Silt: korter

Kinnisvara on pensionisammas

Elame keerulisel ja põneval ajal. Pole selgust tuleviku suhtes. Olemasoleva pensionisüsteemi jätkusuutlikus on pikemas perspektiivis suure küsimärgi all? Aktsia- ja rahaturud on rahutud ning stabiilsust pole näha. Riigid ja inimesed elavad üle oma võimete. Ja aina keerulisemaks kipub elu minema.

Minu isiklik arvamus on, et kõigil inimestel tuleb teadvustada ja harjuda mõttega, et investeeringud oma tulevikku tuleb igal ühel endal teha ja mis veel olulisem nende investeeringute eest tuleb võtta vastutus. Mida ma selle all mõtlen? Annan alljärgnevalt lihtsustatud ülevaate.

Täna Eestis ja ka muljal kasutusel olevad pensionisüsteemid näevad ette, et kogutakse raha töövõimelisel perioodil pensionifondidesse ja alustatakse sealt väljamakseid siis kui inimene pensionikka jõuab. Põhimõtteliselt ei ole vahet, kas tegemist I, II või siis III sambaga – põhimõte on kõigil sama. Pensionifondid investeerivad kogutud raha edasi intressitoodetele, võlakirjadesse, aktsiaturgudele. Lõppeesmärk siis pikaajaliselt kasvatada investeeringut eesmärgiga ületada inflatsioon ja teenida kasu.

Kõlab esmapilgul hästi, kuid tegelikkuses võtab selline pensionifondide skeem ära inimestelt vastutuse oma vara säilimise ja kasvatamise eest. Kuidas? Väga lihtsalt. Fondide otsused teevad fondihaldurid, mitte raha investeeriv inimene ise.  Jah, võib öelda, et inimene saab fondi vahetada, kuid seal teiseski fondis teeb otsuse fondihaldur millesse investeerida, mitte inimene, kes sinna raha sisse paneb.

Ja praeguste reaalsete näidete põhjal on lõpptulemus see, et inimene, kes on 10 aastat raha fondi kogunud, on suures miinuses. Süsteemi masinavärk räägib neile inimestele, et jätkake kogumist ja turud paranevad ja küll tuleb ka tootlus. Andke andeks aga ei usu sellesse masinavärki, sest selles süsteemis puudub vastutus.

Pangad ja fondihaldurid tegelevad müügitööga pea juba igas poes ning fondidesse investeerimisest on tehtud kui reisi ostmine soojale maale. Näidatakse tõusvaid graafikuid, mis lineaarse kasvu korral pakuvad suurt tootlust ja müüakse kokkuvõttes unistust heast elust tulevikus.

Mis siis ette võtta?

Minu sõnum on see, et tulevikku silmas pidades tuleb investeerida ainult nii, et võtad selle eest ise vastutuse ja omad kontrolli oma investeeringu üle.

See tähendab suuremat tööd oma investeeringutega. Ma ei ütle, milline on parim investeering, sest see on igal inimesel erinev. Küll aga on oluline, et sa tead igal hetkel, mis sinu varaga toimub ja sa hoiad sellel silma peal. Ja sa tead, et pead seda ise tegema ja selle eest vastutuse võtma. Ehk iga inimene peab õppima ise investeerima.

Minu isiklik arvamus on see, et lisaks teistele rahapaigutamise kohtadele tasub investeerida kinnisvarasse. Ka kinnisvara puhul on tõusud ja mõõnad, kuid üldjuhul ei muutu kinnisvara väärtus nulliks nagu seda näiteks aktsiatega võib juhtuda.

Oma maja või korter annab kindluse tuleviku suhtes ja võiks olla üheks peamiseks pensionisambaks tulevikku vaadates.

Toon ühe võimaliku stsenaariumi: 

-          üks inimene elab üüripinnal ja investeerib pensionifondi, loodab selle tootlusele,

-          teine on investeerinud minimaalselt pensionifondi, kuid on ehitanud endale korraliku maja ja on ühel hetkel, peale laenu tasumist, kinnisvara omanik.

Pensionieas eelistaksin mina olla see teine inimene, kellel on oma maja, sest ma tean siis, et ka kõige mustema stsenaariumi korral saan maja müüa ning ikkagi ära elada, kasvõi siis üürikorterisse kolides. Aga mida peab tegema üüripinnal eluaeg elanud inimene, kui avastab, et pensionifondi kogutud raha on enamuses kadunud?

Võta vastutus ja investeeri kinnisvarasse. Mõtle kinnisvarast kui ühest olulisemast pensionisambast!

 

Miks on kodu planeerimisel tähtis funktsionaalsus?

Kui vaadata uusi müügis olevaid kortereid või maju siis hakkab silma, et ruumiplaneering pole tehtud alati kõige paremini. Tulemuseks olukord, kus kalli eluruumi ostmisel tuleb omanikul teha lisakulutusi, kas siis väiksemate ümberehituste kui ka kalli eritellimusel mööbli soetamiseks.

Miks see nii on?
Põhjus peitub ennekõike selles, et ruumiplaan koostatakse arendaja poolt, kelle huvi on panna paika korteri suurused ja jaotada pinnad tubadeks, kuid detailse ruumikasutuse poolega eriti vaeva ei nähta. Selle tulemusena tekivad ruumid, kuhu mööblitki raske paigutada, rääkimata mugavusest või funktsionaalsusest.

Valmis korteri või maja ostmisel on raske olukorda päästa. Kõige sagedasem lahendus on sellisel juhul eritellimusel mööbli hankimine, mis aitab näiteks esikus riided ja jalatsid ebastandardsesse ruumi paigutada või näiteks maast-laeni kappide ehitades, paigutada majapidamistarbed ja muu vajalik, mis muidu kuhugi ära ei mahuks.

Need, kellel projekteerimise etapp käsil või alles ees, annan mõned soovitust:

Ruumiplaani väljatöötamisel kujunda piirkonnad nende põhiülesande järgi

  • Näiteks esiku ülesanne on teha riietumine lihtsaks ja kiireks, enamasti peaks saama riietuda mitu inimest korraga, kas on kohta, kus saaks peeglisse vaadata, kas on piisavalt suur kapp üleriiete ärapanemiseks jne.
  • Näiteks elutoa ülesanne on võib olla olenevalt pere harjumustest erinev, kas elutuba on suhtlemise kohaks oma pere liikmetega või näiteks TV vaatamise kohaks või muusika kuulamiseks, kas on vaja lugemisnurka jne.

 

Koosta projekt detailselt ja arvesta täpsete mõõtudega

  • Kindlasti tuleks ruumiplaan läbi mängida koos mööbliga ja täpsete mõõtudega. Näiteks lükanduste paigaldamisel tuleks täpselt arvestada lükanduste siinide mõõtudega, et kappi jääks ruumi standardsete mõõtudega kapiriiulitele või näiteks korvsüsteemidele.  Pole harvad juhused, kus jäetakse sisseehitatavate kappide jaoks liialt vähe ruumi ning kapi kasutamiseks tuleb hiljem kallis erimõõtudes sisu tellida.

 

Ära unusta planeerimise etapis valgustustust, lüliteid ja pistikupesi

  • Ideaalis võiks valgus-, elektri- ja muude kommunikatsioonide projektid valmida koos ruumiplaanide väljatöötamisega. Funktsionaalsus tähendab kindlasti ka mugavust ning seda hea valgus-ja elektriprojekt just loobki.

 

Kodu ruumiplaani loomine peab toimuma alati oma pere vajaduste järgi, sest ainult nii saad sa luua omale mugava ja tõeliselt hea kodu!

Asu kohe tegutsema!

Oleme harjunud sellega, et iga asi elus peab tulema omal ajal. Eriti sageli öeldakse seda eesmärkide puhul, mis tunduvad esmapilgul kättesaamatud. Võtame näiteks oma maja ehitamise. Usun, et suurem osa inimestest sooviksid elada oma majas. Aga tegelikkuses on olukord, kus selleni jõuavad suhteliselt vähe inimesi.

Tee oma unistus teoks - ehita oma maja!

Tee oma unistus teoks - ehita oma maja!

Tean, kohe öeldakse vastu, et elaksin oma majas küll aga mul pole sellist raha, et seda endale lubada. Saan sellest väitest aru ja nõustun, et ei ilma rahata hakkama ei saa, kuid selliselt mõeldes ei saa enamasti kunagi olema sellist raha, et oma majani jõuda.

 

Väide „mul ei ole raha” on nagu õigustus iseendale, mille taha on hea varjuda, mitte alustada enda jaoks lahenduse leidmist, mis viiks eesmärgi täitmiseni. Lihtne on ju mõelda, et järgmisel aastal proovin leida parema töökoha, leida soodsa hinnaga krundi või oodata loteriivõitu.

Õigustamine viib ootamiseni. Samal ajal jääb rahulolematus oma eluga ja pidev kiirustamine igapäevaasjades ning nii lükkub oluliste eesmärkide saavutamine pidevalt edasi.

Kui eesmärgiks jõuda oma majani, siis tuleks selle eesmärgi saavutamiseks hakata tegutsema kohe. Täna ja kohe praegu! Tuleb otsida võimalusi, tuleb olla avatud, et leida üles need võimalused, mida elus on alati ja igal ajal olemas.

Oma unistusi saab täita ainult siis kui neid teostama asuda.

Kui me sulgeme ennast õigustamisega ja otsitud põhjustega, miks ei saa asja ära teha, ei näe ja leia me ka kunagi tekkinud võimalusi.

Nüüd konkreetsemaks minnes, mida pean silmas, et tuleb kohe alustada oma eesmärgi saavutamist. Räägin lühidalt oma maja otsuse tegemise loo.

Palju aastaid tagasi ühel pühapäevasel päeval tuli mulle külla vend. Elasin siis veel korteris, mis oli hangitud suure pangalaenuga. Ühel hetkel läks jutt oma majale. Ta teadis, et oma olin alati tahtnud elada oma majas. Ta ütles: „Tee see plaan siis teoks ja ehita omale maja. Hakka  kohe peale!”

Varasemalt ja veel tollelgi hetkel tundus see mulle ilmvõimatu, olin ju pidevalt enda jaoks mõelnud, et teen selle teoks kunagi tulevikus, kui on piisavalt raha.

Sama päeva õhtul aga ei andnud see mõte enam rahu ja ma küsisin endalt, mida ma ootan? Miks mitte tõesti kohe asuda oma maja plaani kallale? Ootamine ei aita seda ju ellu viia.

Tollest õhtust alates ei mõelnud ma enam, kas hakata oma maja ehitama, vaid hakkasin otsima konkreetseid võimalusi, kuidas see plaan ellu viia. Ma otsisin erinevaid võimalusi, töötasin läbi väga mitmeid variante, kuidas majanduslikult hakkama saada. Otsisin sobilikke krunte, arvutasin läbi mitmeid majatüüpe, selgitasin laenuvõimalusi jne. See ei olnud lihtne ja see võttis aega, kuid ühel hetkel leidsin sellise lahenduse, mis minu väheste rahadega oli tollel hetkel võimalik teostada. Veidi vähem kui aasta otsuse tegemisest elada oma majas, kolisin oma uude majja.

Olen oma vennale väga tänulik, et ta mind julgustas oma plaani ellu viima.  See väike tõuge aitas mind otsuse tegemisel ja ilma selleta, kes teab, elaksin veel endiselt korteris ja ootaksin paremaid aegu.

Tee oma otsus ja asu kohe tegutsema!

Kas elada korteris või oma majas?

Levinud on arusaam, et oma maja saavad lubada ainult vähesed rikkad inimesed. Kas see ikka on nii? Pigem on see arusaamine tänaseks iganenud ning paljud inimesed, kes täna oma korteris elavad võiksid soovi korral oma majas elada.

Kui eesmärgid paigas jõuab oma majani lihtsamalt!

Kui eesmärgid paigas jõuab oma majani lihtsamalt!

Kas elada korteris või oma majas?  Millise valiku keegi teeb, see oleneb tema ja ta pere elustiilist, harjumustest ja mugavusest. Palju oleneb sellest, mida inimene väärtustab ja mis teda motiveerib. Näiteks võiks oma majast unistav pere ihaldada näiteks järgmist:

  • Privaatsust
  • Kulude läbipaistvust ja selgust (korteri puhul määrab ühistu tariifid ja kulude arvutamise korra ning mõjutada seda sageli võimatu)
  • Rohkem ruumi igale pereliikmele
  • Paremaid võimalusi tegeleda hobidega
  • Garaaži või varjualust autodele, et talvel oleks mugavam ja kiirem tööle jõuda
  • Grillimisvõimalust oma aias
  • Aiatöö tegemise võimalust
  • Turvalist mängimisvõimalust lastele oma aias
  • Maja asukohta looduslikult kaunis kohas
  • Jne.

Kui eesmärk ja väärtused paigas, on ka palju lihtsam endale maja osta või ehitada. Samuti ei tundu siis võimalikud ettetulevad probleemid, enam ületamatud ning lihtsam jõuda soovitud eesmärgini.

Kui vaadata täna kinnisvaraporaalides toodud majade müügipakkumisi, siis hakkab silma, et näiteks Harjumaal on 1-2 miljoni vahele jäävate majade müügipakkumisi ligi 250. Selles hinnavahemikus on nii vanemad majad, kui ka uuemaid ja päris uusi.

Valmis majade puhul on peamiseks riskiks majaostajale ehitustööde kvaliteet, eeliseks aga see, et hinnad on soodsad. Mõnel juhul isegi nii soodsad, et ka tänaste ehitushindade puhul, ei õnnestuks ise maja ehitades sellist hinda saavutada.

Oma maja ehitamise vaieldamatuks eeliseks on teha maja just sinu ja su pere kõiki soove arvestavalt ning see kaalub sageli ka veidi kallima hinna ülesse.

 

Head pealehakkamist oma majani jõudmisel!