Postitused

, ,

Kuidas valida oma maja põhimaterjali?

Kui plaan maja ehitamiseks tehtud siis järgneb otsustamine, millisest konkreetset põhimaterjalist maja ehitada. Põhimaterjalina peetakse silmas ennekõike kandvate konstruktsioonide materjale ehk siis kandvaid välis- ja siseseina materjale aga ka mittekandvate konstruktsioonide materjale, kui nende mahud suured.

Laias laastus tehakse esimene valik, kas puit- või kivimaterjal.


Palkmajad

Puitmaterjalina on valikus täispuidust majad ehk siis palkmajad sealhulgas ka näiteks liimpuidust palkmajad. Palkmajade puhul ei kasutata üldjuhul täiendavat soojustamist ning maja välisseinte soojapidavus oleneb ennekõike palgi paksusest. Kasutatakse ka kombineeritud lahendusi, kus välisilmes näiteks 1,5 korruselistel majadel II korruse otsasein väljast palgi imitatsiooniga laud, kuid sisuliselt tegemist karkassseinaga, mis soojustatakse.

Palkmajade tootjad rõhutavad loodussõbralikku elukeskkonda ja naturaalse puitpinna väärtusi ja kahtlemata on palkmajas oma eriline aura ja soojus, mis võib saada valiku tegemisel otsustavaks.

Karkassmajad

Põhiosas on puitkarkassmajad täna üks levinuim lahendus eramajade ehitamisel. Puitkarkassmajadena toodetakse enamik elementmaju aga ka suur osa passiivmaju. Teatud hulk puitkarkassmaju kaetakse väljast näiteks kivivoodriga ja seetõttu ei pruugi maja välisilmest arugi saada, et tegemist on puitkarkassist majaga. Viimastel aastatel on hakatud ka puitkarkassist majade puhul pakkuma krohvitud fassaadilahendusi ning mis veelgi võimaldab maja välisilmet mitmekesistada.

Puitmajade tootjad kasutavad eristumiseks veidi erinevaid konstruktsioonilahendusi, kuid põhiosas võisteldakse konstruktsioonide soojapidavuses ja õhupidavuses. Näiteks on täna kirjutamata reegliks kujunenud, et välisseina soojustuskihi paksus on 250 mm, kui veel aastat 7-8 tagasi lepiti 150-200 mm soojustuskihiga.

Konstruktsioonilahendused on põhiosas majatootjatel aasta/ aastalt ühtlustunud, väiksed erinevused on erinevates välisseinte nurgalahendustes ja mõne täiendava seina jäikust suurendava kihi osas. Võtmesõnaks on kujunenud paindlikkus. Kuigi enamikel majatootjatel suur hulk nõndanimetatud valmisprojekte, siis enamik tellijaid teeb väiksemaid või suuremaid muudatusi ning kohandab seda oma soovidele vastavaks.

Kivimajad

Kivikonstruktsioonis majade puhul on valik põhimaterjalide osas suurem ja iga materjalitootja otsib võimalusi, kuidas teistest erineda. Vaatame milliseid võimalusi materjalitootjad teistest eristumiseks kasutavad:

Uued tooted

Suur konkurents sunnib materjalitootjad välja töötama uusi plokitooteid, mis teevad näiteks ehitamise kiiremaks või võimaldavad kokkuhoidu materjali hinnas. Uudistooted näitavad tootja võimet panustada arendustööle, mis on enamasti pikk ja kulukas protsess. Iga uuem toode on mõeldud mõne probleemi lahendamiseks ja korralik tootearendus on kindlasti üks oluline märk materjalitootja huvist rohkem kasu lõpptarbijale pakkuda ja loomulikult ka rohkem materjale / tooteid müüa.

Põhjalikuma info jagamine

Lisaks on käivitunud materjalitootja vahel infosõda, mille üheks tulemuseks on väga rikkaliku ja põhjaliku infoga materjalitootjate ja materjali edasimüüjate kodulehed. Viimastel aastatel on pea kõik suuremad materjalitootjad pannud suuremat rõhku kodulehel avaldatud infole, kus iga materjali või toote kohta on väga põhjalikud tootelehed – spetsifikatsioonid, vastavustunnistused, kasutus- või paigaldusjuhised ja erinevate sõlmede joonised ning muu vajalik info.

Sellise info ülekülluse tõttu on mõneti on läinud tellija jaoks valiku tegemine aina keerulisemaks, sest enne valiku tegemist tuleb läbi töötada väga palju informatsiooni ja valik tehakse sageli ka selle alusel, kes suudab paremini või veenvamalt materjali eeliseid tutvustada.

Kindlasti on sellise põhjaliku info jagamine väga teretulnud ja vajalik, sest lisaks valiku tegemisele aitab see info kaasa ka materjali õigele kasutamisele. Ka ehitusfirmad vajavad pidevalt materjalitootjate uudistoodangu eripäradega kaasaskäimist ja pidevat juurdeõppimist, et tagada tööde vajalikku kvaliteeti.

Info jagamisel hakkab juba standardiks muutuma, et lisaks joonistele, skeemidele ja piltidele kasutatakse ka videosid, mis aitavad kiiresti infot edastada ja visuaalselt paremini meelde jätta.

Tervikvaade on oluline

Enamik materjalitootjad on aru saanud, et ei saa müüa ainult ühte toodet üksinda, vaid peab müüma kontseptsiooni tervikuna ehk, kuidas tootja poolt toodetavate materjalidega, saaks ehitada valmis maja põhikonstruktsiooni.

See on oluline nii seetõttu, et siis klient tunneb, et talle pakutakse läbimõeldud ja toimiv lahendus aga ka seetõttu, et nii on lihtsam tootjal kliendile rohkem materjali müüa.

Samas pole mingi saladus, et ehitusfirmad ja tellijad kipuvad, vaatamata materjalitootja terviklahendustele, siiski kombineerima erinevate tootjate lahendusi ja seda ennekõik hinna tõttu. Näiteks kasutatakse kivikonstruktsioonide ehitamisel valitud kohtades odavamaid teise materjalitootja silluseid ja paneele või ka teistsuguseid müüriplokke. Kuigi selline kombineerimine võib kaasa tuua hiljem väiksemaid või suuremaid kvaliteediprobleeme, näiteks pragusid erinevate materjalide liitekohas.

Kuidas siis ikkagi teha valikut põhimaterjali osas?

Võimalik valiku skeem võiks olla järgmine:

1. Esmane valik – puit- või kivimaja on tavaliselt seotud kahe kriteeriumiga: maksumus ja isiklik varasem kogemus või tõekspidamine.

Maksumuse osas on asi suhteliselt lihtne, puitkarkassmaja on u. 20-25% odavam kui kivimaja. Samas näiteks palkmaja võib olla sisuliselt kivimaja hinnaga.

Isiklik kogemus või tõekspidamised – see on individuaalne pagas, mis inimestel aja jooksul on kogunenud ja need arusaamad tavaliselt lihtsalt ei muutu. Näiteks need, kes on varem elanud kivikonstruktsioonis eramajas, kipuvad ka uue maja ehitamisel eelistama kivimaja.

2.Teine valik konkreetse firma toodangu osas sõltub ennekõike toote kvaliteedist ja ehitusfirma usaldusväärsusest. Selles osas inimesed otsivad ennekõike kinnitust, kas teostatud töö saab kvaliteetne ja tööd saavad kokkulepitud ajaks valmis.

Seda kinnitust saab läbi ettevõtete kodulehtede, otsese suhtluse teel firma kontaktisikutega, firma varasemate klientide tagasiside kaudu ning näiteks töösolevate või valminud objektide külastamisega.

Soovitav on panustada oma aega rohkem teise valiku tegemiseks, sest see kokkuvõttes määrab tulevase kodu kvaliteedi ja rahulolu. Kuluta oma aega enne ehitamist ehitaja usaldusväärsuse selgitamiseks, mitte peale ehitamist, maja kvaliteediprobleemide lahendamiseks!

Kokkuvõttes ei peaks ülemäära aega kulutama põhimaterjali valiku väljamõtlemisele, sest kõigi materjalidega on võimalik teha väga korralik maja. Korraliku maja saamisel on määravaks ehitaja oskused ja kogemus ning seetõttu ehitaja taustauuringule kulutatud aeg ülioluline!

, ,

Ehitusmaterjali kokkuhoid ei tohi käia tehnoloogia arvelt

fassaadEhitusobjektidel omanikujärelevalvet tehes hakkab silma, et üheks läbivaks probleemiks paljudel ehitusobjektidel on ehitaja püüd ehitusmaterjali kokku hoida. Ega materjali kokkuhoius ei ole ju iseenesest midagi halba. Probleem seisneb selles, kui materjali kokkuhoiu saavutamiseks rikutakse materjali paigaldamise tehnoloogiat.

Kõige ilmekam näide on seotud soojustuse paigaldamisega. Näiteks, kui paigaldatakse mitmes kihis soojustusplaate, siis on oluline, et soojustusplaatide kihid oleksid vuukide kohas vähemalt 20-30 cm ülekattes. See aga tähendab mõningast materjali ülekulu ja jääke.

Praktikas minnakse ehitajate poolt seda teed, et üritatakse ilma jääkideta ehitada. See tähendab, et jäetakse tähelepanuta piisava ülekatte reegel või mis sageli veel hullem, paigaldatakse soojustus väikestest tükkidest nagu mosaiiki kokku. Arusaadavalt nendes kohtades ei ole konstruktsiooni soojapidavus sama, mis tervete ja suurema ülekattega konstruktsiooni puhul.

Lisaks üritab ehitaja aeg-ajalt sellist praaki tööd ka kiiresti peita. Näiteks pealmisesse soojustuskihti paneb terved plaadid, mis peidab alumises kihis valesti tehtud töö, mistõttu selliste ära peidetud vigade avastamine sageli keeruline.

Kui ehitajale öelda, et selline töö vaja ümber teha siis ütleb ehitaja sageli nii „ Jah, oleme teadlikud, et see koht pole päris õigesti tehtud, kuid me hoidsime materjali kokku“. Kui veel edasi uurida, siis selgub tegelik põhjus. Pole tehtud korralikku eelarvestamist, mis arvestaks ka mõningase materjalikaoga. Siis lõppkokkuvõttes on ehitusmehed platsil olukorra ees, kus töö tuleb ära teha, kuid „õigesti ehitades“ ei jätku materjali ning uut kogust ei minda tooma, sest see tähendaks lisakulusid.

Kokkuvõttes aga kulub parandustöödele ja uuesti tegemisele kauem aega ja lisakulusid, kui kohe korrektselt teha. Seega ei ole probleem mitte niivõrd selles, et ehitajad ei tea, kuidas peaks töid tehnoloogiliselt tegema, vaid selles, et aeg-ajalt mõnes varasemas faasis ei tehta korralikult ehitustööde eelarvet ja ei tellita piisavalt materjali. Lisaks on ehitajal kindlasti ka soov materjali arvelt kokku hoides veidi suuremat kasumit teenida.

Mida siis sellises olukorras teha? Ebareaalne on see, et pidevalt oleks järelvalve objektil ning hoiaks igal tööl silma peal. Suurendada pisteliste kontrollide arvu? Võimalik aga see suurendab järelevalve kulusid. Ideaalis võiks nõuda ehitajalt iga soojustuskihi eraldi paigaldamist ja selle ettenäitamist enne kui järgmist kihti tegema alustatakse aga see ei ole alati kõige parem variant, sest see hakkab mõnevõrra tööde tegemise tempot segama ning toob kaasa seisakuid, mille kokkuvõttes tellija peab kinni maksma. Võib paluda ehitajal tehtud tööst regulaarselt pilte teha ja veel muudki, kuid kokkuvõttes taandub korrektne töö usaldusväärsuse taha.

Kokkuvõtlikult võiks öelda, et ehitaja peaks panustama põhjalikumasse eelarvestamisse ja kui tekib probleeme, siis nendest tellijale teada andma, mitte neid peita püüdma. Tellija peaks panustama aega usaldusväärse ehitaja leidmisele ning kindlasti ka panustama järelevalvesse.

Usalda aga kontrolli!

, ,

Kontrollimine eeldab konstruktsiooni „hingeelu“ tundmist

Ehitustööde kontrollimine eeldab eeltööd ja ettevalmistust. Usun, et keegi ei vaidle sellele vastu. Kuid millele ettevalmistustööd tehes rõhku panna, et vigade leidmine sujuks?

Saa aru kuidas konstruktsioon töötab

Läbi võib lugeda suure hulga ehitustööde paigaldusjuhised, kuid see ei ole alati piisav. Paigaldusjuhised kirjeldavad konkreetset tööoperatsiooni, kindlaid sõlmi ja lahendusi. Reaalses elus tekivad ehitusprotsessis aga sageli ka pealesunnitud lahendused, mis erinevad suuremal või vähemal määral juhistes näidatud olukorrast.

Siinkohal tulebki mängu arusaamine sellest, kuidas konstruktsioon töötab ja milleks konstruktsioonis sisalduvaid kihte kasutatakse. Kui selline arusaamine on olemas siis saab ka mittestandardsete lahenduste osas jälgida, kas konstruktsioon tõesti oma funktsiooni täidab.

Näiteks on sagedased erinevad niiskusetõkke või soojustamisega seotud vead, kus ilmselgelt pole aru saadud kuidas konstruktsioon töötab.

Mõistes konstruktsioonides erinevate kihtide rolli on oluliselt lihtsam hinnata tööde kvaliteeti ning juhtida tähelepanu just olulistele vigadele, mis kindlasti on vajalik parandada.