Postitused

,

Kuidas oma majas palavusega hakkama saada?

Statsionaarne konditsioneer

Statsionaarne konditsioneer

Eestimaa kohta märkimisväärselt kõrge temperatuuriga ja pikk kuumalaine väsitab juba mõnda aega. Kuuma ilmaga tõuseb päevakorda küsimus, kuidas kodu oleks jahedam, et saaks veidi leitsakust puhata.

Mida siis tavaliselt ette võetakse? Enamasti üritatakse tuulutada maja aga päevasel ajal kui temperatuur väljas 30 kraadi kandis, ei anna tuulutamine erilist tulemust. Õhtul ja öösel on temperatuur mõnevõrra madalam ja siis on tuulutamise kasutegur suurem.

Järgmine variant on erinevate jahutussüsteemide kasutamine. Statsionaarsete konditsioneeride kasutamine ei ole Eestis eramajades levinud, kuna nende kasutamise vajadus on aasta peale tervikuna suhteliselt väike ning investeering ei tasu ära. Parem variant on kasutada portatiivseid konditsioneere ja sellisel juhul saab häda korral hakkama ka ainult ühe konditsioneeriga, mida liigutatakse majas sinna, kus jahedamat õhku kõige enam vaja.

Konditsioneeride puhul ei saa arvestamata jätta, et need võtavad elektrienergiat ja korralik maja jahutamine on sellisel moel kulukas ettevõtmine.

Aga mida siis ette võtta?

Kokkuvõttes aitab kõige paremini ülekuumenemise vastu läbimõeldud maja projekt. Arhitektuurselt võivad olla suured klaaspinnad maja lõunaküljel efektsed ja ilusad, kuid kuumalaine korral selline maja paratamatult kuumeneb üle. Just suuremad aknapinnad vajaksid varikatuseid või võresid, et vähendada ülemäärase soojuse jõudmist siseruumidesse akende kaudu.

Hästi projekteeritud maja peaks nn. passiivsete lahendustega suutma maja suvist ülekuumenemist vältida. Millised need võimalused põhiliselt oleksid:

  • Maja ja aknapindade paiknemine krundil läbimõeldult ilmakaarte suhtes
  • Akende optimaalsed suurused
  • Lõunasse jäävas küljes akende eest päikesevõred või varikatused
  • Massiivsed konstruktsioonid, mis hoiavad pikemalt maja seestpoolt jahedama

Ja see ongi põhiosas kõik mida teha annab ja mis ka toimib.

Tõsi küll, kindlasti peaks arvestama, et eelkirjeldatud meetmed toimivad päris edukalt kuumalaine 1 nädalal aga kui kuumalaine kestab nädalaid siis loomulikult mõnevõrra efekt väheneb, kuid maja jääb kindlasti hulga paremasse seisu võrreldes majadega, mille puhul passiivseid ülekuumenemist vältivaid lahendusi ei kasutata.

Täna ehitama asudes tasub projekteerimisfaasis, lisaks maja parema soojapidavuse saavutamisele, tähelepanu pöörata ka maja võimalikule ülekuumenemisele. Tee parem projektiga veidi rohkem tööd ja saad vastutasuks maja, mis ka suvel oma ülesannet täidab ja ennast hästi tunda laseb!

Kas panna oma majja konditsioneer?

Soojad ilmad, mis juba mõnda aega püsinud, muudavad kodud liigselt palavaks ning ei lase ennast ka toas hästi tunda.

Kui hästi soojustatud majad enamasti taluvad temperatuuri kõikumisi hästi ja ei kuumene kiiresti ülesse, siis nüüd, kus soojad ilmad juba pikemat aega, hakkavad ka enamik maju soojust akumuleerima.

Kas kätte on jõudnud aeg konditsioneeri kasutamiseks?

Statsionaarne konditsioneer

Statsionaarne konditsioneer

Konditsioneeri kasutamise vajadus oma kodudes on, minu arvates, kasvanud kahel põhjusel:

  • Järjest enam on suviti temperatuur üle 25 kraadi ja seda pikemat aega. Kas ülemaailne soojenemine?
  • Järjest rohkem on ka eramajadel aknapinda, mis suvise päiksega ruumide temperatuuri kiiresti tõstab.

Tõsi, on olemas ja kasutuses kõikvõimalikke kardinate ja varjude lahendusi ning spetsiaalseid aknaklaase, mis ülekuumenemist vähendavad, kuid sellegi poolest kipub ruumides temperatuur tõusma liiga kõrgele.

Statsionaarse konditsioneeri kasutamise üheks peamiseks probleemiks on selle kallidus. Kõige enamlevinud konditsioneerid on seina või lakke kinnitatavad. Nimelt ruumide jahutamisel on vajalik igasse ruumi oma konditsioneeri. Ei õnnestu näiteks nii, et paned ühe konditsioneeri ja kõik toad on hea temperatuuriga.

Näiteks õhk-soojuspump (mis on tegelikult talvevarustusega konditsioneer), paneb kütmisel sooja õhu hästi liikuma ja viib sooja ka näiteks II korrusele, kuna soe õhk tõuseb ülesse. Konditsioneeri kasutamisel aga sellist hüve ei kaasne, ruumi temperatuuri saab muuta ainult selles ruumis, kus konditsioneer asub.

 

Seetõttu, võib majas väga lihtsalt vaja minna vähemalt 4-5 konditsioneeri (hind koos paigaldusega u. 80 000 – 100 000 kr), et kogu maja temperatuuri kontrolli all hoida. Kui nüüd seda suurt investeeringut maja konditsioneeridele vaadata kasutamise mõttes, reaalne kasutamisvajadus on sageli ainult 2-5 nädalat aastas, siis sellise suure investeeringu tegemine on küsitav. Kas kannatada palavust või teha kallis investeering?

Õhk-soojuspumpa saab kasutada suvisel perioodil väga edukalt konditsioneerina ja seetõttu kellel õhk-soojuspump olemas saavad oma maja jahutamise muret sellega leevendada ning investeeringuna kindlasti tasuv.

Üheks võimaluseks on kasutada mobiilseid konditsioneere, mida siis vastavalt vajadusele tõsta ühest ruumist teise.  Mobiilse lahenduse miinusteks on aga kondentsveeanuma tühjendamise ja sooja õhu välja juhtimise vajadus. Plussiks aga kindlasti hind.

 

Kas Sina kasutad oma majas konditsioneeri või plaanid seda oma ehitatavasse majja?