see on sellisel puhul tema ülesanne.

Kui on tegemist omavalitsuse omanduses olevate teede ja trassidega, on tõenäosus leida probleemile lahendus kiiremini. Sellisel juhul on tavaliselt trassid üle antud mõnele vee- ja kanalisatsiooniteenusega tegelevale ettevõttele, kelle ülesanne on tagada trasside korrashoid.

Selliste varguste ja rüüstamiste tagajärgede likvideerimine nõuab suuri väljaminekuid. Juba ainuüksi tavaline malmist kanalisatsioonikaevu komplekt maksab u. 1500 – 2000 kr ringis, rääkimata tööde teostamise  kuludest, mis vajalik lõhutud vara taastamiseks. Arusaamatuks jääb, miks sellised vargusi toime pannakse, sest sellised kaevuluuke metalli kokkuhoiupunktides vastu ei võeta. Tõenäoliselt üritatakse neid siiski odavalt edasi müüa.

Täna peaks igaüks hoolikalt silma peal hoidma oma varal aga ka oma piirkonnal tervikuna, et selliseid vargusi ära hoida. Krundi ostmisel on mõistlik seda aspekti arvesse võtta. Ennekõike tuleks välja uurida, kas teed ja trassid on arendaja või kohaliku omavalitsuse omandis ning kas piirkond on kuidagi turvatud (tõkkepuu piirkonda sissesõidul, videovalve, naabrivalve).

 

Asu kohe tegutsema!

Oleme harjunud sellega, et iga asi elus peab tulema omal ajal. Eriti sageli öeldakse seda eesmärkide puhul, mis tunduvad esmapilgul kättesaamatud. Võtame näiteks oma maja ehitamise. Usun, et suurem osa inimestest sooviksid elada oma majas. Aga tegelikkuses on olukord, kus selleni jõuavad suhteliselt vähe inimesi.

Tee oma unistus teoks - ehita oma maja!

Tee oma unistus teoks - ehita oma maja!

Tean, kohe öeldakse vastu, et elaksin oma majas küll aga mul pole sellist raha, et seda endale lubada. Saan sellest väitest aru ja nõustun, et ei ilma rahata hakkama ei saa, kuid selliselt mõeldes ei saa enamasti kunagi olema sellist raha, et oma majani jõuda.

 

Väide „mul ei ole raha” on nagu õigustus iseendale, mille taha on hea varjuda, mitte alustada enda jaoks lahenduse leidmist, mis viiks eesmärgi täitmiseni. Lihtne on ju mõelda, et järgmisel aastal proovin leida parema töökoha, leida soodsa hinnaga krundi või oodata loteriivõitu.

Õigustamine viib ootamiseni. Samal ajal jääb rahulolematus oma eluga ja pidev kiirustamine igapäevaasjades ning nii lükkub oluliste eesmärkide saavutamine pidevalt edasi.

Kui eesmärgiks jõuda oma majani, siis tuleks selle eesmärgi saavutamiseks hakata tegutsema kohe. Täna ja kohe praegu! Tuleb otsida võimalusi, tuleb olla avatud, et leida üles need võimalused, mida elus on alati ja igal ajal olemas.

Oma unistusi saab täita ainult siis kui neid teostama asuda.

Kui me sulgeme ennast õigustamisega ja otsitud põhjustega, miks ei saa asja ära teha, ei näe ja leia me ka kunagi tekkinud võimalusi.

Nüüd konkreetsemaks minnes, mida pean silmas, et tuleb kohe alustada oma eesmärgi saavutamist. Räägin lühidalt oma maja otsuse tegemise loo.

Palju aastaid tagasi ühel pühapäevasel päeval tuli mulle külla vend. Elasin siis veel korteris, mis oli hangitud suure pangalaenuga. Ühel hetkel läks jutt oma majale. Ta teadis, et oma olin alati tahtnud elada oma majas. Ta ütles: „Tee see plaan siis teoks ja ehita omale maja. Hakka  kohe peale!”

Varasemalt ja veel tollelgi hetkel tundus see mulle ilmvõimatu, olin ju pidevalt enda jaoks mõelnud, et teen selle teoks kunagi tulevikus, kui on piisavalt raha.

Sama päeva õhtul aga ei andnud see mõte enam rahu ja ma küsisin endalt, mida ma ootan? Miks mitte tõesti kohe asuda oma maja plaani kallale? Ootamine ei aita seda ju ellu viia.

Tollest õhtust alates ei mõelnud ma enam, kas hakata oma maja ehitama, vaid hakkasin otsima konkreetseid võimalusi, kuidas see plaan ellu viia. Ma otsisin erinevaid võimalusi, töötasin läbi väga mitmeid variante, kuidas majanduslikult hakkama saada. Otsisin sobilikke krunte, arvutasin läbi mitmeid majatüüpe, selgitasin laenuvõimalusi jne. See ei olnud lihtne ja see võttis aega, kuid ühel hetkel leidsin sellise lahenduse, mis minu väheste rahadega oli tollel hetkel võimalik teostada. Veidi vähem kui aasta otsuse tegemisest elada oma majas, kolisin oma uude majja.

Olen oma vennale väga tänulik, et ta mind julgustas oma plaani ellu viima.  See väike tõuge aitas mind otsuse tegemisel ja ilma selleta, kes teab, elaksin veel endiselt korteris ja ootaksin paremaid aegu.

Tee oma otsus ja asu kohe tegutsema!

Naabriga suhtlemine

Valides krunti valid endale ka naabrid. Kõik me tahame endale naabreid, kellega saaksime hästi läbi ning üksteist vajadusel abistaksid. Kuigi enamik selliselt oma läbisaamist naabritega ette kujutavad, pole tegelikkuses suhtlemine naabritega alati mitte kõige parem.

Miks?

Peamine põhjus on minu arvates selles, et inimesed ei panusta oma aega naabritega suhtlemisse. Kui harva suhelda ja rääkida, tekivad lihtsamini arusaamatused. Igal inimesel on oma tõekspidamised ja arusaamised ning sageli aitab just aktiivne suhtlemine teisel poolel paremini mõista, miks käitutakse niimoodi. See aitab leida lahendusi, mis sobiksid mõlemale poolele.

Mõnikord minnakse tülli ka koera pärast, kes üle aia pääseb

Mõnikord minnakse tülli ka koera pärast, kes üle aia pääseb

Peamised erimeelsused naabritega tekivad majaomanikel piiride ja aiaga. Väga levinud probleemide allikaks on näiteks see, et puud kasvavad selliselt, et osad oksad ulatavad ka naabri aeda või varjavad teise aeda päiksevalguse eest. Või läheb koer läbi katkise aia naabri aeda. Või tekivad arusaamatused näiteks uue naabritevahelise aia rajamisega, kui ei meeldi ühele naabrile aia materjal.  See nimekiri, millest probleemid võivad tekkida on pikk. Sageli tekivad arusaamatused väga tühistest asjadest, piiab kasvõi ühest lärmakast sünnipäevast aias, et naabriga tülli minna.

Lahendusena pakun välja, et kutsu naaber endale vähemalt paar korda aastas ametlikult külla, tee väike grilliõhtu ja räägi naabriga.

Kui läbisaamine on hea, siis on lihtsam koos leida lahendusi ka sellistel kordadel, kui vaja tõsistematel teemadel rääkida.

Millised on Sinu läbisaamine oma naabritega?